På norsk
Lasseartihkal Sámi skuvlahistorjá 1-girjái. Davvi Girji 2005.
| Dát reive sáddii Kárášjoga nuoraidskuvla váhnemiidda muitalit makkár fálaldagat ohppiin lei nuoraidskuvllas dalle. 9-jagáš nuoraidskuvla bođii hui árrat Kárášjohkii, juo 1958:s. Álggos ledje oppalašfágasuorgi ja fidnofágasuorggit, muhto 1960-logu gaskkamuttus rievdaduvvui njuolggadusat ja šadde kursaplánaid, maid oahppit fertejedje válljet. Dalle sáddii skuvlla dán diehtojuohkima váhnemiidda sámegillii ja dárogillii. Dat orru leame vuosttaš reivviid gaskkas mat skuvlahoavddat sáddejedje váhnemiidda sámegillii. Mii leat gávdnan reivve Finnmárkku skuvladirektevrra arkiivvas, Romssa stáhtaarkiivvas. Eat dieđe gii lea jorgalan reivve sámegillii. |
Kárášjåga suor'gijuk'kun skuvla
Kárášjåkka, 28. april 1966
Vánhemiida.
7. klás'sa.
Skuvlas šad'det gål'bma 7. - klássa boat'te jagi. Ii læt kur'saplána juogadæbmi fágaid dáfos 7. klássas. Dat båttet njæl'lje 6. klássa mánáidskuvlas mat juk'kujuvvuit gålma 7. klás'sii. Ænaš oassi skuvlaváz'ziin besset váz'zit 7. kl. åvtasajis daiguin gæina sii leddje åvtasajis mánáidskuvlas.
8. klás'sa.
Dat šád'det njæl'lje 8.-klássa boat'te jagi, jås skuvla ár'valus dahje ái'gumuš dåk'kehuvvu.
8. klássas læ kur'saplána dárugielas, æŋ'galsgielas ja máttematikkas. Kur'ssaplána 1 læ dat buot gæp'pasammus, ja kur'saplána 3 læ dat mii gái'bida ænemus bargo. Tuiska – gielas læ kur'saplána 2 dat vád'dasæmmus. Fáros čuovvo šema kur'savál'ljen várás 8 klássas. Vækkhan várás vánheniid vál'ljet kur'saplána, læ oappahæd'dji čálestan iežas ráđi vánhemiida njællječiegat ruvtui ål'gešbæj'de šemas. Skuvlaváz'zit maina ii læt vejulašvuotta dæivadit vánhemiiguin, læt mærkašan iežasit sávvaldaga ålgubællái dan njællječiegat ruvtu, muttu vánhemat almake læ dat get dakket oai'vi vál'ljejumi ja čallet namasit šema vuollái. Rávvesduvvut berre atte vánhemat čuvvut dan ráđi maid oappahead'djit læt ad'dán kur'saplána vál'ljen hárrái.
Dat skuvlaváz'zit mat vál'ljejit tuiska – giela (5 t.vakkos), åž'žut diettit atte dat šad'da garra bár'go ja dán berrejit vál'ljet dušše dat skuvlavaz'zit gæina læt dábálažžat buorit kárakterat čállin fágaiguin. Skuvlaváz'zit maina ii læt tuiskagiella, åž'žut dan sáddjái 1 t. dárogiela, 1 t. gymnastikka, 3 t. giettabargo (tev'nen ja dud'djun) vakkos. Dan 3 t. giettebargos læ veljulas vál'ljet 2 t. boazodoalo – oappo várás dahje ænabar'go – oappo várás mášin – dik'šomiin.
Skuvla váz'zit mat æi dáttu æŋ'gals – giela (4 t. vakkos) åž'žut dan saddjái vál'ljet 2 t. dár'bo dárogiela rekkeda ja 2 t. giettabargo dahje mášin – dik'šoma boazodoalo / ænabargo várás.
9. klás'sa.
Dar šad'det gål'bma 9. – klássa boatte jagi. Skuv'la åv'dandivvo čuovvuvaš fagaåsiid 9. – klássain:
Giettaduoddjeoap'po.
Ruovto-oap'po.
Kåntur / buv'daoap'po
Giettaduoddjeoap'po ja 2 t. boazodilli / ænabar'go ja mutturoap'po / mašindik'šon
Dábálaš oap'po.
Dat oassi fágain mat gullet Dábálaš åp'pui læ dat sæmma gå åv'dal gåččudun dábálaš -
gir'jioap'posoar'gi (g-linjá). Buot vuolemusas šemas læ fágaoappahæd'djit mutton dáfos ad'dán ráđi válĺjen hárrái kur'saplánaid 9. klássas.
Dat skuvlavaz'zit mat val'ljejit dábálaš fágaid muttu tuiska-giela haga (5 t. vakkos) åž'žut tuiska-giela sajes 1 t. dárugiela ja 1 t. gymnastikka, 2 t. giettabargo ja 1 t. maid fal giettahåmmáid.
Skuvlavaz'zit mat æi dáttu æŋ'gals-giela (4 t. vakkos), åž'žut dan saddjái vál'ljet 2 t. dár'bo dárugiela ja rekeda ja 2 t. giettaduoddjebargo dahje mášindik'šon boazodili/ ænabargo várás.
Skuvlaváz'zit mat vál'ljejit kåntur/ buv'da fágaid, berrejit læt čæppi mátemátikkas (rekkedis) jås gal'get nák'cet daid dát'tomušaid.
Dat ii šadda iešaldes 10. klássa boatte jagi. Skuvlaváz'ziin maina læ miella váz'zit 9. kl. Åđđasit, berrejit hállat klássaåvdasčuož'žoin ja ráđđead'diin. Sii fer'tejit dæv'dit kur'saplána-vál'ljejumi šema 9. kl. várás. Skuvla vækkeha áinas jås læ dár'bo æra dieđahusaide klássaid, fágaåsiid ja kur'saplánaid hárrái. Muituhuvvu maidái atte ráđđead'di læ dæi'vamis algubæle skuvlaaigi duorastaga tii'bmu 17 – 1830.
Us'titlaš dærvuođaiguin
Bjørn Aarseth Eivind Tønnessen
Stiv'rijæd'dji Ráđđiad'di.