På norskArtihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 Davvi Girji 2010.
 Bihtámsáme guovdásj Duoddárá ráffe Dokmon Bájddárin. Åvddålin la jådediddje Bihtámsáme siebren, Finn Strand. | Sáme li dålen Nordlándan vessom. Merrasáme urrun merragádde milta ja vuonajn ja ellosáme varij badjel jåhtin. 1751 Lappekodisilla merredij sámijt riektiv jåhtet rádje badjel vájku rádje gieseduváj Svierje ja Vuona gaskan. Svierjin sáme bájkke juogeduváj «sámeednamida», ietjádij siegen Bidum sámednam, ja giejna läj svierjiga åsse luänndaluohkon dáhppen bidumsábmen gåhtjudallin.
Merrasáme Nordlándan sehkanin vuonagij ja láhppin sámegielav ja kultuvrav, valla ellosáme buorebut bisodin etjasa gielav ja kultuvrav. 1700-låge rájes mådde urrun Vuona bielen ja vessun enamus ednam ja mättse bargos ja guollimis. Muhtema li aj ellosujtujn Vuona bielen barggam, guohtomriektájn jala guohtomriekta dagá Svieriga bielen jage åsijn. Bihtámsáme bájkke Vuonan lä suokana Bájddár, Oarjjelij-Bájddár, Meløy, Rødøy ja Sálavuobme, ja Fuosko ja Buvda åses. Svieriga bielen lä bidumsámegiella Árjepluove kommuvnan ságastuvvum. Svierjin såjhda li mådda tuvsán bidumsáme álmmatja. Dassta li utsemus 50 almmatja ma ain máhtti gielav sagastit. Váddes lä dehtet galles etjasijt nammadi bidumsábmen Vuonan, vädjá jurra de ålobu gå moadda tjuode. Bidumsámegielan lä aktlagatjmärkka julevsámegielajn. Ubmemsámegiella lä veha etjálágátj. Bidumsámegielan ij lä ajn dåhkkidim tjállemvuohke. Dál li báhkogirjijn barggamin ja dat tjáleduvvuj julevsáme tjállemvuohkáj. 1999 jagen vuododuváj Sálto Bidumsámi säbbre. Säbrre lä årrum åvdedäddje vuododit bidumsáme guovdátjáv namájn Duoddárá Ráffe åbme lensmannadåben Dokmon Bájddárin. Samesäbrre lä ásadam gellakursav bidumsámegielan, åhpadäddjij svierje bieles. |
| Hejman Forsli Bajep Riebivákken Bájddárin giesen 2008 iejvvijma gállasjguojmmepárav Toril ja Knut Sivertsenav guovtijn sunnu nieljet ållessjattuk mánás.
Knut Sivertsen la riegádam 1941 ja badjánam hejman gånnå sij årru. Vádtsám la álmmuk- ja joarkkaskåvlåv Tronesan Bájddárin. Maŋŋela l barggam ednambargujn, poasstaguodden, ja divudagáv la adnám. Toril Sivertsen la riegádam 1948 ja badjánam Bájddárvuomen. Sån la vádtsám álmmukskåvlåv 4 jage danna ja 2 jage Tronesan, gånnå aj váttsij joarkkaskåvlåv. Sån la barggam skihppijdåben ja ednambargov la adnám. Tanja Marie Sivertsen la riegádam 1970 ja vádtsám la vuodoskåvlåv Tronesan, joarkkaskåvlåv Bådåddjon ja Oslon málestiddjeåhpadusáv. Barggam la málestiddjen ja luossabiebbmamijn. Dálla årru Bærumin Akershusan ja jur dálla l hejman jagák niejdajn. Gry Helen Sivertsen la riegádam 1985 ja vádtsám la vuodoskåvlåv Tronesan. Dánna l aj vádtsám jagev desentraliseridum joarkkaskåvlåv varresvuohta- ja sosiálaåhpadusán. Guovte jage duogen, joarkkaskåvlån Bådåddjon mánáj- ja nuorajbargge ja álmmukåhpadus lassekursan, lij oahppen Bådåddjon ja Bájddárin. Váldij dan maŋŋela viddnoåhpadusáv mánáj- ja nuorajbarggen. Dan maŋŋela l vádtsám 2 jage duodjeåhpadusán Sámij åhpadusguovdátjin Jåhkåmåhken. Ságájdahttema maŋŋela de oattjoj bargov sáme oahpestiddjen 2009/10 skåvllåjahkáj.[1] |
Jus vuodjá E6 milta Sálatvuome tjadá, de hæhttu gávvat alás Ruogŋo ja Revka gaskan, ja 4 mijla duogen aktan fábmogis várrerasstimijn ja edna gávaj boahtá vuolus sjaddelis Bájddárbájkkáj. De gávvá bajás Bájddáræno milta mijlav Tronesaj, ja dássta de vuodjá bajás Riebivákkev (Tollådalen) gávak sjárrarahte milta, desik mijla duogen jåvsåt Sivertsena fuolke lusi.
Ájádallap sahte moallánagáv «Gånnå ij aktak luluj jáhket aktak årrut», valla jur dakkir sajijda álu åvdep ællosáme årrudin gå hæhttujin ællosujtov hiejttet, degu lij Knut Sivertsena máttaráddjáj.
– Ep la riektá gávnnam jur gåggu dát skåvllå lij, giehttu Knut Sivertsen. Valla plánidum la kultuvrramujto tjáledibme dánna, ja akta dajs majt doajvvop gávnnat li bátsudisá dat skåvlås.
Åhpadus sámijda álgij Bájddárin juo Thomas von Westena misjåvnnåmanon, ja Hans Josephsen nammaduváj vuostasj sámeskåvllååhpadiddjen. Muhtem jage duogen tsieggiduváj skåvllå Tollånesan Bájddárvuomen, valla ittjij biso guhkev gå sirdeduváj Skulnesaj. Dánna l jáhkedahtte skåvllå gávnnum 1740–1825 jagijt.
Gå sámeskåvlåv tsieggijin de vuoset årrun dávk ållo sáme dánna dalloj. Dålutjis Bájddár riekkniduváj «sámevuodnan», ja dánna lij akta ájnnasamos bájkijs sáme vanásbidtjimij, sierraláhkaj jávtajda Biergun-merrajåhtulahkaj. Valla maŋenagi látte ja láddáduvvam iemeårro målsudin årudagájs ienebuv ja ienebuv bájke guovddelin. Girkkogirjje jagijda 1780–1805 giehttu vas sámij vijdásbirástiddje rabddaårudagájt. Sij ruoddijin hejmajt, ma maŋebut álu målsuduvvin «iemeårrujs» [2]. Vuostasj ulmutja gudi årruhin Riebijåhkåj lidjin sáme máttos, maŋebut jåhtin iemeårro bajás. Duoddarin Bájddára ja Bådådjo gaskan lidjin sámeårudagá. Dájs muhtema målsuduvvin iemeårrojs árrat 1800-lågon. Ietjá årudagá gahttjin ja hiejteduvvin. Moadda årudagá ællim tjáledum ja moatten ma lidjin tjáledum li dálásj ájge árrusam mierredit ednamin.
Dålusj sáme vuojnnet li gáhtum. Sijás moaddása maŋenagi láddáduvvin, ja aktiduvvin vuona álmmugijn gå iehtjáda li sajedagi gáhtum gáldojn ma dálla gávnnuji.
Sij gudi dálla adni sij li sáme Bájddárin li ienemusát ulmutja gudi gulluji maŋep sisijåhtemis. Stuorámus juogos lij bihtámsáme gudi båhtin Svierigis 1800-lågon, valla l aj årrum sámijs sisijåhtem ietjá Vuona bájkijs. Bihtámsáme sisijåhtem aktu l årrum nåv stuorak vaj avtav gaskav lij bájken 20 % ulmutjijs suohkanin.
Máttaráddjá Johan Anton Abrahamsson (r. 1817) ja máttaráhkko Sara Magdalena lijga Suorsás ja åvdebut gullujga Gran tjælldáj. Jådijga boahttsuj bájken Glome guovlluj, ja sijá oajvveårromsadje giesen lij Riebivákken, Tjiegŋalisán. Siján lij gábmá berunáhkkarijn dánna. Dánna bárnne Abraham riegádij jagen 1862.
Dejvadalága tjuohkejages gålmmå jage maŋŋálakkoj. Dan maŋŋela lij ællo binnum bájken 70 boahttsuj. De hæhttujga hiejttet jåhtemis ja årrujga jagev birra Riebivákken ednambarggen. Muv áddjá Sivert årruj dási, ja ietjá máná gis jåhttåjin. Abraham jåhttåj maŋebut Svierigij ja ganugij. Nubbe bárnne, Nilssa, sjattaj smirjárin ja birssodahkken, ájnna sábme gev dåbddåp mij dagáj ietjas birssojt.
 | Sivertsena fuolken li moadda birsso majt birssosmirjár Nils Johansson la dahkam. Sån lij viellja Knuta áddjáj. (Gåvvå: Svein Lund) |
Áddjá, gut lij riegádam jagen 1872, giehtoj sån mánnávuodan lij dåbddåm vuoras sámijt gudi lidjin sámeskåvlåv vádtsám Skulnesan. Miján la val dat akta giehtto dán skåvlå birra.
Áddjá vállduj vuonadárogielak nissunijn bájkes, ja nåvti sjattaj vuonadárogiella fuolkkegiellan. Muv áhttje vehin sámegielav máhtij, valla de gáhtun giela maŋemus bátsudisá suv buolvajn.
Gå mån skåvllåj álggiv, de lij ásadum muhtem giesserahte, valla ij lim fertbæjvvásasj skåvllåsáhtto ja ij lim ájn ásadum dálvverahte. Danen hæhttujma årrot vuollen bájken dav ájgev gå lij skåvllå. Váttsijma fert nubbe vahkov skåvlån. Dálven hæhttujma tjuojggat. Vuorbbe lij gå moattes manájma aktan.
Fuolke hæhttujin ietja mårådit soabmásav gen lunna máná máhttin årrot. Mij årojma dalloj láttij lunna. Hæhttum li mávsov juosstá oadtjot, valla iv diede gut sijáv mávsij. Márjju lij suohkan. Ittjiv goassak gulá muv æjgádijt giehttot sij mejdik máksin. Siján ællim goassak biedniga mákset juoga åvdås.
Vuostasj jage årruv sajen gånnå ittjiv buoragit vieso. De ietjá hæjmmaj sirdeduvviv, árbbátja lusi gut lij aj gáhttár skåvlån. Danna årruv aktan muv oappájn. Vuoras nissun gehtjaj buoragit munnuv. Sujna ij lim nåv stuorra sadje, ådijma sæmmi låpptålanján degu sån iesj. Skåvlån lij edna hárddem ja nårddåm. Mujtáv javlaj munji vaj mån luluv årrot iehtjádij vuossti degu mån sihtiv sij lulun muv vuossti årrot, ja dav bagádusáv gæhttjaliv anedit.
Åhpadiddjes ejma ielve avtak sáme- ja laddemánáj nuppástallamav. Mijá åhpadiddje lij ihkeva viekses ulmusj, mij lij avta garras gájkaj vuossti. Mujtáv akti lij mujna girjje maŋen æjgádijs. Gatjádijga jus bessiv hæjmmaj vádtset muhtem tijma åvddåla, danen gå lij sjævnnjat ja nievres dálkke. Vaddiv girjev, valla åhpadiddje ittjij mejdik javla. Sån mijáv vájvedij desik lij muddo, de sån beru javlaj: «Dij Bajepvákkes máhttebihtit hæjmmaj vádtset dal.» Valla subttsasij gullu jut dálkke lij nåv sjaddam vaj ejma hæjmmaj boade, hæhttujma ruopptot vádtset ja vuorddet maŋep bæjvváj. De lidjin æjgáda balon mijá diehti, miján ij lim telefåvnnå dalloj, ja ejma besa diededit gånnå lijma.
Joarkkaskåvlån gis miján lij ihkeva buorre åhpadiddje, Weidemann Olsen. Sån lij ihkeva tjiehppe nuoraj, anijma buorren suv lunna oahppat. Joarkkaskåvlå maŋŋela ittjij des sjatta skåvllå munji.
Maŋŋela l aj stuorra ærádus gåktu umasse sáme li giehtadallam dåmajdimev masi boahttujin mánnán. Sæmmi l aj muv fuolken. Muhtema li diedulattja ja mihá, gå iehtjáda ienni sihti tjiehkat sámevuodav. Ålles badjánimájge álu Gárasavvuna-sáme mijáv guossidin. Buorre semasvuohta lij, vájku dal ejma lim sijájn berraha. Vilá l miján buorre aktavuohta ællosámij.
Áhttje lij nijbbesmirjár, dagáj aj ållo ietjá gávnijt, iehtjádij siegen biellojt. Ietjas anij ládden, fuolkke lij Bielloriehpes Ránon. Áhkko gis javlaj sáme lidjin fuolken, valla ittjij tjielggi dav ienebut. Oavdos la gå muv fuolkke ja Knuta fuolke gaskan la gasskavuohta moatte buolva birán, ristáhtjij/ristiednij, suoggŋoåjvij baktu ja nåv vil. Iv gávna ietjá tjielggidusáv dási gå aktisasj sáme duogátjav.
Skåvlån lij åhpadiddje gut tjielggasit åvdedij sijáv gudi lidjin tjiehpe skåvlån. Iesj rijbbiv buoragit, valla báktjij vuojnnet gåktu máná gudi ettjin buoragit rijba maŋás biejaduvvin.
Gå lav sábmen almmusam de lav moaddásav suhttadam muv fuolken. Gå almmusiv gáptijn almulattjat de ettjin åbbå dasi lijkku, ittjiv dåssjå bigoda muv duogátjav, valla sijá aj.
– Dat rájes gå tsieggijma vuostasj gámáv ulmutja båhtin ja sihtin oahppat, ja gå almodijma kursav gábmátsieggimin de båhtin ulmutja Jærenis oarjján gitta Rájsás nuorttan. De iesski dádjadijma man stuorra berustibme l oahppat ienebuv dán birra. Munnun la ienemusát årrum garra hállo munnu histåvrås ja duogátjis sjuggát, ja vájkudam la munnu mánájt.
Bargo åvdås gáhttit ja vuosedit dábijt jagen 1994 fuolkkáj vatteduváj Bájddára suohkana kultuvrrasuodjebálkká.
 | Hejman la Knut Sivertsen tsieggim moadda dålusj sámehuodnahijt ja gámájt. (Gåvvå: Svein Lund) |  |
Muv viellja, gut la vuorrasabbo mujsta, ja muv vuorrasap oabbá vásedijga dav viehka garrasit, márjju garrasappot gå mån.
Torill duoddi: – Munnu bárnne lij oadtjum ådå sámegábmagijt (biekso) ja váttsij daj skåvllåj. Valla sjattaj val avtav biejvev, dan maŋŋela ittjij des sihtam tjágŋat dajda. Sån la vásedam nåv edna baháv skåvllåájgen vaj ij sidá ságastit dan birra.
Gå skalluj låhkiv de lidjiv vuostasj skallolåhkke gáptijn Bájddárin mælggat ájgen. Lidjin edna negatijvalasj javllamusá, girkkon tjabu gulájma dav! Nuorravuodan gæssádiv sámebirrasij. Manniv nuortas aktan ietjá sámenuoraj, værmádagáv dahkiv allasim. Unugasstiv gå mån lidjiv sábme, gå muv lávijs ællim aktak. Dálla sij maŋenagi miellodahtti, valla guhka ájgev la gihtjam. Skábmo l tjiegŋal Bájddárin, åvvå álkkep lij iehtjádijt muodugahttet. Vásedav birás Bájddárin la viehka ráddjidum ja skábmo l vájvve gádodit, dáppe li moaddása gudi jurra de li várev rasstim.
Gå mån 1986–87 båhtiv Bådåddjuj, ittjiv vuostak riekknidalá sábmen, valla bájddárårron, juoga mij dávk lisj nuoges vájvve stádan. Valla sæbrriv sáme birrasij ja aktavuodav válldiv sámesiebrijn dánna. Maŋenagi tjágŋiv gápptáj gå lidjin umasslágásj hávsskudagá, ja vásediv åvvå binnep guottojt gå Bájddárin.
Jus muv fuolkke ij lim almmusam, de dávk ællim galla sáme almmusam Bájddárin. Ij la agev årrum álkke. Muhtem vijor la gå badjelgehtjaduvvap vuona lánndadáfoulmutjijs. Muhtem vijor la gå miján ij la alla stáhtus sáme birrasin, iehtjádij siegen danen gå sámegiella l ållu gáhtum dájn bájkijn. Ja bihtámsáme – gut la sijá birra gullam? De mij ep la ga oalle sáme.
Knut: –Tanja lij mijás vuostasj gut aktavuodav váldij sámesiebrijn. Anijma mielludahtten, valla luluj ájn muhtem ájgge vásset åvddål gå soames loaggasij vuododit sámesiebrev dán bájken. Knut Sundsfjord Oarjjelij-Bájddárin álgadij vuododit Bihtámsáme siebrev jagen 1999.
Hæhttu sæmmiláhkáj vásstedit, ja dav máhttiv. Gå vádtsiv 4. klássan de akti válldiv gåjvunav ja ájgguv tsábbmet vihtta 9.-klássaga gudi muv vájvedin. De roaddo munji lassánij.
Toril: – Vásedijma gis åhpadiddje dalloj lidjin viehka hiebadahkká. Ij lim gássjel gå gatjádijma loabev skåvlås oassálastátjit mærkkomij Sáltoduoddarin.
Gry: – Valla åhpajma ållu binnáv sámij birra skåvlån. Mij val tjuottjoj oahppagirjijn, ja ij lim aktavuohta bájkálasj vidjurijda. Ittjij midjij gullu, danen gå ejma riekknidalá oalle sábmen. Oalle sáme lulun årrot Finnmárkon ja sámegielav ságastit. Ij lim goassak prosjækta sáme histåvrå ja kultuvra jalik bájkálasj histåvrå birra.
Gry la akta ájnna fuolken gut la oadtjum duodje-åhpadusáv, gut gå mij guossidijma fuolkev giesen 2008 jurra lij hæjttám guokta jage Sámij åhpadusguovdátjin Jåhkåmåhken. Májnoj ihkeva ednagav dán skåvlå birra.
– Buoremus skåvllå l majt lav vádtsám. Dåppe lidjin oalle tjiehpes åhpadiddje. Sujna l dal hállo ienebut barggat duojij avtabále gå sån la oasálasj ietjá kultuvrrabargon, oabme kultuvrramujtoj ja bihtámsámegiela gáktuj.
Gry galggá oassálasstet prosjevtan dagátjit bihtámsáme báhkogirjev. Plánidum la aktisasjbarggon Sálto bihtámsáme siebre ja Árjepluove sámesiebre gaskan. Gå bihtámsámegiella l gáhtum vuona bielen de gávnnuji Svierigin ájn soames vuorrasa gudi ságasti gielav, ja guovtes sijás oassálassteba báhkogirjjeprosjevtan; Dagny Skaili ja Valborg Sjaggo. Giellakonsulænntan li oadtjum professorav Olavi Korhonen Ubbmemin ja doktorgrádastipendiahtav Anders Kintel Divtasvuonas. Valla giesen 2008 ælla ájn álgadam, gå ælla dav oadtjum biednigahtedum.
[1]
[2]
[3]
[4]
[5]
[6]
[7]
Knut Sundsfjord:
Skælmmaskåvllå
Giehtodum Svein Lundaj
Julevsábmáj: Barbro Lundholm
 | Knut Sundsfjord la riegádam 1935 ja badjánam Sundsfjordan Oarjjelij-Bájddárin, gånnå dálla årru pensjonisstan. Dánna skåvlåv váttsij ja maŋŋela vuolgij meran bargatjit ja bårjåstij ålggorijkajt 16 jage. Maŋŋel gå bådij hæjmmaj de l barggam guollimijn ja miehttse bargujn.
Knut Sundsfjord lij Sálto bihtámsáme siebre vuododiddje ja vuostasj jådediddje. |
– Ælla galla sáme Oarjjelij-Bájddárin. Siján ienemusát li ájttega Bájddáris ja åvdebut li Árjepluovvebájkes.
Iesj vádtsiv Havn skåvlån. Årruv val soames kilomehtera skåvlås, valla hæhttujiv huoman årrot internáhtan vuostasj jagijt. Dálla l buorre bijllarahte muv hejma ja internáhta gaskan, dalloj hæhttujma goarŋŋot várev baskes bálggá milta. Skåvllå ja internáhtta lij sæmmi dåben. Dåhpe lij vargga tjuohte jage, ja tjuodtju vilá, valla l unnán rievddadum gå l ådåstuhtedum maŋemus ájgen.
Skåvllå lij gålmåoassáj, valla avtajn åhpadiddjijn. Skåvllå lij guokta vahko, ja niellja vahko friddja. Huoman gáhtuv ednagav loabedagi skåvlås, danen gå tjavtjan ja gidán årojma ednagav Bájddárin, ja ij lim nåv álkke skåvllåj boahtet. Álggiv skåvllåj doarroájgen, valla dat ittjij vájkuda skåvllåvádtsemav dánna, skåvllå lij iemeláhkáj.
 | Oabme Havn skåvllå gávnnu vilá jagen 2008, vájku l ådåstahtedum muhtem mærráj ja juo ájggá l hæjttám doajmmamis skåvllån. (Gåvvå: Svein Lund) |
Sijás moattes nuppástallin sámemánájt. Asjmev la nåv dåbddåm dan birra ájádallat vaj sihtá dav beru vajálduhttet. Lij degu lulun vájvedit mijáv ienebut ja árvodibmen mijáv dahkat klássa åvdån. Akti bådij åhpadiddje girjijn ja gåhtjoj muv låhkåt. Valla girjje lij tjáledum gotalasj bokstávaj, ja sån lij diedon ájádallam mån dav ittjiv máhte. Valla áhkko lij muv åhpadam låhkåt gotalasj tjállemvuogev, ja de válldiv girjev ja låhkiv. Ruohkodiv giedajt dan maŋŋela ja låhkiv Áhttje Mijáv sámegiellaj. Åhpadiddje nåv suorgganij vaj bessiv skåvlås dav biejvev.
Skåvlån lidjin ietján gå mån gålmmå vielja majt gájka diehtin lidjin sáme. Aktisasjbarggo lij åhpadiddje ja gáhttára gaskan mijá vuossti. Buore lidjin gis ietjá máná, sij ettjin mijáv vájveda.
Suohkanin lij jåhtte duodjeåhpadiddje, nåvti oattjojma muhtem vahko duodjeåhpadusáv. Ittjij enas dassta sjatta. Lásjmudallam lij nåv binnásj, valla tjuojgajma muhtem tijma dálven.
Sjattaj val 5 jage skåvllåvádtsem munji. Ittjiv ednagav åhpa danna. Låhkåt lidjiv oahppam áhkos åvddål gå skåvllå álgij. Dav mij dæhpoj la majt lav oahppam iellema skåvlån, sierraláhkáj majt oahppiv fuolkes sjaddamájge. Áhttje bargaj miehtsen, ja mij máná hæhttujma vádtset bajás ja vuolus biebmujn ja iehtjádij sunji. Lijma ienemusát ålggon luondon, tjåkkijma biessev ja iehtjádav majt dárbahijma. Åhpajma dåbddåt luondov, sjattojt ja juhtusijt ja dálkkemerkajt.
 | Knut Sundsfjordan la oabme bihtámsáme rågosgirjje. (Gåvvå: Elfrid Boine) |  |
Oahppiv ednagav sámedábijs, åvdemusát oahppiv låhkåt luondov.
Munnun li gålmmå máná. Gájka vádtsin mánájskåvlåv Havnan, nuorajskåvlåv hæhttujin Inndyraj. 1989 jagen dahppin Havna skåvlåv, dat rájes hæhttujin oahppe dássta ålles skåvlåv vádtset Inndyran.
Vuorrasamos bárnne l låhkåm sámegielav ja ságas gielav váni vájve dagi ællosámij Sáltoduoddarin.
Ietjá artihkkala girjes Sámij skåvllåhiståvrrå 4
