Lasseartihkal Sámi skuvlahistorjá 6-girjái. Davvi Girji 2013.

Hans J. Henriksen:

Komitea čielgadit sámigažaldagaid

Hans J. Henriksen (Foto:)

Hans Jonas Henriksen, Heandarat-Hánsa (1903-1977) šattai bajás Fanasgiettis Deanus. Son lei professor Konrad Nielsena giellamielbargi 1929-53. Son lei hálddahuslaš jođiheaddjin sihke Finnmárkku Sámeráđis 1953-64 ja Norgga Sámeráđis 1964-71. Son jođihii maid Davviriikkaid sámeráđi Norgga ossodaga. Henriksen jorgalii ollu almmolaš dokumeanttaid ja oahppogirjjiid sámegillii. Moadde áigodaga son lei Ságat-aviissa doaimmaheaddjin. Son oaččui sihke Norgga kulturráđi gudnebálkkašumi ja Gonagasa gollemedálja. Dát artihkal lea prentejuvvon Ságat-aviissas nr. 4 – 1960. Namuhuvvon komitea dahje lávdegoddi lei “Komiteen til å utrede samespørsmål”, maid Girko- ja oahpahusdepartemeantta nammadii 03.08.1956. Komitea čilgehus addojuvvui 1959, ja dan maŋŋá šattai garra digaštallan.

Álgus læ ávkálaš mui'tui vuos buk'tit måvt åvdeš skuvlainstruk'sa læ dæŧalæmusa dáfos sámigiela sár'dno mánáid guov'do. Dat instruk'sa læge gale juo boaris, ad'dujuvvun læ 1898. Muitos mii oaž'žot adnit atte dain instruvsain dalle gå dat ad'dujuvvui, lasi ul'bmil skuvla båk'te soar'dit ja loak'tit sikke sámigiela ja suomagiela sin gaskas guđet leddje nor'galažžat. Dat åi'dnujuvvui dárbašlaž'žan danne gå navdujuvvui atte riika sik'karvuođa dat njuol'voda, atte giella gå dárogiella gævahuvvu nor'galažžaid dáloin. Nuvt ber're middjiide læt dat čielgas atte dat åvdeš skuvlainstruk'sá sámigiela sár'dno mánáid oappahæmi hárrái, ii gal adnán beruštumi das, atte læi gå oappahæbmi skuvlas efíektiivalaš mánnái dieđoid čoag'gin dittii.

Komitea čielgadit sámigažaldagaid læ eidu dan oai'dnán boastovuottan atte skuvlas ii læt læmaš vig'gamuššan dat atte vuos ja buot åvdimus ad'dit mánnái effektiivalaš dieđoid baica mánáid 1. oappahæbmi 2. skuvlas 3. læmaš het'tejuvvun daggáraš beruštumiin mat mánáid oappahæbmái æi gullan. Prinsippalažžat čujoha komitea (s. 55), atte juokke åi'dno mánás læ ålmušlaš vuoi'gatvuotta bæssat oaž'žot vuostaš oappahæmi skuvlas su ædnigielas båk'te. Dat læ gul mánnái gul'li doaddjemæt'ton vuoi'gatvuotta sikke ålmušlažžat ja pedagogalaš prinsippaid vægas.

Åvdeš instruvsas nabbu ii læn vuttiivál'dun máná vuoi'gatvuotta ja sivva dasa læi dat atte dat galgai åvdidit bággulaš dároidut'tima sikke sámigiela ja suomagiela sár'dno nor'galaš mánáid guov'do. Diesa guos'ki dæŧalæmus oasit dan instruvsas čuddje ná (s 80):

§ 1. Oappahæd'djit dain guovloin gås sámigiella ja suomagiella læ suv'vujuvvun gævahuvvut væk'kigiellan skuvlas, gal'get áŋ'giræmus ælljoin vig'gat viididit dárogillii dåv'damuša ja viggahit dan gævahæmi åvdidit dan guovlos gutte gås læ bargos.

§ 3. Skuvlas ad'dujuvvu dieđoid oappahæbmi dárogillii. Sámigiella ja suomagiella oaž'žo ad'nujuvvut dušše væk'kigas'kaoabmin dan čil'get, mii mánáide ii læt ibmirdæmes. Gå guovtegielalaš oap'pogirjit ad'nujuvvujit, de gal'gá oappahæd'dji dár'kilit čuovvot dan njuolgadusa; sån ber're álelassii gåč'čot mánáid låkkat dárogielalaš tævsta, ja æska dalle gå dat ii læt ibmirdæmes, gal'gá sån duos'tat sámigielalaš dahje suomagielalaš oasi girjis vál'dit væk'ki-gas'kaoabmin.

§ 4. Vaiku velá åvta guovlos ænaš mánát æi ibmir dárogiela, gal'gá oappahæd'dji álelassii muitos adnit åvdabæl'de čuož'žo mærrádusaid, ja nuvt adnit dan iežas gædnegasvuottan, atto sámigiella ja suomagiella æba gævahuvvu ál'ga ge æmbu gå maid dilálašvuođat dakket aibas væl'tamæt'tosin.

Komitea čielgadit sámigažaldagaid evtuhallá åđđa instruvsa sámigiela ja dárogiela gævahæmi hárrái skuvlaid ja internáttaid váras daggár guovloin gås læ sámigiela sár'dno ál'bmut dahje læ giellasækkalas ál'bmut. Dat evtuhal'lun instruk'sa čuoddjá ná:

«Buokkat gæin læ dakkamuš mánáid bajásges'sujumiin, gal'get buot sin bargoset vuol'de čájehit doat'talumi juokke máná ædnigillii..

Sámigiela sár'dno máná ja skuvla vuostaš dæivadæmis gal'gá, dan ráji gå vejulaš læ, gævahuvvut sámigiella dieđoid dahje oappa ad'din várás. Jås dat ii læt vejulaš, de gal'gá dul'ka ad'nujuvvut.

Sámigielalaš guovloid ja/dahje giellasækkalas guovloid skuvla-oappahed'djiide, guđet sámigiela æi mátte, gal'gá læt vejulašvuotta oap'pat sámigiela nu bures, átte sii ja sámigielalaš mánát ad'dehallet (gulahallet) buoremus lákkái maidái vuostamuš skuvlajagiid vuol'de.

Čiel'ga sámigiela sár'dno mánáid klássain gal'gá vuostaš oappahubmi ænaš oasis dáppáhuvvat sámigillii, ja giellasækkalas klássain sikke sámigillii ja dárogillii. Dadde dan dáfos sát'tá læt vælla fágas fágii. Ruovtoguov'lo-oappos ja kristalašvuođaoappos ber're ædnigiella læt oai'vigiellan buot jagiid čada, dan ek'tui gal'get dárogielalaš tál'la ja rekket-dajaldagat nu árrat gå vejulaš har'jehal'lujuvvut mánáide. Låkkama oappaheddiin gal'gá álgo rájis juo dat vig'gujuvvut, atte sábmelaš mánát åp'pet låkkat sikke dárogiela ja sámigiela. Vejulaš gal'gá læt gævahit sámigiela čállima hár'jehæmi lassin metodalaš dárogiel-čállima hár'jehæbmái. Joatkaskuvlas suorgálaš nuoraidskuvlas gal'gá sámigiela-sár'dno elevaide ad'dujuvvut vejulašvuotta oaž'žot sámigiel-hár'jehallama sikke njálmálažžat ja čállatlažžat - maidái jas nu gávnahuvvu buoremussan, dan lákkái, atte dat elevat besset åvta vieris giela čállin-hár'jehallamis.

Låkkama hár'jehalaleddiin gal'get oap'pogirjit main læ sikke sámigiel- ja dárogieltæk'sta, dábálažžat gævahuvvut gidda njællját skuvlajagi låp'pii, muttu dadde nu atte dævda-lågosin gal sát'tet ad'nujuvvut daggár girjit main læ dušše dárogieltæk'sta, ja nu fal atte elevat guđet æi læt ål'len doar'vái diettomæri dárogiela dáfos, gal'get alit klássain ain bæssat gævahit daid girjiid main læ guovtegielat tæk'sta. Suorgálaš nuoraidskuvla sámigielalaš suorgis sát'tet maidái dušše sámigielalaš tævstat gævahuvvut, muttu dadde gal'gá ænemusat vig'gujuvvut dat, atte girjiin ja čáloin mat (skuvla várás) álgusad'dujuvvujit, læ sikke darogiel- ja sámigiel-tæk'sta.

Buot dárogiela hár'jehallama bargo vuol'de gal'gá ærret daid lágádusaid mat læt juo namahuvvun, ad'nujuvvut dætalaž'žan dat, atte šad'det ái'gáibuk'tut gåvat maiguin, ja velá tev'dnema ja filmaid gævahæmi båk'te, nana vuođdo šad'dá gielalaš ibmárdussii.

Stoagadeddiin ja frid'djaáigis gal'get mánát het'tekæt'tái bæssat gævahit dan giela maid sii ieža gáv'dnet lundulažžan.

Skuv'la gal'gá buot su bargos vuol'de vig'gat båk'tit gielalažžat soabalaš-dåvdo sikke sámigiela ja dárogiela sár'dno mánáid millii, guđet læt åvta skuvlas. Dan dat gal'gá vig'gat juk'sat atte nuorragær'di ibmirdišgoattá man árvulaš dat læ, atte ålmuš mát'tá ænet gá åvta giela, lekkus sus dal ædnigiellan sámigiella dahje dárogiella, muttu dan sæmmás gál'gá fuobmášat'tujuvvut maggár stuora mas'sujubmi dat livčii jås åk'ta giella dus'šá.»

Nu čuoddjá komiteas evtuhuvvun åđđa instruk'sa. Måddin saniin daddjat læ dan instruvsa sis guok'te hui vuđulas oaino.

1. Guđege mána ædnigiella gal'gá árvosad'nujuvvut. Dan læt åbba máilmi eiseváldit soappan atte nu gal'gá læt, ja dat læ vál'dujuvvun mærrádussan Åvtastat'tujuvvun Náššuvnaid ål'bmuvuoi'gatvuođa šiettadusa sisa.

2. Skuv'la gal'gá mánnái dieđoid addededdiin čuovvot pedágogalažžat buorrindåk'kehuvvun gielalaš vuogi, ja giela oappaheddiin fas metodalaš giella-oappahan vuogi.

Sámi skuvlahistorjá 6