På norsk
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 5. Davvi Girji 2011.
| Almmolaš vuorkkáin eai báljo gávdno báhpárat sámegillii. Ii sámegiella leat goassige leamaš hálddahusgiellan gostege Norggas ovdal 1992, ja de leat maid olu báhpárat billašuvvan 1944 boaldimis.
Leat gal spiehkastagat, erenoamážit Porsáŋggu gielddas. Muhto maiddái dát báhpárat leat leamaš jávkosis dassážii go Kaisa Maliniemi gieskat vuđolaččat burggii árkiivvaid, ja gávnnai báhpáriid sihke sáme- ja kveanagillii. Ovddeš áiggis ledje skuvlabearráigeahččit, sii galge earret eará gozihit ahte mánát bohte skuvlii. Go oahpaheaddji fuobmái ahte oahppi váillui skuvllas, de dieđihii skuvlabearráigeahččái, ja de son ges manai mánáid váhnemiid lusa guorahallat ášši. Sus lei mielde skovvi mii gohčoduvvui «Váruhuslistu». Oahpaheaddji lei dasa deavdán máná ja váhnemiid namaid. Bearráigeahčči de devddii hiŋgaliid «Goas lea váruhuvvon ja ávžžuhuvvon», «Gii lea váruhan ja ávžžuhan», «Geasa bođii váruhusa ja ávžžuhus» ja «Váhnemiid vástádus». Bearráigeahččit ledje dábálaččat sáme- dahje kveanagielalaččat, ja sii čálle dávjá váhnemiid vástádusaid dan gillii mii hállui. Go dán sáhtte, ja go sáhtte vel dáid skoviid gaskkustit oahpaheddjiide, de diehtit ahte bearráigeahččit máhtte sámegiela dahje kveanagiela čállit, ja oahpaheaddjit máhtte dan lohkat. Eat dieđe man guhká dát skovit ledje anus, daid máŋgosiid maid mii leat gávdnan leat čállojuvvon 1899–1906. Dat lei moadde jagi ovdal go stáhtainternáhtta huksejuvvui Levdnjii. Mii čájehit dá muhtun dáin čállosiin originálateakstan. |
Dá leat muhtun váhnenvástádusat go jerrojuvvojit manne mánát eai leat boahtán skuvlii:
Billávuotna 1899: Son gaddi atte dat læ bæssan Skuvlas Luomu
Billávuotna 1903: Ole j Magga læiga goabbašak sidas, ja mon celkin sudnuidi dam maid lægjik munnje čalan, ja fastedæiga atte neida manna skuvli jos soai bidjoba, muttu jos soai æba datto bigjat de i dak manna gal dalle.
Billávuotna, ii leat jahkelohku: Magga sælka atte i sust læk dillalašvuotta bigjat nieda skuvli daina go i læk dille ig borramuš i asta ge satte biebma dallos doalat skuvli.
Čuđegieddi 1906: Dat læ sivvan att læ unnan borramuš ja ganda i læk riekta mielas vuolget skuvli.
Čuđegieddi 1906: Sivva dat atte unnan læ biktasak ja unnan læ borramuš i læk suvle laibai.
Čuđegieddi 1906: Sivva læ dat ate i læk borramuš æra dafost gal bijaši ganda skuvli.
 | Porsáŋggu musea skuvlačájáhusas čájehedje muhtun váhnemiid čilgehusaid manne sin mánát eai lean boahtán skuvlii. Oaidnit ahte muhtun čilgehusat leat sámegillii, earát ges dárogillii. (Govva: Porsanger museum) |
Leat maid vuorkkás moadde reivve maid váhnemat leat čálán oahpaheddjiide. Dát reive lea 1918:s, maŋimuš jagis mas gávdnojit dokumeanttat Čuđegietti skuvlastivrra árkiivvas.
Herr A. B. Arild
Kistrand
Mu ganda ilæn skolas 9. ja 10. januar dainago lei nuft buolaš ja uccan bigtasat, ilæn vejolaš vuolget skoli, ja gute dam i jakeš de galga mannat dolli das oaidna manen šadda. Mon galgan læt sivva hæbme dai beivi diti, dainna go mon læn addan dietevassi ovdalgo skola læ algan, ja daton saddet dam maid skola styra data makset bæivai, vai ganda oaččo bigtasi, mon læn vuordan manga vako juo, jåst læš vejolaš dam maid skolastyra sata maksit. De ainas darbašivčen oaččot.
Dam bahpara galgat bajidek skolastyri.
Goradak den 15-1-18
Amund Aslaksen