norflagg.jpg På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 5. Davvi Girji 2011.

Lars Magne Andreassen:

Čiegus sápmelažžan Áhkkánjárggas

Sámás: Ánná Káisá Partapuoli

Lars Magne Andreasse

Lars Magne Andreassen konsearttas Guovdageainnus, 2007.
(Govva: Svein Lund)

Lars Magne Andreassen lea riegádan 1967 ja bajásšaddan Áhkkánjárgga suohkanis. Sus lea servodatdieđafágaoahppu Romssa universitehtas ja Bådådjo hallaskovllás. Son lea máŋga jagi bargan dutkin Árran julevsámi guovddážis gonnes son 2011 virgáibiddjui direktevran.

Son lea addán máŋga konseartta ja 2007 son almmuhii skearru Bálges julevsámi lávlagiiguin.

Artihkal lea jorgaluvvon Ufuohta suopmanii, ja julggožin leat muhtin erenoamáš suopmansániid jorgaluvvon Finnmárkku-sámegillii.

Mon lean ávžžuhuvvon čállit iežan sámi skovlámuitalusa. Sámi sisdoallu mu skovlávázzimis bođii easkka dalle go álgen hallaskovlái ja ohppen dáža ja sámi historjjá, ja dalle go ieš dutken min ođđaáiggi historjjá studeredettiinan. Dan rájes go álgen vuođđoskovlái Ráhkás 1974 ja dassážii go gergen joatkkaskovllás Áhkkánjárggas 1986 eai lean baljo sámi fáttat oahpahusas. Dát dáidá leat unnán sámi skovláhistorjá man birra muitalan, muhto dađibahábut lea mihtus muitalus, čiegus sámi oahppi árgabeaivi skovllás gonnes sámi fáttat eai dihtto eai ge gávdno.

Máttut

Mu áhčči bođii Divttasvuonas ja lei julevsápmelaš, eadni bođii Áravuomis ja lei márkkosápmelaš. Dalle eai lean julev- dege márkkosámit. Dát gal leat doahpagat sámejoavkkuid birra máhka levve 1970- ja 1980-logus oassin sámi servodathuksemis guovllugullevašvuođa nannedettiin.[1] Eatni- ja áhčibeali huolkkit eai hoallan seammá sámi suopmana, ja vaikko muhtomin sámáste gaskkaneaset, de lei liikká suopmanerohusat dan mađe mearkkašahtti ahte heanemusat dároste, goit go mánát ledje lahkosis. Mu áhčibeali sohka gohčoduvvo Stuorsoabbin, daddjo leahkit soames máddara maŋis gus geavahii guhkes vázzinsoappi. Mon boađán nai sogain Kuoljok ja Kuorak jna. Andreassen šattai sohkanamman mannjel go 1923 nammaláhka gilddii geavaheames áhči ovdanamma goargun. Mu eatnibeali goargu lea dál Nordkild, ođđasut namma sohkii geahka leat orrun Nordkild-nammasaš dálus 8. buolvva. Doložis gulan Partapuoli ja Svonni sogaide[2]. Eadni ja áhčči gámnnadeigga lestadiánalaš stuoraruhkosis Ráhkás. Eadni lei váldán sealgeeatni oahpu ja beassan bargui Bærum skihpahuotnahii. Áhčči fárrii maŋŋái ja álggi bargui Sandvika spihkárrusttegii. Mon riegádin dan jagi go sámegiellaoahpahus álggahuvvui, 1967. Eadni skibai borasdávdii ja mii fárriimet nuorttas Áravuopmái, gonnes mii oruimet gitta moatti jagi mannjel son jámii. Vuosttas skovlájagi vázzen Ráhká skovllá. Áhčči beasai bargui Áhkkánjárgii, ja moai vieljain fárriime mannjái go galgen álgit vuođđoskovllá nuppi luhkkii.

Áravuopmi.
(Govva: Lars Andreassen)

Sámi bealit bajásšattadettiin

Áhkkánjárggas gárte sámi bealit juoga midja gulai siidii. Mon gohčodan Áhkkánjárgga máttahistorjjáhis gávpogin, mearrasámi máttut leat duvdon.[3] Áhkkánjárgga historjá ovdanbuktojuvvo dego dan álgu lei ruovdemáđija huksen Gironii birrasis 1900. Sámi bealit eai sohpan gávpoga ja suohkana historjjálaš iešgovvii. Ovdamearka gávdno Ufuohta giligirjjiin (Pettersen 1988,1992). Girječálli vuoseha mearrasámiide geat ledje mássán sámi dovdomearkkaid ja jávkan. «Dat moadde mat báhce, jávke mearragáttiidorru álbmoga sisa, ja nuvt ládje leat gusto hollu ufuohtegat geain leat máttut maŋos dan áigái go mearrasámit ledje áidna olbmot Ufuohta-vuona sisvuonain.« Historihkkár ii rehkenastte dáid ufuohtegiid mearrasámiid maŋisboahttin, muhto evttoha vuosehettiin boares gálduide ahte mearrasámiin dáidá leat keltalaš mátta. Sámit geat ásse márkkogiliide, ja geain mon boađán, leat namuhuvvon kolonistan dahje sisafárrejeaddjin (ibid.), ja eai adnon dan sivas Ufuohta álgoálbmogin.

Mon muittán guokte servodatfágadiimmu sámiid birra Parken nuoraidskovllás Áhkkánjárggas. Mon čoahkkadin ja njabbahin [4]bordái guokte guhkes diimmu ja háliidin iežan guhkás eret, baladettiin ahte mu sámevuohta galgá boahtit almmuhussii. Muittán luohkkánieidda guhtes savkalii nubbái, guoskkai iežas nierradávttiide ja cuigodii munnje. Lean mannjel oaivvildan ahte luohkkáguoimmit eai hoallan muinna máŋga vahkkui. Mon vázzen nai komfáskovllá dan jagi. Akta nieiddain ledje halla nierradávttit. Dalle háliidin su guhkás eret ja imaštin goktes unnidit iežan nierradávttiid. Áhčis lei julevsámegiella eatnigiellan, ja čálalaš dárogielas dat sáhttá vuhttojuvvot. Aktii go ledjen leamaš bátnedoaktára luhtte iskamin bátnemuddema, de áhčči čálii dieđihangirjái:
«Lars har vært hos tannlegen med tanna» («Lars lea leamaš bátnedoaktára luhtte bániin»). Dán rájes nuoraidskovllás mon vearredieđuid čállen.

Odne mon heahpanan ahte dovden heahpada. Muhto gonnes heahpat bođii? Akta vástádus gávdno namuhuvvon Ufuohta giligirjjiin. Sámedutki Henrik Kvandahl Bálágis eret bájuhuvvo reivelonuhallamis Evenášši suohkanbáhpa Hanseniin 1924 Friisa 1860- jagiid etnográfalaš kárttaid birra:
«Dálolaččat masse gielaset. Risttalaš sápmi heaiggahii iežas báhkinvielja. Dáruiduhtton/dánskaduhtton sápmi badjelgeahčai sámi guhtes ii lean beassan skovllá vázzit. ... gal dážat nai heaiggahe báhkinsámi, muhto oktavuohta márkkosámiid ja dážaid gaskkal lei viehka buoret go boares mearrasámiid ja ođđaássi vieljaid gaskkal. Vehážiid mielde sii eai háliidan dovddastit makkárge našunála oktavuođa ođđa hulkkiide, geain sii dolle iežaset gáidan sihke jáhku, giela, dábiid ja eallinvuogi bearrái, ja loahpalohppii bivttasmálle bearrái nai.» (op.cit. s. 30)

Heaiggu[5] man dovden lea gul áigahaš Ufuohtas. Lei ge iešheaigu nai. Lei sávaldat beassat eret sámeovdagáttuin ja beassat adnot ovttaskas olmmožin. Mu sámevuohta ii lean čihkosis ustibiid čalmmiid ovddas ja mon čevllohallen dainna ahte áhčči máhtii sámástit. Mii eat geavahan gávtti. Mon coggen gávtti vuosttas geardde heajain go ledjen 18 jagi boaris. Mu sámevuohta lei čadnon čihkkon siidabirrasii gávpogis ja Divttasvuonas, ja unnán vai ii mange muddui Áravuomis. Munnje hiebai ahte sámevuohta ii lean fáddan skovllás. Jaskatvuohta Áravuomis orui gieldun, gielddos hoaladeapmi, juoga man birra mii diđiimet, muhto eat beassan namuhit. Mu boaresvánhemat sámásteigga gaskkaneaskka mu ipmirgehtte, ja mu huolkkit ja ustibat Divttasvuonas sámáste mu ipmirgehtte. Mon moraštin dan heanemusat Divttasvuonas, doppe háliidin ipmirdit, dan in háliidan Áravuomis. Muhtin hulkkiin gullen muitalusa Ruoha-Eva birra. Eva dáidá lean sámi/kveana mánná, guhtes 6 buolvva áiggi čuovui giđđajohtima Mearrariikii, soaitá nieđa dege jápmán vánhemiid dihte. Sohkamuoras son lea oarbbisin ja goargguheapmi. Nuoraidskovlááiggi loktanii Eva árvu nuvt ahte mon vissis áiggis atnen iežan 75 % sápmin.

Oahppu ja dutkan iežan kultuvrras

Mannjel go áhčči jámii 1988, mon fárrejin Moskái ja ledjen doppe sadjásašoahpaheaddjin moadde jagi. Mon lohken nai historjjá vuođđofága Nordlándda hallaskovllás. Dalle májimmi laktásišgođii, vuosttas geardde mon ohppen juoga oktilaččat mu iežan álbmoga historjjás. Muhto mon háliidin nai ipmirdit goktes historjjálaš dáhpáhusráiddut sáhttet váikkuhit dobdduide ja sosiálalaš dáhpádusráidduide báikkálaš dásis, doppe siiddas. Mon jotken Romssa universitehttii gonnes válden servodatplánen- ja báikkálaš servodatdutkan váldofága. Seammás lohken visot maid gámnen álkeslágan gihppagiid ja girjjiid julevsámegillii, ja oasálasten sihke julevsáme- ja davvisámi- giellakurssaide. Go ledjen luohpamin váldofága, bessen bargui Árran julevsámi guovddážii. Jagiid jahkečuođimolsumii ohppen dan mađe sámegiela ahte máhtán oassálastit álkes hoalademiin, ipmirdit stuorimus oasi beaivválaš gielas, ja nagodan čuovvut rádiosáddagiid. Lávlugohten nai sámegillii. Vuosttas lávlla maid lávlon julevsámegillii, lei Mari Boine lávlla «Mearrasápmelažžii»

Iežan váldofágabarggus[6]vuosehin Áravuomi olmmošlohkama loguide. Loguid duogin oidno historjjálaš minsttar midjas sáhtálii govvidit máŋga iežá sámi guovlluid.[7] Olmmošlohku laskkai čuođimoattis 1910 gitta badjel guoktečuođi 1930, 1950 ja 1960. De lea olmmošlohku vehážiid mielde njiedjan čuođivihttalogi rájes 1970 ja 1990, ja lea vuolil čuođi olbmo odne. Gaittin áravuomegat sámáste 1910 ja 1930. 1950 ledje goasii visot čállon sápmin, muhto duššefal 25 olbmo sullii 210:s dadje sámegiela beaivválaš giellan siiddas. Dát gal lei čielga vuollealmmuheapmi ja vástádus vas vuosehii rájá ovddešáiggi ja boahtteáiggi gaskkas. Nugo Ivar Bjørklund čállá Návuona birra: Gáttehasaide addojuvvoje molssaeavttut ovdáneapmi ja dáruiduhttin vai bissut sápmelažžan ja geafin. Sisabeassanhaddi dáža buresbirgenstáhtii lei álbmoga kultuvra ja iešdobdu« (s. 408)

Iežá logut vuosehit ahte áravuomegat eai lean geafit go olbmot dáža giliin seammá guovllus, ja ahte iešdobdu ii jávkan, muhto sámegiella čadnojuvvui vássánáigái. 1970 dadje heanut ahte sii máhttet sámegiela 1950-loguid ektui, ja 80 % dolle iežaset sápmin. Giellamáhttu ii lean de mearrideaddji dasa doallá go olmmoš iežas sápmin vai ii, muhto sohkadobdu. Odne lea sullii 33-35 áravuomega Sámedikki jienastuslogus[8], ja stuorimus oassi dain, geain leat máttut Áravuomis, atne iežaset sápmin odne, mu ipmárdusa mielde.

Logut geažuhit ahte giellafievrrideapmi buolvvaid gaskkas iežáhuvai soađi mannjel. Vaikko Áravuopmi sáhttá dollojuvvot goasii gielalaččat dáruiduhtton, de áravuomegat eai lean assimilerejuvvon, midjas mearkkaša ahte eai leat molson identitehta. Muhto dat ahte sámevuohta gulai doložii, ahte boares ovdagáttut sámiid vuoste hain ellet lagasbirrasis ja dáža buresbirgenservodaga etnihkalaš čalmmehisvuohta, gárttai divrrasin. Haddi lei jávohisvuohta man mon ruvva[9] elven[10],ja vuollálas heahpu. Dát jávohisvuohta ii nohkan lagasbirrasis ovdal 1980-logu loahpageažis go Ufuohta Sámi Searvi álggahuvvui ođđasit ja vuosttaš Sámediggi čoahkkanii. Muhto máŋga sogain, nugo mu, lei dássetvuohta sajáiduvvan, midjas dál skierbmugođii. Siidagullevaš sámi iešdobddu haddi lei dážastallat olgomájimmái gielalaččat ja symbolaid jalgii [11]. Gákti ii baljo geavahuvvon dássážii go Ufuohta Sámi Searvvi miellahtut gorro allaseaset ođđa gávttiid ja geavahišgohte dáža almmolašvuođas. Máŋgasiidda dát bovttii unohasvuođa seammá ládje go munnje dalle komfádiimmus go heaiggahin[12] halla-nierradávtti nieidda.

Muhto vaikko jieŋajávohisvuohta badjeldulbmojuvvui dainna lágiin, ja luoddagálaheaddjit barge vuostebiggii, de dáhpáduvai juoga dehálaš. Sámevuohta digaštallui. Sivvan manne lei nu jaska sihke sámiid gaskkas ja skovllás, lea Grenersen (1995) geažihan. Geir Grenersen lea bajásšaddan Ráhkás, Áravuomi rádnagilis.

Dát olbmot ledje dego čalmmegeaidinsuoggá duogin. Sii orro min mielas amas eatnamis. Mon, ja mon jáhkán máŋga mu ovttaahkásaččain nai, eat nagodan oaidnit čatnosiid gaskal báikenamaid, ciellansáni «lapp« dege «finn« ja sámevuođa.... Sii gal orrot nu lahka du ahte olgobeali olbmot sáhttet vearis váldit. Lea dan sivas buoret atnit sin iežáláganin, juoga masa dus eai leat čatnosat. (ibid. S.200)

Son namuha nai skovllá saji dan etnihkalaš eahpečielga duobdagiin:
«Sámi ohppiiguin galggai meannudit seammá ládje go dáža ohppiiguin, sin «doaibmasivva« ii galgan namuhuvvot. Dainna vugiin 1960-logu skovlá bisuhii cukcasa ahte sámevuohta lea jápmime ja ii ge lea veara seailut dan. Skovllás lei našunála doaibma, hábmet min visot buorrin dážan. Dan sivas mii gulaimet unnán davvinorggalaččaid birra ja sámiid birra ii maidege» (ibid. s. 200).

«Lapp» lei báikkálaš dárogielat namahus sámiide, min sámiid gaskkas nai. Muhto ii lean doaba midjas lei čadnon njuolga sámevuhtii, dan sivas go ahte sámit, nuvt go dáža servodat lei govvidan sin, ledje boazodoallit, ja sii ledje orrumin iežá sajiin, ovddimus Finnmárkkus, earret daid moadde badjeolbmo guovllus. Dan sivas šattai guovttegeardán oaidnemeahttungeaidin. Mii eat lean «albma sámit», ja min sápmelašvuohta lei amas almmolašvuođas. Go mii de bođiimet dan duppaldiibmui servodatfágas gávccát luohkás, háliidin iežan guhkás eret ovdagáttuid ja oaidnemeahttungeaidima ja dan eahpenjulges árvoortnega man mielde albma sámevuohta mihtiduvvui.

Deháleamos midjas dáhpáduvai go olbmot bidjagohte gávttiid ja ihte báikkálaš aviissaide gávttehassan jna, lei nuppástuslávki eahpečielggas duogážis «lapper»-doahpagis sápmelaš- ja álgoálbmot-doahpagii. Dát mielddisbuvttii guokte čuozahusa. Vuosttažettiin sámesearvvit ja ovttaskas olbmot, čujuhettiin sámeláhkii ja ođđa oahpahuslága ulbmiliidda, gáibide sámegiela oahpahusa báikkálaš skovlláide. Nuppádin nuppástusat váikkuhe dasa ahte juohke veahka ja sohka ja ovttaskas olmmoš vertejit mearridit iežaset saji sámevuođa oktavuođas. Man muddui min sámevuohta galggai leahkit gustojeaddji siidda olggobealde, ja oktasašetnalaš oktavuođas. Galggaimet go bidjat áravuomegávtti vas, guoskkai go dat midjiide?

1990-logus lei muhtin ohppiin sámegiellaoahpahus Ráhká skovllás. Máŋga giellakurssat váksenolbmuide leat nai lágiduvvon. Skovlájahki 2008/09 ledje čieža oahppi Áhkkánjárgga suohkanis geain lei davvisámegiella nubbingiellan 3, akta oahppi Ušmmás, nuppit Ráhkás[13]. Lohku lea leamaš obbá bisovaš jahkečuođimolsuma rájes. Ii aktage oahppis leamaš sámegiella Villaveien skovllás. Parken nuoraidskovllás guovtti oahppis lei davvisámegiella skovlájagiid 2005–07. Mon dieđán ahte leat oahppit joatkkaskovllás geain leamaš julevsámegiela gáiddusoahpahus maŋimus jagiid. Boares Áravuomi sámegiela suopman hollojuvvo hain boarráseamos buolvvas. Muhtumat nuorat buolvvain ipmirdit vehá, muhto giellafievrrideapmi buolvvas bulvii botkojuvvui 1950 – 1960-logus. Olggolut márkkogiliin lea nannoset gielladilli, nuoraid gaskkas nai, giitus lehkoset buorit giellananosmahttindoaimmat. Giella maid mu boaresvánhemat hoalaiga gaskaneaskka njuolgat daddjon gievkkanis bajásšattadettiinan, gal bázii dohko.

Sohkii ođđa áigi gáibidii mearrádusaid. Mon geavahin guhkes áiggi beare Divttasvuonagávtti, muhto 2002 ožžon Áravuomigávtti Ánn-áhkus, Ánnás, guhtes lei mu boaresáhči oabbá. Mon háliidin geavahit dan mu boarráseamos vielljabeali heajain oarján. Muhtin beaivvi ovdal heajaid mu muohtá, irggi eadni, riŋgii munnje. Su cealkámušat ledje diekkárat ahte in dobdan iežan bovdejuvvon jos mon boađálin gávttiin dohko dan beaivvi. Nubbi muohtá, guhtes nai lei fárren oarjjás 1960-logujagiid, háliidii birget dili dainna lágiin ahte oasttálii munnje dreassa mainna mon sáhtálin mannat heajaide. Mon muitalin dan daidda hulkkiide [14] geahka dalle deivet leahkit nuortan, ja de šattai čierrun ja suhttu. Heajat dollojuvvui plána mielde mu oasálastima gehtte[15], muhto sohkii dát lei máŋga dáfus dat stuora moriideapmi. Stuorimus oassi ii biehttalan sámevuođaset, muhto sii eai geavahan sámi symbolaid sámevuođa nannežit. Áravuomi sogastan leat dál golmma buolvva olbmot geavaheame gávtti.

25 jagi hávvudeapmi ja etnihkalaš báhtareaddji rasttilda luottaidis

Geasset 2008 lei mis 25 jagi hávvudeapmi nuoraidskovllá loahppaluohká várás. Hávvudeamis gámnen ahte ledje unnimusat golbma vel sámi mu nuoraidskovláluohkás. Akta dain lei mu nuppioarbmebealli Gunn-Ellen. Mon dihten ahte moai letne sogalaččat man nu ládje, muhto ii sáhttán dalle leat fáddán nuoraidskovllás. Márkkomeannu sámi musihkkafestiválas Evenáššis 2008, gávnnadin Gunn-Elleniin ja su etniin, ja viimmát beasai dát huolkkečilgehusa oassi sadjái. Mon bohten gávttiin. Luohkká čoahkkanii álggus soames luohkkáguoimmi siidii. Mii hoaladeimmet sámevuođa birra, ja nuppit duođašte maid vihkon dalle. «Sámevuohta ii dohkken dalle njuolgut daddjon», lei cealkámušaid čoahkku. Soames dajai ahte jos geavahivččen gávtti dalle, «de reaivvahalalit [16]jámas». Heanemusat hávvudeamis eai beroštan das ahte mus lei gákti, iežá go dadje ahte lei fiinnis jna. Honnesvági bárdni gean boaresvánhemat visot sámáste, bođii muinna hoaladeažži. «Dalle don leat sápmi», mon dadjen. Son vástidii: «In dobdda iežan sápmin, muhto áinnas háliidivččen gávtti». Akta dajai: «Gal hal juo viimmát ihtet skábes». Muhto heanemusat eai dadjan maidege, ja dat gal lei buorre. Go skolpon [17] ruoktot dan ija ledjen inta [18] lávkán etnihkalaš skábes, vel Áhkkánjárggas nai. Mannjel seammá jagi dollen vuosttas konseartta Áhkkánjárggas. Akta mu ustibiin, son ge lei báikkálaš sápmi, ii vuolgán hávvudeapmái jagi ovdal. Son lei nu hollu givssideami ealván [19] skovllás ja dajai ahte livččii riepman čorpmadeapmái ovdal feasta nohká. Dan sivas válljii báhcit siidii.

Máŋggas hávvudeami oasseváldiin ledje nai mu joatkkaskovllá luohkkáguoimmit. Mannjel seammá jagi bovdejuvvojin Frydenlund joatkkaskovlái logaldallat sámi kultuvrra birra Ufuohtas, ja goktes skovlá berrelii meannudit Máhttoloktema ođđa fágaplánaid. Muitalin ahte muittán unnán golmma jagi skovlávázzimis dás. Nuorat leat dábálaččat dán agis bieđggosmielagat [20] skovládilis, muhto guđđen nai oasi alddán feaskárii. Dábi mielde logaldallanoktavuođas jerren galle sámi ledje guldaleame. Akta bajidii gieđa. Go jerren gallis ledje sámi máttut, de ihte golbma–njeallje gieđa vel. Mon jerren galle dáža ledje ja gallis ledje dáža máttut. Dalle heanemusat boaguste go ipmirde čuoggá. Sámevuohta adno dávjá gealboobjeaktan masa olmmoš olle sámegiela máhtu bokte ja sámevara bokte, ii beare juoga masa lea riegádan. Akta oahpaheddjiin muitalii bottus ahte su máttarvánhemat leat čállon dálolaš sápmin Ufuohta siskivuonain olbmolohkamis. Su bárdni dáhtui su dieđihit Sámedikki jienastuslohkui go son ieš ii beassan njuolggadusaid mielde. Muhto son dajai «in sáhte dan dahkat ovdal eadnán jápmá, danne go jos dagalin dan dál, de son livččii moraštan iežas jámas das. Su duohtavuohta lea ahte muhtin lea gielistan min sápmin.»

Jos ovdagáttut leat bohciiduvvon sosiálalaččat jahkečuđiid mielde, de váldá nai áiggi muhttet daid máhtu ja jurddašanmállerievdama baktu. Manná johtilut jos skovlá dahká barggus, nuvt go orru dál bargamin viehka muddui. Dan botta ellet myhtat main bohciidit vuolitvuođadobddut sámevuođa jalgii. Máŋga sámi oahppi mannet ja leat mannan Frydenlund joatkkaskovllá, ja leat ožžon sámegiela oahpahusa. Divttasvuona nieida dajai ahte son «vuosttas beaivvi rájes« lei sápmi skovllás. Nuppit oahppit sáhtte dadjat «do leat dát sámit», eai ge oaivvildan makkárge bahá dainna. Son dajai nai ahte «mii gal gulaimet ságaid sisnáli birra Divttasvuonas, erenoamážit Måsskes ja Ájluovttas». Mon jerren lei go son gullan daid siskkáldas sagahanmuitalusaid danne go nisson hávvudanbáikkis namuhii seammá fátta. Son lei barggu čađa ožžon oktavuođa Divttasvuona klieanttaiguin. Son anii siskkaldas nálli čilgehussan soames klieanttaid eallindilálašvuhtii ja psykalaš váttisvuođaide. Mon čilgejin ahte mu dieđu mielde sisnálli ii leat leamaš ii ge leat leavvan, ii ge leat váttisvuohtan, muhto dađi bahát myhta maid ovdagáttut leat dagahan. Sámi čalmmiiguin váttisvuohta boahtá das ahte dearvvasvuohtabálvalusat eai leat hihppojuvvon [21] sámiide. Heanut ean hoaladan ásijas, feasta gul lei, muhto báhcen bahča máisttuin go vertejin digaštallat juoga midjas lea digaštallameahttun. Vuoimmehuvvon máhtuhisvuođa vuoste.

Májimmi manná viidásut, ja hollu lea iežáhuvvon dan rájes go ieš vázzen skovllá. Mánáidskovllás dáhpáduvai muhtomin ahte Guovdageainnu gávttehas manai meattá friddjabodduáiggi. Dalle mii leimmet njabbaheame [22] lásekárpmas. In goassege dadjan ahte lean sápmi dalle. Dál gulan daidda geahka vázzet gávttiin gávpogis, ja sávan ahte mánát eai ane dan nu imaražžan [23] sahtek. Deháleamos mu oainnu mielde lea ahte sámi fáttat oahpahusas leat báikkálaččat nai, ja ahte ovdamearkka dihte báikkálaš searvvit ja máhttuolbmot bovdejuvvojit veahkkin. Lassin báikkálaš sámi historjá verte leat oassin Áhkkánjárgga almmolaš historjjás. Danne go myhta sámi kultuvrra birra verte nai botkojuvvot amaset heanut olbmot guŋkáhit [24] almmiid borddi [25] vuoste daid skovládiimmuin go oahpahuvvo sámiid birra dego livčče guhkkin eret, iežáláganat geaiguin ii geas ge lea dahkamuš dábálaš árgabeaivvis.


[1] Geahča omd Julevsámi doahpaga geavaheami birra 1970-logu rájes Lars Ivar Hansen ja Bjørg Evjen girjjis (doaim): Nordlands kulturelle mangfold. Pax 2008, s. 40.
[2] Geahča girjjiid dáid márkkosámi sogaid birra, Aslaug Olsen, Anna Huuva Dynesius ja Asbjørg Skåden: Det grenseløse folket. Skániid Girjie 1999.
[3] http://no.wikipedia.org/wiki/Narvik
[4] Njabbahit v. = gaifát, jabbut
[5] Heaigu s. = heahpu, badjelgeahččan
[6] Lars Magne Andreassen: Kommer Rigoberta Menchu? En studie av identitets-håndteringer i et samisk lokalsamfunn. Romssa universitehta 1997.
[7] Geahča omd. Bjørklund, Ivar (1985): Fjordfolket i Kvænangen ja Grenersen, Geir (1995): Kulturell gjenreisning i et markesamisk kjerneområde.
[8] 148 olbmo, dain 92 dievddu, Áhkkánjárgga suohkanis. http://www.sametinget.no/kunde/filer/5%20Viestarmera%20v%C3%A1lggabijrra%20-%20Viesttarmeara%20v%C3%A1lgabiire%20-%20%20Vesthavet%20valgkrets.pdf
[9] Ruvva ad. = fargga, johtilit
[10] Ealvit v. = vásihit
[11] Jalgii ad./pp = dáfus, mielde
[12] Heaiggahit v. = badjelgeahččat, hálbbášit, atnit heittogin
[13] http://www.wis.no/gsi/tallene
[14] Hulki s. = fuolki
[15] Gehtte pp = haga
[16] Reaivat v. = časkit soppiin dahje čorpmains
[17] Skolput v. = vázzit diekkár biktasiin mii sealggebealde lea skolppas, duokkár go omd gákti sáhttá muhtomin.
[18] Inta ad. = áibbas
[19] Ealvit v. = vásihit
[20] Bieđggosmielat a. = ii čuovo riekta mielde mii dáhpáhuvvá, distré
[21] Hihppojuvvot v. = heivejuvvot
[22] Njabbahit v. = gaifát, jabbut
[23] Imaraš a. = imašlaš
[24] Guŋkáhit v. = čohkkát jaska ja jienajávohaga, čohkkát dego guŋka
[25] Bordi s. = beavdi


Eará artihkkalat Sámi skuvlahistorjá 5-girjjis