På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 Davvi Girji 2010.

Juhan Niillas Eira:

Kárášjogas bealjehemiid skuvlii 2002:s

Muitaluvvon Kristin Sarai

Sámás: Jaana Walle

Juhan Niillas Eira
(Govva: Linn Sophie Helmersen)

Juhan Niillas Eira lea riegádan Kárášjogas 1989:s, boazodoallobearrašis. Son váccii ruovttugielddas mánáidgárddi ja mánáidskuvlla. Álggahettiin nuoraidskuvlla son fárrii bearrašiinnis Troandimii vai sáhtii vázzit A. C. Møller skuvllas, bealjehemiid vuođđoskuvllas. Maŋŋil son lea ollašuhttán joatkkaskuvlla Troandimis huksejeaddjin, dulkka bokte. Son lea maid vázzán jagi bealjehis olbmuid álbmotallaskuvllas. Dál (2009) son lea ohcamin oahpahallisaji vai sáhttá fidnet fágareivve.

Kristin Sara lei bealjehemiiddulka ja mearkagielaoahpaheaddji Juhan Niillas Eirai Kárášjogas jagiid 1995–2002. Su birra lea lagabui muitaluvvon ovddit artihkkalis.

Lean riegádan bealjeheapmin ja ásan ovttas váhnemiiddánguin, stuora vieljainan ja unna oappáinan. Goappašagat mu váhnemiin leaba oahppan mearkagiela. Mu oabbá ja vielja atniba njálmmelihkastagaid, mearkkaid, seavvima ja čujuheami. Ja mus lea muoŧŧá ja ipmi geat oahpaiga mearkagiela. Eará fuolkkit dahket nugo mu oarbinaččat. Dat gal manná bures. Buohkat sámástit dieđusge, ja mun sáhtán oalle álkit lohkat njálmmi lihkastagaid jus dovddan dan olbmo. Muhto lea álo váttis, ja dávjá badjánit dilit goas in ádde. Buot váddáseamos lea singuin geaiguin in servvoštala beaivválaččat. Dalle ferten čájehit sidjiide maid oaivvildan manadettiin dan báikái, ja sáhtán maid sárgut dahje geahččalit čállit. Muhto in leat čeahppi čállit dahje lohkat dárogiela. Lea váddáseappo lohkat ja čállit sámegiela go dárogiela. Buoremusat gulahalan mearkagillii.

Gávnnahuvvui bealjeheapmin jahkásažžan

– Go ledjen jahkásaš de gávnnahuvvui ahte lean bealjeheapmi, dahje lossagulot nugo sii dadje. Lei dábálaš dearvvašvuođa iskkadeami bokte. Gielda bijahii johtui fierpmádatkurssa oahppan dihte mearkagiela. Kurssas ledje sihke bearaš, fuolkkit ja mánáidgárddi ja skuvlla bargit. Muhto ođđa giela oahppan lea sihke váttis ja áddjái.

Mu váhnenguovttos fertiiga oahppat áibbas ođđa giela vai sáhtiiga muinna gulahallat. Lei vissásit amas sudnuide. Mu bearaš álggii johtit Ål álbmotallaskuvllas, bealjehemiid kursaguovddážis ja Møller gealboguovddážis vai sáhtte oahppat bealjehis olbmuin ja mearkagielas nu ollu go vejolaš. Jáhkán lei erenoamáš váttis danne go leimmet sápmelaččat. Mearkagiela luoikkaha njálmmi lihkastagaid ja sániid dárogielas. Ja dat lea iežas giella iežas grammatihkalaš vuogádagain. Ii lean álki sidjiide leat dárobirrasis ja várra vel dárostit muinna mearkkaiguin. Dan ipmirdan dál rávesolmmožin.

Ovdal go nu guhkás jovde ahte ohppe mearkagiela, adnojuvvui veahkkegiella. Sidjiide lei váttis diehtit galge go sámástit vai dárostit. Sis lei maid fuolla das ahte fertešeimmet fárret, vai mun oččošin mearkagielaoahpahusa. Sii ipmirdedje ahte munnje ii lean vejolaš oahppat sáme- ja dárogiela iešalddis. Mun in gullan giela. Min čatnasupmi boazodollui lei maid lassi fuollan. Galggai go luohpat iežas kultuvrras mu dihtii ja álggahit ođđasis áibbas eará báikkis?

Muittán áidna ášši maid mánnán háliidin lei bargat bohccuiguin. Ja diehttelas beroštin hui ollu muohtaskohteriin. Máhtten buot muohtaskohter mearkkaid. Odne dieđán ahte mus livččii lean hui lossa dilli boazodoalus go in sáhte gullat. Doppe eai leat gallis geat máhttet mearkagiela ja mun in sáhte gullat maid earát hállet jus eai geahča njuolgga munnje, vai sáhtán lohkat njálmmi lihkastagaid. Ja de fertejit vel oahppat mu áddet. Muhto dalle lei dušše boazodoallu mii mearkkašii munnje maidige. Leimmet gándajoavku seammá beroštumiin ja buohkat áigguimet bissut boazodoalus. Dovden dušše dan dili. Liikojin buoremusat bearraša mielde duoddaris, erenoamážit go lei mearkun, njuovvan ja rátkin. Dat lei mu eallin.

Mánáidgárdi

– Go álgen mánáidgárdái ledje doppe muhtun bargit geat máhtte mearkkaid. Jáhkán bures loaktán doppe áiggi. Mánáidgárddis vázzen guhtta jagi. Máŋga jagi ovdal lei leamaš muhtin eará bealjehis gánda seammá mánáidgárddis, de sii han dihte juo juoga bealjehemiin go mun álgen dohko.

Mánáidgárddis ohppe eará mánát mearkkaid ovttas muinna. Duhkoradden singuin geat orro seammá geainnus go mun, sáhtiimet gulahallat go gielda vuoruhii mearkagielaoahpahusa. Lei gal eanemusat čujuheapmi ja álkes mearkkat: duhkoraddat, borramuš ja nu ain. Lei erenoamážit okta mánáidgárddebargi geainna mus lei eanemus oktavuohta, son šattai hui čeahppi mearkagielas ja lei mu mielde astoáiggedoaimmain doarjjaolmmožin. Muittán ahte mánáidgárddis ledje plakáhtat mearkkaiguin sierralágán borramušaide, bajožiidda, biktasiidda ja diekkáraččaide. Muhto dat ledje dárogillii. Ja de lei alfabehta. Maŋŋil ráhkaduvvui mearkaalfabehta sámegillii. Muhtin skuvllas mátkkoštii Møller gealboguovddážii Troandimii ja ráhkadahtii diekkár plakáhta. Ja de dieđán ahte ráhkaduvvui sámegielat mearkavideo bearrašii, sohka ja jagiáiggit. Muhto lei maŋŋil go álgen nuoraidskuvlii.

Lea muitaluvvon munnje ahte guovttejahkásažžan ledjen oahppan ollu mearkkaid ja čujuhin tiŋggaid. Mu váhnemiin ledje videofilmmat ja girjjit ruovttus oahppan dihte mearkagiela, dasa lassin oasálasttiiga kurssaide mat gávdnojedje. Ieš liikojin govvaráidduide. Ja diehttelas Mr. Beanii.

Gullanapparáhtta

– Guovttejahkásažžan álgen gullanapparáhtain. Dat lei leŋgejuvvon ratti birra ja goallostuvvon bealjeculcciide. Mu mielas lei suohtas jienain, muhto in liikon apparáhta atnit. Dat ii lean vuohkkasat go heŋgii báttiin ratti birra. Go ledjen guđajahkásaš, ožžon gullanapparáhtaid bealjeduohkái, ja dalle dohkkehin daid. Lean ain sorjavaš dain. Liikon gullat jienaid iežan birrasis, muhto in gula hállama.

Skuvlii álgin

– Skuvllas álgen dárogielat luohkái. Eadni guovttos áhčiin leaba muitalan ahte lei dehálaš vai oččošin nu buorre dárogiela- ja mearkagielaoahpahusa go vejolaš. Mátkkoštin bealjehemiid skuvlii máŋgii jagis oanehisáigái ovttas skuvlla oahpaheddjiin. Orrun molsašuttai ovtta vahkus golmma vahkkui. Orron skuvlaviesus ovttas eará bealjehis mánáiguin ja oahpásmuvven singuin. Dasa lassin fuobmájin ahte mearkagielas gávdnojit máŋggalágan suopmanat, dat orui álggos veahá ártet.

Maŋŋil fárrehuvvojin sámegielat luohkkái danin go mus lea sáme ruovttubiras. Lei dehálaš vai in manahivčče gullevašvuođa sámevuhtii. Dárogielat luohkká lei munnje amas. Ipmirdin sámegiela mearkagielain ja mu skihpárat vázze dan sámegielat luohkás. Singuin ledjen astoáiggis ja sii máhtte muhtun mearkkaid. Mii stoagaimet, sihkkelasttiimet, ja muđui finaimet spáppačiekčan- ja čuoiganhárjehallamiin. Mus ledje maid eará astoáiggefálaldagat. Doppe lei mus doarjjaolmmoš gii sámástii mearkagielain. Son lei maiddái mánáidgárddis ja maŋŋil álggii astoáiggeruktui go mun ledjen doppe.

Skuvllas ledje guokte sámegielat oahpaheaddji geat jođiiga mearkagiella-kurssain. Muhto mus fertii leat dulka, go giela oahpan lea áddjás hommá. Ožžon dulkka geas lei sáme duogáš ja bealjehis váhnemat. [1] Son hálai dárogiela ja mearkagiela, muhto áddii sámegiela ja muhtumin sámástii mearkagielain. Son lei bajásšaddan bealjehisvuođakultuvrrain. Muhto ii lean somá go rávesolmmoš lei mielde olles áiggi go in ádden maid earát dadje. Muhto nu lea bealjeheapmin gulli skuvllas.

Luohkkáoahpaheaddji ii máhttán mearkagiela, dalle fertejin dulkka geavahit. Mánáidskuvllas atnen golbma giela. Buoremusat muittán buot oktooahpahustiimmuid oahpaheddjiin ja dulkkain. Dat lei veahá láittas. Buoremusat liikojin leat ovttas luohkáin ja buot buoremusat go leimmet mátkkis dahje go mis lei valáštallan olgun. Dalle in šaddan nu okto. Ja dalle lei stoahkan masa sáhtten oasálastit.

In sáhte muitit ahte mus livččii lean ságastallan máŋgii iežan skihpáriiguin. Vuos ledjen sorjavaš dulkkas ja de in sáhttán čuovvut mielde go in lean ádden man birra sii háleštedje. Mus maid ii gávdnon máhttu das man birra sii hálle, go media ja bearraša siskkáldas ságastallamat dáhpáhuvve olggobealde mu.

Máŋgii geavai nu ahte munnje čilgejuvvui ášši maŋŋil go dat lei mearriduvvon. Muittán bures ovtta fearána go vázzen 4. luohkás. Ledjen eahkedis olgun spáppa čiekčamen skihpáriiguin. Sii hálle ollu, muhto fáhkkestaga válde sihkkeliiddiset ja sihkkelaste eret. In ádden gosa sii áigo, danin vulgen ruoktut. Maŋŋil bođii okta skihpár ruovttoluotta ja jearai manne mun in lean vuolgán fárrui. – «Ii, mun in ádden gosa dii áigguidet», mun vástidin. Diekkár dáhpáhusat ledje máŋgii.

Juhan Niillas i reingjerdet O. b. Juhan Niillas Eira gárddis.
(Govva: ???)

G. b. Juhan Niillas oaggumin jávrri alde.
(Govva: Linn Sophie Helmersen)

Juhan Niillas på isfiske

Troanddimii fárren

– Mánáidskuvlla vázzen Kárášjogas. Go galgen nuoraidskuvlii álgit, in ožžon dulkka. Dulka fárrii gilis eret ja oahpaheaddjit mat mus ledje mánáidskuvllas eai čuvvon mu nuoraidskuvlii. Čoavddusin gárttai Troanddin ja bealjehemiid skuvla. Kárášjogas in sáhttán čađahit nuoraidskuvlla dulkka haga. Gielda gal lei dieđihan virggi rabas, muhto eai leat gallis geat hálddašit sihke sáme- ja mearkagiela. Ii oktage ohcan dan virggi.

Sirdašupmi Kárášjogas roanddimii lei stuoris. Jurddaš ahte Kárášjogas ásaimet viesus gos eanáš siidaguoimmit gulle boazodollui ja buohkat dovde buohkaid. De gárttaimet geardedálu ásodahkii lahka A. C. Møller skuvlla, nappo bealjehemiid skuvlla. Ledjen veahá váivvis guođđit gili, bearraša ja ustibiid, muhto ilus go fas deiven bealjehis skihpáriid geaidda ledjen oahpásmuvvan go orron oanehis bottaid bealjehemiid skuvllas.

Ii lean dušše ássanbiras- ja kultuvrrarievdan mii lei váttis. Munnje lei maid váttis áddet dárogiela ja fertejin álgit masá áibba álggus. Mu luohkkálaččat ledje joavdan ollu guhkkelebbui go mun. Dasa lassin ii sámegiella joatkašuvvan fágan bealjehemiid skuvllas. Diesa dat bisánii, ja mun in goassige oahppan čállit ja lohkat sámegiela albma láhkái.

Nubbi ášši lei ahte in lean hárjánan gulahallat mearkagielain máŋggaiguin oktanaga. Ádjánii ovdal go hárjánin oasálastit ságastallamiidda ja leat mielde dahkamen mearrádusaid. Lihkus hárjánin jođánit atnit mearkagiela máŋggaiguin ja farga dovden gullevašvuođa earáiguin. Lean bealjeheapmi ja lei ge geahppasat vázzit bealjehemiid skuvlla go «gulli» skuvlla. «Gulli» skuvllas buot hálešteapmi geavvá dulkkain, ja dat ii leat álo nu somá.

Munnje lei dehálaš doallat oktavuođa ruovttubirrasiin Kárášjogas, de rihppaskuvlla áiggi šattai nu ahte čuvvon rihppaskuvlaoahpahusa Troandimis ja de bessen konfirmerejuvvot ruovttus Kárášjogas. Lei munnje mávssolaš ja buorre konfirmerejuvvot ovttas ustibiiguin ja bearrašiin. Sihke bealjehemiidbáhppa ja bealjehemiiddulka leigga doppe.

Joatkkaoahppu

– Go ledjen skuvllas geargan mearridin vázzit huksejeaddji-suorggi Tiller joatkkaskuvllas. Dat lea joatkkaskuvla gos vázzet ollu bealjeheamit ja sis leat máŋga dulkka barggus skuvllas. Huksejeaddji- suorggis ledjen dušše mun bealjeheapmin ja geavahin dulkka. Muhto skuvllas ledje eará bealjehis oahppit nu ahte mis lei biras.

Skuvllas rahčen teoriijain. Ledje ollu sánit maid mearkkašumi fertejin bivdit oahpaheaddji čilget munnje. Dat dagahii ahte ožžon lassičuovvoleami. Mus lei dulka, muhto almmatge ii lean álki čuovvut oahpahusa. Mun in dovdan fágadoahpagiid jna. Álkes sánit dego «ytre vegg» ledje váddásat. Fertejedje čilget munnje, ja de fertejin geahččalit muitit nu bures go nagodin. Lei lossat go galgen oahppat sihke dárogiela ja fága oktanaga. Okta oahpaheaddji ráhkadii munnje gihppaga fágadoahpagiiguin ja sániiguin maid in ipmirdan. Dat lei munnje buorre veahkkin. Dađistaga manai buorebut ja mun nagodin loahppageahččaleami. Jurddaš ožžon 5+ ja ledjen nu ilus. Njulgestaga rámis.

Jurddašin háhkat oahpahallisaji dalán maŋŋil skuvllas geargama, muhto gávnnahin vuos vázzit jagi bealjehemiid álbmotallaskuvllas. Dalle sáhtášin buorebut oahppat sihke dárogiela ja mearkagiela. Dat han lea munnje čoavdagin jus galggan oažžut albma oahpu ja barggu viidáseappot eallimis. Dan ledjen vásihan huksejeaddji-suorggis.

Álbmotallaskuvlii álgin rabai munnje máŋga ođđa ášši. Doppe ledje sihke bealjehis ja gulli oahpaheaddjit. Oktasaš sidjiide lei ahte sii ledje čeahpit mearkagielas ja skuvla lea mearkagielat skuvla. Eanáš oahpaheaddjit doppe leat bealjeheamit. Mus lei dušše okta gulli oahpaheaddji. Doppe ožžon dárogiela- ja mearkagielaoahpahusa mii lei munnje heivehuvvon. Mus ledje maiddái fágat dego bealjehemiid historjá ja kultuvra. Ja gulli oahppit dat geavahedje dulkka doppe. Lei dego máilbmi livččii jorgut šaddan munnje ávkin. Mun lokten áiggi hui bures doppe. Dušše dat ahte ruovttus fárret ja lanja juohkit nuppiin ohppiin lei somá. In dárbbašan gillát gulahallanváttisvuođaiguin.

Maŋŋil dan jagi fárrejin ruoktot ja álgen ohcat oahpahallisaji NAV bokte. NAV konsuleanta muitalii leat váttis fidnet barggu dál go bargomárkan lea nu gárži. Seammás lei liige noađđin go ražan dárogielain ja lean bealjeheapmi. Bargoaddit eahpidivčče juo vuolggasajis. Sis gávdno unnán máhttu bealjehis bargiid birra.

Naba gulahallan gulli bargoguimmiiguin? Lea lossat lohkat njálmmi lihkastagaid, erenoamážit gillii mas in leat nu nanus. Dárbbašan ipmirdit maid sii čállet. Maid jus in ipmir? Badjánit máŋggalágan gažaldagat. Dasa lassin lean sorjavaš dulkkas čoahkkimiin ja sullasaččain. Oaččun veahki NAV:s, muhto sii oaivvildit ahte lean ožžon menddo fuones dárogielaoahpahusa vuođđoskuvllas.

Álgoálggos lei mu niehkun šaddat njuovvin ja bargat boazonjuovahagas Rørosas vai beasan leat sámi birrasis. Muhto oainnán dan šaddat váttisin. Doppe ii leat oktage bealjeheapmi geainna sáhtán háleštit friddjan ja hehttehusaid haga. Dasa lassin háliidan maiddái ássat Finnmárkkus, muhto seammá sivaid geažil de munnje ii gávdno makkárge boahtteáigi doppe. Lean sorjavaš sosiála birrasis, mearkagielabirrasis, go mun in goassige šatta gullin in ge šatta doaibmat buorredohkálaččat hállangillii.

Maid dál?

– De maid mun dál jurddašan? Sávašin ahte livččen ožžon vuđoleappo dárogielaoahpahusa, go das lea munnje čoavdda skuvlemii ja bargui. Sámi-bealjehis skuvlenbiras ii gávdno. Sámegiella lea munnje dehálaš vai in skuvle iežan olggobeallái bearraša ja kultuvrra, muhto dárogiella lea čoavdda skuvlemii ja iešbirgejeaddji boahtteáigái. Dáid gielaid ja kultuvrraid sáhtán juksat buorre mearkagielain. Dan in leat goassige ožžon Kárášjoga mánáidskuvllas dahje nuoraidskuvllas Troandimis. Sii leat juogo vuoruhan sámegiela dahje dárogiela – ja guktuin báikkiin leamašan menddo unnán mearkagielaoahpaheaddjit. Guokte–golbma oahpaheaddji ii leat mearkagiellabiras. Ii leat seammá oažžut oahpahusa dulkka bokte dahje muhtuma gii máhttá mearkagiela.

Lea váttis leat gulli olbmuid birrasis. In nagot oažžut dan sosiála beali, dušše tiibmooahpahusa. Dasa lassin váilot bealjehis rávesolbmo ovdagovat. Bealjehemiid skuvllas ledje bealjehis oahppit ja servvoštallan lei geahppasat. Muhto in ožžon sámevuođa ovddiduvvot. Ledje gulli oahpaheaddjit, dat ii duddjon iešdovddu skuvlemii. Ja eai buohkat lean čeahpit mearkagielas. Mun in ipmirdan buohkaid. Inge mun ožžon dárogielaoahpahusa mii livččii heivehuvvon munnje ja mu dássái. Nu lea goittotge mu vásáhus.


[1] Dát dulka lea seammá olmmoš guhte lea čállán muitui Juhán Niillasa muitalusa. (doaim.)


Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 4