På norskArtihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 Davvi Girji 2009.
 Else Marie Isaksen bargá dál Sámedikkis Kárášjogas
|
Else Marie Isaksen (Risten Rávnná Else Márjá) lea riegádan 1949:s ja bajásšaddan Kárášjogas. Son lea orron miehtá Norgga ovdal go máhcai Kárášjohkii. Else Márjjás lea oahppu gávpefágain ja ekonomiijas ja sus lea vuođđofága sámegielas ja suomagielas. Son lea bargan kánturbargguin máŋgga fitnodagas ja ásahusas, ee. Finnmárkku vearrofálddis ja Romssa veahkkeneavvoguovddážis, ja son lea leamašan Sámi dáiddárguovddáža hálddašanjođiheaddji. Jagi 2000 rájes son lea bargan ráđđeaddin Sámedikkis. Sus leat leamaš máŋga doaimma fágaservviin, sámi servviin ja doaibmahehttejuvvon olbmuid servviin. Dát artihkal lea heivehuvvon veršuvdna su prošeaktabarggus sámegiela vuođđofágas, Sámi allaskuvllas 2003 giđa. |
Nuppi máilmmisoađi maŋŋá geavahuvvojedje iešguđetlágan čállinvuogit Sámis, nugo Friis, Konrad Nielsen, lullisámi girjegiella, Karl B. Wiklund julev-, suomabeale-, Sámi čuvgehussearvvi ja Bergsland/Ruong čállinvuogit. Lei áddemis ahte giellačeahpit háliidedje gávdnat ođđa oktasaš vuogi, muhto man vuođul?
Válddán moadde ovdamearkka das:
| Bergsland/Ruong 1948 | Ođđa oktasaš 1979 | Dálá oktasaš 1985 | |
| Deattamearka | bier’go | biergu | biergu |
| Nuppi stávvala vokálat | gar’já | garja | garjá |
| Diftoŋga | bæssat | beassat | beassat |
| Gieldohápmi 3. p. sg. | ii | i | ii |
 | 1973:s jorgalii Trygve Madsen Tomi Ungerera girjji The Three Robbers sámegillii, tihtaliin Dat gål’bma rievvára.[1] Muhto moadde jagi maŋŋá bođii čállinvuohkerievdadus, ja oahpaheaddjit fertejedje ráhkadit dakkár lihpuid maid liibmejedje boares teavstta ala. (Illustrašuvdna Else Marie Isaksena barggus.) |
– Čakčat 1967:s, go álggiimet álgooahpuin sámegillii eai gávdnon eará oahppogirjjit go Margarethe Wiiga ABC for samebarn (1951). Oahpahin buot fágaid dušše fal sámegillii. Eamidis fas ledje njálmmálaš diimmut dárogielas ja geavahii giehtadohkáid Lise ja Ola. Fertejin jorgalit teavsttaid amasgielas sámegillii, ja vel tevdnet ja máŋget. Mánát ledje dainna movtta go ledje ádden maid skuvlaalmmái lei hállan diimmuin. Lei váttis álggahit sámegielain álbmotskuvllas go guovttegielat pedagogihkkaplána Norggas ii lean válmmas dalle ja gávdnojedje dušše moadde prentejuvvon girjji davvisámegillii. 1959:s álmmuhii Sámekomitea čuovvovaš mearrádusa: Juohke sámemánás lea vuoigatvuohta álgooahpahusa oažžut sámegillii.
Mun mieđihin dasa dakkaviđe. Skuvla fertii bidjat johtui sámegieloahpahusa vai giella ii jávkka. Jos skuvla ii livčče dáhkan dan, gii bat dalle livčče giela ovddidan? Jagi 1898 oahpaheaddjiinstruksa bealušteddjiid oaivilat ledje viehka lossat munnje. Sii meinnejedje ahte sámegiella sáhttá geavahuvvot veahkkegiellan dárbbu mielde, ja dušše fal dalle go skuvlamánát eai ádde maid oahpaheaddji dadjá. Nie lei vaikko instruksa lei gomihuvvon juo 1959:s! Orron máddin go ođđa čállinvuohki bođii geavahussii Norgii 1979:s ja dat ii váikkuhan munnje obanassiige. Ledjen ilus go deattamearka (x’x) jávkkai. Ii ovttage gielas Eurohpás geavahuvvon diet mearka. Danin orui ártet go sámegielas lei diet anus. Dihtora ektui maid lei vuogas go ii dárbbašan šat ovttatláhkái deaddit dan apostrofa.
 | 1978 čállinvuogi rievdadusa maŋŋá ledje juste almmuhuvvogoahtán sámi oahppogirjjit, go bohte ođđa čállinvuogi rievdadusat, ja oahpaheaddjit fertejedje čállit liigemearkkaid ja bustávaid girjjiide. Gurut bealde nu mo lei prentejuvvon. Olgeš bealde oahpaheaddji divodemiiguin. Girji lea: Sverre Hatle (1980): dá leaba lásse ja máhtte. Heivehuvvon ođđa davvisámegiel čállinvuohkái. Universitetsforlaget. (Illustrašuvdna Else Marie Isaksena barggus.) |
Ellen Marit Guttorm, gii dalle lei oahpaheaddji Guovdageainnus, muitala:
– Čakčat 1979:s, go ođđa čállinvugiin álggiimet, de ii lean prentejuvvon ii oktage oahppogirji. Rievdadus lei dan mađe stuoris ovddeš čállinvuogi ektui ahte ii sáhttán dušše duokkot dákkot divustit. Deattamearka jávkkai (x’y) … (xy): bier’go … biergu. Mii fertiimet geavahit ovddeš girjjiid, čállit ieža ođđasis ođđa čállinvuohkái, lohkat korrektuvra, čállit ođđasis, máŋget, čuohppat, heivehit, čuohppat fas ja liibmet. Min veahkkeneavvun ledje iežamet máhttu, liánta ja sihkkungumme, peanna ja tušša, čállinmášiidna, linjála, korrekturláhkka, liibma, skierat jna. Go de leimmet geargan «rievdadit» oahppogirjjiid, de fertiimet ieža ráhkadit hárjehusgirjjiid. Dasa manai issoras ollu áigi. Mii eat ožžon lassibálkká dan barggus, muhto mis lei nana idealisma.
Čakčat 1985 bohte smávit rievdadusat, muhto mii fertiimet fas álgit čállit, čuohppat, máŋget ja liibmet. Rievdadusat omd. nuppi stávval vokála garja ... garjá, persovnnalaš pronomen mi ... mii ektui dagahedje ollu barggu oahpaheaddjái. Dás lei duođaid pinseahtta veahkkin. Eai dallege lean ođđa girjjit prentejuvvon álgoálggus. Lohken nuorra oahpaheaddjin ahte dát dat gal lea beare álgu. Jagis 2002 ledjen skuvlen sámegillii 35 jagi, ja ain dahken justa dan seamma go álgen 1967:s.
 | Ellen Marit Guttorm som lærer ved Kautokeino barneskole sist på 1960-tallet.
Elevene er: Edith Baal, Karen Ellen Marie I. Hætta, Inger-Marie A. Oskal, Ellen Ravdna N. Gaup, Aslak A. Gaup, Ole Morten A. Gaino, Anders Isak A. Oskal, Anders J. Logje, Johan Mathis N. Siri, Ole Nils A. Gaup, Nils Per N. Siri, Henrik Per H. Hætta, Nils Peder N. Gaup, Nils Henrik P. Sara. (Kilde: Muitalusat ja dáhpáhusat Guovdageainnus 8) |
– Munnje ii čuohcan olus go rievdadedje čállingiela 1979:is. Álgen oahpat Bergsland/Ruong čállinvuogi mielde 1967:s. Deattamearka dagahii ahte lei álkit earuhit omd. nominatiivva bus’sá ja akkusatiivva bussá. Sátnegovva ii muitalan mo sáni dadjá jos ii ádde deaddomearkka-systemas maidige, omd. guod’dit gal lei ortnegis, muhto guoddán-sánis ii oainne mo sáni galgá dadjat. Nubbi fuones bealli Bergsland/Ruong:as lei ahte u-bustávva daddjojuvvui dárogiel å-jietnan, omd. gåc’cun čállojuvvui u-bustávain. Oktasaš čállinvuohki lea álkit go Bergsland/Ruong systema máŋgga dáfus. Ovdamearkka dihtii o-bustáva daddjojuvvo å-an lea buorre ođđa čállinvuogis, nugo gohccon. Buorre lea maid ahte sátnehápmi muitala mo sátni daddjo, omd. guottan Bergsland /Ruong ektui guoddan.
Lea erenoamáš vuogas go guovddáškonsonánttaide čállojuvvo h, nu mo sámegielaš gulloge, omd. oahppat Bergsland/Ruong ektui oap’pat. Oktasaš čállinvuogis ii earuhuvvo nammasaš kásusiid gaska: nominatiivva bussa ja akkusatiivva bussa. Mii eat birge deattamearkka haga ja danin sátnegirjjiin oidnojit diekkár mearkkat.
Smávva nuppástusat bohte 1985, eai ge dat ge hehtten mu. Ledjen máŋga jagi jurddašan seamma ášši.
Deattamearkkaid geavaheapmi sátnegirjjis:
[1]
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 3