På norskArtihkal girjes Sámij skåvllåhiståvrrå 2. Davvi Girji 2007.
 Kaia Kalstad |
Åvdebut lidjin dåssju ájnegisá sámijs Divtasvuonan gudi oadtjun åhpadusáv maññela vuodoskåvlå. Kaia Kalstad (Pier Nilso Gáddjá) lij akta dajs. Sån la riegádam jagen 1935, bajássjattaj ja vuodoskåvlåv Måsken váttsij. Maññela vuodoskåvlå váttsij joarkkaskåvlån Àjluovtan, ja de realskåvlån suohkanguovdátjin Gásluovtan. Moadda jage bargaj sadjásasjåhpadiddjen duon dán skåvlan. Vijmak, gå máná lidjin stuorránam, álgij Råmså åhpadiddjeskåvlå åhpadusfálaldahkaj mij lij sirdedum Råmsås ierit. Jagen 1982 åhpadiddjeåhpadusájn gergaj. 80- ja 90-låk jagij nalluj lågåj julevsámegielav, duojev ja sáme kultuvrav ja åhpadusáv. 1981 jage rájes åhpadij julevsámegielav Gásluovta skåvlån. Kaia Kalstad la læhkám ájrrasin Sáme Åhpadusráden. Maññela gå pensjonisstan sjattaj la vilá julevsámegielajn ja kultuvrajn barggamin, duola degu tjállám ja jårggålam oahppogirjijt. |
– Lidjiv dan ájge ulmusj. Dav gárgadisáv Kaia Kalstad moaddi gærddu gå galgga tjielggit ietjas válljimav sámegiela ja kultuvra gáktuj. Ietjas válljimav oahppen, åhpadiddjen ja ieddnen. Ja dat ájgge lij dárojduhttemájgge. Dárojduhttemájgen ij lim sámevuodan makkirik árvvo. Sámevuohta lij ienni fámmba.
– Gå realskåvlån vádtsiv, de juo allasim jáhttiv gå iesj mánájt oattjov, de galgav sidjij dåssju dárogielav hållat. Ja nav aj sjattaj. Mån dåssju dárogielav mánájda sáhkadiv. Huoman lij sijá bæjválasj dille dárogielak sámemánnán Gásluovtan garrasabbo gå muv bæjválasj dille sámegielagin Måsken lij læhkám. Ja gå máná lidjin 12-13 jage vuorrasa, de gájgodin munnuv áhtjijnis gå ejma la sijáv sámegielav oahppam. Liehket sábmen, ja ij sámegielav máhttet lij sijá mielas nievrre. Maññela li ietja ráhtjam sámegielav oahppat ja dálla sámásti mánájdisá.
– Mij lijma hæjo, valla ij lim miján ållu nieda. Ietjanimme miján lidjin biebmo, guolle ja bierggo. Biktasijt ietja goarojma. Ja miján ij lim aktak gejna ietjama buohtastahtijma.
Måsske lij dalloj degu dálla, sebrudak gånnå dåssju sáme årrun. Bæjválasj giella lij sámegiella. Gájka ietján gå åhpadiddje sámástin. Åhpadiddje bådij Giehtavuonas Råmsås, ja dåssju dárustij. Læhkám lij oajvven doarrodievnon ja danen de struktuvrav, vuogádusájt sidáj. Sån lij vállduk ålmåj, ja skåvlån åroj. Juska vil lågev jage sámegielagij siegen åroj, de ittjij sámegielav oahppam, valla mañenagi gal bájke ulmusjdábijda oahpástuváj. Sujna lij vanntsa majna iesj sugáj ja guollij. Gå måskega guollitjit galggin, ja ettjin vædtsagijt degu ájrojt, hávsgárev jali hagñojt gávna, de ietjá vantsas luojkkalin. Åhpadiddje ittjij dav dádjada, ja de luojoj áhttjásim ulmutja sujsta suoládallin. – Dáppen e aktak suoláda, javlaj áhttjám. – Tjuovo sæmmi vuogev iesj ja luojka majt dárbaha.
Juska dal åhpadiddje lij ládde, de ittjij amugin aneduvá. Váttsij sámegábmagij degu iehtjáda Måsken. Sujna lidjin nav sieldes ållo girje, ja mij sujsta girjijt oattjojma luojkkat.
Mij lijma skåvlå lagámus ráddná, årojma dåssju 100 mehtera skåvlås ierit, ja dan diehti lij miján aktijvuohta åhpadiddjijn juo åvddål gå skåvllåj álgijma. Nav de åhpajma binnáv dárogielas, ja gå vuostasj klássaj bådijma de vehik dádjadijma majt åhpadiddje javlaj. De lij de væráp dåjda gudi ietjá sajijs vuonan båhtin, gejn ij lim bæjválasj aktijvuohta dárogielagij. Mijáv ittjj aktak sámástimes buorggum, skåvlån mij oahppe dåssju sámástijma nubbe nubbáj. Valla gå åhpadiddjijn galgajma sahkadit, de vierttijma dárustit juska dal agev ejma riekta bágojt gávna.
Skåvlån lij dåssju akta åhpadimladnja, ja oahppe skåvlån vádtsin vuorrolakkoj. Stuoraga ja smávuga 3–4 vahko ájgen. Skåvllå lij dárogielak skåvllå sáme sebrudagan, ja ij lim goassak sáhka skåvlåv midjij sámemánájda hiebadit. Dan ájge ij lim ga sáhka åhpadimes sábmáj jali åhpadimes sámegielav.
Gå oahppe dåssju binnáv emadussjin dassta majt åhpadiddje giehtoj, de muhttijn sjattaj imálasj subtsas. Akti vielljam bådij ja áhttjáj javlaj: ”Mån iv almmáj sidá. Dåppen la moarrás Johannes guhti ulmutjijt ruossinávlli”.
Iesj mån vuornnuv låhkåmis majt ittjiv dádjada. Áhttjám álu hæhttuj tjåhkkåhit muv siegen ja jårggålit sámegiellaj vaj dádjadiv.
Doaroj maññelattja juogeduváj skåvllå gålmå dássáj, ja de ij lim sadje divnajda skåvlån. Vuostasj klássa priváhta goaden åhpaduváj. Vuodnabat Gáddjá, (Kaja Mikkelsen, v. Andersen) lij åhpadiddjen. Sån lij nuorra sámenæjttso Divtasvuonas, ja jáhkáv realskåvlåv lij vádtsám. Sámegielak lij, valla åhpadij dárogiellaj nav gåk dáhpe lij dalloj. Ittjij de muv åhpada dajna gå mån stuorskåvlån vádtsiv ja sån lij åhpadiddjen smávvaskåvlån.
Muv mielas lij skåvllåájgge buorre ájgge. Márjju lidjiv smidás oahppe guhti ittjiv nav álu åhpadiddje moares dárbaha bállat. Ja de årruv sijdan, ja áhttjám lij skåvllåbájkke njunnjusj.
Skåvlån lij internáhtta gånnå dá oahppe årrun gudi ietjá sajijs vuonan båhtin. Internáhtan lij bårådimladnja ja gievkan, ja de guokta oademlanjá. Akta oademladnja báhtjajda, ja akta næjtsojda, 4-5 oahppe goappák lanjan. Internáhtan ij lim tjáhtje sinna, ij lim báda ja ij lim ga hivsik. Iemet internáhtan lij sijdaulmusj, ja sámástij oahppijda. Iemedin ja aj ieddnen lij mánájda nav guhkev gå lidjin skåvlån, 3–4 vahko ájgen.
 |
Måskke 1940-lågon. Internáhta iemet Bolette Andersen aktan mánáj:
Sigrid Knutsen, Kaja Pedersen, Kaia Antonsen, Marie Knutsen, Kaia Kalstad ja Inga Knutsen.
(Foto utlånt av Kaia Kalstad, Kilde: Velferd og mangfold – Tysfjord kommune 1950–2000) |
Vuodoskåvllåeksábma lij aktisasj divna skåvlåjda Divtasvuonan. Vuodoskåvllåeksámav váldijma gå lijma skálloskåvlån. Skálloskåvlån lidjin divna oahppe Divtasvuonan tjoahken Gásluovtan. Mij årojma priváhtaj lunna Gásluovtan gålmmå vahko. Vuodoskåvllåeksáman oahppe Måskes rijbbin gåjt sæmmi buoragit gå oahppe dåjs ietjá skåvlåjs suohkanin. Jáhkáv dassta bådij gå miján lij læhkám akta ja sæmmi åhpadiddje ienemus jagijt skåvlån. Ietjá skåvlåjn lij dille læhkám nievrep. Måske skåvllå lij ájnna skåvllå gånnå lidjin dåssju sámegielak oahppe. Dåjn eitjá skåvlåjn degu Ájluovtan, Vuolnán, Rudnávuonan ja Ráluovtan lidjin sáme- ja dárogielak oahppe, madin Gásluovtan lidjin dalloj dåssju dárogielak oahppe. Skálloskåvlån lidjin moadda oahppe duot dat skåvlås Divtasvuonan, ja mån iv mujte gievseduvájma, ja ij lim ga vuojga gássjel sábmen liehket.
Jagen 1934 realskåvllå Gásluovtan álgaduváj. Álgus lij dat priváhta skåvllå, valla doaroj maññela suohkan skåvlåv dåjmadij. Kolbjørn Varmann, guhti mañebut lij stuorradikkeájras ja fylkkamánne, lij skåvlå álgadiddje ja njunnjusj álgus gitta jahkáj 1949. Dat skåvllå lij árvulasj ja aledij åhpadusdásev suohkanin, ja moattes sijájs gudi danna vádtsin maññela mávsulasj virgijt suohkanin ja fylkkasuohkanin oadtjun. Valla ettjin muojon iehtjáda gå dárogielak nuora realskåvlån váttse. Jáhkáv Mikal Urheim lij ájnna sámegielak oahppe gå Varmann lij njunnjusj.
Vuodnabat Gáddjá, (Kaja Mikkelsen, v. Andersen), lij vuostasj næjttso guhti álmmukallaskåvlån ja realskåvlån váttsij. Realskåvllå lij gålmåjahkásasj skåvllå, valla Gáddjá avtan jagen gergaj dajna. Gáddjá l gáktsa jage vuorrasabbo mujsta.
Moadda jage maññela gå mån vuodoskavlås gærggiv de lij ajn dábálasj nuorajda bargguj álgget gå lidjin vuodoskåvlåjn jali framhaldsskåvlåjn (åniájggásasj álmmukskåvllå giehtjajahkásasj vuodoskåvlå mánnela) gærggam. Soabmása gal oadtjun máhttelisvuodav maññela degu vieljatja Samuel ja Paul Gælok. Framhaldsskåvlå maññela såj moadda jage bargajga. Nubbe lij merramannulagán, ja nubbe bargaj snihkkárin. Ållesjattugin de vas skåvllåj álgijga, váldijga joarkkaskåvlåv ja åhpadiddjeskåvlåv. Dálla goappátja julevsámegielajn barggaba, ja sunnu barggo le ájnas. Paul la åhpadiddje, madi Samuel oahppogirjijt tjállá ja le dåjmalasj ietjá giellabargguj.
Vuostasj sáme dåktårij gaskan lidjin gålmmå julevsáme; Jonas Kalstad Hábmeris, Magnar Kintel ja Arne Andersen Divtasvuonas. Da gålmås vuosedin; juska mij julevsáme lip gallegattja, de máhttep rijbbat. Ja juska maññet bådijma, de gievrabut bådijma. Sij lidjin buorre åvddågåvån nuorabujda, ja julevsámij iesjdåbdov ja identitehtav viehkedin bajedit.
Ájn væráp sjattaj mañep jage gå realskåvllåj Gásluovtan álggiv. Lijma dåssju nágin sáme gudi reaskåvlån váttsijma. Sæmmi bále gå mån álggiv, de álggin guokta næjttso ja guokta báhtja. Vájvalussjiv gå agev muv gæhttjalin divvot gå sáhkadiv, ja de áhttjásim javlliv skåvlås sihtiv hiejttet. Valla áhttjám javlaj: Gåhtjo Gásluovtoahppijt ieññilsgielav hållat sæmmi buoragit gå dån dárogielav håla. Da bágo muv måvtåstuhttin. Huomahiv tjiehppe lav ham guhti guokta giela hålåv madi då iehtjáda dåssju avtav gielav hållin. Dat rájes de ittjiv vuojga berusta juska muv divvun.
Gå realaskåvllåj álggiv lij Varmann stuorradikkeájras. Valla såjtij duolla dálla liehket sadjásasj skåvlån. Muv mielas sån lij mielos ja smidás åhpadiddje. Muv måvtåstuhtij, javlaj:- Kaia i galga jáhkket nievrep la iehtjádijs. Ij lim sån vuosstemielak sábmáj, valla ittjij huoman gæhttjala sámev åvdedit.
Skåvllå lij dalloj gålmå dássáj juogedum. Næjttso Måskes smávvaskåvlåv skåvllij. Sujna lij dåssju framhaldsskåvllå. Dan diehti de mån, guhti realskåvlåv lidjiv vádtsám, ja gænna lij alemus åhpadus skåvlån ja bájken, stuorskåvlåv hæhttujiv skåvllit. Moadda jage lidjin læhkám åhpadiddje gudi ettjin bissánam. Båhtin ja mannin. Nuorra ulmutja gejn ij lim åhpadiddjeåhpadus. Dåssju oanegis ájgev lidjin Måsken. Gå ettjin sámegielav máhte, de ettjin soaptso. Gå mån Måsskåj åhpadiddjen båhtiv de muv mielas mahtudakdásse lij hæjop gå dalloj gå mån skåvlån vádtsiv. De vidtjuv dásev låpptit. Mujna ij lim makkirak pedagogihkalasj máhtudahka, dåssju diehtiv barggat hæhttu, ja oahppe galggin oahppat. Unnavieljatjam áttjásim ja æddnásim gujttij mån lidjiv værámus skåvlik guhti Måsken lij læhkam. Valla båhtusa gal sjaddin, moattes oahppijs joarkkaåhpadusav válldin, ja soabmása aj alep åhpadusáv oadtjun.
Dalloj lij sámij gaskan binna diehto sámij birra gudi ietjá guovlujn årrun. Muv mielas ittjiv riekta dåhkkiduvvam sábmen, nabdostin muv rivggon. Gå mån ietjam gáptev, Divtasvuonagáptev adniv, de ettjin rat sidá dav gáppten dåhkkidit. Mujtáv soames mujsta gátjadij jus Frelsesarméas båhtiv. Juska lidjiv dåssju julevsámegielav hárjjánam gullat, de ittjij maná guhkes ájgge åvddål gå nuortaksámegielav, Guovddagæjno giellasuorgev, dádjadiv. Dalloj iv lim nav vuojga gåhttse sábme, ittjiv ga sámevuodav gåktuk åvdeda. Valla maññela gå Guovddagæjnon lidjiv årrum, de degu juoga dáhpáduvvagådij. De degu sámeiesjdåbddo smaredattjáj.
Dan jage galggiv åhpadiddjeskåvllåj álgget, valla lidjiv ietjam boadnjesassáv iejvvim, ja dajna de skåvllåváttsos sjáhtjaluváj. Vuostatjin sjáhtjaluváj jagev, valla de válldujiv, ja mañenagi gietjav máná oattjojma. Esski jagen 1980 åhpadiddjeskåvllåj álggiv. Gasskabåddåsasj ájgen lidjiv vas sadjásasj åhpadiddjen, vuostak Vegán ja de Vuollnán Divtasvuonan. Vuollná skåvllå le juo ådno hiejteduvvam. Vuollná skåvlån lidjin sáme- ja láttemáná, valla åhpadus lij dåssju dárogiellaj. Nav gåk mujtáv de sáme- ja láttemáná buoragit ájgás båhtin. Væráp lij de gå aktsejahkásasj skåvllå ásaduváj ja nuoraj dásse Gásluoktaj guovdustuváj. Dåppen sámemáná vájvástuvvin, ja hæhttujin doarrot jus galggin rijbbat.
Muv fámillja lidjin vuostasj sáme gudi Gásluoktaj jåhtin 60-lågon. Muv unna vieljasj ittjij sidá Gásluovta skåvllåj álgget vuostasj jage gå davás jåhtin, ienni de Vuolná skåvlån muv siegen váttsij.
 |
Vuostasj oahppe Gásluovta skåvlån gudi sámegiellaeksámav válldin. Siv Anita Mikkelsen, Jorunn Eriksen ja Unni Ottemo, åhpadiddje Kaia Kalstad (Gåvvå: Ingar Skogvold. Kilde: Velferd og mangfold - Tysfjord kommune 1950-2000) |
Åhpadiddjeskåvlån nubbegiella eksámav julevsámegiellaj ådådárogiela sadjáj rávggiv. Skåvllå dasi guorrasij, valla ællim åhpadiddje gudi julevsámegiellaj åhpadin, ja eksámav válldiv jahkebielev maññela gå ietján lidjiv gærggam. Tjálálasj prosjæktabargon dåhkkiduváj barggo majt lidjiv dahkam gå åhpadiddjen lidjiv, duola dagu oahppogirjijt nuorttasámes julevsábmáj jårggålam.
Ij la álkke læhkám julevsáme åhpadiddjijda máhtudagáv ietjasa iednegiellaj oadtjot. Mån vuostatjin kursav Hábmerin vádtsiv. Kåre Tjihkkom lij åhpadiddje. Ja de Råmsån universitehtan låhkiv. Danna lij åhpadus dåssju nuorttasábmáj. Mij gudi julevsámegielav galgajma låhkåt ietja vierttijma åmastit, ja ietja oahpponævojt åhtsåt. Maññela kursav vádtsiv majt Bådådjo allaskåvllå Divtasvuonan ásadij. Dát kurssa tjadáduváj julevsámegiellaj.
Vuostasj Divtasvuona-sábme guhti sámegieleksámav váldij lij Mikal Urheim. Vuodofáhkaeksámav Oslon váldij, valla nuortaksámegielav, jali Finnmárko-sámegielav hæhttuj låhkåt. Vielljam, Anders Kintel, la allaskåvllååhpadiddje julevsámegiellaj. Åhpadusáv Uppsalan Svierigin oattjoj.
 |
Gå dát gåvvå válddeduváj jagen 2004, de lij Gásluovta skåvlån almulasj sámenamma, valla skåvlån ij lim åhpadus sámegiellaj.
(Gåvvå: Svein Lund) |
Álgon miján ællim oahppogirje. Ja de álggiv jårggålit ja hiebadit Kari Meløya girjátjijt Sámegiella nubben giellan nuorttasámegielas julevsámegiellaj. Jårggålam lav aj avtav Berit Johnskarenga girjijs: Gávpotmánát, jali Stádamáná, mij la girje namma julevsábmáj.
 |
Julevsáme oahppogirje Sámedikke åhpadusåssudagá vuosádusán
(Gåvvå: Svein Lund) |
Kaia ij la dudálasj sámegielåhpadimijn skåvlån.
– Máná nubbegielåhpadusán e åhpa nav gåk ulmme le; dåjmalasj guovtegielakvuohta. E dåjmalasj giellaaddnen sjatta. Huoman la nubbegielaåhpadusán ájnas sáme mánájda. Ájnas la sáme mánáj iesjdåbdo ja iesjárvo diehti. Nuoraj dásen Gásluovta skåvlån lidjin mujna aj láttemáná gudi lidjin sámegielav fáhkan válljim. Ájnas la aj sámegiela stáhtusa diehti, gå ulmutja jali máná gudi ælla sáme, gielav sihti oahppat.
Jagen 1984 Kaia Kalstad ájrrasin Sáme åhpadusrádáj nammaduváj, ja ájrrasin danna lij gitta jahkáj 1992.
- Ienemus oasse sijájs ráden lidjin Finnmárkos. Tjåhkanimijn nuortaksámegielav vájmmelit sáhkadin váni gatjádik jus mij julev- ja oarrjelsámeguovlojs sijáv dádjadijma. Ja de vuojnnet vuorddin mij sæmmi dásen gå sij galgajma liehket.
Mij ham esski 80-lågo álgon álgijma, ja gå mij gássjelisvuodajt bajedijma majt sij juo ådno lidjin vásedam, de máhttin tsuojggit ”Ehpit la ájn guhkebu boahtám?”
Lidjiv aj siegen barggamin sáme oahppoplánajt dahkamin.
Hæhttujin de ságastallamav hiejttet dan diehti gå Kaia le vádtsámin åhpadittjat sámegiellakursan Divtasvuona suohkana barggijda.