På norsk
In English
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1. Davvi Girji 2005.
 Inger Seierstad ávvuda miessemánu 17. beaivvi ovttas ohppiidisguin. | Inger Seierstad lea riegádan Oslos 1933:s. Áigodagas 1953-1996 lei son oahpaheaddjin Guovdageainnu mánáidskuvllas. Son barggai Sámi
oahpahusráđis/Sámedikki oahpahusossodagas 1996-2001. Earret eará lea son ráhkadan álkkeslohkangirjjiid sámegillii ja lea sárgon govaid ollu eará
sámi oahpponeavvuide. Máŋga girjji mat leat čállojuvvon davvisámegillii leat jorgaluvvon eará sámi suopmaniidda. Oktiibuot leat 72 almmuheami
main son lea girječállin ja/dahje govvasárgun.
Inger Seierstad lea maiddái leamaš organistan Guovdageainnu girkus lagabui 50 jagi. Giittusin erenoamáš guhkesáigásaš barggu ovddas skuvllas ja báikkálaš servodagas, lea son ožžon gieldda kulturbálkkašumi ja Gonagasa ánsomedálja. Dušše moattis "lullioahpaheaddjin" leat dego Inger, guhte ii leat dušše bargan sámi guovlluin gitta ealáhatahkái, muhto son orru dáppe maiddái penšunistan. Dás son čielggada muhtun vásihusaid iežas áigodagas oahpaheaddjin, vuos mo lei leat dárogielat oahpaheaddjin sámi ohppiide ja dasto barggu birra maid dagai vai sámi oahppit geat dárbbašedje erenoamášoahpahusa galge oažžut fálaldaga mii lei sidjiide heivehuvvon. |
Skuvlla oahppan oahpaheaddjit ledje Ola Aarseth, Alfred Larsen ja Anders Bongo. Sii ledje buohkat sámegielagat. Mun dallán oidnen ahte lea dárbbašlaš máhttit sámegiela jos galggai oahpaheaddjin doaibmat. Ollu oahppit máhttet unnán dárogiela. Mun in goassige gullan ahte lei gildojuvvon hupmamis sámegiela skuvllas ja hirpmahuvven go gullen dan máŋga, máŋga jagi maŋŋá. Mun lean gulaskuddan iežá dárogielat oahpaheaddjiin geat leat leamaš Guovdageainnus, ja sii duođaštit dán.
Mu álgooahpaheaddjit ledje skuvlamánát. Almmuhuvvon sadjásašvirgi masa mun ohcen, geatnegahtii oassádallat sámegielakurssas. Mun ohcalin dán kurssa, ja vástádusa čilgehus lei: Jos šaddá sámegielakursa, de lea geatnegasvuohta oassádallat, ja ahte sáhtte álggahit kurssa jos oktage gáibideaš. Dál lágidedje kurssa midjiide golmma dárogielagii mas suohkanbáhppa Jan Harr oahpahii. Dalle go dál, de fertejedje báhpat oažžut veaháš sámegiela oahpahusa go ožžo ámmáha sámi guovlluide. Mii oahpaimet veaháš grammatihka ja vealttakeahttá maiddái muhtun sániid dán oktavuođas. Midjiide oahpahedje maiddái garrusániid, vai diđiimet goas mánát fasttiid hupme.
Mu buoremus oahpaheaddjit ledje liikká mu sámi ustibat. Mun ohppen suoidnecámedettiin, duddjodettiin, sálmmaid lávllodettiin, nuohti geasedettiin ja heargevuojedettiin.
Mun ohppen veaháš sámegiela Biibala logadettiin. Doppe ledje oahpes teavsttat. Mu lanjas lei nu galmmas go bohten skuvllas, ahte mun čohkkánin uvdnagurrii buot biktasat badjelis ja lohken dan botta go uvdna liegganii. Lei sierra dáidu máhttit Svalbardkoalaiguin ligget, ja mun in ollásit dan hálddašan.
Mánát fertejedje oahppat sálbmavearssaid bajil. Dát ledje sámegillii. Mun fertejin heahpatvuođa dihtii oahppat seamma maid mánátge ohppe. Eai leat unnán viehkes grammatihkalaš bealit maid mun fuomášin sálbmateavsttaid logadettiin. Biibal ja sálbmagirji ledje buorit oahppogirjjit, jos vel giella ii áibbas čuvvon beaivválaš hupmangiela norpmaid. Dasa lassin gullen dárogiela dulkojuvvon sámegillii buot ipmilbálvalusain.
Vuosttaš luohkás oahpahin Margarethe Wiig sámegiela/dárogiela Áppesa mielde. Muhtumat leat muitalan ahte dat ii leat goassige leamaš skuvlla anus. Dát ii leat riekta. Dán geavaheimmet ollu jagiid Guovdageainnus. Muđui lei oahpahusgiellan dárogiella ja mun sárgon ollu, ollu távvalii. Margarethe Wiig lei bákkus ferten geavahit guokte giela girjjistis. Danin lei váttis dan mielde oahpahit. Mii danin geavaheimmet dárogiela girjjiid álgooahpahusas ollu jagiid.
Oahpaheaddji Liv Johnsen (maŋŋá Jerpseth) lei vuosttaš olmmoš gean gullen hupmamin ahte galggašii fas ráhkadit Áppesa sámegillii. Sus lei sámegiela vuođđofága ja son lei logopeda. Moai mátkkošteimme Gironii professor Hansegård lusa gii barggai guovttegielalašvuođain, gullan dihte maid son oaivvildii. Son movttiidahtii munno álgit. Liv sáddii reivve departementii mas son fálai čállit teavsttaid, ja mun galgen sárgut govaid sámegiela Áppesii. Moai oaččuime vástádusa ahte Inez Boon juo lei čállimin dákkár girjji. Muhto mun ožžon fálaldaga sárgut govaid.
Sámegiela álgooahpahusa álggahanáigodagas dolle máŋggaid oanehis sámegiela kurssaid skuvlla oahpaheddjiide.
Buoremus giellanjulgenvuohki, lea geardduhit cealkaga riekta. Dasa lei Inga Laila Hætta hirbmat čeahppi dallego moai barggaime ovttas Sámi oahpahusráđis. Seammás son olu rámidii ja movttiidahtii. Son dat njulgii roavvaseamos meattáhusaid go mun álgen čállit álkkeslohkangirjjjid sámegillii. Muđui mu girjjiid ollu rámidedje go dain lea nu álkkes ja mánálaš giella. Nu ahte veaháš veahkkinhan gal lea go ii máhte menddo ollu.
Mun muitalan veaháš mo mun vásihin leat erenoamášoahpahusa oahpaheaddjin Guovdageainnus. Vuos veaháš ovdahistorjá. Oahppit geain ledje sierra dárbbut, sii ledje dábálaš luohkáin ja dávjá sii dušše čohkkájedje doppe, erenoamášoahpahusa haga. Easka máŋga jagi maŋŋá, 1970-logus, de ožžo muhtumat sis veaháš oahpahusa rávesolmmožin bearaš/beaiveruovttus Guovdageainnus. Dán oahpahusa jođihii mánáidskuvla.
Go mun bohten Guovdageidnui 1953:s, de lei čakča- ja giđđaskuvla dálumánáide ja dálveskuvla johttisámemánáide. Oažžun dihtii eanemus lági mielde diimmuid dán oanehis áigodagas goas mánát ledje skuvllas, de lei smávvaskuvllas vihtta diimmu juohke beaivve. Mun muittán ahte mu bargun lei addit liigeveahki guđát diimmus. Vuoi mánnariebut! Dát lei go mii ain leimmet skuvlabráhkas.
| Erenoamášluohkás fertejedje oahpaheaddjit buorre muddui ieža ráhkadit oahpponeavvuid. Dá bargogirjjis man Inger Seierstad lea ráhkadan ja man oahppi lea deavdán.
|
Dárkkisteaddjit ledje várra hirpmahuvvan. Munnje ain juo fálle gallestallat erenoamášskuvlla Sørlandet guovllus. Dan mun dahken. Doppe ieža ráhkadedje ollu oahpahusávdnasiid. Mun movttáskin ráhkadit Má ealu luhtte. Mun jáhkán dát lea vuosttaš girji mii lea ráhkaduvvon sámegillii erenoamášohppui.
| Vuosttaš sámegiel girji erenoamášoahpahussii, ja áidna girji mii almmuhuvvui boares čállinvugiin, lei Ma ælo lut'te, man Inger Seierstad lea sihke čállán ja masa son lea govaid sárgon.
|
Muhtun áigodaga maŋŋá ožžon ohppiidjoavkku oahppanváttisvuođaiguin. Dalle čađahin joatkkaoahpu Eik oahpaheaiskuvllas. Dallego mun álgen dohko, de gohčodedje oahpu smávvaskuvlapedagogihkkan. Skuvlajagi mielde dohkkehuvvui linnjá erenoamášpedagogihka 1. ossodahkan. Dát rievdadeapmi dagai ahte mus nu lei vuoigatvuohta oažžut virgelobi bálkkáin, go bohten sámi guovllus. Dát lei 1970:s. Mii oahpaimet ollu vuđolaš lohkan-, čállin- ja rehkenastinoahpu, dieđusge oaivvilduvvon dáža skuvlii. Dát lei dakkár maid mii measta eat leatba gullange guovttejahkásaš oahpaheaiskuvllas. Muđui oahpaimet mii sullii seamma maid eará studeanttatge geat čađahedje erenoamášpedagogihka 1. ossodaga. Mii fertiimet lohkat eaŋgalsgiela girjji oahppomearreplánas, vai oahpaimet beatnagiid, roahtuid ja máđuid birra ja mo dat ohppe.
Dán namahuvvon oahppis ledje álgoáigodagas diimmut Lise Bamrud Øieniin. Son lei dárogielat, muhto lei ovdal oahpahan erenoamášskuvllas moadde jagi. Dađistaga stuorui ohppiidjoavku masa mii ozaimet liigeruđaid. Eldrid Aksnes lei sin oahpaheaddji. Maŋŋá mun válden badjelasan joavkku. Moadde jagi maŋŋá šattai joavku erenoamášluohkkán, dáid ohppiid formálalaš ohcama mielde. Dát bisttii 1970-logu álggus gitta 1080-logu loahpageahčái. Mun ledjen sin klássajođiheaddji.
Go erenoamášluohkká ásahuvvui, de lei skuvllas logopeda, Eldrid Aksnes. Sus ledje diimmut singuin geat dan dárbbašedje. Muhtun oahppiid lei son čuvvon juo ovdal skuvlaagi. Son máhtii veaháš sámegiela, muhto oaivvildii ieš ahte dát lei menddo unnán ulbmillaččat bargat. Go son heittii 1974:s, de ozai skuvla sámegielat logopeda. Dalle dan áigodagas ii gávdnon eambbogo okta, ja sus lei juo bargu Kárášjogas. Okta dárogielat ohcci ozai, muhto go ii ožžon bistevaš barggu, de gesii ohcama ruovttoluotta. Dalle heaittihedje logopedavirggi Guovdageainnu mánáidskuvllas.
Okta oahpaheddjiin gii lei guhkimus áigge erenoamášluohkás, lei Idar Andreassen. Son lei Romsdálas eret. Son bođii Guovdageidnui 1965:s ja ipmirdii dađistaga ollu sámegiela, muhto humai unnán. Son čađahii erenoamášpedagogihka 1972:s. Veaháš maŋŋelis son álggii bargat erenoamášluohkás. Idar lei min buotmáhttiolmmái. Son hálddašii buot teknihkalaš apparáhtaid. Son máhtii liibmet min suhkkánstuolu ja stuoridit ja jugahit golmmajuvllatsihkkela nu ahte stuorát mánát sáhtte dan geavahit. Mis ledje máŋggas geat dárbbašedje eanet lihkadit.
Mis lei maiddái veahkkebargi, Maria Anna Eira, ollu jagiid, gitta dassážii go ollii ealáhatahkái. Mii buohkat gohčodeimmet su "Ánne-goaskin". Iežas máhtuid lei oahppan guhkes ja molsašuddi boazodoallobirrasa eallimis. Son lei árvvolaš buorre veahkki ja sus orro leamen lunddolaš pedagogalaš návccat. Son bagadii min buohkaid, sihke oahpaheddjiid ja ohppiid, muitalusaiguin ja rávvagiiguin smádáhkes ja liekkus vuogi mielde. Son lei čeahppi rámidit ja movttiidahttit. Dasa lassin son oahpahii midjiide sámi biepmuid málestit. Son lei maiddái buorre giellaovdagovvan midjiide buohkaide.
Eanet oahppit bohte jagiid mielde. Muhtumat bohte bearaš/beaiveruovttus, gos sis lei beaiveguovdilfálaldat. Go ollejedje skuvlaahkái, de bohte skuvlii moadde diimmu juohke beaivve. Dát ledje máŋggasivavuloš mánát, giela haga. Dalle ráhkadeimmet velá ovtta erenoamášluohká nuorat ohppiide. Álggus ledjen mun klássajođiheaddjin sidjiide maiddái. Maŋŋá šattai kárášjohkalaš Čiskke-Elle Ánne (Anne Guttorm) sin klássajođiheaddjin. Sus lea erenoamášpedagogalaš oahppu ja sámegiella eatnigiellan. Ánne-goaski lei veahkkebargin maiddái dán joavkkus. en spesialklasse til med yngre elever. Først var jeg klassestyrer for dem også. Senere ble Anne Guttorm fra Karasjok klassestyrer for dem. Hun har spesialpedagogisk utdannelse og samisk som morsmål. Anne-goaski var assistent i denne gruppen også.
| Erenoamášluohkás; Ánne-goaski ohppiinis.
(Sárgun: Inger Seierstad) |
Go šadde guokte oahppijoavkku, de oaččuimet guokte lanja 1. gearddis boares internáhttaoasis. Dáidda lanjaide oaččuimet maiddái ođđa bevddiid ja stuoluid. Muđui doppe lei ollu láhttesadji ja guottát láhttis. Dán guovtti erenoamášluohká lanjat ledje buohtalas lanjat feaskára guovttebealde.
Ledje ollu skábet, go dát ledje leamaš oađđenlanjat. Lanjat ja skábet ledje gollan. Dát ledje leamaš gánddaidlanjat. Muhto mis ledje buot maid dárbbašeimmet. Go smiehtan dán birra dál, de lei mis paradiijas dilli otnáš skuvladiliid ektui, mii guoská ávnnaslaš veahkkeváriide.
Mis erenoamášluohkás lei iežamet bušeahtta. Mii sáhtiimet oastit measta buot maid háliideimmet, jos mii gávnnaheimmet ahte dát lei ávkkálaš oahpahussii. Mii fidniimet dađistaga riddamuorraseainni, suhká, bisohallanbeaŋkka ja ollu iežá duhkorasapparáhtaid. Mii oaččuimet sierra filbmenappárahta, sierra filbmaliinni ja sierra instánta govvenappárahta. Muđui mii dieđusge beasaimet geavahit veahkkeávdnasiid mat ledje skuvllas. Mis ledje guokte xylofona, rumbbut ja iežá ritmainstrumeanttat. Mis ledje buot duodjeávdnasat maid dárbbašeimmet.
Mis ledje ollu girjjit. Maiddái skuvlagirjerádjosa siskkobealde lei mis sierra bušeahtta. Dat mii šlundudii lei go girjjit ledje dárogillii. Ledje hui unnán sámegiela girjjit dan áigge. Daid sáhtii liikká geavahit, go mii geahčadeimmet govaid, ja oahpaheaddji máinnastii sámegillii. Oahppit eai máhttán ieža daid lohkat. Verremus lei jos govahallojuvvon biras lei menddo amas.
Dat mii lei somámus erenoamášluohkáin, lei ahte mii sáhtiimet heivehit oahpahusa juohke áidna oahppái. Mun bessen geavahit buot maid mun ledjen oahppan duojis ja musihkas. Mis ledje doarvái vejolašvuođat geavahit miellagovahallama ja duodjenávccaid.
Easka maŋŋá lei mis veaháš lohkan ja čállin dárogillii. Go okta oahpaheaddji lei dárogielat, de oahpaheimmet muhtun oasi dárogillii. Maŋŋá leat muhtun váhnemat oaivvildan ahte sin mánát livčče birgen buorebut stuorraservodagas jos sii livčče oahppan eanet dárogiela mánnán. Dalle livčče sii soaitán sáhttit ávkkástallat erenoamášskuvllaid fálaldaga, mat ain dalle gávdnojedje.
Go ođđa sámi riektačállin álggahuvvui 1979:s, mun einnostin ahte mii oažžut váttisvuođaid. Muhto dat han imašlaš geahppasit lihkostuvai. Dán dulkon ahte ođđa riektačállima duođai lei álkit oahppat go ovddeš čállinvuogi.
Eai gávdnon oahppogirjjit mat heivejedje ohppiide sámegillii, nu ahte oahpaheaddji fertii čállit girjji juohke oktii. Dát han muđui lea juoga maid buot erenoamášoahpaheaddjit leat vásihan. Dát gieđainčállojuvvon girjjit ledje vuođđun maŋit "Muorje-girjjiide".1516 Mun čállen daid erenoamášoahpahussii, muhto mun dieđán ahte dáid leat geavahan máŋgga iežá oktavuođas. Mun in nu liiko dása, go dat han eai heive buotlágan oahpahusaide. Dáid leat earret eará geavahan dárogielagiid sámegiela oahpahusas. Dasa dát eai leat jurddašuvvon, muhto dát vissásit muitala man ollu ain váilot sámegiela girjjit.
Mis ledje ollu konkrehtalaš oahpahusveahkkevárit ja rehkenastinspealut. Juohke háve go ledjen Oslos, de golgen buot gávppiid mielde geahččame makkár veahkkeneavvut gávdnojedje, ja maid mii sáhtiimet geavahit. Mun in sáhte muitit ahte ahte mun goassige smihtten ahte mii fertiimet seastit.
Mii álggaheimmet álo beaivvi sálbmalávlumiin ja "Áhččámet" rohkosiin. Juohkehaš beasai vurrolaga válljet sálmma.
Kristtalašvuođaoahpahusas mii geavaheimmet govvagirjjiid ja daid mielde muitalin. Muhtun oahppi luoikkahii girjji ruoktot, ja bođii ruovttoluotta dieđuin ahte girji lei "ruskagirji". 17Su áhčči oaivvildii ahte girji ii lean duođalaš kristtalaš girji, go nu ollu govat ledje girjjis. Go mun maŋŋá hupmen su áhčiin, de son liikká oinnii ávkki das ahte mánát soite muitit buorebut go govaid oidne. Vuojadeapmi ja lášmmohallan lei mis ovttas iežá mánáiguin. Oahppit ledje ovttas singuin geat ledje seamma ahkásaččat. Muhtun áigge oaččuimet lieggaseabbo čázi vuojadanáldái dallego eanemus doaibmahehttejuvvon mánáin lei vuojadeapmi. Dalle eai lean iežá mánát doppe.
Muđui ledje mis buot fágat mat iežá skuvlamánáinge ledje. Idar lei meahccemannalas. Son lei olu olgun ohppiiguin ja oahpahii sidjiide dan maid oidne ja gulle meahcis. Son čájehii sidjiide balssaid main lei jiekŋa siskkobealde, ja nu sáhtii dáid geavahit galbmaskáben. Sii ohppe ollu lottiid birra. Juohke oahppis lei iežas loddi, ja son lei spesialista das. Mis ledje nu unnán oahppit ahte sii čáhke seamma biilii. Mun muittán ahte sii oktii suhppo sáimma ja nuppi beaivve fas gesse. De vušše guoli go bohte skuvlii. Idar oahpahii ruovttudikšuma maiddái.
Mii ráhkadeimmet málesgovvagirjji, teavstta haga. Seamma mállásiid mii ráhkadeimmet máŋgii. Okta deaŧalaš oassi oahpahusas lei fitnat gávppašeamen, vurrolagaid. Mii geahččaleimmet smiehttat maid oahppit dárbbašedje maŋŋá skuvlla.
Govvenapparáhta mii geavaheimmet ráhkadit muitogirjji, ja gávnnahan dihte ahte lei go oktage gii givssidii min ohppiid. Govaid maiddái geavaheimmet ráhkadit "dovdángirjji" návccaheamos ohppiide ja mas ledje govat áđain mat mis ledje lagasbirrasis. Duddjonbargguid fertiimet dahkat hui álkin. Muhto bureshan manai, go mis ledje valjis ja máŋggalágan ávdnasat. Muhtun duojit ledje duođai dáidagat.
Dál leat joavdan ollu guhkkelii dáid mánáid ipmirdeames, ja mii diehtit eambbo dan birra ahte mo sin veahkehit. Dáid ohppiid ektui lea mus muhtumin heajos oamedovdu. Mun smiehtan: Ahte go in galgan dán diehtit dalle! Mun livččen vissásit geahččalan sidjiide oahpahit mearkageavaheami. Dallego mun álgen singuin, de ledje sii juo rávesolbmot ja sidjiide juolludedje nu unnán oahpahusdiimmuid ahte lei veadjemeahttun ovdánit. Dan maid mii oahpaheimmet, lei lihkadit, boradit, nuoladit ja gárvodit ja iežá beaivválaš daguid.
Mis lei ollu musihkka. Dalle ledje buohkat ovttas. Máŋga oahppi erenoamášluohkás ledje hirbmat nuohttái. Mun lean sihkar ahte sii máhtte ollu eanet sálbmanuohtaid ja lávlunmelodiijaid go iežá seammaahkásaččat.
Oktiibuot ledje 14 máná geat ledje erenoamášluohkás dallego dat gávdnui. Muhtumat ledje dušše doppe oanehis áiggi. Muhtumat ožžo olles sin skuvlejumi vuođđoskuvllas, ja jotke golbma jagi joatkkaskuvllas heivehuvvon oahpahusain. Muhtumat vázze mánáidskuvlla erenoamášluohkás ja "integrerejuvvojedje" go bohte nuoraidskuvlii. Orui ahte eatnašat lokte bures skuvllas. Sis lei unnán skuvlajávkan. Oahpaheaddjin ferten mun dadjat ahte dát lei mu buoremus ja somámus áigi skuvllas. Eai buot oahpaheaddjit leat nu lihkolaččat ahte juohke beaivve oahppit ovddaldit du stuorra mojiin dahje muitalit: "Skuvla lea somá." Mun lean maiddái humadan rávis ohppiiguin geat muitalit ahte skuvlaáigi lei buorre áigodat.
Sis geain lei váttis, ledje sii geat doibme measta dábálaš dásis. Sidjiide livččii sihkkarit leamaš buoremus leat dábálaš klássas. Sii eai leange gal nu guhká klássas. Sáhttá várra roahkka dadjat ahte erohus sierranas oahppiid gaskka lei stuorát erenoamášklássain go iežá oahppiid gaskka vuođđoskuvllas. Sii geat doibme bures, balle ahte sin identifiserejit eanemusat doaibmahehttejumiiguin.
Mii geahččaleimmet diktit ohppiid leat dábálaš luohkáin muhtun diimmuin. Dát ii gal lihkostuvvan nu bures. Danin várra leimmet ollu sierra. Mii oassádalaimet doaimmain mat ledje oktasaččat buohkaide skuvllas. Eatnašat ledje olgun bottuin oktanaga iežá mánáiguin, muhto eai buohkat lean. Go mii ávvudeimmet juoidá, ja dan gal dagaimet oalle dávjá, de ožžo oahppit bovdet ovtta guossi guhtege. Sii hárve bovdejedje mánáid, eai oappáid eaige vieljaidge. Sii bovdejedje skuvlajođiheaddji, skuvlahoavdda, báhpa ja iežá oahpaheddjiid, ja sii bohte. Váhnemat ledje dieđusge guossin, nu dávjá go sáhtte boahtit.
Mii geahččaleimmet doalahit buori oktavuođa váhnemiiguin, ja eatnašat čájehedje oahpaheddjiide stuorra luohttámuša. Mun ballen ahte sii galge jáhkkit ahte mii máhtiimet dahkat eanetgo maid mii sáhtiimet.
Mis lei jámma oktavuohta gieldda PP-bálvalusain. Mis lei maiddái oktavuohta audiopedagogain ja iežá fágaolbmuiguin. Muhtumin sáddiimet ohppiid oanehat áigái sierranas erenoamášásahusaide. Dalle háliidedje sii áinnas ahte sámegielat oahpaheaddji galgá leat mielde oppa áigge go oahppi lei doppe, go ii ovttasge dien áigodagas lean sámegiela gelbbolašvuohta diein institušuvnnain. Oahpaheaddji fertii máŋgii maiddái čuovvut ohppiid doaktára lusa dahje bátnedoavtterdikšui Finnmárkku olggobealde, jos váhnemiin ii lean vejolašvuohta dan dahkat.
|
Girjjiid gaskas maid Inger lea čállán ja maidda son lea govaid sárgon leat Muorje-girjjit: Jokŋa, Luomi, Sarrit ja Jeret.
|
Mun lean dál eallán nu guhká ahte mun lean oaidnán ohppiid rávisolmmožin. Mun lean čuvvon ohppiid erenoamášluohkáin. Mun dovddan sin geat leat leamaš "integrerejuvvon" sihke ovdal ja maŋŋá go erenoamášluohkká gávdnui.
Mu oaivil lea ahte lea unnán erohus oahppiin geat leat vázzán erenoamášluohkás ja sis geat leat vázzán dábálaš luohkás, das mo doibmet servodagas. Man olu sii oassádallet servodagas, lea eanet juohke persovnnalašvuođa duohkin ja mo biras láhčá dilálašvuođaid, go dan duohken gos sii leat ožžon oahpahusa. Okta ágga erenoamášluohkáid vuostáhan lei ahte oahppit sirrejuvvojedje birrasis gos sii galge eallit loahppaeallima.
Nuppi erenoamášluohká ohppiin ledje sihke dárogielat ja sámegielat oahpaheaddjit. Dál rávisolmmožin, sii hupmet ja ipmirdit sihke dáro- ja sámegiela, ain juo nu ahte sii birgejit bures árgabeaivvis. Mu hirpmahuhttá man guovttegielalaččat sii leat iežaset dásis.
| Golbma girjji Boahtte-áigge-bártni birra muitalit muhtin dálá áiggi bártni birra gii dáhpedorpmis šaddá vázzit skuvlla ja orrut internáhtas 50 jagi dás ovdal. Girjjit leat maiddái jorgaluvvon julevsámegillii.
|
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1