På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 Davvi Girji 2009.

Siri Broch Johansen:

Sámesearvvit váldet ovddasvástádusa Deanus

Siri Broch Johansen

Siri Broch Johansen
(Govva: Svein Lund)

Siri Broch Johansen lea Sámi skuvlahistorjjá doaimmahusjoavkku miellahttu ja jođiha Deanu giellagátti – SEG. Sáhttá lohkat eambbo su birra 2. girjjis, gos muitala iežas skuvlahistorjjá.

Dá son lea guorahallan sámi mánáidgárddiid ovdáneami Deanus, ja lea jearahallan guokte ovdaskuvlaoahpaheaddji ja vel eaiggátovddasteaddji.

Deanu gielda lea seamma stuoris go olles Østfold fylka, badjel 4000 km2. 1.1.1964 stuorui Deanu gielda sakka, go sámegielda Buolbmát ja dáruiduvvon vuotnagielda Deatnu oktiičaskojuvvojedje. Otná dan beaivve vel lea sámegiella ja sámevuohta nannosamos boares Buolbmát gielddas, vaikko vuolle-Deanus ge lea olu dáhpáhuvvan sámevuođa ektui.

Dálá gielddaguovddáš, Deanušaldi, plánejuvvui ja huksejuvvui ovddeš gielddarájá ala. Dál leat eanáš gávpedoaimmat ja bargosajit sirdojuvvon Deanušalddi birrasii, nu maid mánáidgárddit. Deanušalddis leat dál guokte priváhta sámemánáidgárddi ja gieldda stuorimus mánáidgárdi, Deanušalddi mánáidgárdi, mii lea dárogiel mánáidgárdi golmmain ossodagain. Muđui lea gielddas sámemánáidgárdi Sieiddás, 5 km davábeale Deanušalddi gos maiddái gieldda stuorimus skuvla lea. Gielddas leat maid bajásšaddanguovddážat Bovccás, mii lea 20 km davábeale Deanušalddi, Deanu oarjjabealde, ja Juovlavuonas, mii lea 45 km davábeale Deanušalddi Deanu nuorttabealde. Buot dárogiel mánáidgárddiin lea muhtunlágan sámegiela- ja kulturfálaldat. Sirpmás, 50 km máttabeale Deanušalddi, ii leat šat mánáidgárdi. Sirpmá mánáide leat mánáidgárdesajit Ohcejoga mánáidgárddis Suoma bealde, dahje sii geavahit mánáidgárddiid Deanušalddis.
Vuosttaš mánáidgárddit Deanus álggahuvvojedje 1979. Dat ledje Buolbmágis, mii lea moadde miilla máttabeale Deanušalddi, Suoma rájá lahka, ja vel Juovlavuonas.

Deatnogátte mánáidgárdi lei vuosttaš sámi mánáidgárdi Deanus. Álggahuvvui čakčat 1979 Fanasgiettis, gos lea leamaš, ja ain lea ealas ja ođđajurddašeaddji sámebiras. Doppe bohte maid muhtumat dain vuosttaš mánáin, geat vázze Buolbmát skuvlla sámeluohká [1].

Diddi barnehage Diddi mánáidgárddis
(Govva: Diddi mánáidgárdi)

Dássážii leat Deanus leamaš njeallje sámemánáidgárddi: Deatnogátte mánáidgárdi Fanasgiettis ja Sirpmás (1979–2006), Diddi mánáidgárdi Deanušalddis (1987–), Sieiddá mánáidgárdi (1997–) ja Giellavealgu mánáidgárdi Deanušalddis (2006–).

Anne Lise Varsi Solbakk: Sámemánáidgárddiid pedagogalaš njunuš

Anne Lise Varsi Solbakk

Anne Lise Varsi Solbakk ovttas mánáidgárdemánáiguin Siida museas, Anáris
(Govva: Diddi mánáidgárdi)

Okta sis geat leat bargan guhká sámi mánáidgárddiin, lea Anne Lise Varsi Solbakk. Son lea riegádan 1964:s, ja lea bargan sámeskuvllain ja mánáidgárddiin das rájes go skuvllas gearggai 20-jahkásažžan. Barggadettiin lea maid oahpu gazzan – son lea ovdaskuvlaoahpaheaddji ja hárjehallanoahpaheaddji, dasa lassin lea sus maid allaskuvlaoahppu duojis ja fágas «juoigan, drámá ja muitaleapmi». 1991 rájes lea sus leamaš jođiheaddjiovddasvástádus iešguđet virggis mat buot leat čadnon sámi bajásgeassinbargui. Muitalus su bargoeallima birra lea maid muitalus Deanu sámi mánáidgárddiid birra.

Anne-Lise lei Deatnogátte sámi mánáidgárddi jođiheaddji 1985–86. Deatnogátte sámiid searvi – NSR oamastii mánáidgárddi. Dalle ledje guokte ossodaga, Fanasgiettis ja Sirpmás. Anne-Lise de jođii ossodagaid gaskkas. Jagi maŋŋá, 1986–87, de jođihii fas Diddi mánáidgárddi, man Deanu sámiid searvi – NSR oamasta. Diddi mánáidgárdi lea dábálaš ássanvisttis Deanušalddis.

Anne-Lise lea maid leamaš Sieiddá mánáidgárddi hoavda máŋga jagi. Sieiddá mánáidgárdi lea áidna sámi mánáidgárdi maid Deanu gielda oamasta.

Ii fal garas mánáid ektui

2006 rájes lea Anne-Lise jođihan ođđasamos sámemánáidgárddi Deanus, namalassii Giellavealgu mánáidgárddi. Giellavealgu rahppui Deanušaldái borgemánus 2006, seammás go Deatnogátte mánáidgárdi heaittihuvvui. Ledje unnán mánát badje-Deanus, ja Deanušalddi guovllus leat dán áigge eanet ahte eanet váhnemat geat háliidit ahte sin mánát galggašedje sámegiela oahppat.

– Dál leat várra máŋga máná Giellavealgu mánáidgárddis geat eai oba gulage sámegiela ruovttus. Eará mánáidgárdebargit leat muitalan ahte dakkár dilis ferte olmmoš leat garas. Leat go don leamaš garas?
– Garasvuohta sámegiela ja kultuvrra ovddideami ektui lea leamaš dárbbašlaš, muhto ii fal leat dárbu leat garas mánáid ektui. Mun lean leamaš garas dán ektui ahte fievrridit sámegiela ja kultuvrra ovddos guvlui, muđui livččii otná dan beaivve ge sámevuohta ja sámegiella badjelgehččojuvvon. Mánáidgárddit leat dehálamos ásahusat giela birgema ektui. Jus mánáidgárddis ii lihkostuva gielain, de giella jápmá.
Garasvuohta lea maid dárbbašlaš váhnemiid ektui. Go gieldda mánáidgárdái álgen, de dadjen váhnemiidda ahte sii fertejit maid doarjut mánáideaset giela ektui.
– Jáhkát go ahte váhnemat dál dihtet masa servet go mánáideaset bidjet sámi mánáidgárdái?
– Dan sii sihkkarit dahket, muhto ii leat liikká doarvái. Otná servodat lea hohppos servodat, váhnemat áinnas háliidivčče mánáideaset čuovvulit, muhto áigi lea vátni, ja vuordámušat leat várra stuorrát mánáidgárdái. Mii galgat vuordit eambbo váhnemiin. Mun in bala gáibádus-sánis.
– Sáhttá go nu vel geavvat, ahte váhnemat ohppet sámegiela mánáidisguin mánáidgárdejagiid mielde?
– Juo, nu lea dáhpáhuvvan. Lean earret eará vásihan ahte passiivagielat olbmot leat álgán hállat sámegiela.

Den eneste kommunale samiske barnehagen ligger i Seida

Gieldda áidna sámemánáidgárdi Sieiddás
– Álggus ledje guokte priváhta sámemánáidgárddi. Mo de Sieiddá mánáidgárdi šattai?
– Váhnenjoavku lei bargan dan ala ahte gielda ásahivččii sierra sámi mánáidgárdeossodaga. Barge nu garrasit ahte loahpas fidnejedje Sieiddá mánáidgárddi, lea juo logi jagi dassái. Go Sieiddá mánáidgárdi lea gieldda mánáidgárdi, de dat ii biepma Sámeskuvlla seamma láhkai go eará sámemánáidgárddit. Doppe mánát mannet Montessoriskuvlii, ja Sieiddá skuvlii maid.
– Manne nu? Mii lea erohus priváhta mánáidgárddiid ja gieldda mánáidgárddi gaskkas?
– Gieldda mánáidgárdái ferte juohke mánná beassat, leš go sámegielat ruoktu vai ii.
– Jus leat olu mánát geat eai gula sámegiela ruovttus, ii go dalle sáhte šaddat nu ahte sámegiella hávká?
– Smávva mánáidgárddiin ii hávkka sámegiella, nu mo livččii stuorát mánáidgárddiin. Buot golbma mánáidgárddi bargi leat leamaš hui dihtomielalaš sámegielovddideaddjit, sii leat ovddidan giela ja kultuvrra dássálagaid. Giella oainnat ovdána doaimmaid bokte. Dan maid olmmoš bargá, dan muitá. Buot fáttáid maid mii leat čađahan min mánáiguin, leat mánáide báhcán muitui.

Ii galgga dárogiela ge badjelgeahččat

– Go juo it áiggo leat garas mánáid ektui, mo de barggat gielain?
– Lean olu bargan bargiid gielain, go min buolvvas lea dáruiduvvan sámegiella. Juohke bargočoahkkimis lea nubbi čuokkis leamaš giella – mo manná gielain? Maiddái juohke váhnenčoahkkimis lea giella leamaš fáddán. Váhnenčoahkkimis leat olu hállan giellastrategiijaid birra. Hui dávjá lean ávžžuhan váhnemiid CD:id oastit, čuojahit mánáide musihka ja lohkat sidjiide sámegiel girjjiid, vaikko ieža eai máhteš sámegiela. Sámegielas han leat dábálaš bustávat, ii leat veadjemeahttun lohkat vaikko ii ádde maid lohká. Váhnemat leat leamaš stuorra doarjjan, ja go sii čuovvulit mu ávžžuhusaid, de oainnán ávkki barggus.

Láven maiddái stohkosiiguin álggahit váhnenčoahkkimiid, vai váhnemat galget beassat dadjat juoidá sámegillii. Lean vásihan juohke mánáidgárddis ahte measta buot váhnemat leat fárus stoahkamin.

Mun in leat bággen mánáid hállat sámegiela, muhto lean oahpahan duhkoraddama ja fillema bokte. In leat goassege dadjan ahte dál fertet hállat sámegiela. In daja goassege njuolgga, divttán mánáid dárostit maiddái. Ii dárogiela galgga badjelgeahččat, de ohppet mánárt ges sámegiela badjelgeahččat ruovttoluotta. Galggašii čájehit beroštumi guktuid gillii.

Muhto ferte bargat dihtomielalaččat gielain, smiehttat gos golahit astoáigge. Dien olis lea váhnemiin stuorra ovddasvástádus. Mánát galggašedje vásihit ahte sámegiella lea eará sajisge go mánáidgárddis. Ieš vikkan dan álo čájehit go mii leat mátkkis mánáidgárddiin. Vaikkoba go buvddas fitnat, jus doppe lea sámegielat bargi, de manan suinna dáikit. De mánát vásihit ahte giella eallá.

Mánáidgárddis lea iežas buđetbealdu
(Govva: Diddi mánáidgárdi)

Giella ovdána

– Mo lea du mielas sámegielat Deanu servodat dál, dan ektui mii lei go sámi mánáidgárddit álggahuvvojedje?

– Lean sámegielain bargan 20 jagi. Dán áigodagas lea sámegiella hirbmat ovdánan. Mus leat bealjit rahpasan maiddái boarrásut olbmuide dáppe guovddášbáikkis. Go jođán mánáiguin dáppe de vásihan ahte olbmot hállet eanet ja eanet sámegiela, leat eambbosat álgán sámegiela hállat maiddái olbmuid gaskkas. Mu mielas lea sámegiella ovdánan. Goittot ii leat maŋos mannan. Dan goit livččii dahkan jus eai livčče sámi mánáidgárddit!

Britt Guttorm Gaup: Mánáid ja giela dikšon máŋgalot jagi

Britt Guttorm

Britt Guttorm Gaup ja Ditti mánát cápmet suinniid.
(Govva: Diddi mánáidgárdi)

Britt Guttorm Gaup lea riegádan 1949 Hilláguras. Son lea bajásšaddan šibitdáluin ja boazodoaluin. Son lea vázzán Buolbmát mánáidskuvlla, Tana linjedelte ungdomsskole, mánáiddivššároahpu Hamaris ja ovdaskuvlaoahpaheaddjioahpu Voldas. Son lea dadjat juo oppa ollesolbmoagis bargan mánáid sámegiela ovddidemiin, álggus Guovdageainnu Johtti mánáidgárddis, muhto eanáš áigge Deanus.

Britt muitala dás bargovásáhusaidis birra Deanu mánáidgárddiin, sihke priváhta ja gieldda mánáidgárddiin. Britt jođiha dál Deanu sámeskuvlla astoáigefálaldaga.

Deatnogátte mánáidgárdi

– Deatnogátte mánáidgárdi álggahuvvui čakčat 1979. Lei vuosttaš sámi mánáidgárdi Deanus. Mun álgen dohko jođiheaddjin. Deatnogátte sámesearvi dat oamastii ja jođihii mánáidgárddi.
Dat lei oalle hástalus, muhto mun ballen maiddái go váldogiellan galggai leat sámegiella. Mun dovden ovttaláhkái dego stuorra ovddasvástádussan dan go galggaimet fuolahit ja nannet sámegiela. Go dat lei dalle juo sáhka ahte dárogiella lea váldigoahtán eambbo ja eambbo saji mánáid gaskkas. Eambbo ja eambbo dárogielat olbmot ledje boahtán, náitaladdan deike Detnui, ja de lei šaddan mánáidgárddiid ovddasvástádussan njulget gielladili. Lei maid dieđusge ulbmil Deatnogátte sámesearvvis ahte mánáidgárdi fuomášuhttá birrasa man dehálaš giella lea, ja movttiidahttá olbmuid váldit sámegiela fas atnui beaivválaš giellan.

– Eará bargiid gaskkas háliidan erenoamážit namuhit Helena Guttorm ja Anna-Liisa Guttorm-rohki. Deatnogátte mánáidgárddis lei ossodat sihke Fanasgiettis ja Sirpmás, ja moai Anna-Liisain doaimmaime goabbat sajis. Anna-Liisa lei okta dain gii barggai riikkarájáid rastá, son áŋgirušai hirbmat olu ovddidit oktasašbarggu rájá rastá, go mis han lea oktasaš sogat, oktasaš giella, oktasaš ealáhusat jna. Son han ráhkadii girjjiid maid iežas oanehis eallinagis, ja daid atnit mánáidgárddiin ja skuvllain. Mun jáhkán dat lea stuorra riggodahkan leamaš, go Anna-Liisa oaččuimet deike dán beallái bargat. Ja Helena Guttorm lea maid olu bidjan návccaid bargui dáppe, son lea maiddái bargan Diddi mánáidgárddis jođiheaddjin moadde jagi. Beasaimet váldit buoremus beliid Suoma ja Norgga mánáidgárdeárbevieruin veahkkin hábmet pedagogihka.

– Daid áiggiid go álgen Deatnogátte mánáidgárdái, leimmet mii buohkat stoahkki ja movttat ja árgabeaivi ii deaddán... Mis eai lean matge oahpponeavvut, eai lean matge dán áiggáš plánat, eai matge dakkárat. Árgabeaivi lei árgabeaivi, mii válddiimet vuođu das, mii birrasis lei. Mii čuovuimet jahkodaga, ja dan mielde hábmiimet mii mánáidgárdebeaivvi. Mis ledje buohkain oktasaš mihtut: sámegiela dikšut ja nannet. Mánáidgárddiid eaiggádat, sámesearvvit, dieđusge bidje seammá mihtuid. Mii leat ovttasráđiid hutkan, guorahallan, bidjan doaimmaid, mo, goas, gos. Mis lei fágabiras. Dál leat buot dát almmuhuvvon girjji hámis, ja leat ráhkaduvvon plánat.

Spontána vai plánejuvvon?

– Lea go buoret vai fuonit go dál leat girjjit ja plánat?
– Ná, sápmelaš olmmoš dat lea oainnát hui spontána. Dat váldá vuođu dás gos lea. Dat doaibmá luonddujierpmi mielde dat sámi olmmoš. Orru leamen hui oktageardán, muhto dat ii oba leatge oktageardán. Muhto girji lea dieđusge dehálaš dál, go dál lea ođđa buolva boahtán, ja áiggit leat rievdan. Girjjit leat dehálaččat.
– Mii álggiimet váillahit oahpponeavvuid. Mii jođiimet máŋgii čoahkkimiin, Guovdageainnus finaimet Sámi oahpahusráđis, ja ozaimet veahkkeneavvuid – dat ledje ovdamearkka dihte govat, smávva girjjit – go bođii dárbu eambbo reaidduide ja oahpponeavvuide.

Measta lea gal nu ahte eat mii nu guhkás dan listtus gal leat beassan. Mun lean dalle 80-logu rájes... go lean fitnan dain čoahkkimiin ja bargan dáinna, máŋgii dovdan ahte listui čálestit buot maid dárbbašit, dat lea dego juovlastállui čálestit sávaldatlisttu. Ja ii ba leat guhkes áigi ge, go oidnen dan listtu fas ja mun oainnán ahte lea ollu mii ii leat vel boahtán.
– Jáhkát go don ahte mánáidgárddit livčče doaibman vel buorebut eanet oahpponeavvuiguin?
– Mun gal jáhkán ahte jus livčče eambbo veahkkeneavvut, de livččii várra buoret. Dat dat gal leat giela nannemin. Lea mearri maid olmmoš ieš veadjá hutkat.

Dálá áigi lea eará go álgoáigi. Leat eará gáibádusat, dán áigge galgá eambbo dokumenteret maiddái. Diet stuorrá gáibádus ii lean dalle. Leaččan go obage namman čállán gosage dalle, muhto dál! Ja it don sáhte okto maidege dokumenteret, dus ferte leat masa čujuhit, makkár veahkkeneavvu leat geavahan, man gáldus leat gávdnan ... it don sáhte nu ovttageardánit: «Mun lean hállan dien birra.» Ii leat oba dohkálaš ge! Dál leat olu stuorát gáibádusat bargiide.

Virgáiduvvon sámegielberošteaddjin

– Ledjen moaddenuppelot jagi Deatnogátte mánáidgárddis. De almmuhii Deanu gielda virggi mii lei vuoiga dego stellejuvvon munnje, iežan mielas goit. Lei dakkár virgi mii galggai čalmmustahttit sámegiela ja sámi kultuvrra buot gieldda dárogiel mánáidgárddiin. Dát bargu lea maid leamaš hui somás bargu! Lean dainna bargan logi jagi, gitta čavčča 2007 rádjái. Mu váldobáiki lei Deanušalddi mánáidgárdi. Álggus ledjen dušše doppe. Muhto de álgen johtit daidda eará mánáidgárddiide, Juovlavuona mánáidgárdái ja Stáločoru mánáidgárdái, mii lei Bonjákasas, ja dál lea Bovccás. Lea leamaš munnje hui riggodat oahpásmuvvat gielddain. Ferten gal dovddastit ahte vuolgit vel guhkkelii eret čielga sámegielat guovllus sámegiela čalmmustahttit ii álo orron nu lunddolaš álggus, muhto go mun oahpásmuvven olbmuiguin, bargiiguin, mánáiguin, váhnemiiguin, de lei hui miellagiddevaš bargu. Mun in goassege dovdan vuostehágu iežan barggu ektui.

Ráfálaš lei stuimmiid siste

– Ja dát dáhpáhuvai seammá áigge go Deanus ledje stuimmit skuvlla oahppoplána hárrái?
– Mun álgen dán bargui dan jagi go dáppe Deanus ledje dat stuorra bajilčállagat, «Nei til Sameland» ja diet oahppoplánaášši. Lei iešalddis dego sámevuohta livččii nohkan dáppe gieldda guovddážis. Muhto dát stuibmi dego morránahtii olu olbmuid, olbmot šadde ságastallat dán birra káffebeavddis, ja mun gal vuhtten ahte dát lei mu bargui hui stuorra ávkin. Dieđusge ledje doppe olbmot geat mu barggu eai váldán nu vuhtii, muhto in mun gal sáhttán álgit nu olu dan birra smiehttat. Mun ledjen barggus, ja mun geahččalin iežan barggu bargat, ja mu bargoskihpárat ledje hui ustitlaččat ja hui bures válde mu vuostá go bohten. In leat goassege dovdan ahte dáppe livčče vuostemiella. Váhnemat maiddái ledje hui positiivvat. Ledje dieđusge dat maid geain ii lean sámeduogáš, muhto eai dat atnan goit issorassan dan go sin mánát ohppe lávlagiid sámegillii, ivnniid birra, beivviid birra jna. Ledje dieđusge muhtumat geat oaivvildedje ahte su mánnái ii leat lunddolaš dakkára oahppat. Muhto mis han lea giellaláhka, ahte ii sáhte garvit dan.

Muhto mun lean várra menddo álkidit dohkkehan dan ahte mun ledjen okto dakkár virggis. Livčče galgan eambbosat. Nu mun dovden go doppe johten, oktii vahkkus fitnat, dat lei dego goaikkanas ábis. Muhto nugo Pedar Jalvi lohká: juohke goaikkanasas, go dat čoggojit... Hás das boahtá juoidá loahpas?

Gillet go čivggaiguin bargat?

– Go mun jurddašan... de persovnnalaččat lea leamaš hirbmat riggodat dat bargu maid mun lean beassan bargat. Lean beassan ahtanuššat, ja lean ovttaláhkái beassan dovdat iežan hui stuorisin go mánáid gaskkas lean beassan bargat. Muhtun olbmot leat mus jearran: «Ja gillet čivggaiguin bargat! It go don váibba?» Dieđusge váibá olmmoš, muhto dieđán mun livččen váibán eará barggus maid. Mun measta balan ahte servodagas maid lea dat oaidnu, dat ii daddjo, muhto mun dovddan dan; ahte bargat mánáiguin – dat ii leat mange veara. Dat eai bija máná dilálašvuođa nu guovddážii eaige láže dili dan láhkai mo galggašii. Galggašii leat buorre sadji, buorre dilli, mánáidgárddit leat álo bargan hui gáržát. Mii hállat hui olu plánaid birra, oahpponeavvuid birra jna. Muhto jus don álo galggat hui gáržát orrut, lea olu maid it sáhte ovddidit dalle. Mánát dárbbašit saji ja ollesolbmuid, ja mu mielas berrejit eiseválddit láhčit diliid buorebut vai mánát sáhttet ahtanuššat buoremus lági mielde. Olu mánát leat guhkit áigge mánáidgárddis go váhnemiid luhtte árgabeivviid. Danin leat mánáidgárddit nu dehálaččat!

– Dáppe Deanus leat min ovdaskuvlaoahpaheaddjit leamaš erenoamáš viššalat ja čeahpit. Sii leat ráhkkanahttán nu olu mánáid sámeskuvlii ahte skuvla lea spagga dievva. Jus smiehtan daid mánáidgárddiid birra de hui dávjá smiehtan daid olu áŋgiris olbmuid geaiguin bargen ovttas. Dat fas addá munnje movtta bargat ain viidásabbot. Ja de háliidan giitit nu olusiid dan áiggi ovddas go mun lean bargan mánáidgárddiin.

Viktor Trosten: Politihkkár, eaiggátovddasteaddji ja váhnen

Viktor Trosten

Áhčit ja mánát mánáidgárddis. Viktor Trosten gurutbealde
(Govva: Diddi mánáidgárdi)

Viktor Trosten lea riegádan 1954. Son lea inšenevra, ja sus lea iežas fitnodat. Son lea Deanu sámiid searvvi ruhtadoalli. Son lea leamaš fárus huksemin Diddi mánáidgárddi, ja buot su golbma máná leat vázzán doppe. Viktor lea ruhtadoalli-doaimmas leamaš fárus stivremin Diddi mánáidgárddi 17 jagi. Dasa lassin son lea Badje Deanu siidaisit[2]

Diddi mánáidgárdi

– Diddi mánáidgárdi startet opp i 1987. Vi ville se om det var mulig å bedre barnas samisk. Diddi har alltid vært for liten, det har alltid vært barn på venteliste der.

– Hvordan har det pedagogiske innholdet i barnehagen vært?

– Barnehagen har drevet på dispensasjon etter norske mål. Noen år har det vært pedagog der, men det har alltid vært folk som har engasjert seg for det samiske, som har styrt barnehagen. Jeg synes det har fungert like godt enten det har vært pedagoger eller andre som har ledet barnehagen. Diddi har klart å bygge opp et samiskspråklig miljø fordi Diddi sjøl har kunnet velge hvilke barn som får begynne der. Fordi det alltid har vært flere søkere enn plasser, og fordi Diddi er privat, har den hatt anledning til å «skumme fløten» i barnegruppa. Det har aldri vært mer enn to barn om gangen der som ikke behersker samisk godt. Og så må man være hard!

– På hvilken måte må man være hard?

– I Diddi mánáidgárdi har også norsktalende barn begynt å snakke samisk. Hvis man skal oppnå dette, må man være hard både på den måten at man ikke slipper inn for mange norsktalende barn om gangen, for da ville språkmiljøet bli ødelagt. Man må også være hard i forhold til hvert enkelt barn, ikke gi dem anledning til å snakke norsk i barnehagen. Vår erfaring er at vi på denne måten klarer å opprettholde det samiskspråklige miljøet.

– Diddi har kunnet velge hvem de tar inn. Mener du at det derfor er en fordel å være en privat barnehage?

– Tja, det har alltids vært en fordel i forhold til inntaket, men økonomisk har det vært svært usikkert. Først fra og med 1999 har barnehagen fått fast støtte fra kommunen, men støtten er avhengig av kommunestyrets flertall til enhver tid. De 100 000,- som vi får, går til et språkstyrkingsprosjekt. Og det er et vilkår for den kommunale støtten at vi deltar i kommunens felles inntak til barnehagene, og da ligger det også faglige kriterier til grunn for hvem som får begynne i barnehagen. – Deanu sámiid searvis styre er også barnehagens styre. Hvordan fungerer det?

– Daglig leder i barnehagen tar hånd om lønn, forsikringer osv. De har ikke høyere herrer over seg, slik som de har i kommunens barnehager. Baksiden av medaljen er jo at dersom noe skulle gå galt, så har styret det juridiske ansvaret, men fordi lagsarbeid er fritidssyssel, har vi ikke ressurser til å følge med på den løpende driften slik som vi burde

Lea sáhka birgehit sámegiela!

– Don oaivvildat ahte oažžubehtet menddo unnán almmolaš ruhtadoarjaga?

– Ii sáhte bidjat seamma málle mielde go dárogiel mánáidgárddiide. Sámi mánáidgárdi han lea oahppoguovddáš. Mánáid gielalaš bajásšaddanbiras galggašii leat Sámedikki vuosttaš prioritehta, dás lea sáhka birgehit sámegiela. 2005-prognosa čájeha ahte giellaguoddiid lohku unnu ja unnu. Loahpaloahpas gahččet eret lunddolaččat buot sámegiel bargosajit jus dušše dat sámit báhcet geain ii leat go gákti ja leavga. Sii eai leat kulturguoddit, eai ge giellaguoddit.

– Galggašeimmet oažžut páhka, ahte go váhnen bidjá mánás sámemánáidgárdái de galggašedje dát váhnemat seammás oažžut sámegieloahpu. Galggašii dahkkot šiehtadus váhnemiiguin, ahte sii geatnegahtášedje iežaset oahppat sámegiela, dahje oahppat čállit sámegiela. Sii ges galggašedje oažžut friddja barggus bálkkáin dan botta go sámegiela ohppet. Dan mađe ferte leat, jus giela galgat birgehit.


[1] Buolbmát skuvlla sámeluohká, Buolbmát sámeskuvlla ja dálá Deanu sámeskuvlla birra logat eambbo Sámi skuvlahistorjá 2-girjjis.
[2] Badje-Deanu siida lea dološ siidavuogi mielde huksejuvvon searvi. Sullii 70 bearraša Lišmmajogas máttás oarjjábeal Deanuleagi leat fárus siiddas, mas bearašnjunnožat dahket norrasa/goahtegearrega (stivrra) dološ vuogi mielde. Siiddas lea maid eallilan olbmuid ráđđi, mas siidda golbma boarrásamos olbmo leat fárus. Siidda váldoulbmil lea váldit vára miellahttobearrašiid ekonomalaš ja kultuvrralaš árbbis stuorraservodaga ektui.


Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 3