På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 Davvi Girji 2010.

Erna Lyssand Hætta:

Erenoamášpedagogalaš oahpahus Mázes

Sámás: Issát Sámmol Heatta

Erna Lyssand Hætta kantuvrrastis, Sámedikki oahpahusossodagas, 2009
(Govva: Svein Lund)

Erna Lyssand Hætta lea riegádan 1949:s ja bajásšaddan Osas Hordalánddas. Son lea vázzán 2-jagáš oahpaheaddjiskuvlla Romssa gávpogis ja maŋŋil váldán jahkásaš musihkkaoahpu, sámi vuođđofága ja erenoamášpedagogihka 2. ossodaga. Erna lea leamaš oahpaheaddjin Máze skuvllas 32 jagi. 2003:s son biddjui virgái Sámedikki oahpahusossodahkii, doppe son bargá ain. Su bargosuorgin doppe lei erenoamášpedagogalaš ovdánahttin, muhto son searvá eanas áššiide mat guoskkahit skuvladoaimmaide, ee. son lea leamaš mielde ráhkadeame ođđa oahppoplánaid Máhttoloktemii.

Maŋŋel go vázzen joatkkaskuvlla Osas, de mannen Romssa gávpogii oahpaheaddjiskuvlii. Nils Jernsletten lei dalle doppe oahpaheaddjin ja fálai midjiide sámegielkurssaid – nubbi dárogielat studeanttaide ja nubbi sámegielat studeanttaide. Maŋŋel go gergen dan kurssas, de jurddašin ahte dan guovtti jagi bargu livččii dego duššás jos in beasaše geahččalit duohtadilis dan máid lean oahppan, vaikko sámegiella lei gal hui váttis inge máhttán báljo eanet go rávkat buorre beaivi sámegillii. Nu de šattai, ohcen barggu sámi suohkaniin – ja ožžon barggu buot báikkiin! Jerren rávvaga Nils Jernslettenis, ja son rávvii mu váldit barggu Mázes. «Doppe beasat sámástit sihke poastakántuvrras ja rámbuvrras», son dajai.

Hárve dáhpáhus

Bohten Mázii 1971 čavčča, aiddo válbmanan oahpaheaddjin. Dalle lei mus unnimus oahppu doppe, «dušše» oahpaheaddjiskuvla, muhto ollu oahpaheaddjit doppe eai máhttán sámegiela. In dal mun ge máhttán gal sámegiela, muhto atnen viššalit dan unnánačča maid ledjen oahppan Romssa sámegielkurssas, ja olbmuid mielas lei dego hárve dáhpáhus go deike bođii rivgu gii máhtii sámegiela ovddežis! Ledjen várra vuosttaš dáru olmmoš gii dan máhtten, go ollu eará oahpaheaddjit ledje oahppan sámegiela easka dan áiggis go ledje orron Mázes.

Álgobeivviid go ledjen Mázes, de jearai muhtun vuoras olmmoš mus máhtán go duođai olles ovcci giela? Dan son lei gullan gilis. Bessen muitalit ahte nu gal ii lean, dat sáhka várra vulggii danne go lei nu erenoamáš dat go skuvlarivgu sámástii.

Mus lei hui miella oahppat sámegiela ja ovttastallen ovddemusat iežan ahkásaš nuoraiguin. Muhto sii fargga váibe muinna hupmamis go čađat gaskkalduhtten sin – go hálidin diehtit mot dárogielsánit ledje sámegillii. «Eat go mii baicca dáros, de eat ádján nu guhká», dadje sii. Fertejin rievdadit oahppanvuogi. Vulgen oahppaladdat boares olbmuid! Sin mielas lei buorre ja somá go mun duođai hálidin oahppat sámegiela, ja sii ledje nu gierdevaččat muinna vai oahpan. Gal dainna dieđusge váiben go šadden čađat guldalit dárkilit, lávejin njuolastit njuolga seŋgii nohkkat go ollen ruoktot eahkes. Lei maiddái ávkkálaš hupmat mánáiguin geat eai lean vel álgán skuvlii. Sin álkis giela ipmirdin bures.

Dohkkemeahttun geahččaleamit

Mun lean álo beroštan erenoamážit dain ohppiin geat dárbbašit erenoamáš doarjaga, ja dađi mielde go ohppen buorebut sámegiela, de ožžon dađistaga eanet daid maid gohčodedje lassidiibmun. Vuolimus luohkáin lei deháleabbo ahte oahppit ipmirdedje maid oahpaheaddji dajai, deháleabbo go ahte oahpaheaddjis lei erenoamášpedagogalaš oahppu, eai ge lean galle sámegielat erenoamášpedagoga.

Dalle ledje geahččalanvuogit ja normerejuvvon iskkadeamit maiguin mii galggaimet «mihtádallat» ohppiid, muhto dat ledje mánáide kultuvrralaččat áibbas apmasat – ja ledje diehttelasat dárogillii, ja de olmmoš fargga ipmirdii ahte dat eai lean anihahttit. Muittán go mannen rektora lusa, Trygve Lund Guttormsen dat lei, ja dadjen ahte diet jahkásaš normerejuvvon geahččaleamit eai muital maidege, in ge mun lean áigume daid šat atnit! Son lei ovttaoaivilis muinna.

Buoremus ruovttugilis

Fuomášin fargga ahte gilis ledje olbmot geat dáččaid servodagas livčče sáddejuvvon «erenoamášskuvllaide», nu go dalle daddjui. Sii gal eai lean vuolgán eret gilis, várra giela geažil. Sii ledje ollásit searvvis gilis, dovde buohkaid, sáhtte finadit buot dáluin, biigoje dehe reŋgoje ja barge ávkkálaš bargguid, ja oidne ahte olbmot atne sin árvvus. Doaivvun sii ožžo buoret eallinárvvu ruovttugilis go de jos livčče šaddan vuolgit eará báikkiide ja amasnuvvan ruoktobáikái. Muhtun olmmoš hálidii fárret Mázes Guovdageidnui, ja vaikko olluhat dadje ge ahte son ii galggaše fárret, de son goitge fárrii. Ii gollan guhkes áigi ovdalgo son fas máhcai ruoktot. Guovdageainnu márkanis ii oktage bisánan ja váldán su biilii manadettiin rámbuvrii. Iige son doppe sáhttán dušše fitnalit oahpes olbmuid luhtte, nu go lei hárjánan Mázes. Buoremus lei gal gusto dan oahpes ruovttugilis.

Nu maiddái čájehuvvui dalle go muhtun min ohppiin fárrii eará báikái gos sutnje lágiduvvui heivehuvvon oahpahus. Lei čeahpes oahppi iige lohkan iežas oažžut ollislaš oahpahusa dábálaš skuvlalanjas, ja danne son hálidii vuolgit dakkár skuvlii mii lei heivehuvvon buorebut su dillái. Olmmái válddii oahpa ja jávkkai ollu jagiid, lávii boahtit ruoktot dušše luomus. Son máhcai maiddái gillái. Muitalii son amasnuvvagođii gillái. «Sámegiella ii ovdán go in beasa dan atnit, in ge dovdda šat báljo vilbeliidan ja oambeliidan ge, mun fertejin máhccat fas ruoktot, dajai son. Lei jierpmálaš dahku, sihke vuolgit eret ja máhccat fas!

Čuohppan ja liibmen – hehttehussan vai ávkin?

Dalle eai gávdnon veahkkeoamit erenoamášoahpahussii. Šattaimet ollu čuohppat ja liibmet, vaikko nu hal gal lei buot oahpahusas, ii lean amas dilli, ii ohppiide iige oahpaheddjiide. Inger Seierstad, geas lei erenoamášoahpahus Guovdageainnus, ráhkadii girjjiid maid anii doarjjan vuosttaš lohkan- ja čállinoahpahusas, ja dain lei earálágan progrešuvdna go dábálaš girjjiin, ja dat lei stuora áhpun. Jurddašin hirbmadit ožžot go mu oahppit duođai dan oahpahusa maid galggaše go ledje nu unnán veahkkeoamit – vai lei go nu ahte sidjiide lágiduvvui heivvolaš oahpahus jur danne fal go ledje nu unnán oahpponeavvut?

Okta dain vuosttaš girjjiin maid Inger Seierstad ráhkadii erenoamášoahpahusa várás lei Ma ealu luhtte. Dá oidno dábálaš girji olgeš bealde ja čuokkisčálagirjji gurut bealde.
(Govva: Erna Lyssand Hætta)

Gelbbolašvuođalokten buohkaide

Muhtumin lávejedje erenoamášpedagogalaš gelbbolašvuođaguovddážat bagadallat min. Sis lei gal erenoamášpedagogalaš máhtolašvuohta, muhto ii kultuvrralaš ja gielalaš máhtolašvuohta. Dábálaččat sii gal dihte dan, ja sii dikte báikkálaš oahpaheddjiid ráhkadit dakkár oahpahusvuogádaga mii lei oahpis ohppiide. Diehttelasat šattai dalle veaháš moivi maiddái. Muittán bures go vulgen lulás ofelažžan muhtun oahppái, son galggai iskkadeapmái muhtun guovddážii. Doppe čájehii oahpaheaddji sutnje gova mas lei antilopelágan ealli ja dajai: Gea dá, muital mii dá lea! Oahppi bárddii oaivvi, ii son diehtán mii elliid dat lei, ja ferten dadjat ahte in mun ge diehtán dan ealli nama. «Ii ba die leat boazu? Nu mun goit doivon», dajai oahpaheaddji. Doaivvun spesialisttaide lei dávjá liikká ollu gelbbolašvuođa lokten go midjiide oahpaheddjiide. Dalle geahččaledje iskkadit sámegielat ohppiid dárogiel teasttaiguin – mat dulkojuvvojedje sámás. Gal dan oažžu árvidit ahte dakkár iskkadanvuogit sáhtte daguhit ollu boasttu dieđuid.

Dárogiela vai sámegiela – goappá giela válljet mánáidasame?

Danne go «ekspearttat» dárostedje, de váhnemat sakka eahpidedje galge go obage válljet sámegiela oahpahusgiellan de go mánná dárbbašii erenoamáš oahpahusa ja doarjaga. Nu lei dakka maŋŋelaš go bohten Mázii, ledje easkaládje váldán sámegiela oahpahusgiellan (1967). Ain oaivvilduvvui ahte «sámegielain ii birge nu guhkás» – dárogielas dat lei árvu. Ja go dasto vel gulle ahte sin mánná dárbbaša dárogiel erenoamášpedagogalaš veahki, na de gal šadde duođai eahpádussii. Muhtumin fertejin geavahit buot iežan «árvvu» skuvlarivgun ávžžuhit váhnenguoktái ahte soai eaba galggaše válljet dušše dárogiela oahpahusgiellan mánnáseaskka. Soai oaivvildeigga ahte sámegiela gal mánná gulai ruovttus juo, ii dárbbašan eanet. Fertejin guhká sudnuide čilget ahte soai soaitiba hehttet máná boahttevaš bargovejolašvuođaid jos mánná ii oahpa čállit sámegillii – ja man gul dehálaš lea álgooahpahussii ahte mánná ipmirda dan mii daddjo. Doaivvun soai mieđiheigga mánnái sámegiela oahpahusgiellan danne go juo dáru oahpaheaddji dan dajai. – Ja šattai ge nu go ledjen «lohpidan» – ii lean ge guhká ovdalgo mánná lei oahppan bures dárogiela dasa lassin go sámegiela, ja son birgii bures goappašat gielaide.

Sovkkenis mánná riegáda gillái

De riegádii sovkkenis (čalmmehis) mánná min gillái, ja olluhat beanta dollejedje vuoiŋŋahaga. Ii oktage orron áibbas diehtime mot dál galge bargat. Lihkus mánás ledje buorit váhnemat. Soai humaiga roahkkadit mánáska John André birra, ja dainna lágiin geahpedeigga soai dan mii orui dego hehttehussan midjiide, ja sin guossis ii lean váddáseabbu dál finadit go ovdal lávii. Nu oahpásnuvve olbmot bártnážii ja son sidjiide.

Mii geat barggaimet skuvllas diđiimet ahte dán birra mis ii lean gal máhtolašvuohta, ja dat galggai fargga šaddat min bargun. Dat lei dego álgun dasa go mun viimmat álgen lohkat erenoamášpedagogihka 1. ossodaga. Lei buorre vásáhus munnje. Mus lei buorre bargoduogáš mii ávkkuhii go galgen ipmirdit buot daid fáttáid maid gieđahalaimet oahpahusas. Čađat bođii iešguđet ovddeš oahppi mu jurdagii logaldallamiid guldalettiin. Lihkus ožžon maiddái duođaštusa dan dáfus ahte in lean gusto bargan nu áibbas boastut.

Vuosttaš čalmmeheapmi geas lei álgooahpahus sámegiel čuokkisčállagiin

John André skuvlaálgin lahkonišgođii jođánit, ja muittán go skuvlakantuvra «gohčui» mu vuolgit 2. ossodaga čoahkkaneapmái Romssa gávpogii. Ohcama áigemearri lei gal rievtti mielde mannan, muhto skuvlakantuvra lei iskan ja ožžon munnje saji dannego ii lean dievva. Mus lei dušše vahkkoloahppa ráhkkaneapmái Romsamátkái, ja de álgen 2. ossodahkii, giela- ja gulahallama gáiddusohppui, mas čalmmehisvuohta lei čiekŋudanfáddán.

Tambartun gelbbolašvuođaguovddáš sovkkenis ja čalbmevánahiid váste, mii fátmmastii buot Davvi-Norgga čalmmehis mánáid, lei Guovdageainnu PPT-ossodagain searválaga bagadallan mánáidgárddebargiid ja máná lagamus birrasa juo oalle guhká. Sii galge maiddái boahtit skuvlii ráhkkanahttit skuvlla bargiid. Diđiimet ahte mánáidgárddi veahkkebargi Inger Anna M. Gaup galggai bargat mánáin maiddái go mánná álgá skuvlii. Son lei bargan ollu jagiid juo John André:in, ja su máhtolašvuohta ja čehppodat dagai sirdima mánáidgárddis skuvlii oadjebassan sihke mánnái ja midjiide geat barggaimet skuvllas!

Go Tambartuna bargit bohte doallat kurssa midjiide, de mun jerren beasašin go boahtit sin lusa oahppohárjehallamii, ja dan gal bessen. Doppe ožžon buori ipmárdusa mot galgá jurddašit go bargá čalmmehis mánáin, ja dat dagai midjiide oadjebasvuođa boahttevaš bargui. Vuosttaš lohkanoahppogirji lei juo heivehuvvon sámi čuokkisčállagii. Rávdná Sárá O. Hætta dat lei heivehan sámegillii Karen Andersena lohkanmetodihka čalmmehis mánáid váste, ja bargit galge oahppat geavahit dan girjji. Tambartunas lei erenoamáš máhtolašvuohta čalmmehis mánáid oahpaheamis, muhto ii sámi kultuvrras, ja danne álggahuvvui ovttasbargu Sandfallet gelbbolašvuođaguovddážiin mii maŋŋil šattai Davvi-Norgga gelbbolašvuođaguovddážin ja dál dan namma lea Statped Nord. Goappašat guovddážat bijaiga bargojoavkku mat galggaiga lonohallat máhtolašvuođa, ja «Sukká Hávvá» heivehuvvui sámegiel čuokkisčállosii. Dat lei oahppagirji mii lei dahkkon 1. luohkáide sámi oahpahusplána L97S mielde. Dat bargu lei lossat, go álgočálus ii lean vel gárvvis, ja nu šattai prošeaktajoavku bargat čállosiin mii soittii rievdaduvvot maŋŋil.

Heivehallamiin lei hirbmat ollu bargu. Sii oste giissá masa ledje gohppojuvvon mearkkat, vai oahppi beassá daid guldaladdat suorpmaiguin. Giissás ledje dávvirat juohke fáddái mii girjjis lei, ja danne dat lei miellagiddevaš buohkaide sin luohkás, ja sii čoahkkanedje John André birra geahččat, ja buohkat hálidedje stoahkat dávviriiguin.

Tambartun lei gulaskuddan Sámi oahpahusráđiin galggaše go álgit ovttasbarggu ráhkadahttit čuokkis-oahppogirjjiid, ja dan maŋŋil jerre mus sáhtášin go veahkkin lágidit čuokkisgirjjiid oahppásan. Tambartun mávssii mu bálkká ovtta beaivvi vahkkus, ja Sámi oahpahusráđđi doalai munnje kantuvrra. Bargen hui lahkalaga Inger Seierstadain, gii dalle ain barggai Sámi oahpahusráđis. Son galggai ráhkadit govaid girjjiide. Munnuide galggai prošeaktajoavku vel mas ledje Tambartuna olbmot ja Davvi-Norgga gelbbolašvuođaguovddáža Tor Persen. Tor Persen lei leamaš mielde daid vuosttaš čuokkisgirjjiid lágideamis, ja midjiide šattai vuogas álgu bargui go son ovdanbuvttii dan mot sii ledje jurddašan go heivehišgohte sámegiel oahppogirjjiid čuokkisčállosii. Dat dagai oadjebasvuođa sihke Ingerii ja munnje. Vuosttaš prošeakta masa searvvaime, lei girji Geavat giela ja gáhtte dan. Das oahpaime hui ollu, mis ledje ollu ávkkálaš fágalaš digaštallamat mas doaivvun buot oasálaččaid oahppan iešguđet fágabeliin. Leimmet hui hutkát, ja lassin girjái dahkkui maiddái CD oktan čuovgagovaiguin ja ollu «bullegovat», čáhppes/vilges govat maid čalmmeheapmi sáhttá guldalit suorpmaiguin go dat leat leamaš mašiinnas mii dahká daidda čomiid main čalmmeheapmi dovdá gova hámi.

johnandre
John André lohká čuokkisčálagirjji.
(Govva: Harry Johansen)
Sámegiella čuokkisčálaalfabehtat

Prošeaktačoahkkanemiid gaskka galggai Inger sárgut buot maid leimme soahpan, ja dan son barggai nu ahte álo sárggui ovtta gova golmma sturrodagas. Dasto mun válden dan golbma gova Mázii, ja John André beasai válljet guđe sturrodaga hálidii, ja dat biddjui girjái. Dábálaččat son válljii gaskaleamos stuoru gova, ja muhtumin dan unnimusa, muhto ii goassege dan stuorámusa. Maŋŋel go prošeakta lei ollašuvvan, de dajai Tor Persen ahte son ii doaivvo Davvi-Norgga gelbbolašvuođaguovddáža šat dárbbašit mielde dan doaimmas, gal moai Ingeriin birgejetne guovttá.

Dábálaččat eai lean dárogiel čuokkisčálusgirjjiin nu ollu sárgojuvvon govat. Olluhat doarjjavuogádagas oaivvildedje ii lean riekta bidjat nu ollu govaid, muhto moai guldaleimme baicca maid oahppi dajai, ja su mielas livččii girji dolkadahtti jos das eai livčče govat. Moai bijaime girjái elliid, guliid ja jávrriid dovdomearkkaid jna. Jos girjjis lei okta dego váldopersovdna, de moai bijaime sutnje juogalágan dovdomearkka, omd gahpira mas lei láđđeravda, dan gávnnai oahppi álkit, ii dárbbašan álo árvádallat gii dat lei. Inger ráhkadii maiddái «hárjehallangovaid», vai diđiime ahte oahppi ipmirda goas govas čájehuvvo olbmo gilga, ovddabealli dehe maŋábealli. Ledje giehta- ja juolgelihkastagaid govat, ja moai geahččalattaime ipmirda go John André maid gova olmmoš bargá go son ieš lihkada seamma láhkái go gova olmmoš. Mis ledje ollu suohtas ságat mat vulge dain govain mat ledje dahkkon.

Mus lei hui erenoamáš bargodilálašvuohta sihke dan ovtta beaivvi Guovdageainnus ja luohkkálanjas. Guovdageainnus lei munnos Ingeriin searvekantuvra, danne lei álki lonohallat evttohusaid ja jurdagiid. Moai barggaime hui lahkalaga ovttas ohppiin geasa girji galggai, ja go girji lei gárvvis, de bessen gullat dakkaviđe mii das doaimmai ja mii ii doaibman, go ieš ledjen oahppi oahpaheaddji. Nu mii diđiimet mot galgat buoridit čuovvovaš girjji. Dakkár bargodili ollu bargit Tambartunas gáđaštedje.

Buorit dáhpáhusat eai muitalanveara Sámi Radio mielas

Muhtumin go ledjen kantuvrras Guovdageainnus, de riŋgii NRK Sámi Radio. Ođasdoaimmaheaddji lei gullan ahte mun heivehallen girjjiid čalmmehis sámi oahppi váste, ja son hálidii diehtit eanet dan birra. Muitališgohten áŋgirit barggu birra, mot dat dáhpáhuvai, sárgojuvvon govaid birra jna. Muittán go muitalin ahte muhtumin mii gearggaimet sámegiel čuokkisčállosiiguin ovdal go dat seamma girjjit dábálaš ohppiide gárvánedje, muhto fertiimet vuordit dassážii go dat dábálaš ohppiid veršuvdna lei gárvánan ja prentejuvvon.

De jearralii ođasdoaimmaheaddji ges ná: – Ja maid dadjá dasto oahppi ja su váhnenguovttos go oahppi oažžu dárogiel girjjiid, ja dat eará oahppit ožžot girjjiid sámegillii? Ferten gal dadjat mun hirpmahuvven, muhto máhtten goit čilget sutnje ahte das ii lean hupmu dárogiel girjjiid birra, muhto sámegillii dat girjjit maid eará oahppit ožžot. – Gávdno ba sámegiel čuokkisčálus, jearai son dasto. Vástidin ahte dat gal gávdno, ja sámegiel oahppogirjjiid mii heivehit ge čuokkisčálusin. Dasa nogai jearahallan, ii ge das boahtán goassege mihkkege reportášaid radios. Sin bajilčálus lei várra galgan: «Čalmmehis sámi oahppi ii oaččo girjjiid eatnigiellasis». Ja dasa ii heiven dat maid mun muitalin sutnje. Vuoi, vuoi ...

Gelbbolašvuođalasáhus skuvlavieljaide ja skuvlaoappáide

Buohkat luohká oahppit ožžo ávkki das go sin luohkás váccii čalmmehis oahppi. Oahppit šadde hui dárkilat go muitaledje juoidá. Ii ábuhan dadjat «Girji lea doppe», dehe «Vieččat go munnje don?» – ja eará eahpečielga cealkagiid. «Girji lea du olgešbealde», «Vieččat go sihkkungumme munnje?» Mii humaimet maiddái ollu makkárat dávvir lea; galmmas, liekkas, garas, njeallječiegat ... .

Dasa lassin lei miellagiddevaš eará ohppiide oaidnit makkár govat John Andrés ledje ja makkár dávvirat ledje giissás. Go luohkás lea čalmmehis oahppi, de fuomáša olmmoš man ollu oahppogirjjiin lea heivehuvvon oainnu vuođul. Dál fertiimet bidjat eret dakkár hárjehusaid ja baicca bargat eanet gulu, mágu ja duohtadandovddu mielde. Sidjiide lei dat miellagiddevaš, ja dávjá čájehuvvui ahte sii geain lei oaidnu ledje dego bázahallan go daid nuppiid návccaid galge atnit. Lei maiddái buorre go skuvla lei unni, buohkat dovddadedje, ja dat dagai oadjebasvuođa buohkaide.

Okta oahppogirjjiin mii lea ilbman sámegiela čuokkisčálágirjin, lea Suonjar, sohkar ja servvolašvuohta, 6. ceahki luonddufágagirji. Dábálaš girjin dát lea dušše okta girji, muhto čuokkisčálagirjin dat deavdá guhtta dákkáraš bearpma.
(Govva: Svein Lund)
Anette Diesena girji Niillas oažžu ođđa gápmagiid / Nils får nye skaller lea ilbman parallealla sámegiel ja dárogiel teavsttain sihke čuokkisčállagin ja dábálaš čállagin, ja leat vel iskan-illustrašuvnnat čalmmehemiid várás.
(Govva: Svein Lund)

Darvvihanbáddi šattai čoavddusin

Bargogirjjit gáibidedje eanet hutkáivuođa go lohkangirjjit. Mot galggai čoavdit bargobihtá mas oahppi galggai čálistit sázu guovtti ovttalágan fáhca gaskka? Vuosttaš jagiid osttiimet nuppát mehtera darvvihanbátti!

Inger sárggui guokte fáhca main lei álki dovdat erohusa hearvvain. De moai čuohpaime moadde bihtáža darvvihanbáttis, ráidun gurutbeallái ja ráidun olgešbeallái. Ja de liibmejuvvui darvvihanbáddi daid fáhcaid duogábeallái main ledje bullehearvvat. Gurutgieđa fáhcaid bijaimet summál maŋŋálaga gurutbeallái, ja olgešbeale fáhcaid ges olgešbeallái. De galggai oahppi gávdnat guokte ovttalágan fáhccabeali ja bidjat daid bárran. Dárogielgirjjis mii lei sámegielat mánáid váste, «Elle Melle Mie» lei bargobihttá mas galggai čálistit sázu nummarlogus ja dan sátnái mii vástidii dan seamma logu, 4 ---- njeallje. Dan lágideimmet seamma láhkái: darvvihanbáddebihtát oktan nummarloguin nuppe bealde ja seammalágan ráidu oktan čállon loguiguin ges nuppe bealde.

Nuppi eará háve ges lei govva man oahppit besse oainnestit moadde sekundda, ja de galge sii čálistit buot maid muite oaidnán. Dakkár bargobihtát eai leat čalmmehemiid váste, muhto mii rievdadeimmet daid. Buot mii oidnui govas lohkkui čuodjalit CD:ii man buot oahppit besse gullat, ja de galge sii čállit buot maid muite gullan. De šattai bargobihttá ovttalágan buohkaide, leaš dal oaidni dehe čalmmeheapmi.

Čállit čuokkisčálamašiinnain

Munnos John Andréin lei goappašagas čuokkisčálamašiidna mainna čáliime vuosttaš jagiid, ja das ii sáhte divvut maidege jos čálista boastut. De ferte sihkastit meattáhusaid eret dainna lágiin ahte deaddilit buot deaddinboaluid oktanaga, dehe álgit fas ođđasit. Lei váttis čállit čállosa čuokkisčálusin Inger Seierstad álkis lohkangirjjiin nu go Má ealu luhtte dehe Nukse. Nuppát geardde váivahuvven go ledjen viimmat geargan siidduin, ja de fuomášin ahte nuppi cealkagis váillui okta k, dehe ledjen čálistan e dakko gokko lei galgat i (bustávat jorgguláhkái). De ii lean eará go bálkestit árkka ja geahččalit čállit riekta nuppes. Moatti siidui golle ollu báhpirat – erenoamážit álggos. Maŋŋel go ledjen čállán moadde girjji, de ii šat mannan nu ollu čuokkisbábir duššái, ja bargu manai dađistaga jođáneappot.

Erna skriv på punktmaskinErna Lyssand Hætta demonstrere čuokkisčállinmašiinna.
(Govva: Svein Lund)

Vaikko orru gal imaš gullat, de lea dihtor olles buressivdnádussan čalmmehis olbmui! Dárogiel čalmmehis mánát ožžo dalle dihtoriid 3. luohká rájes juo, muhto ovdal go John André oaččui dihtora, de fertii bargojuvvot ollu teknihkalaš vuođđobargu vuos, heivehit sámegiel čuokkisčállosa dihtorvuogádahkii. Tambartun ja Davvi-Norgga gelbbolašvuođaguovddáš ledje álgán barggu áigá ovdalgo oahppi ollii goalmmát luohkkái, muhto lei ain ollu bargu ovdalgo mašiidna ja čuokkisčálusčálán doaibmagođii, danne oahppi ii ožžon mašiinna ovdalgo 4. luohkás. Lei vuđolaš bargu mii dagai ollu geainnuid min oahppái, muhto dat gáibidii gierdevašvuođa sihke sus alddis ja sis geat galge divvut go šattai bárti. Vuogádat buorránii dađistaga iige lean guhká ovdal go son lei mihá guhkkelis dihtorteknihka dáfus go mun! Son humadii ollu Oddvar Øyaniin, gii bargá Tambartunas ja lea ieš čalmmeheapmi, ja de son oaččui bagadusa man čalmmehis olmmoš dárbbaša. Lei suohtas oaidnit mot son ieš fuomášii ollu ja man jođán son lei. Dál eat šat dárbbašan darvvihanbáttiid eat ge bártidan meattáhusaiguin maid ii sáhttán divvut. Deavdinbarggut mat ovdal lávejedje veadjemeahttumat, daid máhtii son nu go buohkat earát, ja dál sáhtii divustit meattáhusa dakkaviđe. Lei dego beassat eará ilbmái! Dán rájes ožžon gárvásit skánnejuvvon bargogirjjiid Tambartunas ja de mun heivehin bargobihtáid elektrovnnalaččat vissis mearriduvvon hámi mielde.

Dárbbašuvvo gielladárkkisteaddji gii máhttá čuokkisčállaga

Čuokkisčállagis fertii dárkkistit giela, danne go dat ledje čállon Tambartunas, ja maŋŋil, nuoraidskuvlla váste, Huseby gelbbolašvuođaguovddážis. Diđiimet dušše ovtta olbmo gi máhtii sihke sámegiela ja sámegiel čuokkisčállaga ja gii anii dan dássedit, namalassii eŋgelasolmmái Simon Aldridge! Son lei dego almmi oavdu midjiide. Simon lei oahppan sámegiela, ja ollu su geažil lei ge ráhkaduvvon sámegiel čuokkisalfabehta. Mun ledjen sutnje dat mii gohčoduvvo vuostelohkkin. Lea nu ahte son lohká girjji čuokkisčállaga, ja mun geahčan de bustávvačállosis ja dárkkistan ahte ii mihkkege leat báhcán. Simon lei dego ealli sátnegirji, ja son gávnnai ollu meattáhusaid dan dábálaš čállon girjjis maiddái. Lei álo suohtas vuostelohkkin sutnje, ja moai boagusteimme ollu, go sus ledje dávjá leaikás ja vuogas árvalusat girjji čállosii.

Go juo mus lei kantuvra Sámi oahpahusráđis, de lei mus oktavuohta oahppogirječálliiguin dalle juo go girji lei álggahuvvon ođđa prošeaktan. Muitalin mot lei bargat čuokkisčállaga heivehemiin ja mii lei váttis heivehallat čalmmehis olbmuid váste. Jos leat dušše ivdnen- dehe eará sárgunbarggut, de dárbbaša čuokkisčálageavaheaddji eará vástideaddji bargobihtáid. Muhtun čállit beroštedje dakkár bargguin, ja mii hutkkaimet searválaga bargobihtáid maidda buot oahppit sáhttet searvat. Nu girji šattai anihahtti eanet ohppiide.

Dađi mielde go lohkan ovdánii, de eai lean govat šat nu dehálaččat go ovdal, muhto John André oaččui ávkki govaid dulkomis dasto go álggii girjjiiguin main ledje eanet diagrámmat ja eará fágagovvidusat.

Erenoamášoahpaheaddji ja luohkkáoahpaheaddji

Vuosttaš luohkás lei guokteoahpaheaddjivuogádat, ja mun ledjen John André erenoamášoahpaheaddjin sámegielas, dárogielas ja eará teorehtalaš fágain. Inger Anna lei ges veahkkin dakkár fágain go duojis ja lášmmohallamis. Dain diimmuin bidje dán luohká oktii eará jahkeluohkáin. Inger Anna lei maiddái mielde buot mátkkiin ja ekskuršuvnnain. Lei dárbu hárjehallat mobility, vai oahppi oahpásnuvvá skuvlla lanjaide ja skuvlla olgobirrasii. Das lei Inger Anna ekspeartan.

Njealját luohkás mun bajidin áššin sihke váhnemiidda ja skuvlla hoavddaide ahte mu mielas lei heajos čoavddus go galgen John André persovnnalaš oahpaheaddjin ain su skuvlavázzimis. Dihtorbargguin ja lohkamiin gal manai bures, muhto mánát leat mánát, ja son fargga fuomášii ahte son ii dárbbašan bargat jos mun in čohkká čađat su luhtte. Lei bahá šaddat nu ahte son ii oahpa iige oahpa birget okto oahpadettiin. Ovttasráđiid váhnenguovttuin aniimet mii juolluduvvon erenoamášdiimmuid nu ahte eat dárbbaš ovttas dainna nuppiin jahkeluohkáin mainna láviimet ovttas ollu diimmuid. Dál ledjen mun luohkkáoahpaheaddjin luohkkái mas ledje vihtta oahppi teorehtalaš fágain, ja Inger Anna lei veahkkin dain fágain main mun in lean dan luohká oahpaheaddjin – dain lei luohkká ain ovttas eará luohkáin. Mu mielas dat lei vuohkkaset dilli – ja eanet ovttadássásašvuohta. De fertejedje buohkat bargat iehčanassii, ja mun veahkehin buohkaid dađi mielde go sii dárbbašedje.

Ođđa bargodilli

2003 čavčča álgen ollesvirgái Sámedikki oahpahusossodahkii mii lea Guovdageainnus. Mu bargosuorgin ledje erenoamášpedogogalaš áššit, ja go oahppi lei álgime nuoraidskuvlii, de hálidii Huseby gelbbolašvuođaguovddáš ahte dat bargu maid ledjen bargan sin ovddas galggašii ain ovddiduvvot. Husebys dat lea nuoraidskuvlla ja alit oahpu oahppogirjjiid buvttadeami ovddasvástádus.

Inger Seierstad lei dál ollen penšunahkái, muhto gaskaboddosaččat beasaimet bálkáhit su soames bargguide. Huseby guovddážii lei maiddái ođas go girjjiin ledje nu ollu govat, muhto sin dennjejeaddjit ledje mielas min bargguide, ja de manai bures. Simon Aldridge jotkkii diehttelasat gielladárkkisteaddjin ja mus lei ain bargun heivehit elektrovnnalaš oahppogirjjiid.

De šattai jearru eanet čáppagirjjálašvuođa girjjiid dáfus, románaid. Ii daid lean hupmu seammaláhkái heivehit go oahppogirjjiid, go dain lei dušše teaksta. Huseby skánnii midjiide teavstta gárvvisin. Lei álkit bargu go oahppogirjjiid heiveheapmi. Eanas bargun lei divvut skánnenmeattáhusaid ja dárkkistit sátnelaktima, go dál gal beanta seahkánedje dárogielat skánnerat, ii ge orron mearri das maid dat evttohedje!

Konfirmašuvdna

Konfirmašuvdna lahkonišgođii, ja jurddašin ahte eat galggaše fáhkkestaga šaddat dan dillái ahte čalmmehis konfirmántii eai gávdno čuokkisčáluslohkosat konfirmašunskuvllas. Danne go ledjen ieš searvegotti oahpahuslávdegotti jođiheaddji, de bajidin mun ášši buori áiggis, ja mii mearrideimmet ohcat ruhtadoarjaga heivehit sámi konfirmántagirjji čuokkisčálusin. Oaččuimet 40.000,- Davvi-Hålogalándda bismmagottis dan bargui. Moai katekehtain Berit Frøydis Svineng Johnseniin, konfirmántagirjji čálliin, galggaime bargat ovttas. Son galggai čállit dárkilet čilgehusa govaide, ja mun galgen heivehit girjji muđui. Danne gulaskudden Tambartun gelbbolašvuođaguovddážiin, geaiguin ledjen bargan ovttas ollu jagiid, ja dadjen ahte dál mis livččii 40.000 ruvdno, oččošeimmet go dan ovddas Luthera uhca katekismma ja konfirmántagirjji? Dihten ahte ođđa buvttadeapmi láve máksit badjel 60.000 ruvnno, muhto eat go son mii birgeše? Berit Frøydis lei rábidan teakstafiillaidis lágádusas, muhto Luthera uhca katekismma fertiimet vel skánnet ja redigeret. Sii lohpidedje daid midjiide, ja mii álggiimet. Buot dát barggut ledje lassin min dábálaš bargguide, muhto buot girjjit ja elektrovnnalaš fiillat gárvánedje konfirmášuvdnaáigodaga álgui.

Luhpen Máze skuvllas go ledjen bargan doppe golbmalogiguokte jagi, muhto lihkus in dárbbašan giddet buot máhccangeainnuidan dohko go lonuhin barggu. Čuokkisčálus-bargu dagai ahte mun duolle dálle fertejin «iežan» luohkkái addit elektrovnnalaš bargogirjjiid ja gullat John Andrés mot su mielas oahpponeavvu galggašii leat. Nu šattai geahppaset rievdadus munnje maiddái.

Loahpas áiggun dadjat ahte lea leamaš erenoamáš leat mielde dákkár vuođđobarggus, muhto dakkár bargu gáibida buohkaid geassit reaga ovttaguvlui. Doaibma lihkostuvvá bures go olmmoš lea oadjebas ahte ii leat okto barggustis, ahte gelbbolašvuođaguovddáš mas lea erenoamáš máhtolašvuohta dakkár hárve ohppiid dáfus sáhttá veahkehit – ja go skuvla, suohkan ja áinnas váhnemat leat searvvis. Danne hálidan giitit buohkaid – John André iežas maiddái, gii lea bargan erenoamáš bures ja lea birgen lossa beivviid – álo buoremielas ja movttet.


Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 4