Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 5. Davvi Girji 2011.

Nils ja Margrete Skum:

– Mánát galge oažžut skuvlla maid moai ean ožžon!

Svein Lund lea jearahallan

Nils ja Margrete Skum
(Govva: Svein Lund)

Nils Aslak Mathisen Skum (Bojena Niillas) lea riegádan 1934:s ja bajásšaddan Ávževuomis, moadde miilla Guovdageainnu nuorttabealde.

Su eamit Margrethe Isaksdatter r. Triumf (Áidejár-Magreda) lea riegádan 1929:s ja bajásšaddan Áidejávrris, 3 miilla Guovdageainnu lulábealde.

Sudno oktasaš eallin lea leamaš Guovdageainnu márkanis, gos leaba ožžon 6 máná, geat buohkat leat gazzan allaskuvlaoahpu.

Dá muitaleaba mo sudno skuvlaáigi lei, ja mo skuvla lea váikkuhan sudno eallimii.

2004 čavčča dán artihkkala čálli deaivá iežas ovddeš ránnjá, Bojena Niillasa, rámbuvrras.
– Bures!
– Na, maid boares ránnjá dál lea bargame?
– Čálán skuvlahistorjjá. Jearan olbmuin skuvlamuittuid birra. Ii go dus livččii miella muitalit mo lei du skuvlaáiggis?
– Na, gal mun muitalan. Boađe fal mu geahčen fitnat!

Ja de muhtin beaivi mus lea bábir ja govvenapparáhta mielde ja finan guossis boares ránnjá luhtte Gironváris. Ja go gáfe lea boahtán beavddi nala de muitališgoahtá Niillas:
– Mu váhnemat leigga álggus boazosápmelaččat, muhto eaba sáhttán šat eallit boazodoalus ja go mun ledjen 4–5 jagi boaris, de ásaiduvaimet Ávževuopmái, gos mis lei unna šibitdáloš. Mis ledje maiddái bohccot, nu ahte mun lean bajásšaddan sihke boazodoaluin, eanadoaluin ja buotlágán meahcástemiin.

Skuvla diggestobus

– In šaddan álgit skuvlii ovdal go ledjen measta logi-jahkásažžan. Oruimet guhkkin eret márkanis ii ge lean luodda. Rievtti mielde galggašin álgit 1941:s, muhto dalle lei hui molsašuhtti dilli skuvllas. Duiskalaččat ledje váldán internáhta, ja dušše muhtumin dat dikte mánáid orrut doppe. Nu ahte midjiide, geat dárbbašeimmet internerema, ii šaddan nu ollu skuvla. 1944 giđa bulii internáhtta, ja skuvla fárrii leansmánnegárdái, diggestohpui. Doppe mun álgen skuvlii giđđat 1944. Skuvla bisttii guhtta vahkku dan háve. Oahpaheaddji lei dárogiel olmmoš, dat Madsen. Mun in ipmirdan maidege. Dat máhtii vissa sámegiela, muhto sus ii lean lohpi sámástit skuvllas. Nu lei politihkka dan áigge; sámegiella galggai jávkadit.

Madsenis lei radio, ja mii beasaimet gullat radio muhtumin. Dat lei hui ártet. In lean goassege gullan in ge oaidnán radio ovdal. Fertejin iskat dan nu dárkilit, go háliidin oaidnit gos bat dat olmmoš gii humai lei. Dábálaš olbmuin ii lean lohpi leat radio soađi áigge, dušše sii geat ledje nasisttat. Ja Madsen lei nasista, dat lei dakkár maid buohkat dihte, vaikko eat duostan hupmat nu ollu dan birra. Ledje oktiibuot 4–5 olbmo Guovdageainnus geain lei radio soađi áigge.

De čakčat bođii eváhko, ja dalle ii šaddan skuvla. Ávževuomis eai boaldán, muhto duiska soalddáhat ledje doppe ja fáktejedje, ja mii fertiimet báhtarit Suoma beallái, Bievrrašjávrái, mii lei juste nuppi bealde ráji. Doppe ledje bivdoviesut dahje barttat ja oruimet doppe dassái go beasaimet boahtit ruoktot 1945 giđđadálvi.

Ludvig Madsen, oahpaheaddji 1920 rájes, internáhtahoavda 1933–44.
(Govva: Muitalusat ja dáhpáhusat Guovdageainnus 10) Edel Hætta Eriksen nuorran. Son bargagođii oahpaheaddjin soađiáigge, ja sus lei bistevaš bargu vuođđoskuvllas 1947-77, 1969 rájes mánáidskuvlla rektorin.
(Govva: Muitalusat ja dáhpáhusat Guovdageainnus 10) Anders Bongo, dá nuorra oahpaheaddjin aiddo ovdal soađi, Ingrid Olsena ja Karen Aarsetha gaskkas.
(Govva: Muitalusat ja dáhpáhusat Guovdageainnus 8) Alfred Larsen, oahpaheaddji 1934–50, skuvlainspektevra 1950-71.
(Govva: Muitalusat ja dáhpáhusat Guovdageainnus 10)

Militeartealta ja skuvlabráhkka

– Ii šaddan dalle skuvla ovdal 1946:s, dalle oaččuimet fas vihtta vahku skuvlema. Oruimet dalle tealttáin, dakkár 16-olbmo militeartealttáin, ja skuvla lei skuvlabráhkas doppe Boaronjárggas- Maŋŋil huksejedje internáhttabráhka maid dohko, doppe gos dál lea gilišillju. Ja dat internáhtabráhkka dat lea ain doppe. Skuvlabráhkka doaimmai maiddái girkun, ja sotnabeaivvi lei ipmilbálvalus.

Dál ožžon Edel Hætta (Eriksen) oahpaheaddjin. Son lei dalle studeantan Romssa oahpaheaddjiskuvllas ja oahpahii Guovdageainnus gaskkohagaid. Muhto dalle son ii hupman sámegiela, ii skuvladiimmuin ii ge muđui ohppiiguin. Son lei nu fiinna rivgun ahte eat diehtán ahte máhtii ge sámegiela. Ja de mis lei Ánte Bongo. Son gal sámástii minguin, nu ahte suinna birgehalaimet. Son oahpahii min duddjot ja son oahpahii biibalhistorjjá. Risttalašvuođas lei lohpi sámástit, muđui galggai buot oahpaheapmi leat dárogillii. Eai lean dalle sámegiel girjjit. Oahpaheaddjis lei Biibal gieđas ja de son logai ja muitalii sámegillii. De lei Alfred Larsen oahpaheaddjin. Son maid humai sámegiela, muhto son ii leat mu skuvlen.

Gielalaš boasttuipmárdusat

– Lei nu váttis go eat ipmirdan. Oahppit geat orro márkanis gal besse gullat veahá dárogiela ovdal go álge skuvlii, muhto mii geat oruimet meahcis eat gullan sáni ge. Jus máhtiimet eará go sámegiela, de lei baicce suomagiela.

Dávjá ledje boasttuipmárdusat. Muittán ahte oahpaheaddji jearai galle lága mis leat, ja oahppit vástidedje ahte mis han lea Movsses-lága, fotball-lága ja husmor-lága. Ii lean álki ipmirdit ahte dat mii orui leame seamma sátni lei sihke sámegielsátni ja maiddái dárogielsátni mas lei áibbas eará mearkkašupmi. [1]

Mii mánát fertiimet viežžat muoraid. Dalle go skuvla lei leansmánnegárddis lei doppe muhtin áddjá gii sahái muoraid. Son bijai muoraid guovtti látnii; skuvlii ja leansmánnii. Muhto dan mun in diehtán, ja válden boastut. De bođii dat bahás áddjá mu maŋis huikki, ákšu gieđas. Luiten muoraid ja vihken skuvlavissui. Ja boađus lei ahte oahpaheaddji bijai mu heahpatčihkii.

In vázzán go golbma jagi skuvlla maŋŋil soađi, 1946–48. Orun muitime ahte lei 12 vahku čakčat ja 8 vahkku giđđat. Internáhtas lei Gunhild Olsen dálueamit. Son lei Álttás eret, ja barggai dáppe 30 jagi. Son máhtii hui veahá sámegiela. Biiggát ledje maiddái mearragáttis eret ja máhtte unnán sámegiela. Lei jurdda dalle ahte internáhtas maid galggai leat dárogiel biras.

Ii makkárge maŋŋilskuvlen

– Mus lei viellja, gii lei golbma jagi mu nuorat. Go deike bođii joatkkaskuvla (framhaldsskuvla), de son galggai dohko. Mun maid mannen ja jerren in go mun maid sáhte álgit. Muhto in beassan. Ledjen 16 jagi boares, ja lohke ahte ii lean sadji munnje. Dat lea oalle ártet. Go mii geat massiimet oahpu soađi dihtii ozaimet buhtadusa, de beasaimet gullat ahte mii buohkat leat ožžon fálaldaga maŋŋil soađi. Dat ii leat eisege duohta. Mun in ožžon makkárge fálaldaga, ja go ieš ohcen skuvlii, de in beassan.

In mun oahppan ollu dárogiela skuvllas. Dárogiela ohppen easka go 18-jahkásažžan mannen Lulli-Norgii. In lean báljo leamaš guhkkelis go Álttás, muhto de mu olmmái, Johan Hætta, jearai sáhtán go mannat ovttas suinna dohko Hardangerii bargat bohccuiguin. Johan dat máhtii bures dárogiela, ja mun maid ohppen ollu go ledjen doppe. Dat lei doppe Filefjellas. Lei dakkár aksjeselskap mii lei álggahan boazodoalu dohko, lei earret eará Filefjell høgfjellshotell ja muhtin leansmánni. Muhto sii eai birgen bohccuiguin, eai veadján čohkket daid gárdái. Danin sii ohce nuoraid Finnmárkkus geat dihte mo bargat bohccuiguin. Eai lean nu máŋggas geat duste mannat nu guhkás dan áigge, muhto mus ii lean eará bargu, ja fertejin geahččalit. Nu ahte moai Juhániin manaime dohko. Doppe lei maiddái muhtin Biti Kárášjogas eret. Mun ledjen doppe moadde jagi, dassái go gohččo mu militearii. Doppe sihte mu álgit militearskuvlii, muhto mus ii lean miella dasa.

1950-jagiin mu váhnemat háliideigga hukset ođđa viesu dohko Ávževuopmái. Muhto eaba beassan, go dalle lei sentraliserenpolitihkka nu ahte ii addon loatna hukset dakkár unna báikkiide. Fertiiga fárret márkanii, ja huksiiga Suohpatluohkkái (moadde kilomehtera lulábealde Guovdageainnu márkana). Mun ledjen áidna mánná gii in lean fárren eret, ja go náitalin de moai eamidiin oruime doppe ja barggaime smávvadállodoaluin.

Ruvkebargu ja industrimekanihkarkursa

– Ii lean nu ollu dienas smávvadállodoalus ja fertejin váldit olggobealde bargguid. Bargen Kraftlágas ja Vegvesenis ja lean leamaš mielde máŋggalágán huksen- ja ráhkadusbargguin. Go gávdne veaikki Biedjovákkis ja plánejedje dohko ráhkadit ruvkki, de mun ledjen mielde álggu rájes. Mus lei barginummar 1 doppe, ja ledjen mielde álggaheame Biedjovákki ruvkkiid golmma háve, golmmain fitnodagain; Fangel, Sydvaranger ja Outokumpu. Doppe bargen álggos ruvkkes ja maŋŋil buvttadusas. Ledjen doppe gitta 1987 rádjái, go fertejin heaitit buozalmasvuođa dihte.

Vuosttaš jagiid go bargen Biedjovákkis, de vázzen industrimekanihkarkurssa Álttás, oktiibuot beannot jagi. Dalle han ledjen oahppan dan mađe dárogiela ahte ii lean váttis birget gielalaččat, muhto ledje váttisvuođat dan dihte go ledjen oahppan nu unnán skuvllas. Vuordil veahá, mun manan ohcat dan duođaštusa. Dá dat lea: Oainnát, praktihkalaš barggus mus lei M, fidnooahpus G, muhto matematihkas in nagodan go Ng.

Ii fal oahppin, muhto oahpaheaddjin joatkkaskuvllas

– Vaikko in leat ieš vázzán joatkkaskuvlla, de lean bargan veahá oahpaheaddjin doppe. Boazodoalloskuvllas galget oahppat gárduma, suidnema, juoŋasteami ja nuohttuma. Ja dan fertejit oahpahit olbmot geat leat bargan dakkár barggu ja máhttet dan. Nu ahte dan lean oahpahan joatkkaskuvlaohppiide ja lean maiddái muđui doallan nuohttekursa – ii fal dušše mo bivdit, muhto maiddái mo ráhkadit ja monteret nuohti. Ledjen maiddái mielde go ráhkadedje filmma nuohttuma birra.

Guhtta máná allaskuvllas

– Munnos leat guhtta máná ja go mánát álge skuvlii, de lei váttis, go ean sáhttán veahkehit sin nu ollu. Eamidis lei seamma unnán oahppu go mus, ii ge máhttán eambbo. Muhto čilgiimet mánáide mo dilli lei, ja álo ávžžuheimme hirbmadit ahte mánát galge vázzit skuvllaid, amaset gártat dan dillái go munnos leat leamaš. Ja boađus lea ahte buot guhtta máná leat váldán allaskuvlaoahpu. Okta lea vázzán Finnmárkku allaskuvlla Álttás, ja olles viđas dáppe Sámi allaskuvllas. Velá čálle aviissas dan birra logenáre jagi das ovdal, go vihtta vieljažaga ja oappážaga ledje Sámi allaskuvlla studeantan oktanaga. Ja buohkat leat ožžon buriid bargguid.

Sámegiella ja suomagiella

Álggos lei jurdda jearahallat Niillasis, muhto dađi mielde boahtá Margrethe eambbo mielde ságastallamii. Son lea isidis viđa jagi boarráset, ja galggašii rievtti mielde álgit skuvlii 1936:s. Muhto ii šaddan álgit ovdal 1939:s, ii ge šaddan nu ollu skuvla ovdal go soahti dagai váttisvuođaid.

– Ruovttus humaimet sámegiela ja suomagiela. Eadni lei Oskalis eret (gaskal Áidejávrri ja Guovdageainnu márkana). Sus lei sámegiella eatnigiellan, muhto humai maid suomagiela. Áhčči lei bajásšaddan Áidejávrris, muhto su eadni lei boahtán Suomas ja su áhči áhčči fas Ruoŧa bealde Durdnosleagis. Áhči viellja orui min luhtte ja soai áhčiin láviiga suomastit gaskaneaska.

Oruimet internáhtas moadde jagi. Gunhild Olsen dat lei dálueamit. Muittán ahte son bággii min váldit trána (guollevuoja). Son ii goassege oahppan sámegiela, muhto suomagiela son máhtii mánnávuođa rájes, ja son lávii suomastit muinna. Ledje moadde biiggá internáhtas, muittán Ingera, gii lei Gáivuonas eret, son gal humai sámegiela. Internáhtas mii mánát fertiimet bargat, earret eará vuoidat láibbi ja viežžat muoraid. Vieččaimet mielkki Vuolledálus. Lea muitaluvvon ollu hárdima ja givssideami birra mánáid gaskkas internáhtas, muhto dan mun in muitte. Mu goit eai givssidan. Muhto de duiskalaččat válde internáhtavistti, ja dan maŋŋil fertiimet orrut eará sajiin. Mun orron dalle edno luhtte márkanis. Dalle mis lei muhtin áigge skuvla diggestobus.

Mu vuosttaš oahpaheaddji lei «fru Grønolen». Son lei šiega rivgu, muhto ii ipmirdan sámegielas ii sáni ge. Muittán ahte son čierui go ii gulahallan mánáiguin. Maŋŋil oaččuimet Madsena. Vaikko leimmet nuora, de fuomášeimmet ahte Madsen balai mas nu. Čađat son váccii ja guovllai olggos láseráiggi. Vaikko lei nasistan, de mis lei dakkár dovdu ahte son balai duiskalaččain. Muhto son lei šiega mánáiguin.

Rihppaskuvla sámegillii

– De lei rihppaskuvla, mii maiddái lei doppe diggestobus. Jan Harr dat lei báhppa. Son lei Áhkkánjárggas eret, muhto lei oahppan bures sámegiela ja rihppaskuvla lei aivve sámegillii. Dat lei oalle suohtas báhppa, muittán ahte son lávii veahá stoahkat minguin. Ii lean nu ollu lohkamuš dan rihppaskuvllas, váldoášši lei oahppat bajil sálbmavearssaid, oskkudovddastusa ja dakkáriid.

Gal lei ollu mii dáhpáhuvai dalle soađiáigge mii ii goassege leat čállon girjjiide. Báhpas lei sáddenbierggas girkodoartnas. Oktii ledje duiskalaččat peilen dan, ja báhppa fertii rohttet dan vulos olles leavttuin. Son viegai báhpagárdái dainna ja bijai dan láhttái. De báhpa eamit bálkestii duolva biktasiid dan badjel. duiskalaččat bohte sisa, muhto eai gávdnan maidege. Muhto báhppa han sáddejuvvui fáŋgaleirii muhtin áigái.

Maŋŋil soađi in ožžon makkárge skuvlla. Jus muhtimat lohket ahte buohkat geat masse oahpu leat ožžon skuvlafálaldaga soađi maŋŋá, de ii leat duohta. Soitet olbmot márkanis ožžon, muhto eat fal mii doaresbealbáikkiin. Oktiibuot lean ožžon ovcci mánu skuvla, ja dat han ii leat beare ollu.

[1]«Lag» dárogillii = «searvi, joavku» sámegillii. «Lága» sámegillii = «lov» dárogillii.

Eará artihkkalat Sámi skuvlahistorjá 5-girjjis


Ludvig Madsen, oahpaheaddji 1920 rájes, internáhtahoavda 1933–44. (Govva: Muitalusat ja dáhpáhusat Guovdageainnus 10)	Edel Hætta Eriksen nuorran. Son bargagođii oahpaheaddjin soađiáigge, ja sus lei bistevaš bargu vuođđoskuvllas 1947-77, 1969 rájes mánáidskuvlla rektorin. (Govva: Muitalusat ja dáhpáhusat Guovdageainnus 10)	Anders Bongo, dá nuorra oahpaheaddjin aiddo ovdal soađi, Ingrid Olsena ja Karen Aarsetha gaskkas. (Govva: Muitalusat ja dáhpáhusat Guovdageainnus 8)	Alfred Larsen, oahpaheaddji 1934–50, skuvlainspektevra 1950-71. (Govva: Muitalusat ja dáhpáhusat Guovdageainnus 10)