På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 2. Davvi Girji 2007.

Svein Lund:

Boazodoalloskuvla ovtta lanjas

Sámás: Sara Ellen J. Eira

Dát artihkal deaddiluvvui Klassekampen aviissas njukčamánu 16. beaivvi 1987, ja lea dás bájuhuvvon rievdatkeahttá.

Hans Olaf Hamrell Nilsen lea áidna gii lea leamaš virgáibiddjojuvvon Stáhta boazodoalloskuvlla rektorin. Son lea riegádan 1951:s, bajásšaddan Vestfold fylkkas, ja lea álggos oahppan sveisejeaddjin ja pláhtabargin. Son bođii áibmosuodjalusa soalddáhin Guovdageidnui, náitalii dohko, ja lea orron doppe dan rájes, earret dalle go oahpus lea leamaš. Son lea lohkan ealáhus- ja ressursaekonoman Norgga eanandoalloallaskuvllas (Norges landbrukshøgskole) ja 1982' rájes gitta 1990' rádjái lei son oahpaheaddjin Stáhta boazodoalloskuvllas / Sámi joatkkaskuvllas ja boazodoalloskuvllas. Dan maŋŋel lea son bargan birasgáhttenhoavdan Guovdageainnu suohkanis gitta dassážii go son jagi 2000:s nammaduvvui Sámi joatkkaskuvllaid stivrra čállin.

Jan Åge Riseth lea riegádan 1953:s Snåases Davvi-Trøndelágas. Sus lea oahppu luondduhálddašansuorggis ja doavttergráda ressursaekonomiijas Norgga eanandoalloallaskuvllas. Go dát artihkal čállojuvvui, de lei son boazodoalu stáhtakonsuleantan ja boazodoalloskuvlla stivrajođiheaddjin. Son lea maŋŋel leamaš areálaplánejeaddjin Narviikka suohkanis ja oahpaheaddjin Narviikka allaskuvllas. Dál (2006) son lea dutkin NORUT:s ja Sámi instituhtas.

Magne Huva, riegádan 1964:s, lei boazodoalloskuvlla oahppi jagi 1986/87. Maŋŋel lea son bargan bohccuiguin Iinnas. Son lea maid bargan earret eará sámi giellaprošeavttain ja NBR:a organisašuvdnačállin. Sus leat leamaš máŋga luohttámušdoaimma boazodoalu siskkobealde ja lei sámediggeáirrasin 1993–2001.

Boazoealáhus lea hui dehálaš sámi kultuvrii ja ruhtadillái, dadjaba ráđđehus ja Stuoradiggi dieđáhusain ja ávvusártniin. Vaikko makkár ávvusártnit: Áidna boazodoalloskuvllas lea nu heittot dilli ahte bargobearráigeahčči nihttá sáhkkohit jus eaiggát, Eanandoallodepartemeantta, ii daga maide ovdal cuoŋománu 1. beaivvi. Maid departemeanta áigu dahkat, ii leat mearriduvvon.

– Boazodoalloskuvlla dilli lea bilkádussan sámi nuoraid ja boazodoalu ektui, lohká rektor Hans Nilsen.

Boazodoalloskuvllas eai leat goasse leamaš sierra lanjat. Skuvla álggahuvvui 1968:s, ja lei okta luohkká Borkenesas, Harstad lahka, ovttas Stáhta gilvvagárdeskuvllain. Go skuvla 1981:s sirdojuvvui Guovdageidnui, de biddjojuvvui dat gaskaboddosaččat Sámi joatkkaskuvlla lanjaide. Guhtta jagi leaba dát guokte skuvlla bággehallan ovttas orrut, iežaska miela vuostá. Dán ovttasorrumis ii vuhtto beare buorre ovttasbargu.

Dát heajos ovttasbargu lea leamaš mielde dagaheame ahte boazodoalloskuvllas lea dán skuvlajagi heajumus dilli guhkes áigái: okta joavkolatnja luohkkálatnjan 10 oahppái. Rektoris, oahpaheddjiin ja kánturbargis lea okta kántuvra mii lea 14 njealjehasmehtera stuoru. Dát latnja galgá maid geavahuvvot vuorkán, dihtorrusttetlatnjan, boradanlatnjan ja bivttasheaŋggahahkan. Dát lea sadji mii fállojuvvo boazodoalloskuvlla ohppiide ja oahpaheddjiide.

Dát 10 oahppi leat dat áidna Norggas, geat dál vázzet fágakursa boazodoalus. Dán sáhttá sulastahttit eanandoalloskuvlla agronomakurssain dahje joatkkaskuvlla 2. joatkkakurssain.

Lávdegoddi lávdegotti maŋis

Eai leat gal váilon evttohusat eai ge lávdegottit, mat galge loktet boazodoallooahpu seamma dássái go eará ealáhusaid oahppu.

1979:s evttohii Villmo-lávdegoddi viididit skuvlla vuođđokurssain, fágakurssain, agroteknihkarkurssain, ollesolbmooahpuin ja lávdaduvvon kurssaiguin.

1985:s bođii Grue-lávdegotti evttohus boazodoalu dutkamiid ja ovdánahttima birra. Dát lávdegoddi evttohii sullii seamma go dan maid ledje evttohan 6 jagi ovdal. Muhto ii mihkke dáhpáhuvvan. De bođii fas eará lávdegoddi, Vibe-lávdegoddi, mii evttohii sirdit eanandoalu fágaskuvllaid Eanandoallodepartemeantta vuolde Oahpahusdepartemeantta vuollái.

Gielddahallan láigohit

Mii leat geahččalan nu bures go nagodit háhkat boazodoalloskuvlii albma dilálašvuoda, muitala stivrajođiheaddji Jan Åge Riseth. – Muhto mii dovdat ahte departemeanta lea váldán mis fámu mearridit iežamet áššiid. Go eat ožžon lanjaid maid dárbbahit Sámi joatkkaskuvllas, manai stivra márkanii ja gávnnai doppe lanjaid maid sáhttit láigohit oahpahussii. Muhto de bođii gielddus departemeanttas.

Oahppit streikejedje

Skábmamánus manne oahppit boazodoalloskuvllas streikii, muitala Magne Huva, ohppiidlávdegotti jođiheaddji. – Streaika bisttii vahkku, de lohpidii departemeanta ahte dál galgá juoga dáhpáhuvvat. Mii vulggimet Osloi gos leimmet šiehtadan čoahkkima eanandoalloministariin. Muhto doppe beasaimet hupmat dušše daiguin boares byrokráhtaiguin geaiguin leat ovdal diggon. Mii oaččuimet lohpái ahte 8. vahkkus galgá leat boahtán juogalágán čovddus. Muhto dál, 11. vahkkus, eat leat vel oaidnán das maide.

– – Muhto eai leat dušše luohkkálanjat maid lehpet váidalan?

– Oahpaheddjiin ii leat vejolašvuohta čađahit oahppoplánaid mat leat, go mis eai báljo gávdno oahppogirjjit. Praktihkalaš oahpaheamis lea maid heittot dilálašvuohta. Mis váilu albma njuoskalatnja / dissekšuvdnalatnja ja dasa reaiddut. Dál leat ožžon luoikkasin lanja biiladivohagas, muhto dat ii leat beare heivvolaš.

– Dás leat leamaš ollu bealit seahkánan, ja sii leat sivahallan guhtet guoimmiset. Gii du mielas lea sivalaš dán dillái?

– Oahpaheaddjit ja stivra leat bargan nu bures go sii sáhttet. Stivra lea dieđihan ahte dat ii sáhte dahkat maidege. Sii leat geahččalan láigohit visttiid olggobealde skuvlla, muhto gielddahalle departementii. Mii eat ane Sámi joatkkaskuvlla hálddahusa iežamet hálddahussan. Girko- ja oahpahusdepartemeanta ii leat min departemeanta. Eanandoallodepartemeanta dat šaddá guoddit ovddasvástádusa.

Háliidit sierra skuvlla

Ohppiid, oahpaheddjiid ja stivrra gáibádus lea ahte boazodoalloskuvla ferte sierranahttojuvvot áibbas sierra skuvlan ja oažžut iežas visttiid. Dát gáibádus lea maid ožžon doarjaga soames báikkálaš johttisámiservviin. Muhto jus leš mihkkege maid Eanandoallodepartemeanta ii hálit lohpidit, de lea sierra skuvlla boazodoalloohppiide.

– Go skuvla sirdojuvvui Giehtavuonas, de lei oktan dehálaš eaktun ahte galggai fysalaččat ja hálddahuslaččat leat joatkkaskuvlla vuolde Guovdageainnus. Mis ii leat bušeahttalaš dahje politihkalaš doaimmahanváldi departemeanttas álgit sirret skuvlla dál. Go vel Vibe-lávdegoddi ovttajienalaččat guorrasa dasa ahte oažžut eanandoalloskuvllaid maid Girko- ja oahpahusdepartemeantta vuollái, de livččii oalle vuosterávdnjebargu jus dál álggášeimmet sirret dáid skuvllaid, dadjá ekspedišuvdnahoavda Casper Sundby. Son oaivvilda ahte leat ovttasbargodilit boazodoalloskuvlla ja sámi joatkkaskuvlla gaskkas, iige sadjeváilivuohta, mii lea sivvan dán fáhkkatlaš dillái dán jagi..

Sundby ii sáhte lohpidit makkárge konkrehtalaš doaimmaid departemeantta bealis lagamus áiggi. Earret dan ahte Romssa ja Finnmárkku bargobearráigeahčču galgá oažžut vástádusa ovdal cuoŋománu 1. beaivvi.

Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 2