Lasseartihkal Sámi skuvlahistorjá 4-girjái. Davvi Girji 2010.

Olof Anders Kuhmunen:

Givssiduvvon sápmelažžan ja norgalažžan

Muitalan Svein Lundii

Olof Anders Kuhmunen, 2008
(Govva: Svein Lund)

Olof Anders Kuhmunen lea riegádan 1950 Árvesjávrris ja lea bajásšaddan Árjjátluovis ja Sáltevuomis Nordlánddas. Son vázzii vuođđoskuvlla Árjjátluovis ja Jielleváris, ja dan maŋŋá son lea orron Sáltevuomis ja bargan bohccuiguin.
Son lea muitalan 2008 geasi.

Bázzi vullon muoras, Olof Anders Kuhmunena viesu olggobealde, Revkkas
(Govva: Svein Lund)

Rádji giddejuvvon guktii

Min bearrašis lei ovdal dálveorohat Gárasavvonis ja geasseorohat Ivgus. Nie jođiimet Ruoŧa ja Norgga gaskkas. Muhto dalle go Norgga eiseválddit maŋŋil soađi giddejedje ráji sidjiide, de fertejedje fárret. Ledje dalle máŋggas geat gávdne ođđa guohtuneatnamiid Nordlánddas. Ea.ea. Labba-bearaš fárrii Hápmirii, Blind-bearaš Sulitjelbmii ja Blind ja Kuhmunen Sálteduoddarii.

Lei leamaš boazodoallu dáppe ovdal, muhto juste dalle lei guorus. Maŋimus geas ledje bohccot dáppe ovdal min lei beaggán áddjá gean gohččodedje "Storlappen", Johan Andersen Kalvås. Son bođii Bálágis.

Guhká mis lei oassi dálveorohagas Ruoŧa bealde, muhto 2004 giddejedje Ruoŧa eiseválddit ráji, ja dál mii leat dušše fal Norggas. Muhtin jagiid mis lea leamaš dálveorohat mearragáttis, muhto dál mis leat bohccot Sálteduoddaris miehtá jagi.

Skuvlavázzin Ruoŧas

Mu váhnemat fárriiga Norgii 1949, muhto mu áhkku ja áddjá báziiga Ruŧŧii, ja mun orron vuosttaš 6 jagi sudno luhtte Árjepluoves. Dalle mu váhnemat vižže mu Norgii, ja orron dáppe Sálteduoddaris jagi ovdal go fas mannen Árjepluvvii. Árjepluoves vázzen sámeskuvlla dahje "nomadskola" nu mo dalle gohččoduvvui. Orron dalle internáhtas, muhto mu áhkku ja áddjá oruiga oalle lahka, ja ledjen sudno luhtte go mus lei friddja skuvllas. Oahpahus lei ruoŧagillii, vaikko mis lei sámi oahpaheaddji, Stina Gaup Westerlund. Mun ledjen oahppan dan mađe ruoŧagiela ovdal go álgen skuvlii ahte birgejin gielalaččat. Ovtta diimmu vahkus mis lei sámegiella. Lei dušše lohkan, eat oahppan čállit. Vaikko skuvllas ledje oahppit geain lea eará gielladuogáš, de oahpaimet buohkat davvisámegiela dalle. Muhto dušše ovtta diimmus eat oahppan nu ollu.

Dat lei garra áigi. Ieš mun givssiduvvojin Árjeluovis sihke norgalažžan ja sápmelažžan. Internáhtas eat beassan sámástit, galggaimet hupmat dušše ruoŧagiela.

Mátki skuvlii lei dalle hui guhkás. Fertiimet mannat Narviikka bokte, ja mátkkoštit sihke bussiin ja togain. Oktiibuot lei 100 miilla, ja mátki ádjánii moadde beaivvi. Dál, go lea huksejuvvon luodda njuolga Sáltevuomis Árjepluvvii, ii livčče go sullii 20 miilla.

Vácciimet 6 jagi Árjepluoves, ja 7. jagi Jielleváres. Go gergen de mannen ruoktot Sálteduoddarii, dan rájes lean bargan bohccuiguin. In leat ožžon makkárge formálalaš oahpu boazodoalus, lean oahppan váhnemiin ja garra máilmmis.

Árjepluovi sámeskuvla, 2008
(Govva: Svein Lund)

Viimmat sámegiella skuvllas

Mus leat golbma máná, ja lean geahččalan geassit sin bajás sápmelažžan, váikko ii leat nu stuora sámi biras dáppe. Sii leat buohkat vázzán skuvlla dáppe, Revkka skuvla (Røkland skole). Guokte boarrásepmosa, Hanne Mari ja Jon-Anders, eaba ožžon oppanassiige sámegiela skuvllas dáppe, soai oaččuiga sámegiela fágan easkka go manaiga Guovdageidnui vázzit boazodoalloskuvlla.

Nuoramus nieida, Sara Elen, fas oaččui moadde jagi sámegiela vuođđoskuvllas. Álggos ii lean oahpaheaddji, son geavahii e-skuvlla, ja dárogieloahpaheaddji galggai gozihit. Dat ii doaibman nu bures. Maŋŋil oaččui Erna Guttorm oahpaheaddjin. Son lea Deanus eret ja lea náitálan deike. Go álggii joatkkaskuvlii Fuoskkus, jearaimet ii go son sáhttá oažžut sámegiela. Vástidedje ahte sis ii lean oahpaheaddji ja mii jáhkiimet ahte fertiimet dohkehit dan. Dađe bahábut jearaimet dušše njálmmálaččat, eat bidjan čálalaš gáibádusa, go eat diehtán ahte sus livččii lágá mielde vuoigatvuohta, unnimusat gáiddusoahppofálaldahkii. Dál son lohká oppalašfágaid (allmennfaglig påbyggingskurs) Guovdageainnus, gos sus lea sámegiella nubbin giellan. Nieiddat gal ipmirdit sámegiela, muhto hupmet áinnas dárogillii.

Mu bárdni bargá dál boazodoalus ovttas muinna ja son áigu joatkit boazodoaluin. Sihke son ja mu vielja bárdni lea leamaš oahpahallin ja váldán fágareivve boazodoalus.

Vaikko mus eai leat šat mánát skuvllas dáppe, de mu oappás leat mánát Røkland skuvllas, ja nubbi boazodoallobearrašis leat mánát mánáidgárddis. Mus lea dalle doaivu ahte sii ožžot buoret sámegielafálaldaga go mu mánát leat ožžon. Mánáidgárdefálaldat ii leat vel dohkalaš. Mu boarráseamus nieiddas leat guokte máná, ja son ozai sámegielfálaldaga sudnuide. Vástádus lei ahte sáhttit fállat sámegiela, muhto dalle ferte leat seamma buot mánáide. Muhto mu mánáidmánát leat guovttegielat, ii leat sudnuide fálaldat oahppat veahá sámegiela álggo rájes ovttas dárogielat mánáiguin. Boađus lei ahte sii fárrejedje Guovdageidnui, doppe sii ožžot doarvái sámegiela.

Boazodoallojoavku mánáidgárddis

Lea váivi ahte ii leat leamaš buoret sámegielfálaldat, muhto muđui ferten dadjat ahte lea leamaš oalle buorre dilli dáppe skuvllas. Mii eat leat vásihan vuosttaldemiid dahje nállevealaheami skuvllas eat ge muđui báikkálaččat. Skuvllas lea leamaš stuora beroštupmi boazodoalus, ja sihke skuvlaluohkát ja mánáidgárdi leat fitnan gárddis. Dat lea hui dehálaš, sii ipmirdit buorebut mii boazodoallu lea ja dat sáhte hehttet givssideami. Mánáidgárddis lei muhtin áigi velá sierra boazodoallojoavku, mas ledje sihke boazodoallománát ja eará mánát.

Dáppe Revkkas lea leamaš oalle buorre dilli olbmuid gaskkas, muhto muđui ii leat leamaš álo nu álki bargat bohccuiguin dáppe. Muhtin politihkarat ja aviissat leat leamaš issoras garrasat boazodoalu vuostá. Ruovdegeaidnu manná min guohtuneatnama rastá, ja dávjá leat toga goddán bohccuid. 1990-logu álggus lei plána hukset elfápmorustega Sáltoduoddarii, muhto lei garra vuosttildeapmi ja lihkus vuittiimet. Lea buorre ahte stuora elfápmohuksen hehttejuvvui, muhto dál leat hukseme ollu unna elfápmorustegiid, ja oktiibuot dat maiddái gáržžodit boazodoalloguovllu.

Sámi skuvlahistorjá 4