På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 5. Davvi Girji 2011.

Ole Olsen:

Rievssatgielat oahppogirjjiid ovddas

Sámás: Ánná Káisá Partapuoli

Ole Olsen

Ole Olsen
(Gova luoikan Aslaug Olsen)

Ole Olsen (1886-1973) lei Duorggas eret. Duorga lea Evenáššis Ufuohtas. Vehá gaskka son lei guolásteaddji ja ruvkebargi; muhto guhkimus áiggi eallinagistis eanandoalli.

Dát lea oassi su čállosis Boarrásiid muitočállagis 1964s. Mii deaddilit dan Norgga Álbmotdieđavuorkká (Norsk Folkeminnesamling) ja Ole Olsena nieidda Aslaug Olsena lobiin.

Go galggan čállit iežan muittuid, de lea mu mielas ulbmilaš álgit vehá historihkain.

Biologalaš fáktoriid dihte ipmirda johtilit ahte lean sápmelaš. Mon háliidivččen čállit iežan muittuid sámegillii, muhto go in hálddaš sámi ortografiija, de dáidá leat buoremus geavahit dan čállinvuogi maid lean oahppan.

De mu historihka álgui. Mu eatnibeali máttarvánhemat ledje badjeolbmot geat bohte Čohkkirasas Mearrariikii bohccuideasetguin, árvideames giežanuppelotčuođi loahppageažis, ja bissehe dihke, hain badjeolmmožin. Sii biggeje[1] darfegođiid dálveorohahkii Durgii, mii dárogillii dalle gohčoduvvui Bogmarkenin. Geasset sii johte várrái ja orro loavddagoađis. Beaivválaččat sii bidje áldduid gárdái ja bohče daid. Mielkkis sii vusteje dan buoiddes, háddjás, muhto njálgá, vilges bohccovuosttá, maid sii goikkade ja vurke dálvái. Skovlema birra mu boaresvánhenbuolvva áiggis mus ii leat diehtu. Muhto muitaluvvo ahte máŋggas máhtte lohkat, nuvt ahte sis gusto leamaš binnos oahpahus. Muitaluvvo ahte mu boaresáhčči1 lei suŋgár2 ja ahte son máhtii máŋga Guldberga sálbmagirjji sálmma olgul.

Vehážiid mielde sii háhkagohte lihtariid ja šadde dálolažžan. Muhto boazodoaluin manai maŋás.

Vuosttaš skuvla Duorggas lei Ole Jakobsena goađis, mii maiddái geavahuvvui skuvlan 1852 rájes 1859 rádjái. Geavahuvvui maid čoakkalmasviessun. Lei skuvla priváhta viesuin gitta 1914 rádjái.
(Govva: Johs. Bergersen / Gova luoikan Aslaug Olsen)

Skovlema birra mu boaresvánhenbuolvva áiggis mus ii leat diehtu. Muhto muitaluvvo ahte máŋggas máhtte lohkat, nuvt ahte sis gusto leamaš binnos oahpahus. Muitaluvvo ahte mu boaresáhčči[2] lei suŋgár[3] ja ahte son máhtii máŋga Guldberga sálbmagirjji sálmma olgul.
Skovlema birra mu eatni áiggis mus leat Evenášši skovláprotokollat Duorgga skovlábiire mánáid bearrái. 1852 ledje skovllás 15 máná gaskal 7 ja 15 jagi boarrásat. Skovlenáigi lei 14 beaivvi jahkái. Skovláfágat ledje ABC nuorramušaide, Katekismusa- ja lohkangirjelohkan jaskadit ja vel dárogiela hoallanhárjehallan. Čállin ja rehkegahttin ii lean. 1859 ledje seammá skovlenáigi ja seammá fágat. 1864 lei skovlenáigi 3 vahku, ja fágat ledje biibbalhistorjá, Katekismus ja lohkangirji. Čállin, rehkegahttin ja lávlun ledje hain váilumin, nuvt ahte in ipmir gonnes čeahpimusat ohppe čállit ja rehkegahttit. Mu vánhemat máhtiiga riebuládje čállit iežaska namaid, muhto soai ipmirdeigga lohkat reivve mii lei čielgasit čállon.

7-jahkásažžan álgen skovlái iežan oappá olin gii lei beannot jagi mu boarrásut. Moai leimme ožžon ABC, biibbalhistorjjá ja katekismusa maid moai geavaheimme ovttas.

Mon muittán ahte go álgen skovlái, de máhtten lohkat vearisgehtte, muhto stávema in lean oahppan. Go skovllot aktii bivddii mu stávet guhkibuš sáni, de stávejin olles sáni aktanis. Son dajai ahte mon máhtán lohkat, muhto in stávet, ja dan mon verten oahppat ovdal mon beasan lohkat. Mon nuvt vuoimmehuvven dás ahte ganjaldallen, gudneáŋgir go ledjen. Muhto go munnje čilgejuvvui manne verten máhttit stávet, de ohppen johtilit ja ledjen vel hui oahppil. Maid vuosttasin oidnen ja hervvošin go bohten skovlávissui, ledje guokte kártta veggii[4] gohccáhuvvon. Nubbi lei Norgakárta ja nubbi vas lulli májimmebealli[5]. Friddjaáiggis čužžon geažus áiggi dáid geahččamin. Skovlááigi lei 9 vahku jahkái, ja 3 vahku hain hávil. Skovllot jođii guokte skovlábiire gaskkas, ja fievrridii vel skovlágirjjiid mielde dohko dihke. Go ledjen 12 jagi, skovlá bisttii 12 vahku. Mon ledjen hui oahppil. Mu buorit bealit ledje rehkegahttin, geografiija, grammatihkka ja historjá. Muhto go mii leimmet nu geafit, de lei munnje váttis oastit oahppogirjjiid. Dálvet mon bidjen rievssatgielaid. Rievssahat gal ledje gurádii. Dainna vugiin ožžon ruđa dárbbalaččamus skovlágirjjiide, muhto stuorimus oassi sállašis manai bibmui. Áhčči lei dávjá skibas. Son vejii dálvet vehá bivdit ja vugddii nai boaldinmuoraid. 12-13 jahkásačča rájes vertejin sutnje leahkit murrenveahkkin. Haddi lei 8 ru. vatmái, ja 25 evrre rievssahii. Dasto son dinedii summal beaivvibarggus 2 ru. beaivái 10 gitta 12 diibmosaš bargobeaivvi ovddas. Dainna lágiin mu mánnávuođa ja nuorravuođa álgujagit eai lean ruđalaččat vuorjjilgehtte. Oavdu mon geahčan otná dábihis ja ráikkas nuoraide suhtuin ja badjelgehččojumiin.

Áhčči siđai mu komfái mannat go ledjen 15 jagi boaris. Muhto mon biehttalin go sihten mannat skovllá akta jagi vel vai oahpan heanut. Mon dihten ahte in beassan mannat viidáseabbo skovlláide, go dasa mis ii lean ruhta. Maŋimus skovlájagi ohppen heanut[6] go ieš livččen jáhkkán. Mon bargen erenoamážit garrasit rehkegahttimiin, grammatihkain, geografiijain ja historjjáin. Loahpaduođaštusas ledje mus buoremusat gaittin fágain earret lávlumis. Dasa ledjen čuorbi. Mon ožžon nummir 3. Dát lei 1903, ja de šattai komfá. Ávvudanráhkkanahttin lei amas dalle. Komffá maŋŋil lei duođas bargat veaga aktasaš birgejupmái dinežit.

Nuvt go namuhin álgoálggos, de lean sámesogas. Gaittin mánnávuođa rátnát ledje nai sámit. Midjas lea riekta? Galgen go mon vajálduhttit dan, dahje galgen go hain muitit dan ja dovddastit dan.
Odne leat máŋga veaga náitosa bakto seaguhan dážaiguin. Dat mielddisbuktá ahte sámegiella ii hollojuvvo siiddas. Mánát eai oahpa sámegiela. Sámegielat veagaid rátnát dárostišgohtet heanut ja heanut. Sin mánát eai oahpa sámegiela. Ja nuvt lea gaittin sámebáikkiin dás birralis. Mon árvidan ahte boahtte buolvvas lea sámegiella ollásit jápmán. Gielalaččat mii leat jávkkiheaddji olmmoščearda. Dáidet unnán olbmot dahje ii aktage háliidit dovddastit iežaset sápmin. Dat lea nai ovdáneapmi, leaš go de bahá vai buorre. Dasa vertejit boahttevaš historjádutkit vástidit buoremus ládje. Mon goit háliidivččen ahte dát unna čálus bovttále boahttevaš arkeologaid beroštumi dutkkážit sámiid biologalaš ja kultuvrralaš ovdáneami min dálá sámi guovlluin.


[1] bigget = hukset
[2] boaresáhčči = áddjá
[3] suŋgár =
[4] veagga = seaidni
[5] «Lulli» lea Ufuohtas seamma go «nuorta» Finnmárkkus, dárogillii «øst». májimme = máilbmi
[6] heanut = eanet


Eará artihkkalat Sámi skuvlahistorjá 5-girjjis