Lasseartihkal Sámi skuvlahistorjá 6-girjái. Davvi Girji 2013.

Nils Jernsletten:

Doddjon peanna

Nils Jernsletten (Foto: Svein Lund

Nils Jernsletten (Juho Niillas) lea riegádan 1934 ja bajásšaddán Skiippaguras Deanus. Sus lea oahpaheaddjioahppu Romssas ja sámegiella váldofága ja doavttirgráda Oslo universitehtas. Son lea bargan oahpaheaddjin Buolbmágis ja Romssa oahpaheaddjiskuvllas. Dan rájes go Romssa universitehtta álgáhuvvui, son lei doppe sámegieloahpaheaddjin ja maŋŋil professorin, dassái go manai ealáhahkii 2001:s. Niillas lea máŋgga jagi bargan sámepolitihkain ja ee. leamaš sámediggeáirras. Mii leat gávdnan dán novealla Novealla iimmai vuosttas geardde Tromssa sámi studeanttaid bládis, Trom'salaš, 3. nummir, skábmamánus 1977. Čálus prentejuvvo dás dan hámis mii das lei dalle go almmuhuvvui fas áigečállágis Sámis nr. 3 - 2006; ođasmahtton ođđa čállinvuohkái, muhto ain Niillasa iežas suopmana mielde.

Dan eahket gal Lásse ii appa astan olggos ge duhkoraddat go Máhtte finai jearramin. Leai fuomášan stiilla čállit. Ii ovdal gal goas ge lean stiilla čállima sivas biehttalan olggos vuolgimis. Lávii hui hoahpus čállilit dan made ahte gáttii oahpateaddji duhtat. Álo leai hirbmat giksi já váivi viggat dárogillii muitalit ja čilget go jurdagat darvánadde dan amas giela moalke sániide. Já maŋŋá ihte dievva rukses sárgát go boastut leai čállán. Muduid gal lávii Lásse leat čeahppi muitalit skihpáriiddásis, já muhtumin bođii miella čállit ge go oahpateaddji attii somás stiilla. Muhto go peanna leai gihtii váldán já vuosttas amas sátni leai báhpárii ihtán, de su somás jurdagat jávkketedje dego hiras njoammilat, ii ge lean eará go váivvi čada daid vierrogiela roaŋke sániid heivetaddat dan mađe ahte boađášii stiilla lágáš, go jo oahpateaddji dáhttu. Eai ge su millii láven dađe eambbo bisánit, eai dat čállin-hárjetaddamat eai ge oahpateaddji rukses sázut ge.

Muhto dál leai skuvlla easkka álgán fas čakčageasi. Ja son fuomášii ahte orui beanta somá čállegoahtit dan birra «Det hendte i sommer». Uhces ii jierásmuva go lea čohkkámin, peanna gieđas, já de fuobmá ahte son lea mealgat čállán. Su muitalus lea bures vuolgán. Vaikko máŋgii ferte bisánit go illá gávdná vuogas sániid dárogillii, de orru liikká meinnestuvvamin. Su muittu šerres geasse-ija dáhpátus ortu dárogillii ge šaddamin albma muitalussan.

Lásse leai ovdal ge jo dán mannan gease jurdilan ahte dál son gal la oahppan dárogiela, gal son dál birge dainna. Ovddit gesiid go doppe mearrarittus šattai dážamánáiguin duhkoraddat, de lávii olggobeallái báhcit go ii háhppetan čuovvut dárogillii nu johtilit go sii šuddidedje. Ii ge son lan goas ge albma láhkai oahpásmuvvan singuin. Muhto dán gease leai fídnen guokte ođđa dáža gándaskihpára. Sii ledje geasi fárrolagaid jođašan jávrebivdduin ja mearragáttes viegadan. Já moddii leai Lásse fuomášan ahte son áibbas jurdilkeahttá hálai dárogiela, ii appa dáikkitan buot áiggiid ahte amas giella livččii.

Dál gusto orui ge čájeteamen duohtan ahte ii lan ge šat dárogiella nu lossat ja váttis. Vuosttas geardde leai son dál roahkkadit čállimin dárogillii vel dakkáriid ge mat su millii ledje báhcán muitogovvan - nu go dalle go soai áhčiin leaba fatnas cehkkestan njavvegáddái. Rávdnjebárožat das stužaidit gárgogeađggážiid gaskka já vuollegaš idjabeaivváža suotnjarat eallájit movttegis bárožiid gaskkas já girddašit silbanállun. Guoik-gáret njuikkodaddá šerres čáhcegeđggiid alde - muhtumin fáhkkestaga orru dego beaivváža suotnjariid mielde viegada - já vizarda okto smávvabárožiid ja geasse-ija savkkus suopmaniin.

Veahá son gal vávjjii ahte su deaddju geasse-ija muitu orui geađđumin amas giela hámis. Muhto ain son movttain čálii go leai miella dán muittu mo nu bistevažžan dahkat. - Soai das deatnogáttes čohkotallaba, áhčči biippostallá já goivvoda rukses varračázi já stuorra govda roahkkegáibe goadjin dáš leabbá fatnasis. Já de čálii dan mo sudnos dáhpátuvai dat luossabivdu, mii su mielas leai dego máinnas. Loahpas vel muitalii man ilus soai áhčiin leigga dan árra geasse-iđida go gesiiga fatnas sátkui. Já geahppamielain cokkai stiillagirjji skuvlla-lávkii go eadnis gohčui mannat nohkkat. Su hávskis muitu orui vel eambbo duohtan šaddan dál go leai báhpárii bissetan dan čielga muitalussan. Čállit leai suohtas šaddagoahtán, čáledettiin bálle ráfis muitit. Eai gándaskihpárat gille diekkáriid guldalit nu go suš livččii hálo muitalit.

-------

Ja dieno nogai dat muitalus dan birra go Lásse čálii albma dárogiel stiilla. Son geigii stiillagirjji oahpateaddjái dorvvu mojiin. Maŋŋá vuorddadii suollemasat go oahpateaddji galgá buktit ruovttoluotta stiillaid. Maid son Máhtte árvala go oahpateaddji gohčču Lásse kátehter lusa, já Lásse beassá jitnosit lohkat stiilla oppa klássa gullut!

Illá mášai siivvus čohkkát go learár namatišgođii su: «Og du Lars, du har skrevet en lang stil denne gangen, en lang fortelling...» ja jearrá vel ahte dikten go la vai dáhpátuvai go nie? «En del ordfeil har du jo, og du har noen rare uttrykk, du har nok vært for ivrig. Vi må huske på å se over stilen før vi leverer den...», čilge oahpateaddji. Dego guhkkin šuva siste orui learára suopman gullomin, já fáhkkestaga roaškketii dat peanna-nađđa rastá mii Lásses leai suorpmaid gaskkas, nu garrasit leai dan fuomáškeahttá čárvon. Ieš ge gullagođii man boastut son duođaid leai čállán. Suhtai vel iežas ala go manná dakkár dovkodagaid čállit, - «...det er uklart hva du mener her: Og fuglen hoppa i vannet når sola skinte på stranda»? lohká learár. «Du har nok tenkt på et bilde her, men kan du forklare nærmere...» Ii Lásse jietnadan maide ge, dál gal gulai ieš ge ahte ii diet lan nu go galggai.

Manná gal leai dadjan dan learára gullut ahte «Jeg skriver ikke stil» go fas galge čállit. Ii dalle ge dieđus šaddan aiddo sáni miel gal dat áitta dollojuvvot, Muhto dáš manná ii lan Lásse gal guhte bázii sisa čohkkát stiilla čállit go skihpárat haste olggos. Dál la ieš vajáldahttán dien fearána. Dat doddjon skuvllapeanna-nadda la báhcán boares giissá lođái, - gávnnaš go dan šat goas ge.

Já dál ollesolmmožin lea oahppan sihke čállit já čilget dárogillii. Muhto dan mun in dárbbaš šat didjiide muitalit. Gal dii lehpet ieža ge gullan ja lohkan go ságastallamiid doallá ja áviissain čállá manne dán áiggaš sápmelaččat fertejit ođđá áiggi čuovvut ja manne sámegiela ii heive nu ollu oahpatit ahte sámemánát áibbas bázatallet.

Lásse ođđa dáža-peannas gal lea nana nađđa.

Sámi skuvlahistorjá 6