norflagg.jpg På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 6. Davvi Girji 2013.

Eivind Bråstad Jensen:

Sámegiella oahpaheaddjioahpahusas 1973 rádjái

Sámás: Issát Sámmol Heatta

Eivind Bråstad Jensen sámi skuvlakonferánssas Romssas 2004.
(Govva: Svein Lund)

Eivind Bråstad Jensen lea daid gaskkas geat leat čállán eanemusat sámi skuvlahistorjjá birra. Son lea almmuhan ollu girjjiid, ee. Fra fornorskningspolitikk til kulturelt mangfold ja Skoleverket og de tre stammers møte. Sámi skuvlahistorjá 3:s. son lea čállán artihkkala Rivttes guvlui? Loabága sámegieloahpahusa árvvoštallan.

Eivind Bråstad Jensen lea riegádan 1946:s ja bajásšaddan Romssa gávpogis. Doppe son váccii álbmotskuvlla, gymnása ja lei 1965:s vuosttaš joavkkus geat válde filosofiija ovdaoahpa doppe. Dasto son válddii davviriikkaid gielaid vuođđofága, historjjá gaskafága ja pedagogihka váldofága Oslo universitehtas. Son lea bargan oahpaheaddjin vuođđoskuvllas ja allaskuvllas, leamaš Romssa universitehta diehtojuohkindirektevran, Romssa fylkka oahpahusdirektevran ja Romssa universitehta doseantan. Son lea leamaš penšunistan 2011 rájes, muhto goitge doaimmaha ain universitehta dutkamiid.

Sámi oahpaheaddjioahpu álgu

Norgga eiseválddit beroštišgohte duođas sápmelaččaid mišuneremis ja oahpaheamis 1700-logu álggus. Thomas von Westen-báhppii biddjui bargun jođihit sápmelaččaid mišuneren- ja čuvgehusbargguid. Son vuođđudii skuvlla dasa 1717:s, Seminarium Scolasticum Troanddimis. Dat lei katedrálaskuvlla olis ja galggai oahpahit sápmelaččaid oahpaheaddjin. Pietisttalaš ideologiija mielde galggai mišunerejuvvot sápmelaččaid iežaset gillii.

Maŋŋel go von Westen jámii 1727:s, de ovtta áiggi besse njunušteologat atnit dárogiela sápmelaččaid mišuneremis. Seminarium Scolasticum heaittihuvvui dasto. Ledje nu heajos vásáhusat dárogillii mišuneremis ahte eiseválddit 1752:s álggahedje fas miššuvdnaskuvlla Troanddimii, Seminarium Lapponicum. Dan skuvllas jorgaledje maiddái girjjiid sámegillii.

Kong Fredrik 5

Danmárkku ja Norgga gonagas Fredrik 5.

Gonagas Fredrik 5 álggahii Seminarium Lapponicum. Olgeš bealde mii čájehit originálagillii oasi gonagaslaš gohččumis seminára birra.

Copie Bog af
Seminarii Fridericiani Lapponici Oprettelse
ved allernaadigst Rescript af 24de Martii 1752
samt
de derover holdte Regnskaber fra 24de Martii 1758 af begyndte
og ordlydende for hvert Aar indførte

Friderich den Femte af Guds Naade Konge til Dannemark og Norge, de Venders og Gothers, Hertug udi Slesvig, Holsteen, Stormarn og Ditmarsken, Greve udi Oldenborg og Delmenhorst:

Vor gunst tilforn! Efterat Vi allernaadigst have approberet, at et Seminarium lapponicum i Vor Kjøbstad Tronhiem skal oprettes for derudi at dressere nogre duelige subjecte, der i Tiden kunde bruges til Lærere for Lapperne i Finnmarken og Nordlandene, og behandle dem i deres eget Sprog til Missions Værkets bedre Frugt og Fremgang blant dem, have Os Elskelig Præses og Tilforordnede udi Collegio de cursu Evangelii promovendo1, nu efter Correspondence og nøyeste Overlæg med Dig, gjort Os allerunderdanigst Forslag til dette Seminarii Istandsettelse og Docentia underhold og Løn. Og som Vi samme Forslag i alt allernaadigst have approberet. Saa give Vi Dig hermed tilkiende

1. at Vi under denne Dags dato allernaadigst have beskikket Sognepræsten for Augsvoldsnæs Menighed i Christiansands stift, Os Elskelig Hr. Knud Leem til at være Docens ved bemelte i Tronhiem indrættede Seminarium lapponicum og at underviise i det lappiske Sprog saa mange alumnos af den latinske Skole sammesteds, som der maatte findes fornøden at udvelge, og saa mange Timer om Ugen, som dertil udkræves, samt at fuldfærdige, saasnart mueligt, det under hænder havende Lexicon lapponicum, og derfor at nyde aarlig indkomst 500 rd. med Præsicat af Professor Lingvæ lapponicæ.

(2.- 7.) (Utnevnte prester og inntektskilder for seminaret) ..

Derefter Du Dig allerunderdanigst haver at rette, og Os ellers at indberette, at Du denne Vores allernaadigste ordre haver bekommet, Befalendes Dig Gud, Skrevet paa Vort Slot Christiansborg i Vores Kongl. Residents Stad Kjøbenhavn den 24de Martii 1752, Under vor Kongelig Haand og Signet.

Friderich R

Holstein

1774:s bođii dánskalaš Markus Frederik Bang bisman Trøndelagii ja Davvi-Norgii.. Nu go dat bisma gii álggii su maŋŋil, Johan Christian Schønheyder, de son gáibidii ahte buot oahpahus ja sárdnideapmi galggai dárogillii (dánskkadárrui), ja su dáhtu mielde heaittihuvvui Seminarium Lapponicum. De čájehuvvui ahte Banga ja Schønheydera dárogielgohčus ii lean ovddidan sápmelaččaid čuvgehusa, dat lei baicca hehtten daid bargguid.

1816:s bođii Peder Vogelius Deinboll Čáhcesullui suohkanbáhppan ja maŋŋil šattai Nuorta-Finnmárkku proavásin. Sus lei duohta jáhkku ahte girku ja skuvla fertii ovttastallat sápmelaččaiguin daid iežaset gillii. Danne ferteje maiddái oahpahit sámegielat báhpaid ja oahpaheddjiid. Stuoradiggeáirrasin son evttohii cegget Čáhcesullui oahpaheaddjiseminára. 1822:s mearridii Stuoradiggi ásahit dakkár seminára, ii lean gal Čáhcesullui, muhto Runáššái. Dat doaibmagođii doppe 1826:s.

17- ja 1800-logus lei čađat riidoáššin ahte galge go sápmelaččat oahpahuvvot dárogillii vai sámegillii. Runášši seminára vuođđudeapmi čájeha ahte sámegiela bealušteddjiin lei fápmu 1800-logu álggus. Áigumuš lágidit sápmelaččaide čuvgehusa ja oahpahusa sámegillii lei ge jur guovddážis go Stuoradiggi mearridii ásahit oahpaheaddjiseminára Runáššái, dan vuosttaža Norgii maŋŋel 1814.

Runášši seminára vuosttaš skuvlastohpu.
(Kilde: http://lokalhistoriewiki.no/index.php/Trondenes_Seminar)
Nils Gundersen lei Runášši seminára oahpaheaddjin 1826–40. Son lei áidna sápmelaš gii lei seminára oahpaheaddjin.
(Sárgun: Arthur de Capell Brooke: A winter in Lapland, 1827)

Simon Nicolai Kildal lei seminára vuosttaš hoavda. Vuosttaš oahpaheaddji lei sápmelaš Nils Gundersen (Gundar-Niillas), gii lei Deanus eret ja lei bargan oahpaheaddjin sámiide Muosáin. Sus ii lean formálalaš oahppa, son lei oahppan muhtun muddui sámemiššonearain. Seminára vuosttaš jagi rájes lei sámegiella lassifágan oahpahusas. Dat lei ovttalágan buot ohppiide beroškeahttá man čerdii sii gulle. Nu šattai dilli buot sámegieloahpahussii, ja maŋŋil maiddái suomagieloahpahussii dán semináras dassážii go buot dakkár oahpahus loahpahuvvui doppe 1905:s (sámegiella) ja 1906:s (suomagiella). Semináras lei vuosttaš beaivvi rájes dáru oahpaheaddjioahppu sámi ja dáčča ohppiide

Duhtameahttunvuohta sámi ohppiiguin

Seminára vuosttaš jagi lohke dušše sámi oahppit sámegiela. Guokte ovddimusa leigga kárášjohkalaš Samuel Samuelsen Anti ja Hans Mortensen Kolpus, gii bođii Mátta-Várjjagis, ja soai birgiiga bures semináras. 1828:s čálii Kildal Girkodepartementii Anti dáfus ahte son «bođii seminárii golggotmánu 5.b. measta áibbas ovdamáhtolašvuođa haga. Dan oanehis áiggi go son lea leamaš dáppe, son lea ovdánan sakka. Son lohká dál bures ja rievttes nuohtain vaikko makkár dárogiel girjjis, ja lea čálligoahtán diktáhtaid ja čállinbihtážiid dárogiel stiilačállingirjji mielde. Son lea čađat viššal ja gearggus, ja dat dahká sutnje buori doaivvu».

Kolpusa birra čállo seamma čállagis ahte son «bođii seminárii njukčamánu 18.b. diibmá, ja sus ii lean dalle eará máhtolašvuohta go religiovnna diehtu sámegillii. Dál son dárosta juo beanta bures, čállá oalle bures diktáhtaid, ja ráhkada oahpahallanbihtážiid čálalaš dárogillii (...) Son árvvoštallá oalle bures, lea oahppoáŋgir, ja sus lea buorre doaivva birget. Sámegiela son oahpahallá beaivválaččat sátnegirjjiin ja grammatihkain».

Moadde jagi das maŋŋil šaddagohte diekkár dieđáhusat sámi ohppiid birra dađistaga heajubun. 1833:s juo čállá Kildal guoktása birra ahte soai «luohpaba dál hejot válbmanan, vaikko oahpaheaddjit leat golahan ollu višu sudnuide. Dat vuolgá das go giella lea hehttehussan, ja heajos ráhkkaneamis sudno ruovttuin oahpahussii. Nuppi guovdu lea sivvan gullevaš báhpa (Stockfleth) fuollameahttunvuohta dán oahpahussii oahppofáttáid válljemis, go dáppe leat áigi ja ruđat golahuvvon duššái, almma veaháge doaivagiin ahte dakkár ohppiid oahpahus livččii boahtteáiggi ávkin oahpahusásahusaide».

Go Kildal gulai ahte Stockfleth 1834 čavčča áiggui váldit oahpahussii vel golbma Nuorta-Finnmárkku oahppi, de son čálii ee. ná bismii: «Stockfleth áitá dál sáddet midjiide fargga 3 árvideamis jallas finnmárkulačča (...) Doaimmastis áŋgirušadettiin Finnmárkku beali sutnje galggašii čuvgejuvvot ahte moadde jierpmálaš lulli olbmo livčče várra sakka eanet ávkin olmmošálbmoga ovdáneami dáfus doppe. (...) Sámegiela, erenoamážit go dan vásiha ja gieđahallá beaivválaččat, ii suige leat mihkkege noaidegoansttaid háhkat.»

Sámi ohppiide šattai dađistaga váddáset olahit seminára gáibádusaid 1830-logus. Eará sániiguin sáhttá dadjat ahte seminára mielas ledje badjelmeare váddásat dat gáibádusat maid dát ohppiidjoavku dagahii sidjiide.

Unjárgalaš Peder Iversen Banne ja deatnolaš Iver Nilsen Bonakas, leigga 1846 rádjái leamaš semináras 4 jagi ja 5 mánu. Čállosis Girkodepartementii čilgii hoavda čuovvovaččat manne soai leigga leamaš semináras guhkit go lobálaš áiggi, mii 1836:s lei mearriduvvon 4 jagi: «Giella ja sudno ollislaš diehtemeahttunvuohta heađuštii sudno searvamis dan guovtti dárogielat oahpaheaddji oahpahussii.(...) Eai soai bálljo ovdánan. Soai fertiiga leat dáppe guhkit vai sudnuide adnon ruđat eai šattaše duššás golahuvvon.»

Bonakas dattege ii nagodan olahit dohkálaš semináraoahpa. Banne gal nagodii dan, muhto son ges ii soabadan girkolaš eiseválddiiguin, ja 1853:s bisma sáhkkohii su máksit 2 spesidáleha «danne go ii boahtán proavása galledeapmái dán jagi».

Seminára 25 vuosttaš doaibmanjagi (1851 rádjái) lei dat válbmen dušše 14 sámi oahpaheaddji. Dain barge bealli vuollel 10 jagi danne go vádjoledje árrat eret dehe celkojedje eret. Dušše golmmas sis barge oahpaheaddjin guhkit go 20 jagi.

Čájehuvvui maiddái nu hoavdda čálalaš dieđuid mielde ahte sámi semináraoahpaheaddji Nils Gundersen ii dohkken oahpaheaddjin eará go sámegielas. Dađistaga eanet duhtameahttunvuohta su bargguin dagahii ahte son oaččui penšuvnna 1840:s. Nils Gundersen šattai nu ii dušše seminára vuosttaš sámi oahpaheaddjin, muhto maiddái maŋemussan, vaikko doppe oahpahuvvui máid sámegielas gitta 1905 rádjái. Stockfleth evttohii sin bidjat virgái sámi semináralačča Kolpusa go Gundersen heittii 1840:s, muhto evttohus ii dohkkehuvvon. Seminára hoavda oaivvildii deháleabbon máhttit teologiija go sámegiela. Cand.theol. Jakob Wetlesen, guhte oaččui virggi, máhtii hoavdda dieđuid mielde 1846:s ain nu hejot sámegiela ahte oahppit dat duohtadilis doibme sámegieloahpaheaddjin. Go Gundersena sadjái bidje oahpaheaddjivirgái dáčča teologa gii ii bálljo máhttán sámegiela, de dovdo das ahte seminára lei ložžegoahtán geatnegasvuođas oahpahit sámegiela. Go seminára álggahuvvui 1826:s, de lei doppe sápmelaš oahpaheaddjin, ja dáčča hoavdan. 15 jagi maŋŋil lei dáčča hoavdan ja 2 dáčča oahpaheaddjin. Maŋŋil barge eanas áiggi dáčča teologat sámegieloahpahusain, nu go sámemiššuvnnas lei vierrun.

Romssa seminára sullii 1900:s. Semináravisttit ledje gárvvisin 1865:s.
(Govva: Perspektivet museum)

Sápmelaččat geat ledje ollašuhttán oahpaheaddjioahpu semináras, eai lean goitge njuolga dohkálaččat oažžut bistevaš oahpaheaddjivirggi. Sámi seminarista Per Persen Holm oaččui dieđu 1861:s ahte son biddjui dušše gaskaboddosaš oahpaheaddjin Unjárgii. Son sáhtii gal oažžut bistevaš virggi «go son oažžu gáibiduvvon duođaštusa su dárogielmáhtolašvuođastis». Maŋŋel go lei bargan vihtta jagi daid eavttuid mielde, de dieđihuvvui ahte son lassin sámegillii máhtii dohkálaččat sihke dárogiela ja láttegiela, muhto go sus muđui váillui ánsu, de son fertii ain dohkkehit gaskaboddosaš virggi.

Eiseválddiid eahpádus ja cuiggodus sámi oahpaheddjiid guovdu čavggai ja lassánii. Unjárgga suohkanbáhppa Nils A. Aall dovddahii ja celkkii ahte sápmelaččat eai dohkken oahpaheaddjin. Dan son duođaštii namuhettiinis ovcci sámi oahpaheaddji maid gohčodii sihke juhkkin ja gávnneheapmin. Aalla dieđuid mielde ledje ge dat sámi oahpaheaddjit oalát čurbošan oahpaheaddjivirggiineaset. Son garrasit rávvii ahte sápmelažžan riegádan olbmuid eai galgan váldit oahpaheaddjin danne go dain váilo «dárbbašlaš vuoiŋŋalaš ja rumašlaš láhjit, ja danne go vel sin buoremusat ge eai ipmir veahášge mii jegolašvuohta ja ortnetvuohta lea».

Hámmárfeastta proavás K. Rode oaivvildii ges vásihan ahte «dat unnánaš mii sápmelačča lea čuvvon go son boahtá semináras, láhppo fargga, ja son čierasta fas ruovttoluotta iežas álgodássái». Danne livččii buoremus «bidjat sápmelaččaide oahpaheddjiid geain njálmmiin dárogiella čuodjá eallasit ja čielgasit, ja geat eallimisttis leat ollásit searvan dáru álbmoga vugiide».

Vaikko dalle ledje ge dakkár guottut ja oainnut, de gávdnojedje goitge sápmelaččat, láddelaččat dehe seaguhussogalaččat geaid eiseválddit dohkkehedje ollásit oahpaheaddjin. Kapellána Chr. Aug. Christophersen dieđihii čállagisttis 1874:s ahte kárášjot-sápmelaš nders Andersen Jox, gii dalle lei oahpaheaddjin átta-Várjjagis, lei erenoamáš čeahpes oahpaheaddji gii «sáhtii doaibmat fámolaččat ja goitge láđisvuođainis ja jierpmálašvuođainis nu vuolledássásaš álbmogii go Mátta-Várjjaga sápmelaččat ledje, sihke morálalašvuođa ja jurddašanfámuid dáfus. Son lei stuora doaivvan ja jur čikŋan oahpaheddjiid virgegoddái.» Ollu dán rámis ja buori árvvoštallamis dáiddii vuolgit das go Jox mánnán ja nuorran juo lei bajásšaddan dáčča biebmováhnemiid luhtte.[1]

Sierra seminára sápmelaččaide?

1847:s čoahkkanedje riikka eará bismagottesemináraid hoavddat Christianiai gos galge ráhkadit ođđa, oktasaš njuolggadusaid ja ođđa oahppoplána semináraide. Sii evttohedje sierra seminára dehe «unniduvvon mihtuid mielde oahpahusásahusa sámi oahpaheddjiid váste», mii lei dárkilit heivehuvvon sin álbmoga eallimii, gillii ja ovdáneapmái. Sii oaivvildedje ahte ii lean vuogas ráhkadit sápmelaččaide ja dáččaide ovttalágan oahppoprográmma seamma oahppoásahusas danne go dat guokte álbmoga ledje nu guovtteláganat oahppodási ja eallinlági dáfus. Ja nu evttohedje seminárahoavddat sierra sámi oahpaheaddjioahpu – ja dat oahppu galggai vuođđuduvvot sápmelaččaid giela ja kultuvrra mielde.

Stockfleth vuosttaldii garrasit sierra sámi oahpaheaddjioahppo-institušuvnna. Jos evttohus dohkkehuvvui, de šattai su oaivila mielde measta veadjemeahttun sápmelaččaide oahppat dárogiela, dáčča kultuvrra ja dan álbmoga vugiid. Son oaivvildii ahte oahppodási erohusat ledje baicca ággan ahte ii galgan juohkit sámi-dáru seminára guovtti oassái. Stockfleth čuoččuhii ahte daid erohusaid ii sáhttán jávkadit almma ahte sápmelaččat ovttastallagohtet singuin geain lei alit oahppodássi. Departemeanta ii áigon ásahit sierra sámi oahpahusa, muhto mearridii ahte maiddái maŋŋel go seminára sirdojuvvui Romsii 1848:s, de galge das sihke sámi ja dáčča oahppit.

Foanda dáruiduhttima ovddideami váste - Finnefondet

Gonagaslaš resolušuvdna 1851:s nannii ahte jahkásaččat galggai juohke bušeahtta-áigodagas 1851:s gitta 1854 rádjái juolluduvvot 1 000 spd[2] mii dárkilet ságastallama mielde galggai adnot «jur njulgestaga dan váste ahte lágidit sápmelaččaide dárogielmáhtolašvuođa». Ruhtajuolludeapmi geardduhuvvui ja gohčoduvvui fargga Finnefondetin. Dán foandda ásahemiin 1851:s daddjojit Norgga riikka eiseválddit rievdadišgoahtán politihkaset ja guottuideaset sápmelaččaid ja láddelaččaid guovdu dađistaga čielgaset dáruiduhttimin 1850-logu rájes gitta guhkás 20. čuohtejahkái.[3]

«Overgangsdistrikt», rievdadusguovlu-namahus biddjui namahussan guovlluide gos orui ábuheame golahit Finnefoandda ruđaid. Dat guovllut ledje 1853:s Hámmárfeastta, Áltá-Dálbmeluovtta ja Láhpi báhpagielddat Oarje-Finnmárkkus, buot Romssa proavásgoddi, Leaŋgáviika ja Ivvárstáđit Romssas ja Ufuohta ja Lodegiid báhpagielda Nordlánddas. Lei nu ahte stuora oasit Finnmárkkus, nu go buot Nuorta-Finnmárku ja Čuđegieddi, Guovdageaidnu ja Kárášjohka Oarje-Finnmárkkus 1850-jagiid ain adnoje nu nanu sámi guovlun, ahte doppe ii ábuhan viggat vuoruhit dárogieloahpahusa. Das oaidná muhtun láhkái makkár áigumušat eiseválddiin ledje dáruiduhttima dáfus. 1863:s ožžo Čáhcesullo, Davvisiidda ja Muosáid gielddat rievdadusguovlu-namahusa. 1867:s čuovvo Várggát ja Čuđegieddi. 1871 rájes attii Finnefoanda arvat ruđa Unjárgii ja Kárášjohkii. Dat rievdan bisttii ain 1870-logu, ja 1880:s ledje buot sámi ja látti guovllut šaddan rievdadusguovlun. Eiseválddiid áigumušaid mielde lei Davvi-Norga dalle rievdame moattegielat guovllus ovttagielat guovlun, máŋggabealat kultuvrras ovttabealat dáčča kultuvran.

Bissovaš gollun Finnefondii ledje seminára nuvttásajit. Nuvttásajiid fálaldat lei nu ahte oahppit ožžo oahpahusa mávssekeahttá makkárge goluid jos ohppe sámegiela (1870 rájes sámegiela dehe láttegiela), ja maŋŋel go gerge oahpus, de galge bargat rievdadusguovllus čieža jagi, maŋŋil šattai dat vihta jahkin. Eanas áiggi besse dušše nuvttásajiid oahppit Romssa seminárii. Moadde jagi 1800-logu gaskkamuttus geahččalii bisma Juell gáibidit ahte buot semináralaččat galge oahppat sámegiela, muhto dasa šattai garra vuosteháhku. Ii lean guhká ovdalgo dat gáibádus heaittihuvvui.

1857:s ledje dan gávcci nuvttásajis njeallje sápmelačča, golbma seaguhussogalačča ja okta dáččasogalaš. Dušše jagi maŋŋil ledje dan gávcci nuvttásajis vihtta dáččasogalačča, guokte sápmelačča ja okta látti oahppi. Sivvan dasa lei go njuolggadusat rievdaduvvojedje nu ahte dat duođai vuoruhedje dáččasogalaččaid nuvttásajiide. «Mii váldit ovddemusat dáččasogalaččaid, áinnas jos máhttet juo veahá sámegiela, muhto vaikko eai máhtáše ge dan,» čálii hoavda, Fredrik W. Hvoslef.[4] Su ággan lei ahte dat 12 sápmelačča nuvttásajiin geat ledje geargan 1853:s ledje ožžon čuovvovaš cealkagiid duođaštusaidasaset: «Dárogiella dagaha ain váttisvuođaid oahpahusas sidjiide geat leat riegádan sápmelažžan.» Ja danne dat eai lean dohkálaččat «lágidit sámemánáide dárogielmáhtolašvuođa».

Hvoslef čuoččuhii ahte albma dárogielmáhttu lei deháleabbo go sámegielmáhttu oahpaheddjiide geat galge bargat rievdadusguovlluin. Ii oahpaheaddji dárbbašan máhttit sámegiela eanet go dan muddui ahte máhtii jorgalit sámegillii dárogiel sániid ja cealkagiid maid mánát eai ipmirdan. Sámegiela galggai atnit dušše gaskkohagaid ja unnimus lági mielde.

Hvoslefa dáhtu mielde mearridedje ođđa sisaváldinnjuolggadusaid 1859:s. Go semináras álge sisaváldingeahččalemiin, de ožžo dat ohccit saji geain ledje buoremus árvosánit geahččaleamis. Nu áigo sii geahččalit oažžut čeahpimus semináralaččaid oahpaheaddjin rievdadusguovlluide. Eanas sis válde vuostái nuvttáfálaldaga. Ođđa vuogádat dagahii ahte sápmelaččat buori muddui olgguštuvvojedje nuvttásajiin. Dušše okta sápmelaš beasai nuvttásadjái 1859-66 áigodagas.

Vuosttaš áigodagas go Romssa semináras ledje nuvttásajit (1853-66) váldoje dohko 45 nuvttásaji oahppi. Dan 12 sápmelaččas njealjis eai ožžon dohkálaš oahpaheaddjioahpu. Dan 8 eará sápmelaččas ledje dušše njealjis oahpaheaddjibarggus 1867:s. Dan njealljása birra daddjo ahte sis lei muttu mielde buorre máhttu dárogielas go álge semináraohppui. Sii ledje bajásšaddan buori muddui dáruiduvvan guovlluin. Dan 29 dáččasogalaš oahppis ledje 1867:s eai unnit go 22 oahpaheaddjibargguin rievdadusguovlluin. Dat lei vel eanet duođaštussan dasa ahterievdadusguovlluide oaččui buoremusat oahpaheddjiid go oččodii dohko dáččasogalaš oahpaheddjiid geat ledje lohkan sámegiela nuvttávuogádagas.

Álttá oahpaheaddjiskuvla eastadii dáruiduhttinbarggu

Vaikko lei ge measta ovttajienalašvuohta dáččasogalaš oahpaheddjiid buorrevuođa dáfus sápmelaččaid ektui, de lei unnán vuosteháhku 1863:s go mearriduvvui ásahit Áltái oahpaheaddjiskuvlla ja bidjat dasa sámegieloahpahusa ovddasvástádusa.

Seminárahoavda Christian Kaurin čuoččuhii baicca ahte Álttá oahpaheaddjiskuvla heivii bures sámegieloahpahussii danne go buot ohppiide galge ovttamađe fágat, sidjiide šadde ovttalágan oahppaneavttut, ja sii galge olahit ovttahat mihttomeari. Son bijai namalassii eaktun ahte buot oahppit doppe galge lohkat sámegiela ja deattuhii ahte «Finnmárkku eamiálbmoga olbmot háliide álgit dohko».

Kaurin celkkii goitge ahte son ii doivon «sámegieloahppit obanassiige leat leamaš ávkin min seminárii». Seminára skuvlajagi 1866-67 jahkedieđáhusas cealká ja nanne son ahte sámegiella ii šat galgga leat «oahpahusfáddán» Romssa semináras ja «min seminára heivehus dálá dilis ja obalohkái lea nu sullii go dán riikka bismagotteseminárain muđui, sihke oahppofáttáid, oahpaheddjiid, eksámeniid dáfus jna.».

Deháleabbo go sámegieloahpahus lea Kaurina mielas leamaš oččodit Romssa seminára eanemus lági mielde dakkárin go riikka eará seminárat ledje. Ii oro leamaš makkárge vuosteháhku dasa ahte seminára guđii dan ulbmila mii das diehttelasat lei go ásahuvvui 1826:s.

Lei maiddái nu ahte go sámegieloahpahus sirdojuvvui Áltái, de ollašuvai buori muddui ovddeš áigumuš sirret dáččasogalaš olbmuid ja sápmelaččaid oahpaheaddjioahpu. Imaštahtti lea goas dat dáhpáhuvai. 1860-logu gaskkamuttus mearridedje eiseválddit ollu mas oaidná ahte sii ledje hábmegoahtán dakkár politihka mas sámi mánáid dárogieloahpahus deattuhuvvui dađistaga garraseappot. Eai ge eiseválddit atnán sámi oahpaheddjiid dohkálažžan doaimmahit dan politihka beaivválaš dilis. Go sirdin Áltái bealuštuvvui danne go de boahtigohte eanet ohcciid «Finnmárkku iežas álbmogis», de orrot das leamen vuostálasvuođat. Soaitá baicca sirdimis Áltái oaidnit ahte sin politihkka dán suorggis ain lei eahpečielggas, ja okta olmmoš guovddáš doaimmain sáhtii buori muddui okto mearridit geainnu. Goitge orru gal maiddái nu ahte sii deattuhedje eanet dan mii Romssa seminárii lei buoremus – go dáruiduhttinpolitihka beliid.

Danne go dan áiggi lei politihkalaš čoaskin unnitloguid vuostá, de ii lean imaš go Álttá oahpaheaddjiskuvla fargga cuiggohalai go oahpaheaddjit geat válbmane doppe eai máhttán dárogiela dohkálaččat. Bismagottedirekšuvdna, mii «lei beahtahallan sakka go lei vuordán skuvlii ozaše oahppit main lea doarvái giellamáhtolašvuohta», evttohii dan dihte sirdit skuvlla čielgaset dáččalaš birrasii. Álttás ledje namalassii ila ollu sámi ja látti ássit.

Finnmárkku ámtamánni Holmboe evttohii sirdit oahpaheaddjiskuvlla, muhto ii fal Hámmárfestii, go doppe bargiidseađus ledje nu olu láttit ahte biras iešalddis livččii heađuštan skuvllaid oahpaheamis ohppiide dárogiela. Son oaivvildii skuvlla sirdimis fertii eanemusat deattuhit dan mii darvviha «daid vieris álbmogiid dán ámtii», Norgii ja dáččaid ásahusaide. Son čuoččuhii ahte sámi ja látti oahpaheaddjit ledje návccaheamit, ja son balai dakkár oahpaheddjiid vuosttaldit ovdalgo bealuštit dáruiduhttima. Holmboe celkkii loahpalaččat ahte buoremus lei sirdit skuvlla Romsii ja ovttastahttit dan doppe seminárain.

Skuvlajagi 1867/68 ledje Romssa semináras 11 guoros saji ohppiide. Dan vuođul Kaurin dohkkehii ahte seminára fas galggai váldit badjelasaset sámegieloahpahusa. Seminárahoavda bijai goitge eaktun ahte oahppit galge máhttit dárogiela ollásit vai eai šattaše «unohas goazanin» seminárii.

Girkodepartemeanta oaivvildii Romssas daid buoremus eavttuid lágidit oahpahusa mas oahppit ožžo dievaslaš oahpu dárogielas, dáččaid kultuvrras ja dáččaid oainnuin «go dan máhtolašvuođa haga manašii fargga boasttu guvlui dán oahpahusa mihttomearri». Stuoradikki girkolávdegoddi bijai eaktun ahte Romssa seminára galggai fállat sámegieloahpahusa ohppiide geat máhtte dárogiela nu bures ahte sii vissásit «oahpaheaddjin duođai gilve dárogiela daid vieris olmmošnáliid gaskii». 1870:s, seamma jagi go Álttá oahpaheaddjiskuvla luobahii sin maŋemus ohppiideaset, de oaččui Romssa seminára fas sámegieloahpahusa ovddasvástádusa.

Finnmárkui lei ávkin go ollu ođđa oahpaheaddjit válbmane dan oanehis áiggis go Álttás lei oahpaheaddjioahppu, ja eanas ohppiin geat gerge lei sámi ja/dehe látti duogáš. Dáruiduhttima dáfus gal Álttá oahpaheaddjiskuvla ii doaibman nu go ulbmilin lei. Eanas oahpaheaddjit geat gárváne doppe eai heiven dáruiduhttima reaidun, danne go sii eai báljo máhttán skuvlla oahpahusgiela, ja nu sii áinnas geavahe dan giela maid sihke sii ja sin oahppit máhtte.

Eahpádus nuvttásajiid dáfus

Go nuvttásajit sirdojuvvoje Álttás Romssa seminárii 1870:s, de váldoje njeallje dan 12 sajis ohppiide geat galge oahppat láttegiela, ja dan gávcci eará saji oahppit galge lohkat sámegiela. Nuvttáoahppit šadde lohpidit bargat seaguhusguovlluin «erenoamáš ulbmilin lágidit sápmelaččaide ja láddelaččaide dárogielmáhtolašvuođa». Láttegiella váldui mielde danne go ledje fárregoahtán olu eanet olbmot Suomas Norgii, erenoamážit Nuorta-Finnmárkui, ja eiseválddiid ipmárdusa mielde dat áittii riikka sihkarvuođa. 1870 rájes gitta 1904 rádjái, go oahpahusfálaldat heaittihuvvui, ledje 187 nuvttásaji dan 861 oahpposajis. Dain lohke 121 sámegiela ja 66 láttegiela. Oahppit juohkáse ná guovllu gullevašvuođa dáfus buot ohppiid ektui:

Romssa bismagottisFinnmárkkusRomssasNordlánddas
Sisaváldon oktiibuot 54232284
Nuvttásajit125158

Eará bismagottiin NidarosasBjørgvinasAgderisOslosHamaris
Sisaváldon oktiibuot911529831
Nuvttásajit1233709

Skuvladirektevra Killengreen čálii 1886:s ná: «Ii leat váldon Finnmárkku skuvllaid bálvalussii oktage oahpaheaddji gii gullá čielga vieris álbmogii, eai ge seaguhussogalaččat, dušše moaddása geat bohte Romssa ámttas geaid varrasuonain lea sámi varra, muhto geat leat ollásit dáruiduvvan. Ođđa oahpaheaddjit geat leat ožžon virggiid, leat dáččasogalaččat.» Goitge son ain háliidii ahte oahpaheaddjit geat galge bargat dain giellaguovlluin, galge oahppat juobe veaháge sámegiela dehe láttegiela.

1870 rájes 1882 rádjái besse 2 sápmelačča seminárii, muhto ii oktage láddelaš. 1883 -1905 áigodagas ožžo 10 sápmelačča ja 5 láddelačča oahpposaji. Dat daguhii ahte rievdadusguovlluid skuvllaide biddjoje dáččasogalaš nuvttásajiid oahpaheaddjit. Sii ledje lohkan semináras sámegiela guokte jagi vai gulahallet sámegielat ohppiiguin.

1886:s lei Stuoradikkis ovddiduvvon eahpádus nuvttásajiid dáfus. Bušeahttaevttohusastis skuvlajahkái 1902/03 bijai Romssa skuvladirektevra vejolažžan unnidit nuvttásajiid. Su ágga dasa lei ahte eai šat dárbbašan nu ollu oahpaheddjiid geat máhtte sámegiela ja láttegiela danne go dáruiduvvan lei ovdánan nu bures. Skuvladirektevra oaivvildii ollu báikkiin eai dárbbašan earágo jur máhttit veahá vierrogielaid, ja dan máhtu berreje oahpaheaddjit ieža háhkat alcceseaset. Son ii atnán veadjemeahttumin fargga sáhttit heaittihit buot veahkkegielaid skuvllain. Ii son goitge evttohan makkárge čielga rievdadusaid, muhto son bijai ášši Finnmárkku vuosttaš skuvladirektevrra duohkai maŋŋel go dat vuosttaš fylkan oba riikkas oaččui sierra skuvladirektevraámmáha. Dan ámmáha ásaheapmi lei njulgestaga vuolggan dasa go ain lasihedje dáruiduhttindoaimmaid. Ođđa skuvladirektevra, Bernt Thomassen, čujuhii loguide main oinnii ahte dušše 11 dan 47 oahpaheaddjis geat ledje válbmanan nuvttásajiin 1893-1902 áigodagas, ledje bargan dehe ledje bargame geatnegahtton jagi rievdadusguovlluin. Guđas ledje fárren eret maŋŋel go gerge geatnegasjagiin. 30:s eai lean ollenge bargan oahpaheaddjin Finnmárkku skuvllain.

Dát logut dagahe duođalaš eahpádusa nuvttásajiid ávkki dáfus. Muhto Romssa oahpaheaddjiskuvla, mii bealuštii nuvttásajiid, čájehii cealkámušastis ahte namuhuvvon loguin eai lean váldon mielde eará go Finnmárkku rievdadusguovllut. Dat guovllut ledje dalle Návuotna, Ráisa ja muhtun oasit Ivgus ja Skiervvás. Go daid guovlluid válddii mielde lohkui, de ledje 16:s, eai ge 30:s geat eai lean váldán barggu guoskevaš giellaguovlluin. Dasa lassin namuhii skuvlaráđđi ahte 3 dan 16 oahpaheaddjis eai lean sáhttán bargat geatnegasjagi buozanvuođa geažil dehe go ledje jápmán nuorran.

Nuvttásajit ja sámegieloahpahus loahpahuvvo

Romssa skuvla beroštii dán áššis danne go nuvttásajiid doalaheapmi maiddái mearridii galge go oahpaheaddjiskuvllas oahpahit sámegiela ja suomagiela. Dalle, nu go ovdal lohke namalassii dušše nuvttásajiid oahppit dan guokte fága. Oahpaheaddjiskuvlla bealis čuoččuhuvvui ahte lei dárbu ollu jagiid vel oahpaheddjiide geat máhtte sámegiela ja suomagiela, ja livččii vahágin Finnmárkku álbmotskuvlii jos nuvttásajit jávkaduvvoše.

Skuvladirektevra Thomassen goitge evttohii skuvlajagi 1904/05 bušeahtas ahte Romssa oahpaheaddjiskuvlla nuvttásajit galge heaittihuvvot. Nuppe dáfus son dattege ákkastalai hui jáhkehahtti vugiin nuvttásajiid bisuheami beali:
In duosttaše gal evttohit heaittihit nuvttásajiid oalát. Gávnnahin ahte livččii golaheame boastut dan oanehis skuvlaáiggi jos bijašii dakkáriid geat eai máhte veaháge sámegiela dehe láttegiela oahpaheaddjin mánáide geat bohtet skuvlii almma máhttimis makkárge eará giela go sámegiela dehe láttegiela. (..) Livččii áibbas boastut doaivut ahte dárogielmáhttu lea ovdánan Finnmárkkus nu bures ahte mánát máhttet dan mađe dárogielsániid ahte skuvla sáhtášii bargagoahtit daid vuođul. Hui ollugat ohppiin eai ipmir dál sáni ge dárogiela, eai cealkagiid, ja čielggas lea ahte ferte bargat guhká dainna ovdalgo dilli rievdá (...).

Muhto dehálažžan anán maiddái dan ahte nuvttásajit sáhtáše addit ollu, erenoamáš čeahpes oahpaheddjiid dáidda davimus guovlluide (...) juohkehaš gii diehtá veahášge dán áššis, diehtá maiddái ahte eanas Finnmárkku čeahpimus oahpaheddjiin leat nu daddjon nuvttásajiid oahppit, geat várra eai livčče, na dadjat eai heađisge livčče, boahtán deike jos eai álggu rájes livčče geatnegahtton bargat dáin guovlluin dan ovddas go stáhta lea ruhtadan sin oahpahusa.

Dasto son namuha veaháš daid váttisvuođaid mat šadde go muhtun nuvttásajiid oahppit eai lean ollašuhttán geatnegasvuođaideaset, ovdal go son de cealká loahpalaččat:
Ášši ii dáidde oažžut eret dan geainnus maid dás ovdalis lean namuhan oanehaččat, ja danne ferten evttohit heaittihit daid nuvttásajiid mat leat leamaš Romssa semináras dan rájes go dat álggahuvvui 1826:s. Nu šaddet nuvttásajiid maŋemus oahppin dat 6 sámi oahppi geat gerget 1905:s, ja dat 3 látti oahppi geat gerget 1906:s. Heaittiheapmi ii heiveše gal Finnmárkku skuvllaid dálá dárbbuid mielde, ja daid dárbbuid mielde mat ain bistet, ja danne mun vuostemielain evttohan dan.

Departemeanta bealuštii Thomassena loahppacealkaga iige vuhtiiváldán oahpaheddjiid vuostehágu iige bisma Bøckmanni čállosa mas dat gohčodii nuvttásajiid vuogádaga «Finnmárkku oahpahusásahusaid ja nammejahkii religiovnna oahpahusa jápmimin dehe eallimin».

Oarje-Finnmárkku oahpaheddjiid searvvi jahkečoahkkin Álttás 1904 loahpas doarjjui ollásit skuvladirektevrra evttohusa heaittihit nuvttásajiid vuogádaga. Thomassen ságastalai čoahkkimis, ja eatnasat čoahkkimis vuosttalde veahkkegielaid geavaheami, go dat dávjá heađuštii dáruiduhttima. Sin mielas sáhtii baicca oahpahusas atnit čájehan- ja čilgenvugiid.

Maiddái Finnmárkku báhpat ledje láivasat nuvttásajiid bealušteamis. Unjárgga suohkanbáhppa Chr. Opdahl celkkii Stuoradikkis 1904:s «Dábálaš oaivil doppe davvin lea ahte daidda ii leat šat dárbu.» Sullásaš oaivilat oidnojedje maiddái Finnmárkku áviissaid čállosiin.

Juovlamánu 13. b. 1904:s mearridii Stuoradiggi heaittihit Romssa oahpaheaddjiskuvlla nuvttásajiid vuogádaga. 1905:s válde eksámena dat maŋemus 6 oahppi geain lei sámegiella, ja 1906:s ges dat geain lei láttegiella. 1906 jahkedieđáhusastis celkkii rektor Qvigstad ahte dál lei loahpahuvvon dat doaibma mii Romssa oahpaheaddjiskuvllas lei dalle go dat ásahuvvui 1826:s, namalassii addit ohppiidasas dan giellamáhtolašvuođa man dárbbašit gullevaš giellaguovlluin. Go Qvigstad dainna lágiin čájehii ahte dál lei sámegiel- ja láttegieloahpahus loahpahuvvon oahpaheaddjiskuvllas, de son ii oro oaidnán ahte oahpaheaddjiskuvla sáhtii lágidit dakkár oahpahusa vaikko eai lean ge nuvttásajit. Oainnát Stuoradikki mearrádus ii gieldán ovttage oahpaheaddjiskuvlla ásahit sámegieloahpahusa dehe láttegieloahpahusa. Qvigstad ja earát soite atnán heaittihanmearrádusa jápminduopmun sámegieloahpahussii ja láttegieloahpahussii danne go dan guovtti giela oahppamii lei nu unnán beroštupmi. Dušše stuora ruhtajuolludemiid bokte atne sii vejolažžan oažžut ohppiid daidda fágaide.

Ovddeš oahppit ja oahpaheaddjit 25 jagi ávvudeamis 1947:s. Gurut bealde nr. 2 ovddeš seminárajođiheaddji Just Qvigstad, su olgeš bealde Romssa skuvladirektevra Matias Hellebust.
(Govva: Arne Ytreberg)

Ođđa álgu 50 jagi maŋŋil

1906:s álggii lagabui 50 jagi guhku áigodat mas Romssa oahpaheaddjiskuvla doaimmai nu go eará skuvllat Norggas, deattutkeahttá sámi ja látti ohppiid erenoamáš dárbbuid.

1947:s vuođđuduvvui Skuvladoaimmahusa ovttastahttinlávdegoddi, ja dat galggai guorahallat riikka oahpahuspolitihka obbalaččat. Lávdegoddi evttohii ahte oahpaheaddjioahppu galggai ásahit erenoamáš fálaldagaid mat adde gelbbolašvuođa bargat oahpaheaddjin sámi guovlluin. Dat buvttihii ahte Romssa oahpaheaddjiskuvla fas fállagođii sámegieloahpahusa.[115] Dalle go dáruiduhttinpolitihkka lei guovddážis 1800-logu loahpa rájes, de oččodedje eiseválddit dáččasogalaš ohcciid sámegielohppui ja láttegielohppui. Go fálaldat fas ásahuvvui 1950-logus, de galge sii bivdit sámi nuoraid dan ohppui.

Sii geat válde sámegieleksámena, geatnegahttoje álgojagiid bargat vihtta jagi Finnmárkku álbmotskuvllas dehe Romssas dain guovlluin gos dárbbaše sámegielmáhtu, danne go stáhta attii stipeanddaid vai sápmelaččat ohcet oahpaheaddjiohppui mas ohppet sámegiela. Muhto eai lean čielga njuolggadusat stipeanddaid ja eará vehkiid dáfus. Dat lea várra čilgehussan dasa go oahpaheaddjiskuvlla rektor Jens Rydland 1956 suoidnemánus čálii Girko- ja oahpahusdepartementii: «Dákko bokte heivehan jearrat galget go sámegielat ohcciide makkárge erenoamáš ovdamunit dán jagi sisaváldimis, ja lea go mearriduvvon ahte sámegieloahppit galget oažžut valjit stipeanddaid go geatnegahttet iežaset bargat sámi guovlluin?»

1955-1961 áigodagas válde 25 oahppi sámegieleksámena. Čállosis Lofotposten-áviissas 1955 ođđajagimánus muitalii Girko- ja oahpahusdepartemeantta byrohoavda Tisdal ahte giellaseaguhusguovlluin ledje 15 skuvlla. Danne go muhtumiin dain skuvllain juo ledje oahpaheaddjit geain lei dohkálaš sámegieloahppu, de son árvvoštalai ahte «dál dárbbašit 7-8 oahpaheaddji geat sáhttet oahpahit goappašat gillii.» Go maiddái čuovvovaš jagi galge vihtta oahpaheaddji oahppat sámegiela erenoamáš fálaldahkan, de navddii byrohoavda ahte šadde doarvái oahpaheaddjit «seaguhusgielaid» skuvllaide.

Sámegieloahpahus lei álo leamaš lassin eará fágaide, muhto dál lei dat nai rievdame. Skuvlaráđi (oahpaheddjiidráđi) evttohusa mielde mearriduvvui ahte sii geat lohke sámegiela, eai dárbbašan oahppat eŋgelasgiela.

1949:s oaččui Ørnulv Vorren beallevirggi Romssa musea konserváhtorin, ja nubbi beallevirgi lei oahpaheaddjin Romssa oahpaheaddjiskuvllas. Go son álggii konserváhtorin ollesáigái 1952:s, de ii lean vel sámegieloahpahus álgán. Ovdal go Vorren heittii, de lei son ráhkadan guokte molssaeavttu mot sámegieloahpahus galggai lágiduvvot. Okta vuohki lei ásahit sámegiela fágan nu go earáge fágat oahpaheaddjiskuvllas. Nubbi vuohki lei ásahit jahkebeallásaš kurssa oahppan oahpaheddjiide. Sii válljeje dan ovddit molssaeavttu.

4 jagáš oahpaheaddjiskuvlla njealját luohkká 1959:s. Ohppiid gaskkas ledje golbma sámegielaga: Hans J. Eriksen Sirpmás, Kari Johnskareng Kárášjogas ja Ellen Turi (Guttormsen) Mázes.
(Govva luoikan Hans J. Eriksen)
Asbjørn Flokkmann lei Romssa oahpaheaddjiskuvlla sámegieloahpaheaddji 1950-logus.
(Govva luoikan Norges Samemisjon)

Báhppa Asbjørn Flokkmann dat válddii badjelasas sámegieloahpahusa. Eaktun bijai son ahte sidjiide galge rábidit oahppaneavvuid. Son diđii ahte professor Knut Bergsland Oslo universitehtas lei čállime sámegiel grammatihka ja ozai lobi ja ruđa vuolgit su ságaide. Dan son ii gal ožžon, ja danne maŋŋonii oahpahus vel jagiin. Dasto lei Flokkmannis sámegieloahpahusa ovddasvástádus gitta 1966 rájiide. Gaskkohagaid lei Klaus Peter Nickel su sadjásažžan. Oahpaheaddjiskuvla oaččui 1968:s viimmat bistevaš sámegieloahpaheaddji virggi, ja Nils Jernsletten biddjui virgái. Muhto de 1971:s juo biddjui son sámegielvirgái gieskat ásahuvvon Romssa universitehtii. Sihke danne go sámegiella oaččui buori saji dán institušuvnnas, ja danne go lei diehttelas ahte oahpahus dan fágas galggai fálaldahkan Álttá oahpaheaddjiskuvlii, man dalle ledje pláneme, de ii lean šat dárbu bisuhit sámegieloahpahusa Romssa oahpaheaddjiskuvllas.

Gáldut
Dahl, Helge (1957): Språkpolitikk og skolestell i Finnmark 1814–1905. Universitetsforlaget. Oslo
Dahl, Helge (1976): Tromsø Offentlige Lærerskole i 150 år, 1826–1976. Tromsø
Jensen, Eivind Bråstad (1991): Fra fornorskningspolitikk mot kulturelt mangfold. Nordka1ott-Forlaget
NOU 1985:14 (1985) Samisk kultur og utdanning. Universitetsforlaget. Oslo
Reiersen, Johannes (1915): Skolen i Finnmarken. Hammerfest
Wiik, C. (1948): Tromsøseminarister 1829-1879. Land og Kirke. Oslo


[1] Anders (Andreas) Jox lei oahpaheaddjin olu jagiid Ákŋoluovttas, ja son lea namuhuvvon Ákŋoluovtta skuvlla historjjá čállosis Sámi skuvlahistorjá 3 girjjis. (doaim.)
[2] Speciedaler, ruhtaovttadat Norggas 1560:s gitta 1875 rádjái. De dahkkui 1 spd 4 ruvdnon.
[3] Finnefoandda ruhtajuolludeamit guoskkahuvvojit Henry Minde artihkkalis Sámi skuvlahistorjá 1-girjjis (doaim.)
[4] Hvoslefa oaivilat bohtet maiddái ovdan su artihkkalis Sámi skuvlahistorjá 4-girjjis (doaim.)
[5] Romssa oahpaheaddjiskuvlla ovddeš oahppit leat muitalan Sámi skuvlahistorjái vásáhusaideaset sámegieloahpahusas. Geahča Gunvor Rasmussen, 2. girjjis, Ellen Turi Guttormsen, 3. girjjis ja Hans Eriksen, 6. girjjis. (doaim.)


Eará artihkkalat Sámi skuvlahistorjá 6-girjjis