På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 Davvi Girji 2010.

Johannes Reiersen:

- Jávki čeardda ballu

Oasážat girjjis Skolen i Finmarken.

Sámás: Siri Broch Johansen

Johs. Reiersen på Amtsskolen

Luohkkágovva Čáhcesullo Ámtaskuvllas 1914. Johannes Reiersen lea guovddážis sepmoniiguin ja uhcán vuovttaiguin.
(Govva: Emilie Henriksen / Finnmarksbiblioteket)

Johannes Reiersen (1873–1937) šattai bajás Skiervvás Davvi-Tromssas, sámi-láddelaš oahpaheaddji Ole Johan Reiersena bárdnin. Son lei Nuorta-Finnmárkku amtaskuvlla (álbmotallaskuvlla) jođiheaddji 1911–1919. 1919 rájes lei skuvlastivrrárin Namsosas.

Dát leat oasážat girjjisSkolen i Finmarken. Kortfattet fremstilling av skolevæsenets utvikling i Finmarken fra 1814 til 1914, (Skuvla Finnmárkkus. Oanehis čilgehus skuvlaásahusa ovdáneames Finnmárkkus 1814 rájes 1914 rádjái), mii ilmmai 1915:s.

Sámi skuvlahistorjjá interneahtaveršuvnnas buktit guhkit osiid girjjis. Dás fertet duhtat oanehis oasážiiguin mat čájehit mo Reiersen girjjistis bealuštii dáruiduhttinpolitihka ja juohke láhkái hilggui sámegielgeavaheami skuvllas.

VI

... Stockfletha[1] oaidnu sápmelaččaid kultuvrralaš ovdáneapmái lei menddo čuovgat ja doaivvalaš. Fertešii sáhttit ja berrešii ráhkadit sámegiel girjjálašvuođa, oaivvildii son. Galggašii de vuđolaččat oahpahit ja hábmet sápmelaččaid sámegillii. Dasto galggašedje iešheanalaččat rahčat dárogiela oahppat, ja dan láhkái beassat vel buoret čuvgehussii. Ieš cealká dán áššis ná: «Lea guhkkin eret nu ahte sámegiel girjjálašvuođa ráhkadeapmi, sáme girjegiela ráhkadeapmi, hehttešii sin dovdamis ja geavaheames dárogiela, lea baicce nu ahte juste dát dagašii vejolažžan ja dárbbašlažžan dovdat dárogiela, ja dát ovddidivččii sápmelaččain stuorát hálu oahppat dárogiela ja dalle njamašedje sii dárogiela buorebut.»

Dát gal orru leamen hui buorre; muhto Stockfleth dahje sii geat dorjo su eai ádden maid dakkár lahkonanvuohki mielddisbuvttášii, man guhká ádjánivččii olles álbmoga kultiveret dán láhkái. ...

VII

... Sápmelaččat sáhtášedje oahppat eatnigielaset lohkat, ja sii ohppe dan mađe religiuvdnagirjjiineaset ahte besse rihppaskuvllas; muhto dađe eanet ii šaddan. Ii vuhtton makkárge dáhttu buoret čuvgehussii, ii ge dihtton ii oktage sápmelaš gii vikkašii dárogiela oahppat vai eambbo oahpu gazzat. Stockfletha jurdda sierra sámegielat girjjálašvuođa birra ja sápmelaččaid kultiveren iežaset eatnigillii ii oro danin láidemin gosage.

... Dás rájes berrešedje duođaid návccat biddjot sápmelaččaide oahpahit dárogiela plána mielde heivvolaš muddui, iešguđetge báikki ja áigodaga mielde. Ledje vuollánan Stockfletha málle hárrái, ahte sápmelaččat ieža háliiduvvagohtet dárogiela oahppat. Lei baicce nuppeláhkái, sápmelaččaid dárogielaskuvlen ja čuvgeheapmi galggašedje mannat giehtalagaid. ...

Go Stockfleth dán vuogádaga vuosttaldii nu garrasit, lei danin go son oinnii mo dát plána bilidivččii su plánaid ja mihttomeriid, ja nuppe dáfus geahčai son áššái oskkolaš čalmmiiguin, dan sadjái go earát várra gehčče áššái olmmošlaš dahje máilmmálaš čalmmiiguin.

XIII

1886:s mátkkoštii Tromssa bismagotti skuvladirektevra Killengreen [2] 4 mánu Finnmárkkus, geahččan dihtii mo manai skuvllaiguin ja dáruiduhttinbargguin doppe. ...

Skuvladirektevra ii vuohttán makkárge rabas vuostehágu dárogillii ja dan geavaheapmái skuvllas suopmelaš ássiin; muhto eanáš sápmelaččat vuosttaldedje dáruiduhttinbarggu. ...

Lea jávki čeardda ballu das, ahte ákšu galgá čuoldit sin našunála iešvuođa ruohttasa, mii boahtá oidnosii. Dát gidde čalmmiid daid stuorrá ovdamuniide maid lagat oktavuohta alladási kultuvrrain mielddisbuvttášii.

XV

1885:s šattai J. N. Skaar Tromssa bismagotti bisman. Son gohčodii iežas sápmelaččaid bisman, ja son barggai erenoamáš áŋgirit sápmelaččaid oskkolaš čuvgehusain. Oahppaladdanmátkkiinis vásihii ahte sámemánát eai máhttán dađe eanet risttalašvuođas, ja su mielas lei sivva dasa ahte maiddái sámemánáid risttalašvuođaoahpahus lei dárogillii. Bisma oaivvildii ahte áidna čoavddus livččii sámemánáide oahpahit risttalašvuođa sin iežaset gillii. ...

Bisma Skaar bovttii nappo skuvlla oahpahusgiellariiddu fas, ja 1888:s árvvoštalai girkodepartemeanta rievdadit oahpahusortnega nu ahte sámegielat mánát galge oahppat sámegiela lohkat, ja ahte sidjiide galggai láhččojuvvot risttalašvuođaoahpahus sámegillii. Dárogiella galggai šaddat oahpahusfágan skuvllas, ja eará fágaid oahpahus (earret risttalašvuohta) galggai nu guhkás go vejolaš dáhpáhuvvat dárogillii. Dáinna vugiin gádde ahte šattašii álkit sápmelaččaid kultiveret. Departemeanta sáddii ášši gulaskuddamii Tromssa bismagoddedirekšuvdnii. Muhto direkšuvnna eanetlohku, namalassi skuvladirektevra ja bismmagotti ámtamánni eaba sáhttán doarjut dakkár njuolggadusrievdadusa mii guoskkašii giellaseaguhusguovlluid oahpaheddjiide.

Bismagoddedirekšuvdna celkkii dán oktavuođas ahte jus galgá loktet sápmelaččaid dási sihke vuoiŋŋalaš ovdáneami, eallinvuogi, dállodoalu ja čorgatvuođa hárrái, de ferte mannat dárogiela ja kultuvrra bokte. Lea nappo sámi nášuvnna iežas beroštumiid mielde ahte skuvla berret ovddidit dárogiela.

Bismagoddedirekšuvdna gáttii ahte skuvla bargu oahpahit dárogiela sámemánáide lei lágiiduvvon dan láhkái ahte ii hehtten sin ovdáneami risttalašvuođas. Direkšuvdna doalahii ahte oahpaheddjiin, geat galge giellaseaguhusguovlluin bargat, fertii leat máhttu dain amas gielain, sámegiela dahje suomagiela.

... Jus ii leat ovdalgihtii mearridan mii gielaid galgá leat váldogiellan, de šaddá juohke oahpaheaddji dahje mánáid eanetlohku dan mearridit. Máŋggain báikkiin sáhtašii de geavvat nu, ahte dárogiellamáhttu ja -geavaheapmi ii dušše hedjonivččii, muhto sáhtášii oalát jávkat.

... Dárogiellamáhttu ii lean bures ovdánan maŋŋá go Stockfletha plána ledje hilgon, ja máŋgga báikkiin ii lean ge namahanveara čuvgehus. Muhto dát ii duođaš ahte dát vuohki livččii vearrut.

... Ruovttuin hálle dušše sámegiela dahje suomagiela. Ja jus ránnjáid gaskkas ledje vel dárogielat olbmot, de sii dábálaččat sámástedje sápmelaččaiguin ja suomastedje suopmelaččaiguin. Dán dábi moaitá maiddái skuvladirektevra Killengreen mátkečilgehusastis 1886:s. Vearrámus lei gávpejasaid gaskkas. Sidjiide livččii várra muhtumin dárbbašlaš máhttit sámegiela dahje suomagiela. Muhto sii liiggástalle issorasláhkái. Sápmelaččat dahje suopmelaččat eai vásihan ahte livččii ovdamunni máhttit dárogiela, eaige beassan dárogiela gullat dađe eanet. Dakkár dilis dieđusge manai hilljánit dárogiela ovddidit daid amas našunalitehtaid gaskkas.

... Bisma Skaar oaivvildii, nu mo ovdal čilgejuvvon, ahte sápmelaččat galggaše beassat risttalašvuođaoahpu oažžut iežaset gillii. Jus dát evttohus livččii dohkkehuvvon, de mielddisbuvttášii stuorrá lávkki maŋosguvlui; go ii lean namahanveara doaivva ahte mánáid risttalašvuođamáhttu buorránivččii olu dáinna, ja eará fágain hedjonivčče mánát dalle.

Sii guđet leat bargan dáinna Skaara evttohusain, leat jurddašan menddo olu ohppiid giela ja menddo unnán oahpaheaddji giela.

... Seminaristtat geat lohke sámegiela Tromssa semináras, eai oahppan mange láhkái nu olu ahte sáhtášedje oahpahit sámegillii; nu ii lean ge jurdda. Jus sii galggašedje dán giela oahppat ollásit, fertešedje dan njammat erenoamáš áŋgirit go bohte sámeguovlluide oahpaheaddjin. De fertešedje sihke skuvllas ja asttuáiggis hárjehallat sámegiela áddet ja hállat. Muhto dalle šattašii oahpaheaddji dárogiela jávkadahttináŋgiruššin.

... Ii han sámegiella leat ge kulturgiellan; ii das leat girjjálašvuohta. Váilot veahkkeneavvut mat sáhttet addit čuvgehusa ja oahpu álbmogii. Stockfleth jáhkii su áiggis ahte livččii vejolaš duddjot sámegielat girjjálašvuođa, viehka jođánit maid, ja Skaar gusto oaivvildii ahte lei doarvái go ledje jorgalan muhtun sálmmaid ja risttalaš girjjiid sámegillii.

Muhto dát lei stuorra meattáhus. Lei ja lea ain, nu mo bismagoddedirekšuvdna celkkii, sámi našuvnna iežas beroštumi mielde go skuvla bargá dárogielmáhtu lávdadeami beallái. Dát, man birra ášši lea leamaš ja ain lea, ii leat unnit go sápmelaččaid loktet seammá kulturdássái go dáža álbmot vai sápmelaččat eai báze dážaid vuollásažžan, muhto šaddet buorit dássái. Dalle sáhtášedje sápmelaččat gilvvohallat dážaiguin seammá dásis ja fidnet seammá vuoigatvuođaid ja ovdamuniid go dážat, sihke stáhtas ja gielddas.

... Bisma Skaar ja su mielmanniid oaivilat bohtet duohtavuođas sámi nášuvnna fuonášeames. Ja jus dát oaivil vuoittášii, de bázášedje sápmelaččat dážaid vuollásažžan agálaččat; sii álo dovddašedje iežaset fuonášuvvon našuvdnan, dassážii go šattašedje álfárot vuollánit eallingiččus, ja dán láhkái jávkkašedje.

... Dáruiduhttinbargu ja álbmotčuvgehusbargu leat mannan giehtalagaid. Danin lea nu, ahte dat albmát geat leat leamaš álbmotčuvgehusbarggu buoremus ságadoallit, leat maiddái leamaš dáruiduhttima bealde; go sii leat hálidan seammá skuvlla ja seammá čuvgehusa buot olbmuide min riikkas; ii galgan leat erohus olbmuid gaskkas.

... Sii geat baicce leat hálidan doahttalit sápmelaččaid sávaldaga fidnet nu olu oahpahusa go vejolaš sámegillii, sii eai leat leamaš álbmotčuvgehusa ovdamannit, muhto leat baicce hehtten dan. Sáhtášii dadjat ahte sin barggu lea leamaš vuođđuduvvon boasttu eavttuide, ja sin oainnut leat fuomáškeahttá leamaš vuođđuduvvon návccahisvuođas ja fuollameahttunvuođas.

Go buohkat leat doalahan ahte kveanat galget doahttalit dážaid ja oahppat dárogiela, de leat seammás dovddastan ahte kveana nášuvdna lea gievra ja eleš. Muhto go ovdanbukte vejolašvuođa ahte kveanat álggahivčče iežaset skuvllaid oahpaheddjiiguin maid vieččašedje Suomas jus eai ožžon seammá vuoigatvuođaid go sápmelaččat, dalle árvvoštalle sin návccaid buorebun go ledje. Dát kveanat geat leat Norgii fárren eai leat goassege leamaš nu čuvgehuvvon dahje beroštan čuvgehusas ja kultuvrras, sii eai leat goassige gillen dađe eanet oaffaruššat dása. Sii leat baicce hálidan beassat eret skuvllas.

XXV

... Buot hállamuš sáme- dahje suomagiela geavaheami birra skuvllas, lea dál jávohuvvan. Lea čielggas olbmuide ahte lei riekta geavahišgoahtit dárogiela eanet ahte eanet skuvllas daid eará gielaid sajis. Ii oktage áiggo máhccat ovddeš ortnegii mas ledje leavssut moatti eará gielas seammá luohkás ja seammá tiimmus. Ahte lea justa sámi nášuvdna mii lea ahtanuššan dan buressivdniduvvon giellarahčamušas, lea dál dovddus ja dohkkehuvvon ášši. Go sápmelaččat leat ovdánan dárogielas, leat maid lokten árvvuset ja jábálašvuođaset. Sii leat dál fihtolaččat doalahit dážaid leavttu sihke kultuvrralaččat ja ruđalaččat.


[1] Nils J. Chr. Vibe Stockfleth (1787–1866) lei báhppan Čáhcesullos ja Davvesiiddas. Son jorgalii máŋga girjji sámegillii ja dagai stuora barggu ovddidit sámegiela čállingiellan. Su birra lea muitaluvvon eambbo eará artihkkaliin dán girjjis. (doaim.)
[2] Jens Annathon Holmboe Killengreen (1838–1897) lei 1877–1897 Tromssa bismagotti dahje olles Davvi-Norgga skuvladirektevran. (doaim.)


Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 4