På norsk
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 5. Davvi Girji 2011.
 Robert Greiner.
|
Robert Greiner (riegádan Leavnnjas 1971:s) boahtá Beavgohpis Porsáŋggus, ja muitala dá iežas skuvlavázzimis Billávuona skuvllas. Maŋŋá váccii son Holstbakken joatkkaskuvlla Álttás, ja de logai journalistihkka Gimlekollen Mediaguovddážis Kristiansandas. Son lea bargan Ságat-áviisas, NRK Sámis, NRK Dagsnyttas, Nordlys-áviissas, P4:s, OL-searvi Tromsa 2018:s. Dál son bargá journalistan NRK:s Tromssas. |
Vástádus dáidá lean sihke «juo» ja «in». «Juo», go liikojin spáppačiekčamii, ja duođaid liikojin Kevin Keeganii, gii lei hui čeahpes Liverpool-čiekči. «In», go bohten smávva gilážis mas ii lean gándajoavku, eai ge lean máŋggas geaiguin čiekčat doppe. Muhto mus lei sihke spábba ja spábbačiekčankoarttat, ja dáiden liikot jearaldahkii. Skuvla lei ođđa uksa mii lehkkojuvvui nuorra gándamillii. Vástádus fertii šaddat «juo».
Šattai garra deaivvadeapmi dimis eananšiljuin. Čievččastin meattá, rivvejedje mus spáppa ja báhcen ceaggát go viehkaledje. Uhca spábbačiekčanšiljoš orui fáhkka hui stuorisin, dievva mánáiguin maid in dovdan, ja stuorámus gánddaid bealkima. Muittán dáhpáhusa dego livččii ikte; geahppát varrasuvve go bátnegáski hahpaštudden, varramáisttu njálmmis. Ja spábba mii bánccardii gosa beare earret mu guvlui.
TV:s lei orron nu álki, muhto dál jávkkai proffaniehku Anfielda birra borgemánu áimmus. Báhcán lei unna gánddaš mii gáddjojuvvui skuvlabillui dego beasašin stohpui bajándálkki ovddas.
 |
Robert Greiner som elev / oahppin. (Govva utlånt av Robert Greiner) |
Dás maid lei vástádus rievtti mielde sihke «juo» ja «in». «Juo», go áddejin oasi das, maid ollesolbmot hálle. «In», go in hállan giela. Dasa lassin ledje vaikko man olu sánit maid in ádden. Muhto mus ledje nuvttohat maid áhkku dahje máttaráhkku lei munnje gorron. Vástádus šattai liikká «in», ja de ožžon báhpára fárrui ruoktot masa váhnemiiddán galge čálistit namaideaskka.
Mari Boine lei okta mu oahpaheaddjiin, ja muhtumin válddii gitára fárrui ja lávlestii midjiide. Eat mii gal diehtán ahte guldaleimmet boahtteáiggi máilmminástti, na, sii geat gokče beljiid goittot eai dán diehtán.
Oahpaheaddjit gal sihkkarit vigge min doallat čoahkis, nu bures go nagodedje. In gal muitte go moaddása namaid. Go dál sin smiehtan, de eanaš muittán sin olggobeale sivdnádussan máttanorggasuopmaniin. Dávjjimusat bohte njuolga oahpaheaddjiskuvllas, ja ledje jierrásat vásihit skápma ja dálvvi Eurohpá dáhki alde. Dávjá báhce dušše jagi ovdal go jávke fas máttás. Soapmásat johtet birra máilmmi dahje barget geafes riikkain veahkebargguin vai duhtadit dárbbu eallit eará láhkái ovttagaskka. Billávuon-dálvi dáidá lean sin máinnasjahki ovdalgo Stáhta loatnakássa ja bearašvuođđudeapmi vurde.
Eanaš oahpaheaddjit eai dáidde diehtán ge makkár historjá ja kultuvra fylkkas lei, erenoamážit mearrisámi birrasis mii lei massán dadjat juo buot soahtái ja dáruiduhttimii. Máŋgga ruovttuin čohkkájedje olbmot geat ledje massán oasi skuvlemis dahje geat ledje traumatiserejuvvon nu ahte eai veadján bargat. Jus eatnigiella lei vel sámegiella, de sáhtii šaddat issoras moalkái veahkehit mánáid leavssuiguin. Ollu ollesolbmuin lei várra árgabeaivi mas eai dárbbašan eaŋgalsgiela vearbbaid sojahit dahje gearduntabealla máhttit bajil. Danin sáhtii vástádus mánnái gii dárbbašii veahki leavssuiguin, leat jearaldat? Dán oidnen ja vásihin.
 |
Billávuona skuvla 1997 (Govva: Ságat) |
Seammás muittán maid dovddu mii mus lei, ahte ellen riikkaid gaskkas, gullevašvuođa ja plána haga. Vejolaš givssidanoaffarin mii dušše elii, gusto ulbmiliid ja oaiviliid haga.
Soames háve gárten várra vuortnohahkkásin. Muhto nu gárte maiddái dat, geat muhtumin medde spábbačiekčanšiljus, dahje dat geat lohke sámegiela. Muhto sis lei gullevašvuohta jovkui, oktasašvuohta ja juoga mii čohkkii. Mii geat váillaheimmet aiddo dán – go mun in lean okto – mii leimmet gullevašvuođa haga, leimmet rašit, oahpaheaddjit eai álo áican gal dan.
Muittán erenoamáš bures ahte váillahin ollesolbmuid bussevuordinšiljus. In lean goassege nu okto go dalle go šiljus ledje dievva mánát, go dalle ledje maiddái givssideaddjit doppe. Dálvet šadden duollet dálle čiehkádit čáhppes soahkemeahccái duo lahkosis, ja doppe čohkkájin oaidnemeahttumin dassážii go busse bođii. Dasto njahkalin busse sisa ja čohkkedin bussevuoddji lahka. Viimmat bessen ruoktot.
Dát rabai mu čalmmiid duohtavuhtii: min luhtte lea leamaš soahti. Mun dávjá smiehtadin ja govahallen mo soahteáiggi lei leamaš min gilis. Dáppe sohte, hálle eará giela, measta nu mo spábbačiekčanšiljus ja sámegiellatiimmuin. Dát lei munnje hui miellagiddevaš.
Dál in hála sámegiela in ge čievčča spáppa, in ge dieđe gosa spábba ja spábbačiekčankoarttat gevve. Muhto ain beroštan muitalusain – dát han lea šaddan mu eallinláibi. Aŋkke muhtumin háliidan vástidit nuppe láhkái go dat, mii orru lunddolaš go de deaivvan leat geaidnoearus vástideamen juo-in-jearaldagaid nu mo dát, maid fertejin skuvllas vástidit.
Danin go iežan historjá lea oahpahan munnje ahte rievttes vástádus dáidá maid giddet uvssaid, muhtumin menddo árrat, agi beaivái.