På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 Davvi Girji 2010.

Kirsten N. Sara Ørsnes:

Guovdageainnus bealjehemiid skuvlii 1940:s

Muitalan Kristin Sarai

Sámás: Issát Sámmol Heatta

Kirsten Sara, Trondheim 1943
(Govva: Thorleif Wardenær)

Kristin Sara, Trondheim 1994
(Govva: Svein Lund)

Kirsten N. Sara Ørsnes (Ellána Risten) riegádii Guovdageainnu boazosápmelačča jovkui 1930:s. Son lei bealjeheapmi riegádeamis juo ja sáddejuvvui Troandima almmolaš skuvlii bealjehismánáid váste go lei birrasiid 10 jahkásaš. Maŋŋel bealjehemiid skuvlla son váccii ruovttudikšunoahpa Stavangera almmolaš skuvllas, bealjehis nieiddaid fidnoskuvlla ja barggai goarrun Ålesundas, biigui Guovdageainnus ja barggai dasto maŋŋil Luma lámpáfabrihkas Oslos. Oslos son gávnnai isida. Soai náitaleigga ja fárriiga Tarvai, Bjugnii Lulli-Trøndelagii gos su isit oaččui návetbarggu. Maŋŋil soai osttiiga sierra dálu ja ásaiga Rissai Lulli-Trøndelagii. Sudnuide šadde 5 máná.

Su nieida, Kristin Sara (Ellána Ristena Risten) lea riegádan 1965:s ja bajásšaddan Rissas. Son lea oahppan bealjehemiid dulka ja lea 2009:s jearahallan eatnistis su mánnávuođa ja skuvlavázzima birra.

Su jearahallamii mii leat lasihan dieđuid maid leat gávdnan Guovdageainnu skuvlastivrra vuorkkáin.

Mánnávuohta duoddaris

Bajásšadden joavkkus duoddaris, siiddas, ja mii jođiimet bohccuiguin. Mus ledje guokte oappá ja okta viellja. Lei unna servodagaš, ja mun dovden buohkaid. Muittán eanas ollesolbmuid in ge mánáid. Soaitá danne go gulahallen buoremusat etniinan ja vieljainan. Ja vilbealán Nils Gaupa gal muittán bures, go son lávii leaikkastallat. Dat lea maiddái gulahallan. Oappáidan ja vielljan in atnán mánnán, sii ledje oappát ja viellja.

Beaivválaččat stoagaimet ja barggaimet dihto bargguid. Guottašin muoraid, dolastin ja vuššen gáfe. Ledjen čeahppi, lea eadnán muitalan. Son lávii rámpostallat, dajai mus lei buorre jurddašeaddji oaivi. Moai gulahalaime cuoigumiin ja čájehallamiin. Muđui lei beana mu guoibmi. Ledjen hui árgi ja čiehkádin ovttatmano go guossit bohte.

Mu mielas lei somá njorostallat, darvehit ja darvehallat, ja mun hálidin leat okto. Lei sorjjasmeahttun eallin. Goitge muittán go deddojin oađidettiin ja de muhtumin lihkken ja vulgen olggos. Beatnagat čuovvoledje mu álo, ja de ledjen oadjebas ja ilus. Eadni várra doaivvui mu manname hivssegii, go mun in goassege muitalan ahte ledjen deddon.

Muittán erenoamážit oktii go ledjen vuot vázzime ja beaivváš lei jur badjáneame. Fáhkkestaga fuomášin juoidá čáhppada girddašeame mu bajábealde. Goaskin dat lei. Mus lei beana mielde in ge mun de ballan, šadden dušše sáhkkii. Oidnen go beana dego suhtai ja rohkkáhii lotti, ja de dihten beana várjalii mu.

In muitalan goassege eadnásan maid vásihin go son lei hui garas muinna ii ge soaitán liikot dasa go ledjen mannan okto olggos. Son lávii hui gearggus gieldit mu. Geahččalii čájehit munnje ahte dobbelis siidda ledje eallit mat ledje vel stuorábut go beana. Dan mun dieđusge in ipmirdan, go in lean oaidnán dakkár ealli.

Sii vigge dáguhit munnje ahte doppe ledje gumppet, dat ledje várálaččat, muhto ii lean álki. Muhtumin áhččán ja vielljan válddiiga mu mielde vuovdái, čájeheigga ráppi. Amma mu dal de ipmirdan ahte doppe leat gumppet?

– Gea duo, – diet lea borahallan gumpii ja gumpe sáhttá borrat du maid, dajaiga garrasit munnje, muhto mun in dohkkehan in ge ipmirdan maidege maid in lean oaidnán ieš. Ledjen dan dáfus hui ceaggái. Danne mu ipmárdusas ii gávdnon obage ealli mii lei stuorát go beana ja sáhtii borrat mu.

Mu mielas lei somá eallit duoddaris in ge mun hálidan galledit fulkkiidan gilis in ge oađđit viesus. Doppe orui nu gárži ja moskkus, ja mun láittastuvvagohten fargga. Ja gilis ledje nu ollugat geain ledje ártegis biktasat. Ballen apmasiin. Jurddašin ollu ipmašiid mánnán, muhto dat lei goit suohtas áigi.

Muittán go gáđaštin vielljan danne go sus ledje bohccot. Váidalin eadnásan, ja son lohpidii addit munnje miesi. Fertejin vuordit giđđii guottetáigái, muhto de ges šadden vuolgit bealjehemiid skuvlii in ge beassan oaidnit miesi stuorrume, mearka mus gal lei. Ledjen hui gába dainna.

Ovdalgo šadden vuolgit bealjehemiid skuvlii, de šattai soahti ja girdit girddašedje. Lei issoras. Čielgaseamos muitu lea báhcán go ledjen olgun stoahkame Elliin, oambeliin. Fáhkkestaga buohkat viehkaledje čiehkádit. Elle čurvii munnje ja siđai doapmat. Vihken su maŋis ja moai čiehkádeimme, muhto in ipmirdan maidege. Maŋŋelaš guovlalin olggos, ja de oidnen girdiid. Sii muitaledje munnje ahte dat ledje várálaččat, báhče buot mii lihkadii. Sii čájehedje munnje vielja bissu, ja de ipmirdin ahte sii sáhttet báhčit mu. Eadni muitalii ahte leansmánni Dahl lei leamaš min siiddas, oastán herggiid ja mannan Ruŧŧii. Na mun ba dáiden ipmirdan mii dat ges lei?

Ráhkadeimmet iežamet giehtasániid

In oahppan bealjehemiid giela nu go dálá mánát. Ii oktage diehtán bealjehemiid ja giehtagiela birra. In dieđe vel dan ge áibbas sihkkarit ležže go min joavku ipmirdan obage ahte mun ledjen bealjeheapmi. Mii ráhkadeimmet čájehansániid ja čujuhanlihkastagaid. Ledjen hirbmadit gesson eadnái ja villjii danne go soai leigga čeahpit ráhkadit čájehanmeahtaliid. Oappáguovttos leigga maiddái čeahpit, muhto viellja dat muitalii munnje mii olgun dáhpáhuvai. Soittii ealu birra, gos dat lei, ollu miesit go ledje, guđe bohccuid sii áigo njuovvat, mot njuvvet, merkejit misiid ja gean guđege boazu lei. Son lei hui čeahppi čájehallat oaivila gorudiin, son livččii sáhttán šaddat neavttárin. Mii ráhkadeimmet dovdomearkkaid guđege dávvirii ja midjiide lagas gullevaš olbmuide. Thomasis lei su iežas dovdomearka, sus lei árba muođus, ja danne dovdomearka dahkkui das. Muhtun olbmo árvidin lei hui juhkki, ja mun áđđestallen su. Vielljan oahpahii munnje bustávaid maiddái, vai beasaime čállit namaid. Áidna man sealggadin dadjat lei «Bittu», beana, «Ánte» viellja, ja «e e», eadni.

Oidnen go olbmot humadedje, ja mun áđđestallen sin vaikko in ipmirdan maid sii barge. In mun lean goit gullan hupmama. Áidna maid muittán gullan lea beanašáikasa. Ja soađi áigge gullen girdi nai. Lei hui issoras. Buoremusat muittán girdihája. Haksen daid ovdal go dat ihte albmái ja ovdal go dat haksogohte. Oidnen dušše go buohkat viehkaledje čiehkádit. Imaštallen go olbmot muhtumin eai ballán go girdit bohte. In ipmirdan goassege manne muhtun girdit ledje várálaččat ja manne muhtumat eai lean várálaččat, muhto mun bargen nu go buohkat earát.

Oanehis áigi Guovdageainnu álbmotskuvllas

Go ledjen deavdán čieža jagi, de eadni siđai mu álgit skuvlii Guovdageidnui daid eará mánáid mielde. Ovddemus maid muittán lea go buohkat gehčče munnje ja hálidedje diehtit máhtán go hupmat. Jerre máhtán go dadjat «A» ja «B» jna. vai gullet máhtán go hupmat. Sii sihte mu geardduhit maid ieža dadje. Lei issoras. Šadden measta buohcci ja viehkalin eret. Fargga sii eai jearahan šat, ja de vulgen mun nai stoahkat skuvlašilljui.

Váivvimus muitu lea go čohkkájin skuvlapulttes in ge ipmirdan maidege. Buot dego girddii mu oaivvi badjel. Oahpaheddjiin ii lean máhttu ii bealjehemiid birra ii ge giehtagiela birra, danne in ožžon oahpu. Dušše dan ipmirdit ahte oahppit čuoččahedje lávlut? Mas ba mun ges dihten mii lávlun lea go in lean gullan dan goassege?

Rehketdiimmuin lei maiddái ahkit. Ii oktage lean oahpahan munnje loguid. Lei váivi go oahppit rehkenaste ja čájehedje maid sii leat bargan. Šadden leat ollu iehčanassii. Maid ba hal sii muđui dihte bargat? Lei suivat go oahpaheaddjit eai ge beroštan. Dat gal lea mu mielas oba heitot. Munnje ii lean doppe earágo dušši!

Vásihin maiddái go oahppit áđđestalle mu ja njezzo munnje. Eai sii dieđusge ipmirdan dađi eanet, muhto mun suhtten ja váidalin ollesolbmuide. Ipmirdin ahte sii eai beroštan, eai sii dieđusge ipmirdan, ja de mannen vielja lusa. De šattai doarru, son dieđusge bealuštii mu. Skuvllas lei ahkit ja váivi, ja mun hálidin vuolgit ruoktot.

Internáhtas gal vel dohkkii. Dálueamit lei hui garas, ja doppe eai beassan láhttet fasttit. Fertejin ieš váruhit biktasiiddan ja dávviriiddan nu go eará oahppit. Lihkus sii eai vealahan mu dan dáfus. In gulahallan gal ovttain ge. Dušše oappáidanguin ja vieljainan.

Fargga bođii eadni fitnat, ja de gal in šat gárron báhcit. Hálidin ruoktot. Dollen su ja čirron, ja nu de šattai, bessen vuolgit ruoktot. Vázzen skuvlla moadde mánu, ja dađi eanet skuvlla in vázzán gal Guovdageainnus.

Romssa gávpogii iskkadeapmái

Doaivvun ahte danne go eadni lei hupman skuvllain, de šadden doaktára lusa Romssa gávpogii. In ipmirdan dieđusge ahte leimmet vuolgime Romsii go vulggiimet. Ipmirdin gal ahte galggaimet vuolgit fatnasa mielde, ja ahte sii áigo bidjat juoidá mu oaivái ja gorudii.

In muitte nu ollu dan mátkkis, dušše doaktárkantuvrra ja doaktára. Muhtun dievdu bođii munno ovddal ja mojohalai, rávkkai buorebeaivvi. Son cuoiggui munnje, mu beljiide ja dollii mu gihtii, geardduhii fas. Nivkalin. Son cuoiggui ain ja galgen rabestit njálmmi. Mu mielas son lei ártet. Ii iskkadeapmi lean dađi eanet go ahte son guovllai mu čoddagii ja beljiide.

Son oinnii ahte ledjen bealjeheapmi ja rávvii bidjat mu skuvlii Troandimii. Eadni gulai ahte ledjen šaddan dakkárin go sus lei bárkodávda go váccii muinna. Ja de moai vulggiime ruoktot.

Go leimme ollen ruoktot, de viellja muitališgođii munnje ahte galggan vuolgit guhkás vázzit skuvlla. Ipmirdin ahte ferten fas vuolgit juosat, muhto in hálidan in ge áigon gárrut vuolgit. Son humai garrasit munnje ja dajai «JUO», cuoiggui mu beljiide čájehan dihte ahte mun in gula. Guhkkin galgen oahppat lohkat ja čállit. Son vikkai mu oažžut ipmirdit ahte son gal gulai ja danne beasai vázzit skuvlla gilis. In mun diehtán ahte eanas olbmot gulle ja in ge dan ahte mun ledjen bealjeheapmi.

Go leimme ollen ruoktot, de viellja muitališgođii munnje ahte galggan vuolgit guhkás vázzit skuvlla. Ipmirdin ahte ferten fas vuolgit juosat, muhto in hálidan in ge áigon gárrut vuolgit. Son humai garrasit munnje ja dajai «JUO», cuoiggui mu beljiide čájehan dihte ahte mun in gula. Guhkkin galgen oahppat lohkat ja čállit. Son vikkai mu oažžut ipmirdit ahte son gal gulai ja danne beasai vázzit skuvlla gilis. In mun diehtán ahte eanas olbmot gulle ja in ge dan ahte mun ledjen bealjeheapmi

Guovdageainnu skuvlastivrra vuorká 1940 Ášši 10/40 Sáddet mánáid bealjehemiid skuvlii
Ovttajienalaš mearrádus:
Skuvlastivra mearrida ohcat saji Kirsten Nilsdtr. Sarai ja Anders H. Buljoi bealjehemiid skuvlii.

Golle guokte jagi ovdalgo sáddejuvvojin bealjehemiid skuvlii. Dasa ledje ollu sivat. Mii jođiimet ealuin, ja dálvet, dehe giđđat lei dávjá heajos siivu. Ledjen leamaš skuvllas Guovdageainnus eai ge sis lean buorit vásáhusat das go sáddejedje mu ruovttus eret. Ja dasto lei vel soahti ja várálaš vánddardit. Ja dasto vel, gii máhtii maidege bealjehemiid birra? Mii oruimet guhkkin eret dakkár máhtolašvuođas. Álttá bealjeheamit gal ledje áigá álgán vázzit bealjehemiid skuvllaid, álge dohko go šadde skuvliiálgima ahkái. Oahpásnuvven bealjehemiid skuvllas ollugiidda geat ledje doppe eret.

Ráhkkanit vuolgit

Lihkus sii válde mu mielde iešguđet báikái vaikko in ipmirdan manne. Nu mun ohppen ja vásihin. Mu mielas lei gal buoremus siiddas gos dihten mot buot lei ja mii dáhpáhuvai.

Muhtin beaivvi mii manaimet Guovdageainnu boarrásiidruktui. Oruimet doppe moadde beaivvi ja sii lágidedje munnje biktasiid ja eará maid dárbbašin. Doppe ožžon riskku, guokte liinni ja guokte gávtti. In ipmirdan manne ožžon guokte gávtti, liinni ja ulloliinni. Adde munnje goikkehiid ja bittuid vel. Mu mielas lei dat olles ávvu. Go ledjen orron doppe moadde beaivvi, de ipmirdin ahte mun galgen vuolgit. De čirron jaskadit.

Boarrásiidruovttus lei bealjehis nissonolmmoš man namma lei Bolette, maŋŋil náitalan Westavikan. Son basai ja divššui boarrásiid doppe. Bolette orui dušše moadde jagi Guovdageainnus, de son fárrii Troandimii. Son lei vázzán bealjehemiid skuvlla ja sus ledje govat dan áiggis go konfirmerejuvvui doppe. Oidnen ahte son máhtii čájehansániid. Son muitalii son lei bealjeheapmi nu go mun ja lei vázzán bealjehemiid skuvlla. Ipmirdin maid son amas olmmoš muitalii. Lei oba erenoamáš vásáhus munnje. Ipmirdin ahte galgen vuolgit dan skuvlii mii oidnui govain ja galgen oahppat lohkat ja čállit ollu eará mánáiguin ovttas. Son hárddašii mu ja muitalii ahte jos in lean siivui, de gal oahpaheaddji cikcii mu bealljái. In diehtán leaččai go duohta ja imaštallen sakka, eai hal mus lean goit bealljelasttat. Son lei áidna olmmoš mu eallimis gii lei dadjan ahte son lei maiddái dakkár go mun.

Soiten vuosttaš Guovdageain-olmmoš gii sáddejuvvojin bealjehemiid skuvlii. Maŋŋil sáddejuvvui Anders Buljo maiddái bealjehemiid skuvlii. Son lei dalle 15-jahkásaš. Mu mielas dat lea imaš. Maŋŋil sáddejedje su Andebuai [1] vissa danne go son ii «hupman». Mu mielas ii lean dat vuoiggalaš, oaivvildan dat lei boasttu báiki sutnje. Son čalmmehuvai maŋŋil, máhcai fas ruoktot ja orrugođii iežas olbmuid hálddus. Son lei čeahpes bargi, muhto ii son hupman. In dieđe manne leaččai šaddan dakkárin. Lihkus mun bessen Romsii iskkademiide ja dasto bealjehemiid skuvlii ovdal go son, eadnán dat rábidii mu dohko.

Guhkes mátki Troandimii

Ja de šattai nu ahte Anders Pentha doalvvui mu heastasáhtuin Áltái. Ii dalle lean biilasáhttu. Sus lei oapmedállu ja heasta ja doaivvun son lei dušše 20 jahkásaš. Astrid Solberg, gii lei buohccedikšu ja Stavangeris eret, lei vuolgime Romssa gávpogii ja ofelasttii mu. Lei guhkes mátki. Idjadeimme Álttás ja doppe oidnen soađi. In diehtán soahti dat lei, ii ge mus lean dasa mihkkege ipmárdusaid. Oidnen soalddáhiid boahtime. Moai buohccedikšuin leimme vázzime go fáhkkestaga báládii munno maŋábealde. Lei vissa hirbmat rigearra, muhto mun in gullan das maidege. Son gaikkihii mu doaresbeallái. Livččen sáhttán vuojahallat jámas! Soalddáhat orro suhttan hirbmadit ja mun suorganin. Lástabiillat bohte maŋŋemaŋŋálaga, in lean oaidnán dakkáriid ovdal.

Golle guokte beaivvi, ja de vulggiime lulás fatnasa mielde. Manadettiin čuovvolii munno olmmái gii lei bargan máŋga jagi Finnmárkkus ja lei dál manname ruoktot. Son lei kristiansandalaš, lei leamaš min olbmuid luhtte duoddaris ja dovddai mu váhnenguovtto. Doaivvun son snihkkii viesuid, muhto orun muitime su leamaš Sámemiššovnnas maiddái. Muittán su vuohččan go bođii min lávvui. Sus ledje ártegis gárvvut, lei hui stuoris, mun gávken sutnje ja imaštallen gii son die ges lea. In diehtán gii son lei, muhto maŋŋil lean gullan ahte son lei Adolf ja lei bealjehemiid skuvlla oahpaheaddji fru Brekke vilbealli. Fanas manai Romssa gávpogii in ge mun diehtán ahte Adolf dat galggai mu ofelažžan bealjehemiid skuvlii. Buohccedikšu bázii Romssa gávpogii, ja mun šadden viidáseappot dan ádjá mielde. Muittán ledjen hui bahámielas ja jeagoheapmi. In áigon earránaddat buohccedikšuin. In diehtán gosa galgen ja su mielde goit ledjen oadjebas. Dovden su boarrásiidruovttu rájes.

Muhtun oasážiid mátkkis lulás maid muittán lea go fuomášin fatnasa mas lei hui ártegis suovvabohcci. Adolf čájehii gieđaiguin ahte dat bávkkehii ja muhtun fanas vuojui. Ipmirdin ahte juoga billistii nu go vielljan bissu. Kanovnna mun ledjen oaidnán.

Muittán go čirron ollu lulás manadettiin. Fatnasis ledje dievva duiskalaččat, ja sii vigge stoagáidahttit mu. Muittán go sii govvejedje mu ja ožžon ruđa ja šuhkoláde. Sii jeđđejedje mu nu bures go sáhtte ja ledje siivvut, muhto go olliimet Troandimii, de gal sin ámadajut rivde. Sii šadde bahát ja garrasat. Go ipmirdin ahte dál galgen gáddái, de čirron. Adolf geahččalii čilget munnje ahte deike mun galgen skuvlii, muhto mun in gillen šat ipmirdit. Maŋážassii vuollánin ja vulgen su mielde.

Mu vuosttaš muitogovva doppe lea soahti, duiskalaččat ja go buot lei bombejuvvon ja billahuvvan. Oidnen soalddáhiid vázzime gáhtaid mielde. Doppe ledje soahtefatnasat, ollu rigearra ja mu mielas lei dat hui unohas. Ii mus lean obage ipmárdus soađis, buorelihkus. Ledjen várra veahá gáiggas nai. In ipmirdan ahte duiskalaččat goddaledje olbmuid.

doveskolen
Troandima bealjehemiid skuvla lei dán visttis 1855-1991. Dál lea ee. Norgga bealjehemiidmusea dás.
(Govva: Norsk Døvemuseum)
Bealjehemiid skuvlla oađđinsála, govviduvvon su. 1938.
(Govva: Trøndelag Folkemuseum / Schrøderarkivet)

Easka de ipmirdin ahte ledjen bealjeheapmi

Manaime trihka mielde bealjehemiid skuvlii. Dat maid muittán das, lea go oahpaheaddji bođii ovddal, su namma lei fru Hansen. Son moddjái, spežžii gieđaidis oktii ja dollii mu birra. Mu mielas lei hui ártet. In dal mun goit dovdan su. Son dollii mu gihtii ja láidii mu muhtun latnjii. Doppe ledje máŋga oahppi, ja sii gávke munnje. Buoremusat muittán go buohkat doppe hupme giehtagiela. De easka ipmirdin ahte ledjen bealjeheapmi, ja earát ledje maiddái dakkárat. Áddejin ahte min joavkku olbmot dat ledje geahččalan munnje muitalit dan – go ledje coggalan čuvddiideaset bealjeráigái ja bárdán oaivvi. In lean rievtti mielde goassege ipmirdan mii dat lei. Dáppe dadje oahppit: – Leat go bealjeheapmi?

– Humat go giehtagiela?

De bođii bearráigeahčči fru Sæter. Son dajai munnje giehtagillii: – Don – boađe – borrat. Moai manaime boradanlatnjii. Doppe lei váfis áhkku, su namma lei fru Iversen ja son lei hui garas. In luohttán sutnje áibbas. Son lei finnmárkolaš, gullen maŋŋil.

Go leimmet boradan, de vácciimet bajás moadde láhttegearddi ja skuvlalatnjii. Oahpaheaddjin dan diimmus lei fru Brekke, ja mun galgen oahppat čállit naman. De gal seahkánin. Dadjen mu namma lei Risten, muhto čállen Kristen, go nu ledjen oaidnán iežan nama čállon «K» dán skuvllas. – Ii, du namma lea Kirsten, dajai oahpaheaddji. Oahpaheaddji čilgii munnje ahte Kristen lea bártni namma, ja Kirsten lea nieidda namma. Maŋŋil lean ipmirdan ahte son ii lean ipmirdan ahte mun geahččalin dadjat Risten, nu go ledjen oahppan ruovttus. Máid ba hal son diđii ge sámi birra? Dohkkehin dan maid oahpaheaddji dajai ja čálligohten Kirsten. Ja nu hal lei ge čállon mu báhpiriidda. Dat eahpečielggasvuohta ii čielgan goassege dan áiggis go vázzen skuvlla doppe. Easka maŋŋil, ollesolmmožin lean ipmirdan manne nu šattai.

Go Adolf vulggii fas, de šadden hui eahpádussii, muhto doppe ledje mánát geaiguin stohken, ja ohppen jođánit giehtagiela – manai bures. Ja ohppen maiddái cealkit sániid ja ohppen hupmat dárogiela, iešguđetlágan dávviriin ledje gusto sánit ja namat.

Guovdageainnu skuvlastivrra vuorká 1943
Risten Sara árvosánit Bealjehemiid skuvllas pr. 18/12-43

Gávcci jagi internáhtas

Orron bealjehemiid skuvlla internáhtas Troandimis gávcci jagi. Doppe ožžon ustibiid ja mus lei buorre dilli. Lokten áiggi bures. Ii oktage hárdán mu danne go ledjen sápmelaš dehe eará dihte. Ohppiid gaskkas lei buorre biras. Áibbas hárdima haga goitge ii lean. Eará oahppit hárde muhtun Harstada nieiddaža go sus lei sámi hápmi. Nieiddaš čierui ja dajai mus lei lihkku go ii lean sámi hápmi eai ge hárdán mu. Maid son dainna oaivvildii? Soittii ieš sápmelaš.

Bealjehemiid skuvlla oahppit nektet «Ruksesgahpir ja gumpe». Kirsten Sara lea nr. 3 gurut bealde. Olgeš bealde lea Sigurd Ottar Ørsnes, geainna maŋŋil náitalii.
(Govva: Trøndelag Folkemuseum / Schrøderarkivet)

Unnán oktavuohta ruovttuin

Ii oktage min joavkkus boahtán Troandimii geahččat mot muinna lea bealjehemiid skuvllas. Eadnán ii fitnan goassege doppe, ii mu konfirmašuvnnain ge. Ollu eará oahppit ožžo skeaŋkkaid, muhto munnje ii boahtán ruovttus ii mihkkege. Eai skuvllas hupman goassege dan birra. In vel juovllaide ge ožžon skeaŋkka. Muhtumin ožžon čikŋahearvva oahpaheaddjis. Muhtun eará oahppi ii ge ožžon maidege ruovttus, ja son maiddái oaččui juoidá dan oahpaheaddjis. Oahpaheaddji mielas leimme moai várra nu heajut, muhto ii hal mis lean dakkár vierru attašit skeaŋkkaid dainna lágiin.

Bohten internáhttii go ledjen ovcci – logi jahkásaš ja orron doppe dassážii go ledjen 17-jahkásaš. Dan gaskkas oidnen iežamet joavkku olbmuid geasseluomus. Muđui reivvestalaimet. Oddmund Sandvik, gii orui Siebes, máhtii dárogiela, veahkehii eatnán čállit. Eadnán lei čeahppi čállit, ja Oddmund sáddii munnje reivve duollet dálle. Eará fulkkiin maiddái ožžon reivviid. Lei suohtas reivvestallat, ja nu mii gulahalaimet čuovvovaš jagiid.

Mus lea ain áimmuin vuosttaš juovlakoarta man ožžon. Dasa lei čállon «God Jul» čáppa giehtačállagiin. Ožžon dan 1940:s, ja lean álo vurkkodan dan dego hui divrras dávvira.

Go šattai geasseluopmu, de lávejin vuolgit Návutnii. Doppe orron biebmováhnemiid luhtte dassážii go mu váhnemat bođiige viežžat mu. Juovllaide ja beassážiidda gal in beassan vuolgit ruoktot. Eai dasa lean ruđat. Fertiimet bissut bealjehemiid skuvllas. Eadni lávii sáddet munnje ruđa dalle go vázzen bealjehemiid skuvlla, ii mus váilon mihkkege.

Lávii nu ahte go vulggiimet ruoktot lupmui, de vulggiimet fárrolaga buohkat geat galggaimet davás fatnasa mielde, ja bealjehemiid skuvlla bargi lei ofelažžan. Dađistaga go fanas ain gáddánii kájáid lusa, de bohte muhtumat ohppiid ovddal, juogo fuolkkit dehe earát. Go fanas ollii gáddái dohko gosa mun galgen, de bođiiga biebmováhnemat viežžat mu. Sugaimet ruoktot ihkku. Eai dalle lean dat oallut fievrrut ja sáhtut, eai soahteáigge goit. Nu lei maiddái go vulggiimet fas skuvlii. Soai suvddiiga mu vuosttaš oasi mátkkis, de idjadit ja de báikkálaš fatnasa mielde Romssa gávpogii. Doppe dan stuora johtilisfatnasa mielde lei bealjehemiid bargi min ofelažžan. Sihke Harstadas ja Bodeajjus bohte oahppit fatnasii, ja eará mearragátte báikkiin lulásguvlui.

Mu biebmováhnen guovttos Návuonas leigga siivvut, muhto garrasat muinna. Mun duođalaččat áktejin sudno. Maŋŋil, go vulgen fas bealjehemiid skuvlii, de čuovui sudno boarráseamos bárdni Reidar mu. Son lei 23–24-jahkásaš dalle. Son rábidii buot mu ovddas ja ráhkkanii munnje veahkkin. Moai gulahalaime čálašemiin báberbihtáide. Lean hui giitevaš sutnje. Biebmojoavku ledje fal min verddet.

Čájehuvvojin gávttiin

– Livččii ollu muitaleamoš skuvlaáiggis, muhto muittán erenoamážit čielgasit cealkin- ja bavssaipmirdandiimmu vuosttaš klássas. Rektor Beyer bođii diibmui, geahčastii munnje ja dajai: – Leat go don guovdageaidnolaš? Mun nivkalin. Ipmirdin sáni «Kautokeino». De son bođii mu lusa, dollii mu gihtii ja dajai «god dag». Mun čuoččahin, dollejin su gihtii ja nejjestin čábbát. De son dajai: «Galggat dennjet et bohcco.» In ipmirdan manne, muhto álgen sárgut bohcco. Son geahčai govvii ja nivkalii. Eará oahppit ožžo maiddái dennjenbarggu. De mii juhkkojuvvuimet moatti jovkui. Mun šadden B-klássii. Muhtumat besse A-klássii. Nu sii juhke ohppiid guhtege máhtolašvuođa mielde.

Muđui muittán bures min dálueamida, danne go son hálidii cokkahit munnje gávtti ja dolvvodit mu oahppásiiddis lusa go son ii lean barggus. Moai vácciime gáhta mielde, son čájehalai mu olbmuide, ja de manaime oahppaladdat muhtun olbmuid. Muhtumin lei juo maŋŋit eahket go vulggiime, ledjen váiban hirbmadit go bođiime fas ruovttoluotta. Nuppe beaivvi ledjen váibbas skuvllas. Nu lei dassážii go ollejin 3. dehe 4.klássii.

Oainnát go soahti nogai, de besse buot oahppit vuolgit ruoktot. Mun mannen Návutnii, ja áhčči ja eadni vieččaiga mu. Dadjen eadnásan ahte in fuola šat sámi biktasiid skuvlii. Sihten su čiehkat daid biktasiid eret, dehe addit daid Ellii, mu fuolkái. Ledjen nu gallánan dasa go dálueamit ja earát dolvo mu olbmuid lusa gáfeguossái čájáhussan. Mun goit hálidin stoahkat mánáiguin bealjehemiid skuvllas. Lávejin jur nu váibat go šadden dakkár čájáhussan, muhto dan gal in muitalan eadnásan.

Go de šattai fas čakča ja bohten fas bealjehemiid skuvlii, de jearai dálueamit mu sámi biktasiid. Son logai mu jallan go ledjen guođđán daid ruoktot. In vástidan. In nagodan šat. Rektora mielas maiddái livččen galgan váldit mielde sámi biktasiiddan.

Jurddaš go šadden vuolgit sin mielde juohke lávvordaga. Ledjen nu váivahuvvan. Eará oahppit gal gáđaštedje mu. Sii oidne ahte dušše mun dat bessen vuolgit olbmuid guossái juohke lávvordaga, bessen borrat gáhkuid ja eará njálgáid. Sin mielas ledjen mun «ánuheaddji». Danne mun in šat beroštan mastege sámis. Dađibahábut in ožžon šat dálueamidis sámebiktasiiddan, daid mat mus ledje go dalle go bohten dohko. Dat gal jávke áibbas. Munnje lea dat leamaš bávččasin. Eadnán jearai mus sámi biktasiid go máhccen fas ruoktot. In diehtán vástidit. Heahpanin. Dieđán ahte internáhta dálueamit dat čiegai daid loktii vai eará mánát eai vikka geahččaladdat daid. Eai biktasat gal dihton dađi eanet.

Go bohten skuvlii vuohččan, de gárvvuhedje mu ja dolvo mu govvejeaddji lusa. Čálle aviisii mu birra. Lei vissa erenoamáš dáhpáhus go sámi nieiddaš bođii skuvlii sámegávttiin. Ožžon dan gova muhtun jagiid maŋŋil. In dalle diehtán ahte dat lei leamaš aviissas.

Eai bealjehemiid skuvllas hupman nu ollu sápmelaččaid birra. Ii dan dihte lean gal mu mielas váttis doppe sápmelažžii, dehe heivehit iežas dáru kultuvrii. Dat ášši ii lean sáhkan doppe. Jos mus jerre lean go sápmelaš, de dadjan álo ahte lean. Ii das lean šat dađi eanet. Áidna mii lei váttis, lei go šadden buot daid olbmuid lusa guossái. Hálidin stoahkat earáiguin. Buot dat gáhkut ja gáffe lei jur vuovssihahtti, ja fertejin giitit čábbát ja borrat. Ollesolbmuide lei dat suohtas, muhto ii mu mielas gal. In ge mun ipmirdan maid sii hupme, sánit manne mu guora. Ja lei ges dat ahte ollet ruoktot maŋŋiteahket, maŋŋel go buohkat ledje nohkkan, ledjen váibbas, ja de nuoladit ja velledit seŋgii. Muhtumin lávii diibmu guoktenuppelohkái dehe okta ihkku go máhcaimet fas skuvlii. Iešalddis dat go ledjen sápmelaš gal ii daguhan makkárge váttisvuođaid.

Hupmat čielgasit, ii giehtagiela atnit

Skuvllas lei eanas aivve hupman ja artikulašuvdna (čielgasit-cealkin) diimmuin. Doppe ii lean lohpi atnit giehtagiela. Lei dehálaš oahppat cealkit jienaid ja oahppat sániid, dárogillii dieđusge. Mun dat gal ohppen jođánit. Mis ledje eará fágat, omd. rehkenastin. Das in gal lean nu čeahppi. Ii mis lean giehtagiella skuvladiimmuin. Jos doppe mettiimet atnit giehtagiela, de dearpaledje sii min suorpmaide cuoigunsoppiin. Vikkaimet gal suoli atnit giehtagiela, muhto oahpaheaddji oinnii min dakkaviđe. Dušše friddjaáiggis mii oahppit aniimet giehtagiela gaskaneamet. Nuorabut ohppe boarráseappuin. Easka arvat maŋŋil álge atnit giehtagiela bealjehemiid skuvlla oahpahusas.

Oahpaheaddjit ja skuvlla bargit muđui doalahedje hui áŋgirit skuvlla njuolggadusaid, ledje garrasat, muhto goitge siivvut. Na, gal soittii gal dat nai nuo ja ná. Sii bearráigehčče hui dárkilit dan mot mii gárvodeimmet. Eai sis galgan buohcci mánát, ja mii galggaimet gárvodit čábbát. Šlurváivuohta gal ii dohkkehuvvon. Jos mannen olggos kovppa haga, de gal gevrejedje mu fas vissui coggat dan badjelasan. Mii vácciimet čuvllaiguin ja dálveskuovaiguin, ja easka miessemánus beasaimet coggat geasseskuovaid. Čakčamánus lei fas bággu coggat dálveskuovaid. Dálveskuovain ledje stállerávddat ja go buot oahppit vihke feaskáriin, de sáhtten gullat ahte čolkkii. In mun gal gullan nu ollu, muhto in lean hárjánan jienaide. Meahcis lei nu jaskat ahte vásihin dan jiena riedjan. Ledjen dušše gullan beatnagiid šáikasa ja girdiid jurrama ovdal. Dat lei ođđa vásáhus munnje. Dálveskuovat godde maiddái julggiid váccidettiin. Na nu hal dat nai lei.

Skuvlabeaivi álggii diibmu 7:s iđitborramušain, ja de galggaimet skuvllas beaivvi miehtá. Eai lean gal leavssut, muhto sierra leaksolohkandiibmu diibmu golmmas gitta diibmu njealji rádjái juohke beaivvi. De lei gaskabeaiborramuš, ja diibmu 17:s ges goarrun ja duddjon. Mis lei diibmoplána olles beaivái gitta eahketborranáigái, diibmu 19:s, de gaccaimet buvrru. Nohkkanáigi lei diibmu 20:s. Ii lean gal ollu friddjaáigi. Min ájihedje vel lávvordaga nai beaivvi miehtá. Dalle čuoiggaimet ja muhtumin beasaimet geahččat ealligovaid. Sotnabeaivvi gal lei friddja earret de go galggaimet ipmilbálvalussii girkui. Nu lei dilli bealjehemiid skuvllas.

Goitge golai áigi ovdal go ipmirdin manne mun šadden dan skuvlii. Dan gal ipmirdin fargga ahte lei dehálaš lohkat, čállit ja hupmat ja de konfirmerejuvvot. Ledjen bures juo ollen goalmmát dehe njealját skuvlajahkái go dan fuomášin.

Nubbi eará ášši lea go in ipmirdan ahte soahti lei váttis dilli olbmuide. Ledjen oaidnán duiskka soalddáhiid fatnasis, ja sii ledje siivvut. Ledje addán munnje vel ruđa ja šukuláde nai. Oahppit hupme ollu Hitlera ja nazismma birra, go dat daguhedje bákku ja jápmima. Go oidnen billistemiid, de ipmirdin man birra sii hupme. Go mii bealjehis mánát vácciimet gávpogis, de dávjá soalddáhat adde midjiide njálgáid. In diehtán maid galggaimet oaivvildit dasa. Ipmárdusamet servodaga birra oaččuimet dain eará ohppiin. Skuvllas ohppen ovddemusta lohkat, čállit ja rehkenastit.

Gal bajásšaddamis bealjehemiid skuvllas ledje nai eará bealit. Rikkis olbmuid mánát ožžo biktasiid ruovttus, ja hejotbirgejeaddji mánát ožžo daid skuvllas. Mii nieiddažat buohkat gárvodeimmet ulločuvllaiguin ja firkaliiguin. Bártnážiin ledje gákkesbuvssat ja báidi. Ullobiktasiiguin satnjidii liikki issorasat ja mii ruohkaimet iežamet varaide. Borramuš mis gal ii váilon, muhto lei gal ollu suvron borramuš man boraimet stállelihtiin. Ja gohput ledje ruostasat, dat báidne borramuša. Buvrrus ledje dávjá ollu čoalttut, muhto fertiimet gazzat dan, buohkaide seamma dilli.

Ohcalin iežamet joavkku issorasat, muhto ledjen goit dakkáriid searvvis geat ipmirdedje, ja mus ledje ustibat.

Sierračálus Guovdageainnu skuvlastivrra beavdegirjjis 15/3-1947
Finnmárkku fylkkamánni čállosa ref. 29/1, ja bealjehemiid almmolaš skuvlla oahppi Troandimis Risten Sara 1946 eksámenduođaštus.

Bealjehemiid dálueamitskuvla

– Maŋŋel go gergen bealjehemiid skuvllas, de vázzen bealjehemiid dálueamitskuvlla Stavangeris. Vázzen doppe guokte jagi. Doppe olmmoš galggai oahppat ráhkadit borramuša, čorget viesu, goarrut ja čuoldit. Álggos vázzen doppe jagi, muhto sii oaivvildedje ahte mun ferten vázzit vel jagi doppe. Stavanger skuvla ja bealjehemiid báhppa dat ávžžuhedje mu joatkit. Mus lei miella vázzit čuoldinsuorggi bealjehemiid skuvllas Hamaris. Báhppa ii lean mielas dasa, ja nu šadden Stavangerii vel jagi. Ii mu mielas lean Stavangera skuvla nu buorre. Oaivvildin mun oahpašin eanet Hamaris, muhto olmmoš jeagadii dieđusge báhpa. Buorre bealli Stavangera skuvllas lei dattege ahte mun ohppen vuodjat doppe. Eai dalle lean nu galle dakkár vejolašvuođa bealjehemiide.

Go gergen Stavangeris, de bargen goarrun Ålesundas, muhto hálidin ruoktot ja vulgen Guovdageidnui. Doppe ožžon barggu biigán. Galgen bargat sihke náveha ja viessobarggu muhtun joavkku luhtte. Das luhpen go ledjen biigon jagi ja báhcen ruoktot. Muittán áhči go jearai hálidivččen go bargat bohccuiguin. Ledjen vajálduhttán sámegiela in ge báljo gulahallan iežamet olbmuiguin. Mis lei ollu oktasašvuohta, muhto ii oktasaš giella. Fertejin dárostit. Ja nu mun vulgen Osloi ja bargagohten lámpáfabrihkas. Bealjeheamit dat ledje mu ustibat.

Sápmelaš sámegiela haga

Dál lea nu ahte lean iežan mielas sápmelaš, in rivgu, muhto in máhte gal giela. Dárostan. Oahpahuvvojin iežan kultuvrras eret, muhto fertet muitit ahte nu lei dárbu. Guovdageainnus ii lean máhtolašvuohta eai ge fálaldagat bealjehis ohppiide. Molssaeaktun dasa livččii ahte in lean obage beassat vázzit skuvlla. Mot de? Lea bávččas go olmmoš lea massán gielas ja kultuvrras, muhto ožžon dan giela sadjái eará giela mainna gulahalan. Mus lea maiddái kultuvrralaš gullevašvuohta bealjehemiid servodahkii. Go dál oaidnalan iežan olbmuiguin, de sávašin máhttit sámegiela, muhto dalle ii lean hupmu ge beassat atnit sámegiela bealjehemiid skuvllas, juobeson vel giehtagiela oahppu min jovkui. Mus lávii lagasvuohta vielljasan, muhto maŋŋel go ledjen jávkan nu guhká, de ii lean šat nu. Ean moai šat dovddadan. Ollu earáhuvvá áiggi mielde, ja mun beahtahallen sakka go fuomášin ahte lean amasnuvvan. Nu ollu lei dáhpáhuvvan daid vássán jagiid.

Mus lea buorre oktavuohta joavkkuinan, fulkkiiguin ja oahppásiiguin. Sii leat maiddái leamaš viššalat finadit min luhtte Trøndelagas vássán jagiid. Goitge váilu juoga álo, dat jagit maid eat beassan vásihit ovttas.

Gullevašvuođa dovdu lassána dađistaga ja šaddá hui mávssolažžan. Ja dál lea ruhtadilli maiddái buoret. Sáhtán finadit ruovttus iežan olbmuid luhtte, muhto mun in sáhte orrut doppe. Lean dávjá hui oktonas iežan kultuvrra dáfus. Mus lea goitge lihkku, go mus leat iežan olbmot geat leat doalahan oktavuođa muinna. Dan ovddas gal galggan leat ilus. Ii sidjiide ge leat álki dárostit muinna. Lihkus leat sii nai leamaš hui čeahpit doalahit oktavuođa mu mánáiguin.

Lean giitevaš danne go eadnán sáddii mu bealjehemiid skuvlii. Dat lei duostilis dahku. Vaikko lean ge massán gielan, de ožžon goit oahpu juobe.


[1] Bealjehemiid ruoktu Andebus Vestfoldas ásahuvvui 1931:s. Lea dál oassin ásahusas Stiftelsen Signo. (doaim.)


Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 4