På norsk
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 5. Davvi Girji 2011.
 Sverre Østerbøl
|
Girkonjárgga joatkkaskuvllas álggii sámegieloahpahus 1980-logu loahpas, ja vuosttaš sámegieloahpaheaddji lei Gunvor Rasmussen. Lei váttis fidnet sámegieloahpaheaddji ja muhtin jagi Trygve Madsen vujii Čáhcesullo ja Girkonjárgga gaskka oahpahit sámegiela goappašiid skuvllain. Goappašat oahpaheaddjit muitalit Sámi skuvlahistorjá 2-girjjis. Dilli buorránii go skuvla oaččui bistevaš sámegieloahpaheaddji. Sverre Østerbøl (r. 1949), ovddeš kárášjohkalaš, álggii biilafága oahpaheaddjin Hesseng joatkkaskuvlii 1986:s. Jagiid 1995–96 oaččui son virgelobi lohkat sámegiela. 1997 čavčča rájes lea son oahpahan dušše sámegiela. Siv Rasmussen lea Sámi skuvlahistorjjá doaimmahusjoavkku miellahttu. Son lea riegádan 1963:s ja bajásšaddan Mátta-Várjjagis, ja dál son lea doavttirdutkosa stipendiáhttan Romssa universitehtas. Suinna leat oahpásnuvvan 2. girjjis, mas son čállá Mátta-Várjjaga skuvlahistorjjá birra. Dát jearahallan lea čállon 2007 ođđajagimánus. |
Siv Rasmussen, Deatnu 2007. |
– In lean jurddašan šaddat ollesáiggi sámegieloahpaheaddjin. Lohkagohten sámegiela iežan dihte, go ožžon sihke bálkká ja vejolašvuođa lohkat eatnigiellan.
Sverre Østerbøl oahpista mu Girkonjárgga joatkkaskuvllas Hessengas lahka Girkonjárgga. Go son, biiladivodeaddji, álggii oahpaheaddjin dohko, de lei Hesseng joatkkaskuvla fidnofágaid skuvla. Dalle lei Girkonjárgga joatkkaskuvla Girkonjárggas, ja das ledje oppalašfágat, ekonomiija ja hálddahusfágat. 2002:s ovttastahttojuvvoje dat guokte skuvlla, ja dat biddjoje Hessengii. Namman šattai Girkonjárgga joatkkaskuvla. Dál leat skuvllas sullii 120 bargi ja 550 oahppi gávcci oahpposuorggis.
Lea čuvges, buhtisáimmut skuvla mas leat valjit oahpponeavvut. Eanas sámegieloahpahus lea unna lanjažis, muhto doarvái saddjái sámegieljoavkkuide. Dasa lassin besset sii geavahit giellastudio.
– Mot lea sámegielfálaldat rievdan daid jagiid go don leat bargan oahpaheaddjin dáppe?
– Álggos ferteje váhnemat ja oahppit garrasit rahčat oččodit sámegieloahpahusa. Vuosttaš jagi ledje mus oahppin golbma kárášjotnieidda geat vázze oppalašfágaid. Lei maiddái bárdni geas lei sámegiella C-giellan, amasgiellan. Fidnofágain lei eanet ohppiin sámegieloahpahus. Dál ohppet badjel 30 oahppi sámegiela Girkonjárgga joatkkaskuvllas. Ollu rievddai dan rájes go bođii ođđa oahpahusláhka 1998:s. Dan mielde oaččui juohke oahppi rievtti lohkat sámegiela. Skuvla geatnegahttui fállat sámegieloahpahusa, vaikko livččii dušše okta oahppi dan gáibidan. Dat lea dagahan ahte eanet ja eanet oahppit válljejit sámegiela. Leat nu ollugat ahte dál mii ohcat vel ovtta sámegieloahpaheaddji. Dál eai leat dan mađe oahpaheaddjit ahte sáhtášeimmet buohkaide lágidit dábálaš oahpahusa skuvlalanjas. Danne mii bargat searválaga Sámi joatkkaskuvllain Kárášjogas, sii oahpahit muhtumiid min ohppiid interneahta ja jietna-/govva-studio bokte. Oahpaheaddjis Kárášjogas lea de ollislaš ovddasvástádus; oahpahusas, bargobihtáin, árvosániin.
 |
Girkonjárgga joatkkaskuvlla olggobealde lea diehtojuohkin sihke dárogillii ja sámegillii. (Govva: Svein Lund) |  |
– Mot lea din sámegieloahpahus organiserejuvvon?
– Girkonjárgga joatkkaskuvllas leat sihke lohkangelbbolašvuođa ja fidnofágaid oahpahusprográmmat. Mii fállat sámegieloahpahusa buot oahpahusprográmmaide ja luohkáide. Oppalašfágaoahppit besset válljet sámegiela vuosttašgiellan, nubbingiellan dehe C-giellan. Dábálaččat fidnofágain ii beasa válljet C-giela. Danne eai beasa dain surggiin lohkat sámegiela sii guđet eai máhte sámegiela ovddežis.
Ohppiide geat máhttet sámegiela mis gal lea sámegielfálaldat, maiddái fidnofága oahppoprográmmaide. Oppalašfágaohppiide geat válljejit sámegiela C-giellan, leat njeallje diimmu sámegiella vahkkus buot golbma oahppojagi. Ohppiide geain lea sámegiella vuosttaš dehe nubbingiellan lea golbma diimmu vahkkus vuosttaš luohkás, ja njeallje diimmu vahkkus nuppi ja goalmmát luohkás. Dasa lassin sáhttá vel válljet sámegiela joatkkaoahpu. Dat lea lassi sámegieloahpahus, gitta guđa diimmu vahkkus.
– Ohppet go sámegiela dáppe sii geat eai máhte sámegiela ovddežis? Lea go dis omd. giellalávgu dehe oanehisáigge intensiiva oahput sámegielas?
– Eai, dat mis eai gal leat. Dáppe lea njeallje diimmu vahkkus, skuvlajagi miehtá. Diehttelasat ii leat álki oahppat giela dušše skuvlalanjas, muhto sii ohppet goit giela ráhkadusa, ja juoga goit darvána muitui, ja de lea álkit joatkit dainna fágain maŋŋil.
– Makkár oahppit válljejit sámegiela?
– Oahppit geain sámegiella lea vuosttaš dehe nubbi giellan bohtet Unjárggas, Deanus, Kárášjogas ja Guovdageainnus. C-gielas leat ollugat dáppe Mátta-Várjjagis, oktiibuot gávcci oahppi dán skuvlajagi. Muhtumiin sis lea leamaš sámegieloahpahus mánáid- ja nuoraidskuvllas, earáide lea dat ges áibbas amas giella.
– Dieđát go lea go dain Mátta-Várjjat ohppiin sámi duogáš?
– In leat jearran manne sii váldet sámegiela ja lea go sis sámi duogáš. Muhtun oahppit leat muitalan ahte sis lea sámi duogáš. Earát ges leat muitalan ahte sis ii leat gal sámi duogáš, muhto sii goitge háliidit oahppat sámegiela.
– Muhtun ovddeš oahppi Mátta-Várjjagis eret muitalii ahte son ii ožžon sámegieloahpahusa iežas dási mielde vaikko sus lei leamaš sámegiella mánáidskuvllas ja nuoraidskuvllas.
– Son váccii fidnofágaid suorggis, doppe ii leat C-giella. Muhto son oaččui fálaldaga searvat sámegieloahpahussii vuosttaš- ja nubbingiellaohppiid oahpahussii.
– Lea go dis buot maid dárbbašehpet sámegieloahpahussii?
– Mii leat ožžon prošeaktaruđaid Sámedikkis, sihke fylkkagieldda bokte ja njuolga Sámedikkis. Daid giellaruđaid lea leamaš álki oažžut. Daid leat mii atnán sámegielgirjjiide girjerádjui, dihtoriidda, tv:i, radioi, sierra skuvlalanja biergasiidda ja stuora lávvui.
– Leat go vássán jagiid leamaš váttisvuođat sámegieloahpahusas dehe muđui sámegiela geavahusas dán skuvllas?
– Álggos go dát guokte skuvlla ovttastahttojuvvoje, de ledje váttisvuođat. Dalle eai lean hárjánan gullat sámegiela boradanlanjas. Dovdostalai ahte muhtun bargit ja oahppit eai dohkkehan sámegiela. Muhtun oahpaheaddjit ja oahppit leat maiddái moaitán go sámegielat oahppit leat sámástan gaskaneaset skuvlalanjas, ja aviissat leat čállán dan birra. Dál lea eará dilli, sámegiela dohkkehit buorebut. Bargit ja oahppit servet maiddái viššaleappot sámi guoskevaš doaluide. Mis ledje duvle sámi ofelaččat dáppe moadde beaivvi. Ofelaččat leat golbma iešguđet sámi guovllu nuora geat johtet miehtá Norgga ja muitalit sámi diliid birra. Sin galledeapmái bohte ollugat, muhto ii leat buorre go buot bargit eai leat mielas dakkár sámi doaluide. Nu lea maiddái go lágidit sámi álbmotbeaivvi doaluid, guovvamánu 6. b., eai dasa ge hálit buot bargit searvat. Mii leat ávvudan dan beaivvi dan rájes go leimmet boares skuvllas. Mis leat leamaš konsearttat ja leat lávlon sámegillii. Dán jagi boahtá Marit Hætta Øverli, ovdal leaba leamaš Ulla Pirttijärvi-Länsman ja Øystein Nilsen. Mis lea beaivvi sátnevuorut, ja mii guossohit biđđosa. Ledjen daid doaluid jođiheaddjin olu jagiid, muhto dál lea skuvlla hálddahus váldán badjelasaset eanas daid. Skuvlla ovddasvástádus dat lea ge, iige mu, sámegieloahpaheaddji ovddasvástádus. Illusáhkan lea ahte doaluide leat boahtán dađistaga eanet olbmot vássán jagiid.