På norskArtihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 2. Davvi Girji 2007.
| Dalle go Sis-Finnmárkku suohkanat birrasiid 1950 mearridedje álggahit geatnegahtton joatkkaskuvlla (framhaldsskole), eai buot oahppit eai ge váhnemat liikon dasa. Erenoamážit boazodoalus ledje máŋggas geat eai háliidan ahte mánát fertejedje vázzit vel jagi skuvlla.
Mii čájehit dás skuvlastivrra mearrádusa ja reivve mas ollu váhnemat vuostálaste bákkolaš joatkkaskuvlla. Dát dokumeanta gávdnui Sámi arkiivvas, Guovdageainnus, dan arkiivvas mii bázii sámekonsuleantta Hans J. Henriksena maŋis. Dađibahábut eat leat gávdnan eará go dárogiel jorgalusa eatge originála reivve mii lei sámegillii ja masa čujuhuvvo. |
Bákkolaš joatkkaskuvla
Ovtta jiena vuostá dahkkui dát mearrádus:
Skuvlastivra rávve ahte suohkanstivra dahká dán mearrádusa:
1950/1951 skuvlajagi rájes álggahuvvo joatkkaskuvla Guovdageainnu márkanii, ja buot nuorat suohkanis galget vázzit vuosttaš jagi dán skuvllas maŋŋel go gerget álbmotskuvllas, jus skuvlastivra ii leat mieđihan masage earái. Skuvla galgá álggos bistit 18 vahkku, 36 diimmu vahkkui. Skuvlastivra oažžu válddi virgáibidjat dárbbašlaš oahpahannávccaid, háhkat dárbbašlaš visttiid ja muđui bargat bušeahtarámmaid siskkobealde.
SAMISK RÅD FOR FINNMARK
Finmárko sámiid ráđđi
Konsuleanta
Jnr. 290/54
23. desember 1954
Finnmárkku Skuvladirektevra
Čáhcesuolu
Joatkkaskuvla ja johttisámi mánát
Finnmárkku sámi ráđđái lea sáddejuvvon čálus, beaiváduvvon Šuoššjávri 20/11-1954 joatkkaskuvlla birra. Sámi ráđđi sádde čállosa skuvladirektevrii.
Čálus lea sámegillii ja dárogilli jorgaluvvon čálus lea ná: (Mii fas leat jorgalan sámegillii. Doaim.)
Sámi ráđđi, Čáhcesullos
Konsuleanta Hans Henriksen
Dákko bokte cealkit ahte min mielas bákkolaš joatkkaskuvla ii leat vuogas johttisámi mánáide go sii vázzet 7 jagi álbmotskuvlla ja ožžot lassin 8. jagi gos sii eai oahpa ollu eanet, ja de ii leat go moadde jagi ovdalgo galget soahtevehkii, ja danne eai šatta gal namuhan veara ávkin váhnemiidda boazodoalus.
Henrik A. Bongo (vuolláičála)
Aslak Mikkelsen Sara (vuolláičála)
Aslak A. Mjenna (vuolláičála)
Buohkat geat vuolláičálle leat guovdageaidnulaččat. Sii ožžot máŋgosa dán čállosis.
Dearvuođaiguin
Hans J. Henriksen
|
Vuosteháhku geatnegahtton joatkkaskuvlla vuostá bođii maiddái ovdan dan bokte ahte oahppit ledje ollu eret skuvllas dahje eai oba ge boahtán skuvlii. Dát čálus gávdnui Guovdageainnu suohkana skuvlaarkiivvas (Sámi arkiivvas). Mii bájuhit dás dan, muhto leat mánáid ja váhnemiid namaid sihkkon eret, ja báicce čállán čilgehusa ruođuid siste. Mii guoská áitagiidda sáhkkohallamis, de čájehit eará čállosat suohkanis ahte dat eai lean dušši áitagat, go máŋggaid jagiid gáibidedje sáhkuid sisa garra gieđain. |
Joatkkaskuvlla oahppit dálveskuvlii 1957/58
Guovdageainnu skuvlabiires:
(Oahppit nummirastojuvvon 1–7, oahppi ja ovddasteaddji namma)
Máze skuvlabiires:
(Oahppit nummirastojuvvon 8–14, oahppi ja ovddasteaddji namma)
Dát eai boahtán joatkkaskuvlii diibmá, 1956/ 57:
(Oahppit nummirastojuvvon 15–20, oahppi ja ovddasteaddji namma. Golmma oahppis dát kommeanta «geahča skuvlastivračoahkkima – dáhton», okta oahppi čálistuvvon buohccin.)
Nu go mun dieđán, de ii leat gullon mihkkege nr. 17:s, 18:s ja 19:s.
Dát eai leat boahtán čakčaskuvlii dán jagi:
(Oahppit nummirastojuvvon 1–3, oahppi ja ovddasteaddji namma)
Čakčaskuvllas leat dál 12 oahppi, ja jus buohkat maid badjelis namuhit bohtet dálveskuvlii, de gártet 23 oahppi. Lea ain eahpečielggas beassat go fárret ođđa skuvlavistái maŋŋel juovllaid, ja ii dáidde leat vejolaš oahpahit 23 oahppi dan luohkkálanjas mii joatkkaskuvllas dál lea. Dan dihte ferten bivdit skuvlastivrra dahkat dakkár mearrádusa mii lea dárbbašlaš vai dat 3 maŋemus namuhuvvomat bohtet čakčaskuvlii.
Soaitá maid galgat gohččut dáloniid mánáid namuhuvvon guovttilogi vuosttažiid gaskii. Ovdamearkka dihte (namma) gii goit lea dálon. Dat han lea ain 5 vahkku čakčaskuvllas, ja giđđaskuvla bistá 9 vahkku ja 2 beaivvi, nu ahte oahppit geat dál álget, ožžot lihka olu oahpahusa go jus sii váccáše dálveskuvlla.
Muđui ferte farggamusat sáddet gohččuma buot ohppiide, geat galget álgit dálveskuvlii, áinnas dainna áitagiin ahte sáhkkohallet, goit daidda váhnemiidda geat leat čájehan berošmeahttunvuođa ovdal. Dat dáidá mearkkašit eatnasiid Máze skuvlabiires.
Guovdageaidnu skábmamánu 15. b. 1957
Ola Aarseth
Skuvlahoavda