Lasseartihkkal Sámi skuvlahistorjá 1-girjái. Davvi Girji 2005.

SOR ovdaolmmoš, Edel Hætta Eriksen:

Logi jagi bargu dahkko duššin

Artihkal prentejuvvui Sámi Áigi-aviissas 15.12.1984.

Edel Hætta Eriksen (1921–) lea Guovdageainnus eret. Son lea bargan Guovdageainnu vuođđoskuvlla oahpaheaddjin ja rektorin ja Sámi oahpahusráđi direktevran. Son lea čállán iežas vásáhusaid birra Sámi skuvlahistorjá 1-girjjis.

– Logi jagi bargu dahkko duššin jus stáhtaráđi Kjell Magne Bondevik láhkaevttohus dohkkehuvvo. Evttohusas daddjo earet eará ahte sámi mánáide sáhttá addit oahpahusa sámegillii vuosttas golbma jagi vuođđoskuvllas. Mun ledjen jáhkkán ahte eiseválddiid bealis lei stuorát ipmárdus áššiin, ja mun imaštan sakka ahte dákkár evttohus ollenge sáhttá boahtit. Ná dadjá Sámi Oahpahusráđi ovdaolmmoš, Edel Hætta Eriksen, Girko- ja oahpahusministára Bondevik'a vuođđoskuvllaláhka evttohussii.

Sámi Oahpahusráđđi lea jo ráđi vuođđudeami rájes geahččalan lága bokte nannet sámi mánáid vuoigatvuođa oažžut oahpahusa sámegillii. Ollu leage dáhpáhuvvan dáid jagiid, ja sámi guovlluin ožžot ge vuođđoskuvlla mánát oahpahusa sámegillii buot jagiid. Bondevik'a evttohusas galgá dát ortnet heaittihuvvot, ja sáni mánát eai galgga go vuosttas golbma jagi oažžut oahpahusa eatnigillii.

– Mun ledjen gal duođas jáhkkán ahte eiseválddit leat ádden min čilgehusaid. Čáppa sánit ja lohpádusat leat vajálduvvan go duohtavuohta boahtá ja áššit praktihkalaččat galget čađahuvvot. Mun in ádde dan balu ahte šaddá nu ollu divraseabbu sámi mánáide addit seamma vuoigatvuođaid go dáža mánáide. Eai han dál gávdno nu ollu mánát geat válljejit sámegiela vuosttas giellan skuvllas, dadjá Edel Hætta Eriksen.

Eahpeluohttámuš?

Edel Hætta Eriksen ii dieđe manne eiseválddit eai čuovo Sámi Oahpahusráđi evttohusa skuvlalága rievdadeapmái. – Mii leat jo nu dárkilit čilgen áššiid ja iehčamet evttohusa ahte jáhkiimet fidnet áddejumi. Dattetge jus midjiide eai luohte, de várra buoret luohtihit SI-lávdegotti evttohussii. Lávdegoddi, mas ledje dušše dážat, bukte jagis 1980 láhkarievdadanevttohusa mas daddjo ahte sámi mánát galget vuođđoskuvllas oažžut oahpahusa sámegillii buot jagiid, čilge Eriksen.

Departemeanta čujuha maiddái unnán oahpponeavvuide ja sámegiel oahpaheaddjiide go vuosttildit Sámi Oahpahusráđi evttohusa, – Maiddái dát orru oalle imaš. Ii go láhka galgga juste čujuhit ulbmiliidda ja áigumušaide? Jus fal livččii politihkalaš dáhttu mieđihit sámi mánáide seamma vuoigatvuođaid oahpaheami hárrái go mat dáža mánáin leat, de várra eai livčče lean váttisvuođat, oaivvilda Eriksen.

Sámi Oahpahusráđđi lea vuot sádden reivve departementii gos vuot leat čilgen ášši. Oahpahusráđđi lea reivvestis maiddái muittuhan čáppa sániid ja lohpádusaid. – Mun doaivvun eiseválddiid buoret áddet maŋŋá go dán reivve leat lohkan, ja ášši han ii leat vel loahpalaččat meannuduvvon, nu ahte ollu sáhttá dáhpáhuvvat, loahpaha Edel Hætta Eriksen.

Sámi skuvlahistorjá 1