På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1. Davvi Girji 2005.

John Gustavsen:

Muosáin olbmuid máddu lea Louis Philippe

Sámás: Máret Sárá

John Gustavsen, Romsa 2002
(Govva: Svein Lund)

John Gustavsen (Gusttu Jovnna) lea riegádan Porsáŋggus 1943:s ja bajásšattai Davvenjárgga gielddas. Son lea oahppan oahpaheaddjin ja sus lea lasseoahppu Stáhta erenoamášoahpaheaddjiskuvllas. Dás son muitala iežas vásáhusain oahpaheaddjin Unjárggas ja Muosáin.

1977´ rájes son lea bargan journalistan ja girječállin. Gusttu Jovnna lea čállán lohkameahttun artihkkaliid sámi áššiid ja máŋgga eará fáttá birra. Son lea almmuhan girjji Samer tier ikke lenger, sámi historjágirjji Vi kom først, romána Lille Chicago, mánáidgirjji Alarm over Russevåg (jorgaluvvon sámegillii: Issát báhtára) ja teáhterbihttá Gumpegoddi. Son orru dál Romssas.

Ovddit buolvvas leimmet máŋgasat geat álggiimet oahpaheaddjin Finnmárkkus formálalaš sámegiela ja kultuvrralaš máhtuid haga. Dán dilis mii máŋgii hirpmástuvaimet.

- Vuoi, skuvlarivgu ii máhte sámegiela! Dát dajaldat gal čuovvu mu nu guhkágo in muittohuva. Dát dáhpáhus lei skuvlabusses gaskal Stuorravuona ja Vuonnabađa. Mii oahpaheaddjit leat deaividan ohppiiguin vuosttaš skuvlabeaivve. Vuosttašluohkálaččain leat stuorra vuordámušat. Dál mii leat sin beahttán. Okta sis lea Regnor, uhca vitmes gánddaš, lávkaselggiid ja deaivilis govvidusain norgga skuvllas Sámis.

Maŋŋá ovtta jagi skuvllas, mas eanaš oahppit ledje sápmelaččat, de ledjen fuomášan ahte juoidá lei álfárot boastut norgga skuvllas ja mu iežan oahpaheaddjioahpuin. Mun ledjen diehtemeahttun oasis mu barggus. Dieđusge dihten ahte sámit orro Finnmárkkus, ja ahte mun ieš gullen dán álbmogii. Muhto mun ledjen dán vajálduhttán. Mu ledje oahpahan ahte lei heahpat leat sápmelaš, vuolibušvuođamearka. "Porsangfinna!" realskuvlarektor fuonášii sin geat bohte vuonabealde. Dát lei dego livččii niibbi čuggen čielgái, ja hávvi ii leat velá savvon.

Deaivvadeapmi Unjárgga birrasiin lei dego livččii gova iđihan. "Sápmelaš" motiiva lei govviduvvon, muhto ii goassige iđihuvvon. Dál dat dáhpáhuvai. Mun ohppen olu dán áigodagas sihke eamiálbmoga ja sisafárrejeaddji oahpaheddjiid bargoskihpárin. Sii geat máhtte sámegiela, ledje eará dásis. Torleif Berg lei ovddahas filologa, ja lei lohkan maiddái klassihkalaš gielaid ja girjjálašvuođa ja sus lei ollu diehtu báikkálaš servodaga ja kultuvrra birra. Lei miellagiddevaš gullat su čilgehusaid ohppiid ja váhnemiid birra. Váhnemiid deaivvadeapmi dávjá heammástuhtii ja sii jearahedje; - Ehpetgo oahpa sámegiela oahpaheaddjiskuvllas?

Eará muitu dán golmma jagi ássamis nuorttabealde, lea dáhpáhus go konsuleanta Hans Eriksen boahtá skuvladirektevrra kantuvrii. Njuoršoságastallamis son čilgii ahte dál de galggai leat vejolaš ohppiide oahppat sámegiela. Sáttasáni miššuvdna midjiide oahpaheddjiide lei: Hálahit váhnemiid áddet ahte mánát birgejit buoremusat eallimis jos besset oahppat eatnigielaset. Čilget ahte guovttegielalašvuohta lea buoret go sihke eaŋkil ja duppal ovttagielalašvuohta. Doahpagat ledje ollu. Juoga dáhpáhuvai dán Hearrá jagis 1967; Hans Eriksen sárdnidii nugo radikála riššasárdneolmmái.

Maŋŋá golbma jagi Unjárggas ja guokte jagi Stáhta erenoamášoahpaheaddjiskuvllas Hosles Bærumas, mun fertejin gergehit siviila bálvalusgeatnegasvuođa. Mu skuvlajođiheaddji Stuorravuona áigodagas, Torbjørn Schulstad, lei ovdánan skuvlaohoavdan Muosáin. Mun mielas háliidin skuvllas čađahit bálvalusa. Schulstad mearridii johtilit, čavgadit ja ulbmillaččat. Mun dihten Muosáid birra, mu ruovttugieldda Davvenjárgga kránnjágielda, ja ožžon lotnolasvirggi skuvlakantuvrras ja lokten áiggi bures. Oahpaheddjiid gaskkas oahpásmuvven smáđáhkes bargoskihpáriidda, muhtumat Muosáin eret, earát sisafárrejeaddjit máddin eret. Hui arvvostahtti min birrasii ledje politihkalaš digaštallamat. EEC - Eurohpa ekonomalaš searvevuođa válga 1972:s radikáliseren norgga servodaga, maiddái skuvlabirrasiid. Pax girjelágádus almmuhii áigečállaga Praxis, mii lei báiki nuppelágan skuvladigaštallamii. Mun doppe almmuhin, ee. fámolaš falleheami Álttá nuoraidskuvlla vuostá.

Oahpaheaddjit Muosáin ledje ávddalaš, konservatiiva ja stáđis vuorrasut buolvva áirasat. Dát ledje olbmot geat ledje eallima skuvlla vázzán, ja geat sihke oahpu, eallinvásáhusa ja oahpaheaddjibarggu bokte ledje mearridan mo áššit galge leat. Dasa lassin ledje maiddái radikála bargoskihpárat, nuorat olbmot geat háliidedje rievdadusa ja berošteaddji doaimma. Olbmot geat beroštit, leat dakkárat maid juohke servodat dárbbaša. Mii eat lean gal makkárge ahkidis joavkkuid.

1970-logu álggogeahčen garai skuvladigaštallan. Nils Christie lei almmuhan girjji Hvis skolen ikke fantes, ja Paulo Freire ja Ivan Illich leigga ovddidan vearrás oaiviliid skuvla- ja servodateallima birra. Mii ságaškušaimet áŋgirit manin skuvlavázzinmokta lei nu vuollin Muosáid nuoraid gaskkas. Torbjørn Schulstad lei ovttaoaivilis: "Mii oahpahat min nuoraid eret báikkálaš servvodagas. Dán mii gal fertet rievdadit!"

Skuvlakantuvrra siviillabargi geavahii liibba buktit evttohusa hovdii. "Mii ráhkadat báikkálaš skuvlaávdnasiid," evttohin, ja ožžon dasa lobi. Skuvlahoavda lei báikkálaš Bargiidbellodagas guovddážis, gulai radikálalaš beallái, ja ii lean gal árgi. Su miela mielde lei go politihkalaš bárut ledje seamma stuorrát go stoarbmabárut Fávle-Iččáha rittus. Mun evttohin guokte gihppaga, čállosiiguin ja sárgumiiguin.

Álgogihppaga, FISKERIENE i vår kommune (Guolástus min gielddas), válde bures vuostá. Gihpa lei oaivvilduvvon gaskadássái. Mii digaštalaimet fáttá báikkálaš dilis, ja mun fidnejin dieđuid sierranas gielddakantuvrraid ossodagain. Ledje duođai ollu guolástusfatnasat, ja dasa lassin ledje stuorra skiiipagoastideaddjit geaiguin olbmot ledje rámis, Majala ja Olsen.

De geahččaleimmet fas nuppi skuvlaávdnasa atnui váldit. Mun gamus dovden ahte soite bohcidit vuosttaldeamit, muhto eai stuimmit. Mu uhca 10-siidosaš gihppagačča gohčodin dušše SAMENE (Sápmelaččat). Mun ledjen guorahallan veahážiid ovddalgihtii, ee. guovlluskuvllaid galledettiin. Dasa lassin ledje mus dieđut Muosáid birra maid mu áhčči ja áddjá leigga muitalan, go soai leigga guolástan dáin vuonain, ja Unjárggas ásadettiin ledjen maiddái olu oahppan. Go nuoraidskuvla ii lean dáppe 1960-logus, de midjiide bohte oahppit sihke Ákŋoluovttas ja Muosáin nuortafylkka skuvlainternáhttii. Oahppit bures soabadedje. Mun in muitte ahte ledje makkárge čearddalaš vuostálasvuođat, muhto ii oktage gal oarjjabealde dovddastan iežaset sápmelažžan.

Girjjáš "Samene", maid John Gustavsen ráhkadii, lea dušše seilon heajus kopiijan. Dás mii leat rekonstrueren álgosiiddu.

Gihpa sápmelaččaid birra gárttai oalle bomban. "Maid Hearráid leat dongis fuomášan!" dajai munnje muhtun bargoskibir gii guhká lei leamaš gielddas. Eaihan dáppe Muosáin gal leat sápmelaččat. Dieđusge ledje sámisogalaččat Muosáin, ja velá dat hearrástahkes olbmotge gulle dáža, sámi ja kveana seaguhussii. Dasa lassin mun fargga gullen ahte stuorra oassi ássiin gulle Louis Philippii gii lei galledan Muosáid 1790-logu gaskkamuttos ja son lei ođasmahttán ássiid vara. Miihan gal buohkat galggašeimmet diehtit ahte leat ollu fiinna olbmot sihke Muosáin ja eará áhpebivdovearain, sihke skohttalaš ádelseađu ja dánskka báhpaid sohkaregistariin. Kveanat, juo dieđusge, barggánis ja hutkás olbmot, muhto sápmelaččat? Eai fal!

Ammal SAMENE-gihppaga berrešii gieldit? Jurddaš albma olbmuid dien láhkai heahppášuhttit! Iigo berrešii gohččut váhnenčoahkkimii? Soaitá ii leat nu vuogas dan seammás dan dahkat. Sáhtiihan dáhpáhuvvat ahte oahppit hállagohte váhnemiiguin sogagullevašvuođa birra. Ja dan gal ledje muhtumat juo dahkan.

Bahčamielalaš vásáhusaiguin Unjárggas iežaset diehtemeahttunvuođain Finnmárkku sápmelaččaid birra, de ledjen mun juo muhtun áigge muitalan gaskadási ohppiide sihke máidnasiid, cukcasiid ja gobmemuitalusaid sámi sisdoaluin. Oahppit liikojit ieža muitalit ja eallit muitalusaide. Mun dovden iežan oadjebassan, erenoamážit go muhtumat mu nuorra bargoskihpáriin oaivvildedje ahte oahpahit sámiid birra lei riekta. Dasa lassin lei mu hoavda dohkkehan dákkár indoktrineren vuogi, namalassii dán oahpahusa.

Váhnenčoahkkima gal eat doallan. Muhto oahpaheaddjiráđi. Dáppe čielgasit dieđihedje sii geat oaivvildedje iežaset diehtit buoremusat. "Sápmelaččat Muosáin, dan gal ii leat oktage gullan!" Dahje "Na, soaitá ovdalis áiggiid". Digaštallan gal šattai. Vuostá ja mieđas. Bargoskihpárat juohkásedje. Máttaoahpaheaddjit bealuštedje SAMENE-girjjáža, ja sii ledje juo geavahan girjjáža luohkás, váttisvuođaid haga.

Oaivvádallan lea álo dárbbašlaš. Mun nannosit hirpmástuvven go doarjaga ožžon vuorddekeahtes bealis, ovttas geainna mun ledjen realskuvlla ovttas vázzán. Mii gohčodat su "Jovnna B". Son gal bures diđii ahte sápmelaččat ledje ássan riddogáttiin, "juohke vuotnaráiggis".

Ii šaddan makkárge gižžojienasteapmi. Eaige jávkadan dán váralaš "oahpponeavvu" mii lei stensilerejuvvon logisiidosaš gihpa. Muhto dađistaga mii oahpaheaddjit vásiheimmet ahte mii oaččuimet ávkkálaš ja miellagiddevaš dieđuid. Ohppit sáhtte muitalit ahte "áddjá hállá sámegiela" ja "siesás lei gákti unnin". Olu maŋŋelis bohte váhnemat giitit ahte oahpaheaddjit beroštit ahte gielddas maiddái leat sápmelaččat: - Nu čiekŋalit mii bálaimet iežamet sápmelašvuođas, dajai muhtun eadni.

Dát lea smiehttanveara golbmalot jagi maŋŋá, seamma beaivve go stáhtaministtar Bondevik lea muitalan ahte guovvamánu 6. beaivi galgá leat almmolaš leavgabeaivin olles Norggas, maiddái Muosáin.

Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1