Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 5. Davvi Girji 2011.

Ellen Bull Jonassen:

Voestes learohkh saemieskuvlesne Snåasesne

Soptsestamme Svein Lundese
Åarjel-saemien gïelese jarkoestamme: Ellen Bull Jonassen

Ellen Bull Jonassen Giesielaantesne Gåebrien sïjtesne, 2008.
(Guvvie: Svein Lund)

Ellen Bull Jonassen reakasovvi jaepien 1958. Tjidtjebe lij Ella Holm Bull (1929-2006), guhte lij akte dejstie mij lea jeenjemes dorjeme juktie åarjelsaemien gïelem jïh ööhpehtimmiem evtiedidh.
Maadthskuvlem veedtsi Brønnøyesne Nordlaantesne, Raavrevijhkesne jïh Snåasesne Noerhte-Trøøndelagesne. Dïhte korrespondasegymnasem Snåasesne vaadtseme jïh Saemiej almetji jïlleskuvlem Johkemehkesne, jïh gåaromefaagem Røørosen jåarhkeskuvlesne lïereme jïh åarjelsaemien lohkeme Noerhte-Trøøndelaagen Jïlleskuvlesne jïh Upmejen universiteetesne.

Ellen Bull Jonassen åarjelsaemien lohkehtæjjine barkeme jïh aaj oktebisnie jarkoestæjjine. Jaepien 2008 raejeste dïhte gïelekonsulentine barkeme Snåasen tjïeltesne.

Aarebi manne skuvlem eelkim dle mov fuelhkie lij dah aajnehke saemieh voenesne, nov amma dah aajnehke mah saemiestin. Mov eejhtegh sinsitnine jïh maanide saemiestin, jïh joekoen tjidtj’-aahka båvvastehti mijjieh edtjimh saemiestidh. Bene mijjieh maanah varki siebriedahkeste mïerhkelgovvimh jïh jeenjemes daaroestimh.

Njieljie maadthskuvlh

Skuvlem eelkim jaepien 1964. Dan aejkien lij ajve akte åarjelsaemien skuvle Aarbortesne, bene ij gåessie gænnah mijjen eejhtegh soptsestin mijjieh edtjimh dohkoe, im raaktan daejrieh mannasinie gænnah. Skuvlem eelkim aktem jaepiem sïejhme skuvleaalkoven åvtelen, bene dle 3. klaassem göökth veedtsim, juktie gosse skuvlem illim dle seamma båeries jeatjabigujmie. Dej göökte voestes jaepiej Barstad skuvlesne veedtsim Velfjovlesne Brønnøyesne. Gåalmeden jaepien lim Raavrevijhkesne. Gåabpaginie skuvline dle dovne manne jïh jeatjah saemien maanah neerrehtimmiem dååjrehtimh dannasinie mijjieh limh saemieh, dannasinie saemiestimh, jeatjah gaamegh utnimh, jallh mijjieh gejhkiebearkoem voejelaejpine utnimh skuvlesne. Jeehtin vestieslaakan hopsi. Muvhten aejkien dle mijjem ålkoestin dannasinie mijjieh limh «finnunga».

Barstad skuvlesne dle ajve åabpebe jïh manne mah lin saemieh, bene Raavrevijhke badth akte saemien voene, juktie nov lea rovnege dah idtjin mijjem gïemhpeslaakan desnie dåastoehtin. Ihke saemieskuvle edtji Snåasesne aelkedh jaepien 1968, dle tjidtjebe barkoem åadtjoeji akten jaepien åvtelhbodti juktie skuvleaalkovem soejkesjidh, gaskem jeatjah learoevierhtieh evtiedidh. Dellie barki dejnie mij mænngan gærjine Lohkede saemien sjïdti. Dellie lim voestegh aktem jaepiem Brede skuvlesne. Dellie lim seamma klaassesne dejgujmie mah nynorsk ööhpehtimmiegïeline utnin, bene manne edtjim bokmål tjaeledh juktie manne dam dejnie jeatjah skuvline åtneme. Snåasesne idtjim irhkemem dååjrehth, vaallah jeatjah saemien maanah gænnah.

Ella Holm Bull Ella Holm Bull

Voestes learohkh saemieskuvlesne

Saemieskuvle Snåasesne (mænngan Åarjel-saemiej skuvle) eelki jaepien 1968, jïh tjidtjebe lij lohkehtæjja desnie voestesiereste.

Annje voestes skuvlebiejjiem måjhtam, mij lij mov voestes biejjie 4. klaassesne. Dellie böötimh Dagsrevyesne jïh plaerine, juktie nov amma guarkajimh mijjieh limh meatan mesnie akt sjïere. Aaj mænngan dam dååjrimh, ihke mijjen skuvlem jïjnjem goerehtin jïh kraanskoejin. Muvhten aejkien dle skuvleklaassh guessine böötin jïh sïjhtin saemieskuvlem vuejnedh. Dellie jïjnjh jåasoeh gyhtjelassh åadtjoejimh, jeenjesh idtjin daejrieh gænnah saemieh Trøøndelagesne årroejin.

Tuhtjim hijven saemieskuvlesne aelkedh. Lij mij akt jeatjah aktene skuvlesne årrodh gusnie jïjnjh saemien learohkh, goh saemien unnebelåhkosne årrodh aktene nöörjen skuvlesne. Nov lij joekoen hijven dååjredh mijjieh dan jïjnjh saemienmaanah ektesne, dellie boerehkelaakan domtimh. Aaj luste maanajgujmie åahpenidh dubpede Elgåeste åerjielisnie. Dellie voestes aejkien vueptiestimh dah ovmessie smaaregh åarjelsaemien gïelesne. Mijjieh goh åerpenh sjïdtimh, jalhts manne jïh mov åerpenh idtjin internaatesne årroeh, dle limh ektesne eejehtallemisnie juktie mijjieh internaaten lïhke årroejimh.

Aalkoelistie dle saemieskuvle jïjtse internaatem utni, bene ij jïjtse skuvlem. Voestesieresne lij akte jïjtse saemien smaaveskuvleklaasse Vinjen skuvlesne. Bene mijjieh mah lin 4.- 6. klaassesne aktene sïejhme daaroen klaassesne veedtsimh, jïh dle klaassem leehpimh gosse edtjimh tæjmoeh utnedh saemien gïelesne jïh kultuvresne. Easkah gosse 7. klaassesne veedtsim, dle 4.- 6. klaasse aaj jïjtse saemien klaassine sjïdti, bene idtjim manne åadtjoeh dam dååjredh.

Jaepien 1976 dle saemieskuvle Vinjen skuvlem leehpi jïh Folkets hus leejji, jïh jaepien 1977 raejeste skuvle jïjtse gåetiem åadtjoeji. Dellie tjidtjebe rektovrinie sjïdti. Bene dellie manne joe skuvlem galhkeme, juktie im manne desnie vaadtseme. Saemieskuvle lij jïh annje lea, akte maanaskuvle.

Noereskuvlem veedtsimh Snåasen noereskuvlesne. Mijjieh limh aktene sïejhme daaroen klaassesne, tjoerimh ajve klaassem laehpedh gosse edtjimh saemien, vytnesjimmiem jïh kultuvredaajroem utnedh. Såemies tæjmoeh 0. tæjmojne utnimh, jallh laavadahki gosse doh mubpieh learohkh eah lin skuvlesne. Åadtjoejimh aaj dåeriedidh gosse saemieskuvle edtji leekedæmman jallh jeatjah sjïere öörnedimmiej gåajkoe, bene dellie tjoerimh pryövenassh mænngan vaeltedh mejtie doh jeatjah learohkh åtneme mearan mijjieh limh båarhte.

Sameskolen Åarjel-saemiej skuvle, 2004
(Guvvie: Svein Lund)

Åarjelsaemien goh faage

Gosse Åarjel-saemiej skuvle eelki jaepien 1968, dle åarjelsaemien voestesaejkien ööhpehtimmiefaagine sjïdti.

Dan aejkien gaajhkh learohkh ånnetji saemien meehtin gosse skuvlem eelkin, ij guhte idtji maam maehtieh, bene dah ellen jeanatjommes sån daaroen goh sov nænnoesommes gïelem utnin. Sinsitnine dle learohkh jeenjemes daaroestin, bene naa jïjnjh saemien baakoejgujmie.

Saemienööhpehtimmesne idtjimh dan jïjnjh gærjah utnieh viehkine. Ij akte trygkesovveme gærjah gænnah. Mijjieh stensijlh nåhtadimh mah mænngan gærjine Lohkede saemien sjïdti. Seamma gærja gaajhkine klaassine åtnalgi. Mijjieh dejtie voestes stuhtjide dan gellie aejkieh lohkimh juktie minngemosth dle dejtie åejjesne meehtimh. Voestesieresne dle tjidtjebe aajnehke lohkehtæjja saemien gïelesne, jïh manne tjidtjebem lohkehtæjjine utnim gaajhki jaepiej, 4. klaasseste 9. klaassese. Dïhte gaajh jïjnjem ööhpehtæmman jïjtje darjoeji, jïh mænngan dam gaervies learoegærjine evtiedi. Lissine aaj jïjnjh tæjmoeh mijjen kultuvren jïh histovrijen bïjre utnimh, dovne gïeletæjmojne bene aaj goh jïjtse faage. Saemien vytnesjimmiem aaj utnimh.

Korrespondasegymnase jïh almetji jilleskuvle

Noereskuvlen mænngan dle Karasjohkese vöölkim edtjim gymnasem vaedtsedh. Bene dan åvteste dah læjhkan idtjin naan faalenassem utnieh åarjelsaemien gïelesne, dle orrijim göökte våhkoej mænngan. Mubpien jaepien dle eelkim dam maam gåhtjoeji korrespondansegymnase Snåasesne. Dïhte lij akte pryöveöörnege dejtie noeride Snåasesne mah edtjin gymnasem vaedtsedh jïh seamma aejkien åadtjodh gåetesne årrodh. Muvhth lohkehtæjjah noereskuvlesne dåarjoeööhpehtimmiem utnin ovmessie faagine, bene åajvahkommes tjoerimh tjaaleldh barkoeh seedtedh Norsk korrespondanse-skuvlen gåajkoe. Dannasinie mijjieh idtjimh pryövenassh jïh tentamenh utnieh dle tjoerimh eksamenem vaeltedh gaajhkine faagine goh privatisth. Daesnie manne åadtjoejim, goh aajnehke learohke, åarjelsaemien baaltegïeline vaeltedh. Ij lij dan gellie mov åvtelen maam dam vaalteme, im raaktan daejrieh mejtie lij naaken. Manne gaajhkh dah gærjah lohkimh mah lin åarjelsaemien gïelesne, jïh eah lin dah gellie. Røros-samiske tekster jaepeste 1943, båeries ortografijine, Sáemien lùkkemegærja jïh Lohkede saemien. Idtjim naan baakoegærjam utnieh, juktie ij lij annje naan baakoegærja dellie. Byjjeslaakan idtjim ööhpehtimmiem utnieh, viehkiem gujht tjidtjiebistie åadtjoejim, bene dïhte lij eevre privaate. Knut Bergsland lij mov sensovre. Gymnasen mænngan dle Saemiej almetji jïlleskuvlen gåajkoe Johkemehkesne vöölkim, jïh vytnesjimmiem lïerim. Desnie lij aaj ööhpehtimmie åarjelsaemien gïelesne. Bene ööhpehtimmiefaalenasse fer aelhkie sjïdti munnjien desnie, juktie manne åadtjoejim pryövedh lohkehtæjjine årrodh. Dellie aktem maanam voestes klaassesne ööhpehtim åarjelsaemien gïelesne. Dïhte lij akte nuhteligs dååjrehtimmie mestie jïjnjem lïerim. Akten boelhken aaj kuvsjem utnim geerve almetjidie iehkedi.

Dellie aktem jaepiem veedtsim Røros yrkes-skuvlesne, vaarjoegåaromem lïerim. Dan mænngan Oslose vöölkim edtjim lohkedh, bene dellie nåajsan sjïdtim jïh ånnetji mænngan dle orrijim. Geellebe, Jarle Jonassen lea båatsoesaemie Røørosen dajveste, Gåebrien sïjtesne. Mijjieh gåetiem bigkimh Praahken lïhke jïh desnie aaj bovtsigujmie gïehtelamme mænngan. Dïhte aaj eadtjohke orreme politihken barkosne, dovne NBR’sne jïh Saemiedigkesne, gusnie meatan orreme aalkoelistie.

Learoegærjah tjöövken buertesne darjoeji

Manne lim gåetesne maanajgujmie 1980-låhkosne. Dellie tjidtjebem ånnetji viehkiehtim altese gïelebarkojne, jïh aaj bieliejaepien åarjelsaemien lohkim jïlleskuvlesne Lievengisnie. Manne jïjnjem lïerim gosse tjidtjebem gærjajgujmie viehkiehtim. Manne gujht daam barkoem dåeriedamme dehtie tïjjeste manne maadthskuvlem veedtsim jïh goske tjidtjebe sealadi. Voestegh ajve stensijlh, måjhtam mijjieh plååvedimh dejstie stensijlijste. Dïhte learoegærjah gåetesne darjoeji, tjöövken buertesne. Naakede destie maam voestegh darjoeji lij baakoelæstoem tjaeledh dan gærjese Lohkede Saemien. Dïhte smaave paehperh baakoejgujmie jïh jarkoestimmiejgujmie tjeeli, jïh mijjieh maanah tjoerimh viehkiehtidh dejtie aalfabeten öörnegisnie bïejedh. Mænngan åadtjoejim viehkiehtidh baakojde maasjinesne tjaeledh. Måjhtam manne tuhtjim dan hijven gosse åadtjoejim orre maasjinesne tjaeledh, mij dagkerh «kulehode» jïh «rettetast» utni. Mænngan aaj daatovrem åadtjoejimh. Dellie sagki aelhkebe sjïdti gaajhkh barkoeh darjodh.

Tjidtjebe tuhtji lij vihkeles kultuvrem vååjnesasse buektedh gïeleööhpehtimmesne jïh learoegærjine. Dannasinie guvviedi disse maam tjeeli, guvvieh mah saemien byjresem vuesiehtin. Bene tjidtjebe ij lij naan tjiehpies guvviedæjja, juktie stilli naan jeatjebh buerebelaakan guvviedidh dejnie trygkeme learoegærjine.

Maanah saemieskuvlen internaatesne.

Mijjen golme maanah jïh gaajhkesh saemieskuvlesne Snåasesne vaadtseme. Mannem jïjnjem leejhti ihke manne mov maanide skuvlese seedtim. Jïjtje idtjim manne dam tuhtjh, vaallah manne baajim mov maanah aelkedh dennie skuvlesne mij lij bööremes dejtie. Mijjieh dan aavrehke ihke åadtjoejimh skuvlem veeljedh. Ih guhte dejstie mænngan mijjem laajhteme ihke dah tjoerin saemieskuvlesne vaedtsedh jïh ij dennie lïhkemes skuvlesne. Hævvi lij akte aevhkie dej aahka gon aajjah lin desnie.

Lohkehtæjja jïh gïelebarkije

Gosse manne jïh mov åerpenh byjjenimh, tjidtjemes lij lohkehtæjjine jïh rektovrinie, jïh seamma aejkien learoegærjah tjeeli jïh eadtjohke lij saemien ööhpehtimmesne gellielaakan. Dennie aktene bielesne dle ïedtjem åadtjoejimh åarjelsaemien gïelen jïh kultuvren åvteste, bene dennie mubpene bielesne ij lij fryöjstehke lohkehtæjjine sjïdtedh, juktie ij guhte mijjeste lohkehtæjjaskuvlem vaadtseme. Læjhkan lohkehtæjjine barkeme naan jaepieh. Jaepien 2002, gosse dïhte nööremes lij 5. klaassesne dle mannem gihtji mejtie sïjhtim Snåasese båetedh saemienlohkehtæjjine årrodh. Edtjim aktem jaepiem årrodh, bene vïjhte sjïdtim. Dej golme voestes jaepiej lim ajve lohkehtæjja, dej göökte minngemes jaepiej dovne lohkehtæjja jïh gïelebarkije.

Saemienööhpehtimmie lij dovne learoehkidie saemieskuvlesne, jïh maajhööhpehtimmien tjïrrh jeatjah skuvlide. Eelkim maajhööhpehtimmine akten learoehkasse gåalmadinie klaassesne, jïh idtjim dan jïjnjem utnieh viehkine. Juktie lij naa jïjnjh dovne teknihkeles jïh pedagogeles haestemh. Mænngan aaj learohkem åadtjoejim voestes klaassesne. Dellie tjoerim aaj ikth asken learohken skuvlese vuejedh juktie manne åadtjoejim learohkem råakedh. Jis im dam dorjeme dle im vïenhth daate gåaradamme.

Seamma aejkien saemien lohkim Upmejen universiteetesne, jïh C- jïh D-daltesidie veeltim. Golme mijjeste studentijste aaj lohkehtæjjine A-daltesisnie. Nov amma dïhte fer jïjnje sjïdti seamma aejkien.

Jaepien 2006 tjidtjebe sealadi jïh jaepien mænngan Snåaseste juhtim. Dellie eelkim oktebisnie jarkoestæjjine barkedh, jïh baalte lim lohkehtæjjine Upmejen universiteetesne bielietïjjen. Bene gosse oktebisnie jarkoestæjjine barkeme aktem jaepiem, dle tuhtjim lij buerebe orreme gïeline barkedh daajroes baalhkine jïh barkoetïjjine, juktie dellie syökim jïh barkoem åadtjoejim goh gïelekonsulente Snåasen tjïeltesne. Daate barkoe tseegkesovvi gosse Snåase jaepien 2008 raejeste meatan sjïdti reeremedajvesne saemien gïelide.

Fer soejmilaakan jåhta åarjelsaemien learoevierhtieh darjodh. Fer vaenie mah maahtoem utnieh learoevierhtieh darjodh, jïh jeenjesh dejstie lohkehtæjjijste ajve bieliejaepien åarjelsaemien lohkeme. Mov mïelen mietie dle nåake laavenjostoe dej skuvli gaskem mah ööhpehtieh åarjelsaemien gïelesne gosse lea learoevierhtiej bïjre.

Saemien fuelhkesne

Geellebe ij saemesth, juktie mijjieh sinsitnine daaroestieh. Manne maanide saemiestim gosse dah lin smaave, mænngan vïerrebe sjïdti, jïh jeenje jeenjebe daaroen sjïdti. Bene mov båarasommes daktere golme maanah åådtjeme jïh dïhte ajve saemeste dejtie. Juktie daelie månnoeh nööremes nïejte aaj ajve saemiestien dejtie. Numhtie jïjnjh fuelhkine, dah smaave maanah mijjem viehkiehtieh eadtjohke gïeleutniejinie sjïdtedh. Daelie sagki daamtajåbpoe govlem eejhtegh ajve maanide saemiestieh – dah dovne voerkesåbpoe sjïdteme jïh aaj vielie åarjelsaemien lïereme.

Eará artihkkalat Sámi skuvlahistorjá 5-girjjis