På norsk

Liigeartihkal girjái Sámi skuvlahistorjá 3. Davvi Girji 2009.

Klemet Nilsen Turi:

Skuvllat

Oassi girjjis Áiggit rivdet

Klemet Turi
(Govva: Laila Stien)


Klemet Nilsen Turi (1895-1972) elii Mázes, Guovdageainnus. 1960-jagiin son čálii girjemánusa iežas vásáhusaid vuođul, muhto dat ii prentejuvvon ovdal go lágádus Jår'galæd'dji jagis 1982 almmuhii girjji Áiggit rivdet. Dán girjjis mii leat váldan logat kapihtala, Skuvllat.

Dal mun fas jorggihan ruovttoluotta, dáhtun muitalit skuvllaid birra, movt dalle leai go mun bohten vuohččan skuvlii, 1904's. Dalle leai skuvlaviessun seakka guhkes bráhkka. Das ledje golbma skuvlalanja. Dat guhte skuvlii vuosttaš klássa leai rivgu, dálaš Aarsetha eadni[1]. Ja nuppi klássa skuvlii luhkar Jakobsen ja goalmmat klássa Saltviika, dat leai šešánta. Muhto dalle ledje álgan cegget indernáhta, ja go mi bodiimet čakčaskuvlii, de leai jávkan dat bráhkka. Ja dal ledje ožžon dan ođđa indernáhttii gárvvisin juo golbma skuvlalanja ja guokte lanja gos oruiga frk. Olsen nuppi lanjas ja Saltviika nuppi lanjas. I lean vel nu olu gárvvis ahte mánat sáhtte orrut. Ja nu dat dálvi nogai. Snihkkarat dieđusge álo derpe, juohke beaivvi.

Dalle mis láveje skuvlagirjin sálbmagirji, biibbalhistorja ja kátekismus ja lohkan-girji. Biibbalhistorja leai sámi- ja dárogillii, ja seamma ládje kátekismus. Ja dalle láveje geađgetávvalat ja riffelat, maiguin galggai čállit, ja libar-bihtta mainna sihkku eret maid lea ovdal čállan. Ja dalle mi láviimet čábbat lávlut koara juohke iđida ja eahkeda. Ja dainna lágiin i lean vel dalle dat vierru mi dál lea, dalle i galgan juoigat olggobealde skuvlaviesu. Ja dalle balle mánat skuvla-olbmain, eai duostan eambbo nu jaska čohkkaje buohkat. Ja eai ge dalle dorron mánat, nugo dál gullojit. Ja mun vel muittan, dalle leai vuos mánaid váibmu. Dalle go mun fertejin vuolgit eret skuvllas go áhčči vulggii New Foundlandii, dan maŋimus eahkeda go mun ledjen vel skuvllas, go eahket šattai, min skuvla-olmmai doalai fárvellen-sártni ja sávai buori lihku munje. Ja mi logaimet ovttas áhčemiinna. Ja eanas mánat čirro. Ja go mun vel fárvellejin buohkaid, de mi gal čieruimet eanas mánat, ja vel skuvla-olmmai nai measta čierru, ille sáhtta hupmat. Go bođiimet olggos, doppe vel fárvelledeimmet, ja de vulggiimet bealle čieru buohkat.

Mi bođiimet fas ruoktot New Foundlanddas 1910's. Ja dál mun in leat šat skuvlageatnegas, ja mun in šaddan mannat stuora- dehe konfermášunskuvlii ovdal 1913's. Ledjen vela ovtta vahku maŋidan, muhto go mi leimmet viđas geat leimmet maŋidan, de báhppa jotkkii ovtta vahku midjiide. Go mi čoahkkaneimmet sisa, de báhppa álggii leavssuid logahit. Na eai dat máhte, de nu roahkkasaddet. Báhppa logai muinna: - Máhtat go don lohkat, gi leat nu beare unnan smávvaskuvlla vázzan, dušše 14 vahku?

Muhto go báhppa riemai leavssuid logahit ja oidnen ahte unnan ledje oahppan, gosi mun juo in cealkan: Na eai diet mánat goit vel oro oaidnan ge dieid girjjiid, nugo biibbalhistorjja. De báhppa gohčui mu lohkat ovtta bihta. Go mun dan lohkaledjen, de áigon vela eambbo nai lohkat, muhto de gilddii. Na dat leai heahpanan go duot báhkin leai nu čeahppi. Gal mun gal dan háve livččen gal biibbalhistorjja máhttan gal eanas oasi bajil. Oktii leai bidjan 20 siiddu biibbalhistorjjas leaksun. De mun nai bessen dalle lohkat leavssu doarvai. Lávii nu váivi čohkkat joavdelassan go báhppa barga daid earaiguin. Muhto ledje gal olu konfermánttat mat ledje gal jur čeahpit.

Olu leai earahuvvan skuvllas dan botta go mun ledjen olgo-eatnamis. Skuvlamánat ledje šaddan dakkarat, measta álo doarostuvvet. Mis leai skuvlaáigi diibmu vida rájis gávcci rádjai. Gal dat lávii oalle doarru beassat sisa. Indernáhtta-orru mánat álo dahke vuostehágu miiguin. Eai láven buot áiggiid dat mu skuvlavieljat beassat sisa ovdal go mun boađan. Mun ledjen juo dalle stuora-olmmoš, ja mu skuvlavieljat fas hui unnit. Daid eai luoitte indernáhtta-orru mánat sisa ovttage.Dál dat gal i leat ge šat stivra mánain. I leat lohpi stivret, ja mánat dan dihtet ja dainna eai bala šat mastege. Jus dál galggašii albma stivra mánaide šaddat, i fal eara go militeara veajašii gal oažžut dehege nagodit stivret daid mánaid. Ja okta báiki vel lea rievdan. Ovdal leai nu, jus mánna ádjana nu ahte i boađe vuosttaš golmma beaivai skuvlii, de váhnen sáhkkohalla. Muhto dál skuvlastivra ordne nu ahte mánat galget vižžojuvvot skuvlii. De vissa skuvlastivra sáhkkohalla jus i viečča mánaid skuvlii. Ja vela leat dán áigasaš váhnemat nu duhtameahttumat, eai loga vel buori doarvai, vissa sidaše vel bálkka mánaide go skuvlla vázzet. Na olu dat ohppet gal, muhto go i báljo gullo šat Ipmil sátni skuvllas. In mun gal dieđe eara go dan ahte olu dat šadda oaidnit dát bajas-šaddi buolva maid mi eat leat oaidnan ja eat ge soaitte šaddat oaidnit.


[1] Karen Olsen náitalii maŋŋil Lyder Aarsethain, gii lei oahpaheaddji Guovdageainnus ja maŋŋil Finnmárkku skuvladirektevra. Sudno bárdni Ola Aarseth lei Guovdageainnu skuvlahoavdan, dan áigi go Turi čálii girjjis.


Sámi skuvlahistorjá 3