På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 2. Davvi Girji 2007.

Sigbjørn Hølmebakk:

Kárášjoga báikkálaš páva

Sámás: Else Turi

Sigbjørn Hølmebakk
(Gova luoikan Arnstein Hølmebakk)

Nággu oččodit skuvlii sámegiela lea leamaš garrasat Kárášjogas go gostege eará guovlluin, ja dat lei erenoamáš garas 1960 áiggiid. Guovttis geat leigga nákku guovddáš olbmot, leigga Hans Rønbeck ja Bjørn Aarseth, ja bárisnággu lei dalle go Rønbeck skuvlajođiheaddjin geahččalii hehttet Aarsetha beassamis Kárášjoga nuoraidskuvlla oahpahusjođiheaddji (rektor) virgái.

Sámi skuvlahistorjjá vuosttaš girjjis buvttiimet Sigrunn Rønbecka muittuid dán áiggis ja moadde sitáhta Hans Rønbeckas. Dál gis leat gávdnan čállosa 1959:s mii muitala giellanákku birra nuppi oaidnin sajis. Karasjoks lokale pave-artihkkalis, man girječálli Sigbjørn Hølmebakk lea čállán, almmustahttui kronihkkan Dagbladetis 25.06.1959. Dat lea maiddái almmustahtton Hundevakt Grålysning-essayčoakkáldagas, mii ilmmai 1974:s

Sigbjørn Hølmebakk (1922–81) riegádii Flekkefjordas ja ásai eanaš áiggi Oslos. Son orui moadde jagi Finnmárkkus, eanaš áiggi Čáhcesullos.

Hølmebakk čálii sihke noveallaid, románaid, čájálmasaid ja nuoraidgirjji. Fimbulvinteren – romána mii gieđahalai Finnmárkku boaldima ja bilidemiid 1944:s, ráhkaduvvui filbman, man namma šattai Brent jord. Hølmebakk lei aktiiva Orientering-áviissas ja son lei okta dain, geat álggahedje Sosialisttalaš Álbmotbellodaga (Sosialistisk Folkeparti).

Lea boastut navdit ahte oktasašdárogiela nággu lea min áidna giellačuolbma dál. Dáppe Finnmárkkus leat sátnádallamat mat seammaláhkai čuhcet olbmuid dovdduide, vaikko dat ii eisege beakke nu viidát go lulliguovlluid giellabiekkat. Muhto datte lea nággu seamma vaššái, vaikko dát ii gulustuva gosage. Sámit eai lea guhkásgullojeaddjit, ja sámegiella leage riidofáddán.

Muhto giellanággu lea dušše olgguldas mearka, dat dat vuojiha doaru stuorát fámuid vuostá. Loahpaloahpas leage jearaldat ahte lea go sápmelaččain mihkkege doaivagiid, galget go sii šat sáhttit eallit sierra álbmogin mas lea sierra giella, sierralágan kultuvra ja árbevierut, vai galgá go dát unnitloguálbmot luohpat leahkimis sierra álbmogin. Vaikko vel vuostefámut leat muhtun muddui geográfalaččat eaktuduvvon – lea erenoamážit sámegielat guovlluin dát gažaldat lea áigeguovdil – de ii leat doarvái dadjat ahte dát nággu lea sápmelaččaid ja norgalaččaid gaskkas. Maiddái leat sápmelaččat daid searvvis, geat áŋgirepmosit barget dáruiduhttimiin, seamma láhkai go norgalaččatge dávjá leat sámi giela ja kultuvrra bisuhanbarggu áŋgiris ovddasmannit. Muhto rádjá gal lea datte čielggas, ja hirbmadit álkiduvvon, de dat lea dákkár:

Nubbi joavku oaivvilda ahte sámi sierranasvuođa ja kulturárbbi vuođul lea áidna vuohki mo sápmelaččat sáhttet searvat ođđaáigái, mii dál lea bárrahassii leavvamin Finnmárkui. Dušše dán láhkai lea sis vejolašvuohta birgehaddat seamma dásis. Danin lea sin eallineaktu ahte sámegiella doalahuvvo.

Nubbi joavku gis oaivvilda ahte dát lea dušše románttalaš háliidus. Sápmelaččat leat norgalaččat, ja sii fertejit dan dohkkehit. Sámi giella ja kultuvra leat dušše hehttehussan, ja man gal berre duvdilit eret. Bálkes gávtti ja čázehiid dollii, vajáldahte ahte leat sápmelaš, ja deaŧaleamos: vajáldahte sámegielat, don dalle beasat leahkit mu vielljan ja don beasat eallit guhká dán riikkas!

Lea áddehahtti ahte lea vuosttažettiin skuvllas gos dát nággu oidno buoremusat, ja dál gis ođđa skuvlaláhka lea suhttadan olbmuid. Lea nu ahte Kárášjogas – sámiid oaivebáikkis – galget suorgejuhkkojuvvon 9-jagi skuvlla plánat duohtandahkkojuvvot. Oahppit besset vázzit guđa jagi álbmotskuvlla ja golmma jagi suorgejuhkkojuvvon nuoraidskuvlla. Dábálaččat šaddet guokte suorggi nuoraidskuvlii: G-suorgi, daidda geat leat jurddašan álgit gymnásii, Y-suorgi gis lea fidnoráhkkaneaddji suorgi. Kárášjohkii lea maiddái plánejuvvon boazodoallosuorgi (R-suorgi), mii erenoamážit lea jurddašuvvon boazosápmelaččaide. Oahppit ožžot erenoamáš oahpahusa boazomerkemis, kártalohkamis, luonddušattuin jna., ja lea maid jurddašuvvon ahte oahppit muhtun áiggiid orrot lávuin duoddaris. Sámegiella oažžu dás stuorra saji.

Almmái, gii lea ráhkadan boazodoallosuorggi oahppoplánaid, lea oahpaheaddji Bjørn Aarseth, gii logi jagi lea bargan Kárášjoga gieldda oahpaheaddjin. Dalle go nuoraidskuvlla oahpahusjođiheaddjivirgi almmuhuvvui rabasin, de lei son okta, gii ozai dasa. Dađibahábut lea dárbbašlaš dás fuomášahttit ahte Aarsetha dovdet Bargiidbellodaga vuostálastin. Kárášjogas dat mearkkašii ahte beassá dovdat báikki fámoleamos albmá – Hans Rønbecka – vuostehágu. Dat, gii ii dovddaš Hans Rønbecka Kárášjogas, son gal ii leat goassege fitnan Kárášjogas. Sutnje lea hui váttis addit virgenamahusa, sus ledje nu ollu doaimmat ahte dáidá dušše son ieš gii diehtá man ollu ledje oktiibuot. Ovdal lei son gieldda kántorhoavda, muhto fertii cealkit dán virggi eret go su máŋga doaimma áite gielddalaš buđđosemiin. Dál son lea ee. livnnethoavda, ja vuosttažettiin Kárášjoga Bargiidbellodaga ovdaolmmoš, bellodat mas lea stuorra fápmu báikkis. Ollugat mieđihit ahte son lea čeahpes almmái, muhtumat váidalit go sus lea dat fápmu mii sus lea, ja buohkat leat ovttaoaivilis ahte son lea «dáruiduhttima» goaddáseamos ovddasmanni olles Finnmárkku fylkkas. Son lea skuvlastivrra lahttu, ja das lea Bargiidbellodagas eanetlohku, ja doppe son stivre iežas veaga čavga gieđain.

Go nuoraidskuvlla oahpahusjođiheaddjivirgái galggai biddjot olmmoš, de dasa lei oahpaheaddji Aarseth buot buoremus evttohas. Muhto Rønbecka mielas lei Aarseth heajumus mii sáhteš dáhpáhuvvat, go son sáhtii heađuštit «dáruiduhttináigumuša», ja go Bargiidbellodagas lei eanetlohku skuvlastivrras, de son oaččui sin dahkat dakkár mearrádusa mii ii orron mangeláhkai soahpamin dan duohtavuhtii ahte Finnmárkkus duođaid váilo oahpaheaddjit. Mearrádus čuojai ná: «Skuvlastivra ii ane ovttage ohcci dohkálažžan, ja evttoha almmuhit virggi ođđasit.». Unnitlohku gáibidii lasihit beavdegirjái ahte sii gal atnet oahpaheaddji Aarsetha ollásit dohkálažžan, muhto dán ii duddon gal Rønbeck, fámolaš almmái. Moaris son gáibidii, almmá jearakeahttá bellodatustibiinnis, lasihit beavdegirjái ahte Aarsethas váilot persovnnalaš iešvuođat, mat leat dárbbašlaččat dán virggis. Muhto aiddo dán háve gal duvdila oamedovdu bellodatduorggaid eret, ja dál Rønbeck vuoittahallá vuosttaš geardde. Bellodatustibat biehttalit mieđiheames dán láhkai almmolaččat oaguhit vigihis albmá, gii logi jagi lei gillilit bargan gildii buorrin.

Ii Rønbeckge sáhte čiegadit ahte Aarsetha atne alla árvvus báikkis, ja son diehtá maiddái ahte dán riikkas ii galgga báljo gávdnot almmái, gii lea eanet dohkálaš dán virgái go aiddo oahpaheaddji Aarseth. Son lea ollu jagiid juohke láhkai ráhkkanan oahpaheaddjiámmáhii, ja su oahppu duođaštage dan. Sus lea oahpaheaddjiskuvla, oahpaheaddjiallaskuvla, girjerájuskursa, hálddahuskursa, guovttevahkkosaš kursa Ruotas, gos son logai sámi skuvladilálašvuođaid birra, Valáštallanallaskuvla Danmárkkus ja son lea maiddái Fulbright-stipendiáhttan lohkan skuvladilálašvuođaid máŋggagielatguovlluin Amerihkás, erenoamážit dain guvlluin gos indiánat leat gielalaš unnitloguálbmogat. Son máhttá dieđusge maiddái sámegiela. Dán albmá dat skuvlastivra cealká ahte ii dohkke doaibmat oahpahusjođiheaddjin. Dál ii sáhttán Kárášjoga skuvlainspektevra cealkit maidege áššái, go son lei oahpaheaddji Aarsetha fuolki.

Orui leamen nu ahte Rønbeck lei vuoitán. Muhto lihkus eai buohkat vuollánan bellodatduorggaide. Báikki dáiddár Per Hætta, gii ieš lea sápmelaš ja Kárášjoga Bargiidbellodaga guovddáš miellahttu, doarui bátnegáski Røndbecka vuostá. Go ii ožžon beallásis iežas báikkálaš searvvi, man Rønbeck hálddašii, de fertii ohcalit veahki eará sajis. Stuorra artihkkalis, mas son ee. čilge váttisvuođaid maid sámi mánát šaddet vásihit skuvllas go galget geahččalit gulahallat dakkár oahpaheddjiin, gean giela eai máhte, son sivahallá Rønbecka vuostálastit sámi beroštumiid ja son fuomášahttá mo Rønbeck vuortnuha bellodaga olis.

Muhto vuorrástuvvá go Vest-Finnmark Arbeiderblad-áviisa ii dáhto almmuhit artihkkala, earret dalle jos bellodat nu suovvá dahkat. Mii dan maŋŋá leaš dáhpáhuvvan bellodaga seinniid siskkabealde, sáhttit dušše árvvoštallat go Hætta fertii bivdit olgešbellodatáviissa almmuhit artihkkala. Su leat ovdal jo áitán lihccut bellodatmiellahttun go sus leat earálágan oaivilat, ja dál vuot ii leat diehtu man guhká son birgeha iežas miellahttuvuođa. Muhto opposišuvdna lea datte váikkuhan juoga buorrái. Ođđa skuvlastivračoahkkimis Rønbeck šattai nuppe geardde vuoittahallat. Njealjediibmosaš garra ságastallama maŋŋá, skuvlastivra mearridii šállošit ovddeš cealkámušas. Rønbeck gal ii boahtán eisege dohko ovdal jienasteami ja maŋŋá son celkkii ahte son gal livččii jienastan vuostá, muhto buohkat dihte ahte dát ii lean go juotna su beales mo čiegadit geassádeami. Go son divttii nu dáhpáhuvvat, de lei dušše danin go virggi sáhtte oahpaheaddjiorganisašuvnnat bissehit.

Mun bohten Kárášjohkii dalá maŋŋá čoahkkima, ja in beassan čuovvut ságastallama. Ii adnojuvvon buorren ahte Dagbladet korrespondeanta bođii Kárášjohkii aiddo dál, ja sáhttá gal muhtun muddui áddet manne bealit eai háliidan cealkit maidege. Skuvlla oahpaheaddjit sávvet ahte fas sáhtášedje šaddat buorit oktavuođat skuvlastivrii, ja Rønbeck ieš biehttala cealkimis duođi eambbo manne nággu lei šaddan ja dáhttu vajáldahttit ášši. Son dadjá ahte leat dušše fágalaš bealit mat leat leamaš deaŧalaččamusat sutnje, ja go namuhan Hætta artihkkala, de son dušše láhttestii ahte ii oktage beroš das maid Hætta dajaš.

Dás son árvvoštallá áibbas boastut. Go lean leamaš moadde beaivvi Kárášjotguovllus, de lean vávján ahte Hætta dorjot ollugat, maiddái Bargiidbellodaga miellahtut. Son hállá sámiid ášši, dadjet doppe. Rønbeck vašuha buot mii leaš sápmelažžii gullevaš, son lea ássán dáppe olbmoagi iige vel leat oahppan sánige sámegiela, son vuosttaldii boazodoallosuorggi álggaheames ođđa nuoraidskuvlii, son geahččala hávkadit sámegieloahpahusa, ja čuoččuha ahte buoremus oahpaheaddjit leat dat geat eai máhte sámegiela, vaikko muhtun biiriin, nugo omd. Rájá Skuvllas leat 100% sámegiel hálli olbmot. Jo, son lea maid biehttalan ságastallamis ođđa skuvlalága birra vai mat ii šatta dovddusin ahte sámegiella lea biddjon oahpahusgiellan. Muhto maid bat dat veahkeha go bellodat ja eiseválddit Oslos dadjet ahte mii sámit galgat beassat oahppat iežamet giela. Dáppe Kárášjogas lea Rønbeck guhte mearrida, ja jos jo leaš muhtin geas leat eará oaivilat go sus, de son ferte mannat olgešbellodatáviisii. Politihkka lea dušši! Ii leat datge nu ártet ahte nu čeahpes almmái go Rønbeck sáhttá alcces láhčit nu nana dili go sus lea dál. Gielda dál ovdána juohke láhkai, omd. lea Kárášjohka buoremusaid searvvis riikkas gos eatnamiid barget. Go geahččá plánaekonomalaččat, de lea govttolaš sámegiela ja kulturárbbi atnit duođaid hehttehussan.

Lea maid eará gažaldagas sáhka – oktavuohta norgalaččaide. Ii leat oppa eahpideamesge, ollu sápmelaččat dovdet iežaset vuolibun, ja sii sakka háliidit ahte earát galget sin navdit norgalažžan, erenoamážit go leat eará báikkiin. Dološ sátnevájas dáppe leage: «Ii dárbbaš guhkás guorrat soga ovdalgo čázetnjunit ihtet.» Buoremus vuohki čiehkat gámanjuniid, lea oahppat dárogiela. Lean gullan ollu muitalusaid sápmelaččaid birra, geat leat geahččalan fárret eará guovlluide, muhto geaid leat čaibman ja bilkidan, nu ahte leat šaddan fas máhccat ruovttubáikkiidasaset. Sii, geat dorjot oahpaheaddji Aarsehta, oaivvildit ahte ii leat eará vuohki fuomášahttit olbmuid, go boktit sámiid iešdiđolašvuođa. Maiddái orru leamen nu ahte sámegiella ain riibá. Rønbecka okta vuostálasti skuvlastivrras, celkkii ná: «Badjel čuohtejagi áigi dubmejuvvui sámegiella jápmimii, muhto liikká ain hállat sámegiela. Vaikko vel Rønbecka oaidnu vuittešge ja sámegiel oahpahus heaittihuvvo skuvllas, de datte mannet máŋga buolvva ovdalgo nagodit jávkadit giela. Jos jo goassege nagodežžet dan dahkat.»

Nággu dáidá joatkašuvvat, sihke oidnosis ja healmmi duohken. Danin ii šatta Kárášjoga oahpahusjođiheaddji válljen dušše báikkálaš nággun, muhto mearkan ja láidesteaddjin dasa mo olles min davimus riikkaoassi ovdána.

Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 2