Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1. Davvi Girji 2005.

Sigmund Steenbuch:

Leat gal báhcán muhtin ruohttasat Kárášjohkii

Jearahallan Svein Lund

Sigmund Steenbuch, Skien 2003
(Govva: Svein Lund)

Sigmund Steenbuch lea okta máŋgga oahpaheaddjis geat leat boahtán lullin ja oahpahan moadde jagi Finnmárkkus. Son lea riegádan 1933:s ja bajás šaddan Tønsbergas. Gymnása ja studeantafágakurssa maŋŋil barggai moadde jagi "studeantaoahpaheaddjin" ovdalgo váccii oahpaheaddjiskuvlla. Son lei orron dušše Vestfold fylkkas go 1960:s vulggii Finnmárkui bargat Kárášjoga ođđa nuoraidskuvllas.
Golbma jagi son barggai Kárášjogas ovdalgo manai lulás váldit joatkkaoahpu. Dan maŋŋil son barggai vuođđoskuvllas, joatkkaskuvllas ja skuvlahálddahusas dassái go penšunerejuvvui duhátjagimolsašumis. Dál son orru Skienis Telemárkkus.

Steenbucha goarggu ruohttasat leat dánskaáiggis. 1700-logus lei Miššunkollegia Københammanis mii hálddašii Norgga sámemiššuvnna. Dan jođiheaddji lei teologiijaprofessor Steenbuch. Son adopterii norgalaš báhppastudeantta, gii válddii Steenbuch goargun. Dát báhppastudeanta lei Sigmund Steenbucha máttaráddjá.

Go mii boahtit sisa ásodahkii, gos Sigmund Steenbuch orru ovttas eamidiinnis, Elsiin, vuosttaš diŋggaid gaskkas maid mii oaidnit lea rátnu mii heaŋgá seainnis. Eat dárbbašge ohcat guhká ovdal go oaidnit eanet muittuid dan áiggis go oruiga davvin. Dáppe lea ee. originála deaddileapmi maid Iver Jåks lea ráhkadan.
- Munnos ledje guokte radio, muitala Steenbuch, - muhto Ivváris ii lean oktage. Nu ahte dán dáidaga lean lonuhan Kurier mátkeradioin.

Son lea gávdnan pearpma gos leat báhpárat Kárášjogaáiggis. Das čájeha earret eará virgáibidjanreivve 1960:s, maid Bjørn Aarseth lea čállán vuollái.

Mii jearrat vuos mii oaččui su ohcat barggu nu guhkkin eret.
- Dovden dárbbu vuolgit vásihit juoidá eará go Vestfold. Danin ohcen oahpaheaddjibarggu Finnmárkkus go gergen oahpaheaddjiskuvllas. Ožžon fálaldagaid Donjevuonas (Mehamn) ja Kárášjogas ja válljejin Kárášjoga. Ii lean mihkkege eambbo erenoamážiid.

Dan áiggi ii lean beare čohkkedit girdái go galggai davás. Mátki bisttii njeallje beaivvi. Sigmund Steenbuch ii mátkkoštan okto, sus lei eamit ja unna mánáš mielde. Lassin oaččuiga vel guokte máná Kárášjogas.

- Skuvlaáššit ledje hui guovddážis Kárášjogas dan áiggi. Fertii leat bealljeheapmi jus ii gullan ollu dan riiddus mii dalle lei. Gili dilli lei hui erenoamáš, lei hirbmat beroštupmi, sihke sin gaskkas geat beroštedje sámi áššiin ja sin gaskkas geat háliidedje dáruiduhttima.

Nuoraidskuvllas Steenbuch oahpahii matematihka, geografiija, mašiidnačállima ja gávppašanfágaid. Mii jearrat mo manai gielalaš gulahallamiin, go oahppit ledje sámegielagat ja oahpaheaddji ii máhttán go dárogiela.

- Mus ledje oahppit dušše nuoraidskuvllas, ja dan mađe boares oahppit máhtte oalle bures dárogiela. Vásihin ahte sii ipmirdedje eanas oassi, máŋggas ledje doaimmalaččat ja jerre go eai ipmirdan. Muhto ledje gal maid oahppit geat eai ipmirdan visot, ja eai jearran ge.

- Na ba váhnemat, mo lei oktavuohta singuin?
- Mis ledje fásta váhnenčoahkkimat ja mun vásihin dan oktavuođa buorrin. Muhto lei go váhnemiin seamma vásáhus, dasa mun in sáhte vástidit. Lei oppanassiige váhnemiid gaskkas stuora beroštupmi skuvlaáššiide soaitá erenoamážit riiddu geažil mii lei sámegiela saji birra skuvllas. Dan áiggi lei Kárášjoga nuoraidskuvllas sierra boazodoallosuorgi, ja ledje oahppit johttisámebearrašiin geat vázze dan suorggi. Lei Bjørn Aarseth geas ledje váhnenčoahkkimat boazodoalloluohkáin, ja dat ledje sámegillii. Mun han in ipmirdan nu ollu das, muhto dan mielde maid gullen, lei maiddái stuorra beroštupmi skuvlaáššiide johttisámiid gaskkas.

- Man ollu ledje oahpaheaddjit geat máhtte sámegiela?
- Nuoraidskuvllas mis ledje golbma oahpaheaddji geain lei sámegiella eatnigiellan, dat ledje Kirsten Porsanger Sara, Isak Østmo ja Amund Teigmo. Man muddui sii geavahedje sámegiela oahpahusas, dan birra mun in sáhte dadjat nu ollu. Maiddái muhtin eará oahpaheaddjit máhtte sámegiela, sin gaskkas Bjørn Aarseth.

Internáhtta - veahkaválddálašvuohta mánáid vuostá

- Dan áiggi han lei internáhtta skuvllas?
- Lei, ja dasgo mu ásodat lei seamma visttis go internáhtta, de ožžon muhtinlágan oktavuođa internáhttaeallimiin, vaikko dat ii gullan mu bargui. Jurddašin eambbo go oktii ahte lei váivi go mánnariebut fertejit vuolgit nu árrat eret eatni ja áhči luhtte ja friddja eallimis. Fertii leat issoras rievdadus sidjiide. Oaivvildan gal ahte ferte gohčodit dan veahkaválddálašvuohtan mánáid vuostá. Bessen oaidnit ahte ii álo lean vejolaš doalahit ohppiid garra njuolggadusaid siskkobealde. Giđđat go lei čuovgat, sáhtte čohkkát lásiin ja fiŋgát julggiiguin, juoigat ja borrat goikebierggu dakko gaskaija áigge.

Kursa sámegiel gárrudeamis

- Ožžot go makkárge čilgehusa sámi kultuvrra ja báikkálaš diliid birra go álget oahpaheaddjin?
- Lydolf Lind Meløy, gii lei gieldda skuvlahoavda, ja Bjørn Aarseth, gii lei nuoraidskuvlla skuvlajođiheaddji, dagaiga goappašagat ollu čuvget min, ođđa oahpaheddjiid, ja addit midjiide ipmárdusa sámi kultuvrras.

- Ohppet go ollu sámegiela Kárášjogas?
- Muhtin sániid ja dajaldagaid gal ohppen. Trygve Madsen, gii lei mánáidskuvlla jođiheaddji, lágiidii kurssaža varas dáža oahpaheddjiide. Ii lean nu ollu maid ohppen. Vuosttaš sániid gaskkas maid oahpaimet ledje sámegiel garrusánit, nu ahte sáhtiimet reageret dan vuostá jus oahppit garrudedje. Ja daid máhtán ain. De boahtá sámegiela garrusátneráidu, ovdal go Steenbuch lasiha:
- Muittán go riekta?
Juo, mii sáhttit duođaštit ahte dát ráidu lei bures ohppojuvvon ja doaibmá seamma bures 40 jagi maŋŋá.

- Oahppit jorgaledje mu goarggu sámegillii ja go ledjen jođus, de čurvo: "Geađgebohkká boahtá!" Oktii mannen muhtin oahppi báldii ja savkalin su bealljái: "Geađgebohkká boahtá!" Son hirpmástuvai, go lei vuosttaš háve go gulai mus sánige sámegillii. Ja maŋŋil bođii mu lusa ja jearai: "Gula maid, Steenbuch, ipmirdat go sámegiela?" Galgen dieđusge leat veahá gávvil, ja vástidin ahte son ii galgan leat beare dorvvolaš. Muhto dan han son gal sáhtii leat.

Muittán seamma oahppi oktii doalai bealggi bajás ja jearai manin dat gohčoduvvo dárogillii. Ieš diđii dieđusge dan sámegillii unnivuođa rájes, muhto dárogillii ii vel diehtán go lei 15-jahkásaš. Dát lei muhtin vásáhus mii fuomášahtii mu makkár čuolmmat leat go oahppit ožžo buot oahpaheami gillii mii sidjiide lei amasgiella.

Gávttiin museas

- Mu luohkás lei basára ja čohkkii olles 5000 ruvnno mannat bussemátkái Lulli-Norgii. Galggaimet Osloi ja dan maŋŋil Oarjeriddui, gos bussevuoddji lei eret. Dál ožžon čuolmma: Háliidivččen ahte ohppiin galggai leat gákti mielde mátkkis, muhto seammas dihten ahte dát ii lean váttisvuođaid haga. Čovden dan dán láhkái: Lohken ohppiide ja váhnemiidda ahte Oslos mii galgat Norsk Folkemuseumii ja máŋggas cogget bunáda go mannet dohko. Ja dalle livččii buorre jus ohppiin livččii gákti. Ja oasis ohppiin lei gákti badjelis ja manai bures. Muhto ahte dát lei váttis gažaldat muitala ollu guottuid birra mat ledje dan áiggi.

Lei čalbmáičuohcci munnje mo mearragátti olbmot badjelgehčče sámi kultuvrra. Go Sis-Finnmárkku sámit bohte riddui, vásihedje ahte sin kultuvrras, mainna čevllohalle, ii lean makkárge árvu. Skuvlla viessohoaiddár muitalii ahte son lei leamaš Romssas ja mannan johtilisruvttofatnasiin davás. Sus lei leamaš gákti badjelis, muhto dat, maid son dalle vásihii, lei soardán su nu garrasit ahte mearridii ahte dan ii goassege áiggo dahkat šat.

Ledje maiddái máŋga sámi Kárášjogas dalle geat eai luohttán iežaset kultuvrra ja giela árvui. Go vásiheimmet ahte váhnemat, geain lei čielga sámegiel duogáš, gilde skuvlla addimis mánáide guovttegielat girjjiid, muhto gáibidedje ahte sis galge leat dušše dárogielgirjjit, de ferten dadjat ahte hirpmástuvven.

Garra riidu Sámelávdegotti birra

- Mo don vásihit riiddu oahpahusgiela hárrái?
- Bohten njuolga Sámelávdegotti riidoáigái. Lydolf Lind Meløy lei ságadoalli ja Sámelávdegotti miellahttu. Son doaimmahii áššiid vuoimmálaččat ja háliidan rámpot barggu maid son dagai. Nuppi bealde lei báikkálaš Bargiidbellodat, mas Hans Rønbeck lei njunnožis, garrasit Sámelávdegotti evttohusaid vuostá. Gielddastivrras ledje boargarlaš bellodagat ja Bargiidbellodat sullii seamma stuorrát. Johttisámelisttus ledje guokte áirasa ja lei danin šaddan birccehassii. Go gielddastivra galggai gieđahallat ášši, de lei muhtin johttisámiáirras gii ii boahtán. Muitaluvvui ahte muhtin áirasat vissis bellodagas ledje mannan meahccái ja jugahan johttisámiid áirasa nu ahte son ii galgan boahtit čoahkkimii. In dieđe leaččai go duohta.

Dan botta go Kárášjoga Bargiidbellodagas ledje hui negatiiva oainnut buot sámi áššiide, de lei Bargiidbellodat guovddážis eambbo positiiva. Ja oahpahusministtar, Helge Sivertsen, háliidii ieš mannat Kárášjohkii oahpásmuvvat áššái ja gullat goappašiid beliid. Earret eará háliidii deaivvadit skuvlastivrrain. Lága mielde lei dalle skuvlajođiheddjiin vuoigatvuohta searvat skuvlastivračoahkkimiidda. Muhto skuvlastivrajođiheaddji Hartvig Norvang, gii lei garraseamus dáruiduhttiid gaskkas, biehttalii skuvlajođiheddjiid Aarsetha ja Madsena searvamis čoahkkimii stáhtaráđiin. Skuvlahoavda, Lydolf Lind Meløy, bođii čoahkkimii, muhto sus ii lean beavdegirji fárus. Son logai: "Dát ii leat mihkkege skuvlastivračoahkkimiid, dát lea čoahkkin muhtin skuvlastivramiellahtuiguin, nappo ii galgga čállojuvvot beavdegirji." Muhto Rønbeck ja Norvang eaba sáhttán hehttet buot sin vuostálastiid searvamis. Per Hætta ja Randi Madsen, geat leigga skuvlastivrra miellahtut, ákkastalaiga sámegiela beale skuvllas, ja Helge Sivertsen celkkii iežas leat ovtta oaivilis sudnuin. Ieš in lean dieđusge mielde dán čoahkkimis, muhto muittán ahte mánggas mis oahpaheddjiin čohkkáimet ja vurddiimet hui jierisin gullat ságaid čoahkkimis.

Sivertsen bivddii maiddái čoahkkima oahpaheddjiiguin. Das son ávžžuhii min lohkat sámegiela. Mun in šaddan čuovvolit dan ávžžuhusa, muhto ledje muhtin eará oahpaheaddjit geat dahke dan, ja geat maŋŋil lohke sámegiela vuođđofága. Eahkedis áiggui Bargiidbellodatsearvi bovdet Sivertsena čoahkkimii, muhto son ii háliidan mannat dohko, vástidii ahte son galggai priváhta gallesteapmái.

Ii mihkkege riidduid Oahpaheaddjisearvvis

- Makkár lei Oahpaheaddjisearvvi oaidnu sámi giellariidui?
- In lean nu doaimmalaš searvvis dalle, muhto ledjen gal moatti čoahkkimis, ja in sáhte muitit ahte dát lei áššin doppe. Lydolf Lind Meløy han lei guovddáš Oahpaheaddjisearvvis, muhto báikkálaš searvvis in muitte makkárge digaštallama. Ferte gal dadjat ahte eanaš oahpaheddjit ledje sámi bealde.

Njuovai sávzzaid oahpu várás

- Kárášjohka lei vuosttaš gielddaid gaskkas mat čađahišgohte 9-jagi skuvlla. Vestfoldas ledjen gullan ollu negatiivvalaš áššiid nuoraidskuvlla birra, dat lei eanaš olbmuin geat veardidedje dainna boares realskuvllain. Kárášjogas mearkkášii 9-jagi skuvlla álggaheapmi baicce ahte oahppit geain ovdal ii livčče leamaš vejolašvuohta oažžut alit oahpu, dál soite sáhttit nagodit dan. Dattetge fertejedje ain mannat eret gielddas vázzit joatkkaskuvlla ja ollu váhnemiidda dat sáhtii leat ekonomalaččat lossat.

1961:s gearggai vuosttaš luohkká 9-jagi skuvlla. Muhtin beaivvi dan giđa bođii muhtin áhčči mu lusa ja logai: "Mu bárdni háliidivččii vázzit gymnása. Sáhtát go dadjat munnje mo lea oažžut loana Stáhta loatnakássas?" "Juo", vastidin, "dat galggašii leat vejolaš." Muhto dihten ahte sáhtii ádjánit ovdal go vuosttaš máksin bođii, sáhtii ádjánit unnimusat golggotmánu rádjái. De dajai áhčči: "Mus leat moadde sávzza - daid jurddašin ahte Arne galggai oažžut." Ja Arne ferte leat ožžon sávzzaid, go son váccii sihke gymnása ja universitehta ja šattai maŋŋil Sámi joatkkaskuvlla oahpaheaddjin.

- Dan áiggi áŋgiruššagohte oažžut sierra sámi gymnása. Ledjen čoahkkimis Kárášjogas gos dát digaštallojuvvui. Čoahkkimis sáddiimet reivve departementii ahte háliideimmet sámi gymnása Kárášjohkii. Dalle duođaid dovden ahte ledjen searvan dehálaš bargui.

Steenbucha Kárášjohka-pearpma báhpáriid gaskkas leat guokte čilgehusa sámi gymnása birra. Nubbi lea Kárášjoga sámiid searvi čállán, nubbi fas Stein Henriksen, gii dalle lei Deanu báhppa.

- Mu ohppiid gaskkas ledje máŋggas geat dihte bures maid sii háliidedje oahpuin. In goassege vajálduhte oahppi gii čálii dárogielbargobihtás ahte son áiggui vázzit oahpu ja boahtit ruovttoluotta ja bálvalit iežas álbmoga. Dát muitala ollu gullevašvuođa ja čeavláivuođa birra.

Earálágan smáđáhkesvuohta

- Boahtit Kárášjohkii lei máŋgga láhkái dego boahtit eará máilbmái. In diehtán nu ollu das masa mun mannen, nu ahte in sáhte dadjat ahte hirpmástuvven, muhto oidnen farga ahte ollu kultuvrras ja láhttenvuogis lei earáláhkái go dat masa mun ledjen hárjánan.

Muhtin fearán lea darvánan mu muitui: Dakka maŋŋá go ledjen Kárášjohkii boahtán ja leimme bártnážiin vázzime, de deaivvadeimme muhtun albmáin. - Buorre beaivvi, buorástahtii. - God dag, vástidin. Na, gii bat dát vieris albmáid lei, háliidii diehtit. Leat go oahpaheaddji? Juo, nu mun ledjen. Ja de jearai ain, ledjen go náitalan, ledje go mus mánát ja nu ain. Go son lei ožžon vástádusaid maid háliidii, de gávnnahin ahte lei mu vuorru gis jearrat seammáid. Maŋŋil orron duođaid dovdamin dan albmá. Jus livččii Vestfoldas, de livččen atnán su heabuheapmen, measta stoaiddasin, muhto dál ádden ahte ná dáppe čájehit ahte beroštit eará olbmuin.

Oahpásmuvven máŋggain erenoamáš olbmuin. Daid gaskkas lei Per Hætta, gii lei dovddus dáiddár ja maiddái beroštii sakka ovddidit sámi giela ja kultuvrra. Son bođii muhtin beaivvi mu lusa ja bivddii mus veahki čállit mašiidnii artihkkala maid son háliidii Dagbladet-aviisii. Dan son lei illustreren iežas sárggastusain, man lei sárgon tuššain borramusbáhpárii. Artihkkal sárggastusain almmustuvai Dagbladetis ja giittusin veahkis ožžon sárggastusa ja dat mus lea ain.

Dát sárguma oaččui Sigmund Steenbuch Per Hættas, go veahkehii su čállit mášiinnain.

Muhtin eará lei Anders Bær, Ánjaras Ánde, Johttisámesearvvi jođiheaddji, hui girjelohkan almmái gii čuovui áŋgirit mielde buot servodatáššiin. Muhtin beaivvi son bođii šloađa sisa, go mun veallájin ja vuoiŋŋastin gaskabeaimállasiid maŋŋá. Bođii jaskadit sisa, go ledje nuvttohat juolggis. čuožžilin soffás ja áigon váldit vuostá guossi. Muhto son dat eanemusat beroštii lohkat aviissa mii lei beavddi alde. De čohkánii ja logai aviissa ja farga nohkai, aviisa oaivvi alde. Dalle smihtten veahá dákkár leahkinvuogi birra. De jurddašin ahte dalle han mun sáhtten joatkit gaskabeainahkáriid, ja de velledin fas. Oanehis áiggi dan maŋŋil bođii mu eamit sisa ja gávnnai munno Ánddiin oađđime. Dalle bođii gáffe beavdái.

Lei earálágan vuohki leat ovttas go dat masa mun ledjen hárjánan. Ii dárbbašan skoalkalit uksii ja vuordit. Olbmot gal ledje doarvái smáđáhkkásat, dušše earáláhkái.

Ellen Marie Anti, Rávdol Elle, lei johttisámenisu, gii barggai veahá skuvllas, ee. son lei mielde oahpaheamen boazodoalu ja bohccobierggu gieđahallama. Dálvet son ruvjii goruda maid mun ledjen oastán ja ruvjjiid lágidii goikadanláhkai. Giđđat go biergu lei goikan, bođii máistit mo biergu lei šaddan. Dán vásihin dakkár áššin masa in lean hárjánan, muhto lei hui hávskái.

Áiggun dadjat ahte ožžon oalle buori oktavuođa báikki olbmuiguin dan golmma jagis. Muhto ii han sáhte vuordit ahte olbmot galget čatnat iežaset nu ollu olbmuide geat bohte lulde ja dušše fal leat doppe moadde jagi. Ollu das maid ohppen olbmuid eallima birra Kárášjogas ohppen eahpenjuolgadit. Lei illu munnje go bessen veahkehit Bjørn Aarsetha su kántuvrras. Ledjen vázzán studeantafágakurssa ja oahppan mašiidnačállima touch-vuogi mielde. Bjørn lei johttisámesearvvi čállin ja mun veahkehin su buhtisin čállit dokumeanttaid sin várás. Dás oaččut jáhkkit ahte lei ollu miellagiddevaš lohkat, sihke boazodoallodiliid birra ja sin gaskavuođas eiseválddiiguin. Nu bessen oahpásmuvvat máilbmái maid muđui in dovdan.

Álbmotakademiija

- Ledje ollu doaimmat Kárášjogas dan áigge ja ollu searvvit. Earret eará mis lei álbmotakademiija, mas mun ledjen stivrras. Ja dieđát dohko bohte beakkán olbmot stuorra máilmmis hupmat ja lávlut. Mii geat leimmet stivrras deaivvadeimmet buot dáid beakkán olbmuiguin, ja dat han lei somá. Ja muhtin sápmelaš gii lei stivrras, in muitte su nama dál, juoiggai muhtin dakkár beakkán olggoriikalažžii go gáfestalaimet.

Ledje ollu eará doaimmat maid, ee. amatevrateáhter. Muittán ahte skuvlahoavda Olsen nevttii Jeppe. Teáhter lei dárogillii, ja ledje dárogielat oahpaheaddjit geat ledje álggahan dan, muhto ledje maiddái sámit mielde.

Dan botta go Sigmund Steenbuch hállá Kárášjoga doaimmaid birra, lásiha Else-eamit: - Juo, ja dasa lassin lei koarra, miššonsearvi, dálueamitlášmmohallan ja dearvvašvuođasearvi.

Ruovttoluotta 22 jagi maŋŋá

- Lea go dus leamaš oktavuohta ovddeš ohppiiguin, oahpaheddjiiguin ja earáiguin Kárášjogas maŋŋil go fárrejit?

- Vuosttaš jagi maŋŋil go fárrejin Kárášjogas váillahin birrasa hui ollu. Ieš livččen háliidan orrut guhkit doppe, muhto fertejin fárret lulás lasseoahpu ja bearraša dihtii. Máŋga jagi maŋŋá ledjen fas Finnmárkkus mátkkis. Mu nieida, gii lea riegádan Kárášjogas, barggai dalle buohccedivššárin Girkonjárggas ja moai eamidiin háliideimmet fitnat doppe ja galledit su. De ožžon reivve vuosttaš luohkás mii mus lei leamaš Kárášjogas ahte sis galggai leat feasta ja ahte bovdejedje mu dohko. Dat lei somá. Danin dieđán veahá dan birra gosa muhtimat mu ohppiin leat mannan. Muhtimiid birra lean maiddái lohkan ja gullan mediain.

Álohii maŋŋil go fárrejin Kárášjogas lean rahpan čalmmiidan go aviissain lea leamaš juoga sámi áššiid birra dahje lea leamaš digaštallan TV:s. Dat lea álo geasuhan mu. Ja erenoamážit go lea leamaš nu positiiva ovdáneapmi mii lea leamaš. Leat gal báhcán muhtin ruohttasat Kárášjohkii.

Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1