På norsk Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 5. Davvi Girji 2011.
 Henrik Kvandahl ovttas Nils Stinnerbomain ja Martin Jonasseniin, Plassje 1925. | Henrik Nilsen riegádii 1865:s, Luotnegobis Ráhkás, dalá Oŋkká suohkanis (dálá Áhkkánjárga). Maŋŋil son atnigođii goargun Kvandahl, su ruovttugili dárogiel nama mielde. Son lei okta dain hárve sápmelaččain geat válde oahpaheaddjioahpu 1800-logu loahpageahčen. Son barggai oahpaheaddjin ollu báikkiin Davvi-Norggas, guhkimus goitge Bálágis Ufuohtas. Henrik Kvandahl bealuštii ollu jagiid sámegiela ja kultuvrra ja dutkkai ieš sámi historjjá. Buoremusat dovdet olbmot su golbmagirjjásaš ráiddu Samenes historie (Sápmelaččaid historjá).
Dán artihkkala leaba redigeren Ingolf Kvandahl ja Svein Lund, ja vuođđun dasa leat Henrik Kvandahla iešbiográfalaš notáhtat, ja aviisaartihkkalat ja girjjit maid čálii ieš. Iešbiográfalaš notáhtat eai leat gárvásat, ja dávjá eai leat heivehuvvon oktii. Danne moai letne muhtun saje lasihan čilgehusa ruođuid sisa. |
Henrik Nilsena váhnemat leigga Nils Larsena ja Elin Mikkelsena guovttos. Su áhčči lei ođđaassi Luotnegobis. Son lei vuolgán boazodoallojoavkkus ja sus ledje 1875 olmmošlogu mielde 38 bohcco, 1 heasta, 7 gusa/gálbbi ja 10 sávzza. Doppe bajásšattai Henrik ja searvvai buot dálu bargguide. Son beasai maiddái geahččalit boazoguođoheaddjin ja guollebivdin ovdalgo válddii oahpaheaddjioahpu. Vaikko son háliidii ge jođánit válbmanit oahpaheaddjin, de ii geargan ovdal dan jagi go devddii 31.
Háliidin lohkagoahtit. Muhto eai lean ruđat, ja gos ba mun dal daid livččen ožžon? Oahppoláhjáidan atnen headjun. Eará mánáin ledje buoret oahppanláhját go mus, iežan mielas goit. Goitge háliidin beassat čeahpimusaid searvái. Go ledjen konfirmerejuvvon, de dajai muhtun gutnálaš áddjá: «Ale vurke girjjiidat hildui, loga daid baicca.». Oahpaheaddji M. Nordmann celkkii: «Ale fal álgge duhpáhiin, oastte baicca girjjiid duhpátruđainat». Dál lean boaris, ain dovddan giitevašvuođa daid boares gutnálaš ádjáid oaivadusa ovddas. Viimmat ožžon ruhtabinná ja osten moadde girjji.
Skuvlii lei mái guhkki, muhto ii geaidnu dehe heajos siivu caggan mu. Iige eatni gielddus [skuvllaid vázzimii]. Ožžon moadde girjji oahpaheaddjis. Daid gal vurkkodin dego golli. Girjjiid gal ledjen ožžon, muhto in asttastuvvan lohkat daid. Dálus lei bargu, ja mannat bohccuid maŋis nai. Girjjiid šadden nahkehit ohcii. Dili ožžon [lohkamii] go vuoiŋŋasteimmet ja bisáneimmet. Idja lea dávjjimusat mu lohkanáigi.»
Romssas son beasai sámegieloahpaheaddjin seminárahoavdda Qvigstada luhtte guokte diimmu vahkkus. Bálkán lei 50 evrre diimmus. Nu son hágai alccesis girjjiid ja čállinávdnasiid. Son muitala ahte borramuš sus gal lei, muhto hárve bivttasbassan, dasa sus eai lean ruđat.
1894 borgemánus lei son Lievenge (Levangera) seminára sisabeassangeahččaleamis, muhto ii birgen njálmmálaš rehkenastimis. Son beasai baicca sisa Elveruma seminárii, ja doppe son válddii oahpaheaddjieksámena 1896:s.
Dáruiduhttindoaimmat, mat ledje juo olles doaimmas Finnmárkkus ja Davvi-Romssas, ja maid Kvandahl ieš lei vásihan Lagešvuona oahpaheaddjin, dat eai lean áibbas ollen Divttasvutnii. Kvandahl ieš lei dalle báinnahallan dalá almmolaš skuvlapolitihkkii ja háliidii buot oahpahusa dárogillii. 19.12.1896 čállá son reivvestis Hålogalándda bismii:
Gutnálaš bisma.
Lean oahpaheaddjin Divttasvuonas, ee. Oarjjevuonas. Doppe lohket buot mánát sámegiela. Báikki sápmelaččat leat bázahallan sakka. Mu jáhku mielde ii suige gávdno dakkár sevdnjes báiki oba Skandinavias. Lean ieš sápmelaš. Lean geahččalan logahit sidjiide dárogiela. Áiggošin dákko bokte gullat maid bisma ieš cealká dárogiela dáfus skuvllas. Bággehalan heaitit dáppe ja vuolgit eret jos ain galgá oahpahuvvot sámegillii skuvllas. Ráhkis, veahket juo mu sápmelaččaid čuvgehusa dihte.
H. Kvandahl, Gásluovttas
Eat dieđe leaččai go bisma vástidan su reivve goassege, muhto lei gullon ahte dalá bisma Peter Wilhelm Kreydahl Bøckmann bealuštii sámegiela skuvllas. Son várra ii gal dorjon Kvandahla. Dat soaitá ge leamaš okta sivvan dasa go Kvandahl heittii Divttasvuonas, muhto dan gal eat dieđe sihkkarit.
1898:s son náitalii Eline Johnseniin gii lei eret Gálbečorus Bálágis. Ja de son barggai oahpaheaddjin Ivgus. Doppe son čálii reivve skuvladirektevrii [3] mas váidalii go oahppit eai ipmirdan oahpahusa dárogillii, ja son jearai lobi oahpahit religiovnna ohppiid eatnigillii. Das dovdo ahte son lea rievdadan oainnus oahpahusgiela dáfus.
1902:s oaččui son oahpaheaddjibarggu Bálágis ja orrugođii láhčamiiddis eatnama alde. Doppe son lei oahpaheaddjin Čavelka, Elvenesa ja Čoskagobi skuvlabiiriin. Son oaččui Evenášši suohkana dahkat sierra skuvlla Gálbbečorrui. Dat váldui atnui 1918 čavčča, ja doppe lei Henrik Kvandahl oahpaheaddjin dassážii go luobai 1928:s.
Kvandahl beroštii eanadoalu ja vuovdedoalu ovdánahttimis ja čállá muittašeamistis:
Serven stipeanddain eanadoallokursii Budejjus 1909:s ja 1912:s. 1910:s gilvigohten vuovddi... 1912:s lei mus oahpaheaddjistipeanda mannat Stockholmas ja Kristianias oahppat vuovdegilvima ja «ođđamállet eanandoalu»
 | Henrik Kvandahl ovttas bearrašiin. Gurut bealde: Anna Myrvoll, Jonette, Eline, Maren, Olav, John, Henrik, Einar. (Govva: Tromsø museum) |
1922:s bovdii Ufuohta sámesearvi lullisámi jođiheaddji Daniel Mortenssona, oassin sámi organiserenbarggus. Mortensson lei dárogiel sámi aviissa Waren Sardne doaimmaheaddji, aviisa almmuhuvvui 1910–13 ja 1922–27. Vuosttaš nummaris 1922:s čállá Mortensson Kvandahla birra, ja dan rájes čálligođii Kvandahl aviisii, son čálii oktiibuot čuođenáre čállosa.
Maŋŋel go Daniel Mortensson jámii 1924:s, de álggii ges su bárdni Lars Danielsen doaimmaheaddjin, ja 1925 geasi vulggiiga Henrik Kvandahl ja Danielsen Finnmárkui. Soai oahppalattaiga moanat sámi jođiheddjiid Porsáŋggus, Deanus ja Unjárggas. Nu soai oaččuiga dieđuid Per Fokstada skuvlaplána birra, ja dat prentejuvvui ollásit Waren Sardne-aviissas. Ufuohta sámesearvi doarjjui plána ja digaštalai livččii go vejolaš fas doallat sámi riikačoahkkima, muhto ii das šaddan mihkkege. Doaimmat nohkagohte, ii ge searvvis oro leamaš doaibma maŋŋel 1925.
1927:s álggii Kvandahl baicca Bargiidbellodahkii ja nominerejuvvui 6. sadjá. Son beasai sadjásaš stuoradiggeáirrasin, muhto ii oro gal goassege leamaš doppe.
Lohkanmiela gal in lean massán. 1922:s studeregohten áŋgirit sámi álbmoga historjjá. Lohkagohten álggos A. Hellanda[5], girjji, «Finnmarken», «Tromsø og Nordlands Amt» ja Schnitlera dokumentára[6] man Wiklund ja Qvigstad leigga čohkken.
1922:s ožžon vuosttaš stipeandda ásahusas Det Akademiske Kollegium, čohkken dihte álbmotmuittuid. Daid stipeanddaid ožžon 1927 rádjái, oktiibuot 1650 ruvnno.
1924:s ledjen Vaapstes ja fuomášin seamma diliid doppe go Siellagis ja Divttasvuonas. Doppe oahppaladden Thomas ja Elsa Renberg guovtto ja dollen sáhkavuoru Gálas.
Hupmen eat go mii cegge sámi álbmoga válgalisttu stuoradiggeválgii, ja muhtumat doppe sámiin ledje mielas dasa. Doppe ráhkaduvvui de sámi álbmoga stuoradiggelistu.
Doppe johten Troandimii. Ledjen stáhtavuorkkás Troandimis, guorahaladin muhtun áigge doppe. Doppe galledin vel Nils Stinnerboma, Muorahkas eret. Finadin maiddái Daniel Mortenssona guossis, son lea Plassjes eret. Muhtun áiggi geahčen šadden vuolgit Troandimis. Jonette, mu boarráseamos nieida, jámii.
Ledjen Riikkaarkiivas Oslos. 1925:s ožžon stipeandda Nansen-foanddas, studeret sámi álbmoga historjjá. 1928:s ožžon fas 400 r. stipeandda, ledjen Oslos studia-mátkkis Riikkaarkiivas. Dan jagi galledin maiddái Martin Jonassena[7]
1929:s ledje vuot ožžon 400 ruvdnosaš, mannen fas Oslos Riikkaarkiivas. Dalle oahppaladden Marie Bendiksen Anstensena, guhte bođii Tynsetas. Go vulgen, de mannen Fjellheimii ja ledjen mielde sámi čoakkámis.
Lean vuosttaš dutkin sis geat leat riegádan ufuohtalažžan. Vuosttaš dáppe gii lea ožžon dieđalaš stipeanddaid. Dáppe vuosttaš historjáčállin.
Áiggi mielde golai buot su áigi sámeálbmoga dutkamii. Danne son luobai oahpaheaddjivirggis 1928 juovllaide ja dutkagođii ollesáiggis. Vuosttaš su historjágirjji son almmuhii go ain barggai oahpaheaddjin. Girjjis ledje 160 siiddu ja namma lei Samefolks historie. Samlet og utarbeidet av Henr. Kvandahl. (Sámi álbmoga historjá. Henr. Kvandahl čohkken ja válbmen). Čuovvovaš girji, man ferte gohčodit su váldočálusin, Samenes historie 2. Samlet fra mange kilder med forfatterens anmerkninger (Sámiid historjá 2. Čohkkejuvvon ollu gálduin oktan čálli iežas cealkámušaiguin), mii almmuhuvvui 1932:s, lei 400 siidosaš girji, ja das lei ollu lohkosiin mat ledje vuosttaš girjjis. Samenes historie 3 (Sámiid historjá 3), lei bás láhkái 200 siidosaš, ja dat almmuhuvvui easka 1947:s, vaikko čálus lei leamaš válmmas badjel logi jagi.
Historihkkár Henry Minde lea čállán hui vuđolaš árvvoštallama Samenes historie-girjjis.[8] Son rámida Kvandahla vuosttažin gii geahččalii čohkket sámiid historjjá. Nuppe dáfus cealká ahte girjji dieđalaš árvu sakka unnui jur fal danne go dat lei «čohkkejuvvon ollu gálduin oktan čálli iežas cealkámušaiguin», ja go das eai earuhuvvon čielgasit gálduid dieđut ja čálli iežas árvvoštallamat.
Henrik Kvandahl čálii máŋga reivve sihke gonagassii ja gonagasbárdnái ja muitalii barggus birra sápmelaččaid ovddas ja sámi historjjáin. Muhtun reivves son čállá «Gonagaslaš Allagas. Sakka gudnebalolaš vuollegašvuođainan ja stuora udjuvuođainan dá moadde sáni sámi álbmoga bealušteaddjis». Almmenáhki notáhtas muitala ahte soai Martin Jonasseniin beasaiga oahppaladdat gonagasbártni Olava geassemánu 10. b. 1937.
Son árvvoštalai ja guorahalai maiddái ollu eará teoriijaid sámi álbmoga ja eará álbmogiid duogáža dáfus, ee. dan teoriija ahte sápmelaččat ledje okta Israela hádjanan čearddain. Son čuoččuhii ahte dat álbmot man vikiŋgaáigge gohčodedje bjarman, dat ledje baicca sápmelaččat. Dan teoriija leat digaštallagoahtán arvat maŋŋil.
Váttisvuohtan Kvandahlii go geahččalii dutkat sámi vuođu mielde lei go eanas dieđuid ledje čállán olbmot geain dovdui dalá nállejurddašanvuohki. Go oaidnit mot Henrik Kvandahl ieš nai lei báinnahallan dasa, de ipmirdit man ollu dat jurddašanvuohki váikkuhii dan áigge. Waren Sardne-aviissas nr. 3-1925 lea son čállán lohkosa man namma lea Betraktning om rasehygiene (Jurdagat nállebuhtisvuođa birra), ja dat álgá ná: «Gieskat vássán áiggiid leat fuomášan ahte eat galggaše háliidit seaguhit náliid danne go dat buktá duođalaš váttisvuođaid. Cuiggoduvvojit čielga hoalddaheamit dan nálleseaguhusas mii Amerihkás dáhpáhuvvá. Mus ii leat dás dakkár gelbbolašvuohta ahte sáhtášin dan birra cealkit maidege, ja danne ferte jáhkkit ahte čuoččuhus doallá deaivása.»
 | Dát oassi Samenes historie 3-girjjis čájeha čielgasit mo girjjit leat «čohkkejuvvon ja duddjojuvvon ollu gálduin oktan čálli cealkámušaiguin». |
Albin Dalberg [10] čállá muhtun artihkkalisttis 1975:s ahte earát eai guorrasan Henrika čuoččuhusaide, ja ahte su girjjit suhttadedje olbmuid. Čilgehussan dasa manne ollugat geain lei sámi duogáš hilgo Kvandahla čállá son: «Lei guhká leamaš giksin gullat sámi unnitlohkui. Sii geat ledje beassan eret unnitlogus, eai háliidan máhccat dan dulbmojuvvon ja vašuhuvvon álbmogii.»
Kvandahl barggai maiddái Ufuohta báikkálaš historjjáin. Son čálii ieš: Lean maiddái čohkken ollu dieđuid ja ávdnasiid Ufuohta historjjás ja čállán das sullii 270 stuora árkasiiddu, daid lean rábidan Ufuohta historjásearvái (Ofotens Historiske lag).
Muhto Ufuohta historjásearvi ii fuollan su giehtačállosa, dat baicca bilkidedje dan. Girji ii prentejuvvon goassege, ja giehtačálus lea láhppon, diehtit dan birra dušše sága mielde. Giehtačállosis «Ofotens historie» lei ee. cealkka mii muitalii ahte risttalašvuohta bođii Davvi-Norgii ovdal go Lulli-Norgii. Čuoččuhus ii lean dalá almmolaš jáhku mielde, ahte Olav den Hellige (Bassi Olav) dat dagai Norgga risttalažžan. Maŋŋil leat boahtán dieđut ovddeš ovttastallamiid birra mat dahket teoriija jáhkehahttin.
Kvandahl daguhii nákkuid Norggas, muhto Ruoŧas gal orrot dohkkehan su buorebut. «Lappriksdagen» («Sámi riikabeaivi») nammasaš čoahkkimii Árvvesjávrris 3.– 8.10.1937, ledje boahtán sápmelaččat miehtá Davvi-kalohta. Doppe buot oassálastit gudnejahtte su, čurvo golmma geardde golbma hurrá sutnje sámiid dutkanhoavdan.
 | Henrik Kvandahl (g.b.) Sámi riikkačoahkkimis Árviesjávrries 03.– 08.10.1937 (Gova luoikan Ingolf Kvandahl) |
Henrik Kvandahlas ii lean eanet virggálaš oahppa go dalá oahpaheaddjiskuvla, ja su historjáčállosiin leat vissásit dieđalaš váilevašvuođat. Jos dalá oahppavaš historihkkárat ja lappologat livčče háliidan bargat suinna ovttas, de livčče sii várra sáhttán buoridit su girjjiid. Muhto eai hal oahppavaččat háliidan bargagoahtit ovttas jur sápmelaččain mii ieš lei háhkan oahpa. Sii baicca hilgo su oalát, nu go Just Knud Qvigstad, son čálii «Du girjjis,«Samefolkets historie» ... oaidná ahte dus ii leat dan mađe historjámáhtolašvuohta ja dárkilvuohta go sus ferte leat gii áigu dutkat sámiid historjjá.»
Kvandahl lei hui oskkolaš ja doalai iežas lestadiánalažžan, muhto eai lestadiánalaš birrasis dohkkehan su. Ieš čálii ahte lestadiánalaččat ledje cealkán su garrudussii, nu go poava celkkii vearrosárdnideddjiid garrudussii. Son logai Biibbala viššalit ja sus bázii giehtačálus mas ledje sullii 250 siiddu ja namma lei Min vurdering av Bibelen (Mu Biibbal-árvvoštallan.)
Elines ja Henrikas ledje 14 máná. Muhto ollu olbmot buhce geahpesvigiin ja ollugat jápme mánnán. Dušše njealjis sudno mánáin besse joatkit soga. Sii ledje buohkat oahppan sámegiela mánnán, muhto ollesolmmožin eai báljo šat sámástan. Ollugat sis náitaledje dáruiguin, ja dárogiella šattai sin ruovttugiellan. Okta sis gulai eamidasas ahte sin ruovttus ii galgan gullot obage sámegiella.
 | Jáhkkimis maŋimuš govva Henrik Kvandahlas, go golbma su mánáidmánáin gásttašuvvo 1950’ dálvvi. Henrik Kvandahl lea nubbin olgeš bealde, su bárdni Nikolai lea olgeš beal rávddas. Uhca bárehuoš gurut beal rávddas ovddabealde lea Ingolf Kvandahl. Su duohken su ipmi Selma. (Gova luoikan Ingolf Kvandahl) |
Su maŋisbohttiin leat leamaš iešguđetlágan guottut sámi beali ja Henrik Kvandahla barggu dáfus. Muhtumat leat háliidan váldit su barggu fas ovdan ja joatkit dainna, muhto earát ges leat čiegadan dan ja háliidan vajáldahttit ovddeš áiggiid. Boahtte artihkkalis mii oahpásnuvvat ovttain Henrik Kvandahla maŋisbohttiin gii lea áŋgiruššan gudnejahttit ja joatkit iežas ádjá barggu.
[1]
[2]
[3]
[4]
[5]
[7]
[8]
[9]
[10]