På norsk
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 5. Davvi Girji 2011.
| Dokumeanta maid mii dás ovdanbuktit lea dán oktavuođas hui erenoamáš. Mii leat gávdnan dan Romssa stáhtaarkiivas, Finnmárkkus skuvladirektevrra arkiivvas. Das lea máhppa masa lei čállon «Kautokeino flyttsamelag nov. – des. 1969» (Guovdageainnu johttisámiid searvi 1969 skábmamánu – juovlamánu). Čilgehusat eai gávdnon, dušše sámegiel giehtačállosiid kopiijat. Čállit ledje buohkat boazodoallosámit Guovdageainnus. Orru leame nu ahte Guovdageainnu johttisámiid searvi háliidii boazodoallosuorggi nuoraidskuvlii, ja danin searvi lea bivdán sin miellahtuid čilget makkár oahpu sin mielas boazodoallonuorat dárbbašit. Sii čállet ahte luhttet dasa ahte eiseválddit šaddet váldit sin oainnu vuhtii. Dađe bahábut dat ii oro dáhpáhuvvan. Mii eat leat vuohttán mo eiseválddit leat gieđahallan dáid evttohusaid. Čállosat eai ge oro dalle jorgaluvvon dárogillii, vai eiseválddit sáhtášedje ipmirdit daid. Orrot dušše vurkejuvvon ja vajálduvvon. Guovdageainnu nuoraidskuvlii ii goassege šaddan sierra boazodoallosuorgi. Dalle go nuoraidskuvla álggahuvvui Guovdageidnui 1966:s, de ii lean šat vejolašvuohta álggahit praktihkalaš surggiid nu go lei go Kárášjoga nuoraidskuvla 1950-logu loahpas álggahii boazodoallosuorggi. Áidna fálaldat maid ožžo Guovdageainnus lei boazodoallu válljenfágan 8. ja 9. luohkás, moadde diimmu vahkus. Ii oktage čálliin leat skuvllas oahppan čállit eatnigielas. Dattetge sii leat čállán sámegillii, ja guhtege lea ovddidan iežas čállinvuogi. Mii leat transkriberen dálá čállinvuohkái vai šaddá álkit lohkat, muhto eat leat rievdadan čálliid sátneválljema, mas earret eará leat muhtin dárogiel loatnasánit gokko dál dábálaččat geavaha sámegiel sániid. Lea muhtumin leamaš váttis dulkot giehtačállosa, ja danin eat leat nagodan bájuhit visot ollásit. Teavsttas lea merkejuvvon gažaldatmearkkaiguin dakko gokko eat dieđe vissásit mii lea čállon. |
 |
Nils Magnus Pedersen Siri (Mávnnos-Bier Mávnnos), 1907–1976. Son barggai bohccuiguin olles eallima ja sus lei geasseorohat álggos Ulisullos, maŋŋil Cohkolagas. Son lei maiddái sárdneolmmái. Nils Magnus Pedersen Siri
|
De lea min Johttisápmelaččaid báikkálaš searvi mearridan ovtta komitea mii galgá guorahallat maid duddjojit dat guhkes skuvllat min mánáide. Ja dál dáhttut mii buktit dan čuovgasa ovdii, min alimus eiseválddiid ovdii. Maid ala mii luohttit ahte sii háliidit gullat min oainnu ja dovddu dan hárrái. Ja guđet maiddái dáhttot ovddidit min áššiid ja gáibádusaid nuvt ahte buot boađášii midjiide buorrin ja ávkin.
Ja de mii áigut maiddái geahččalit ovdanbuktit ovtta uhca oasáža das maid dal duddjo sámi dilálašvuhtii dat 9 jahkásaš álbmotskuvla. Ja dasto dat vel go dat álgá 19 augustas ja bistá 22 juni rádjái olles 10 mánu. Ja mii sávvat min árvvus adnojuvvon Girko- ja oahpahusdepartemeanta ahte sii guorahalaše dán ášši (?) maid sii dás mis gullet.
Dainnago dat lea gal min bealis čujuhuvvon áigá juo. Muhto sii guđet leat ášši fievrridan viiddáseappot min ovddas de leat sii jorgalan ášši dainna lágiin ahte johttisápmelaččaid mánát ožžot heajut oahpu go eará mánát min riikkas. Ja nu leat sii ožžon goit guhkkut dan skuvla nu johtilit ahte mis lea juo Guovdageainnus juo ovddit jagi rájes 9 jahkásaš álbmotskuvla. Vaikko mii leimmet dasa gal vuostá dan 9 jahkásaš skuvlii.
Dan sivas go dat buktá vahága min ealáhusgeidnui. Ovdamearkka dihtii skuvla lea gal guhki olles 9 jagi ja juohke jagi 10 mánu, nu ahte dain ii leat eanet go snoagga mánu geassefriddja. Ja dalle lea dat áigi go ealut leat veaiddalis geasseorohagain. Ja go august mánu 15. rájes lea goit juo dábálaččat miessemerken ja beaskanáhki miesi njuovvan, dasto maŋŋel guovddáš áigi de dalle leat mii čohkkeme ealuid ja de leat juohke guovllu sámiin Finnmárkkus dat oktahat hommát. Ja dalle leat maiddái min mánát ealu luhtte min mielde go mii álgit gárddástallat. Muhto de álgá skuvla. Ja de šaddá got muhtun vuolggahit ealuid dohko gosa skuvlaolbmát leat mearridan, 18. august rájes.
Na de sii vázzet skuvlla. Oktober rájes de sii ožžot ferie 10–12 beaivvi vai mahkáš besset oahppat ruovttus. Muhto dalle lea juo čoaskin áigi ja seavdnjat áigi ja eallu lea juo jávkkehan luksa ja lea nu guhkkin ahte eai mánát šat olle bohcco rádjái de sii eai beasa oahppat dan feries maidege. Ja de boahtá juovlaferie maiddái 2 vahkku ja dalle lea nu duivil áigi ahte eai leat vel sierra siiddat ja dan sivas de eai beasa mánát oahppat nu olu vel dallege. Ja go mii váhnemat eat leat iežá beassan mearridit diet áiggiid gos dat livččii vuogas áigi ovdal go dal go mii fertet ohcagoahtit ráđi min gudnejahttojuvvon alimus stuoluin.
Dainnago jus dat ná manná ahte min mánát eai galgga oažžut saji dehege áiggi dasa ahte beassat maiddái oahppat sámedilálašvuođa de fargga leat visot sámi nuorat dážat ja rivgut, eai máhte bargat bohccuiguin eai máhte bargat nage dujiiguin. Mii fertet čallit nu oanehaččat go lea vejolaš, dušše muhtun osiid namahallat, muhto das mii goitge sáhttit čájehit ahte vaikko lea ge nuvt guhki skuvla, olles ovcci jagi, de eai leat vel min mánát beassan oahpahuvvot veahášge dasa mii gullá sin oaiveealáhussii mii lea boazobargu, nu ahte min mánát šaddet de easka oahpahuvvogoahtit boazobarggu maŋŋel go leat geargan álbmotskuvlla.
Ja de šaddá hui váttis mánáid oažžut oahppat go sii leat šaddan nu guhkes áiggi eret sin eallindilisteaset. Dat leat šaddan nu stuorat ahte dat šaddá nu váivi ja lossat dan oahpat dan dáfus go sii leat massán dan interessa mii sis lei go sii ledje unnibut.
Dán ášši dihte de mii rohkadallat min árvvus adnojuvvon oahpahus- ja girkodepartemeanta ahte sii guorahalaše vuot... dat min váidalusa. Ja gulaše min gáibádusa ja movt min mielas orošii vuogas nu ahte min sámi álbmot ii nogaše. Dainna jus sámi mánát eai oahpa unnin bargat bohccuiguin, de lea galle váddáseabbo go olmmoš šaddá stuorisin. Ja de mii oaivvildit dáinna lágiin ahte johttisápmelaččaid mánát eai galggaše álgit ovdalgo 10 september ja dasto jus lea vejolaš fasten mii gullá dan jahkásaš loahppa skuvlii mai ja juni mii lea sápmelaččaid johtin áigi ja guottet áigi ja sápmelaččat leat duoddariin, dalle galggaše mánát beassat friddja skuvllas guđiin mánáin lea interessa šaddat sápmelažžan. Muhto visot mánáide, geain lea hállu ja návccat buorit, de sii galget beassat vázzit visot fágaid guđiid sii ieža dáhttot.
Ja viidáseappot mii gullá dan ovccát jahkái dan mii oaivvildit ahte dat galgá sámi mánáide friddja eaktodáhtus nu ahte sii guđet háliidit váldit dan oahpu ahte sii galget oahppat sápmelažžan.. dat ožžot válljet dan ja dat guđet háliidit vázzit viidáseappot álbmotskuvlla de sii ožžot válljet dan.
Mii oažžut váldit ovdamearkka jus dat soaitá nu ahte buozanvuohta dehege okta isit jápmá ja dat lea gal okta bárdni mii lea njeallje dehege vihtta–guhttanuppelohkái jahkásaš de dan agis mánná jus dat lea beassan unnivuođa rájes oahppat bohccuiguin bargat de dat lea juo dan agis ahte dat dovdá ja máhttá bargat bohccuiguin eará olbmuid fárus nu ahte dat oažžu váldit áhčis árbbi badjelasas nu ahte dat eadni sáhttá birget su mánáidisguin. Muhto jus fasten nu dáhpáhuvvá ahte ovtta mánás guhte lea 15–16 jahkásaš ja son ii leat beassan oahppat veahášge sámi dilálašvuhtii ja su áhčči jápmá de son ii sáhte leat maninge ávkin váikko vel leage olbmuid fárus dáinnago ii son dovdda bohccuid, ii son máhte njoarostit, ii son máhte čuoigat go eai leat guokte sompa (geavre-) soappi ja binjetsábehat, ii dat dovdda eatnamiid, dat ii máhte hanteret bohccuiguin, dat lea árgi ja doaŋggas ii oaččo vel dolage, ii máhte stuora niibbi doallat gieđas, ii dat máhte oažžut sámi biktasiid badjelasas. Ja seammalágan nieidamánáin go ii leat hárjánan bargat sámi dujiiguin, jos galgá eatni saji deavdit.
Mii sáhtálivččiimet olu eambbo čilgehusaid čallit. Muhto mii jáhkkit goit nu buori min eiseválddiide ahte sii goitge árvidit ahte go mii leat dan ášši váldán guorahallama vuollái ja almmuhan dan váilevuođa mii mis lea go min mánát šaddet amasin sin eallimii boazoealáhusa dillaseaset guhkes skuvllaid geažil. Ja mii oaidnit ahte mánát dážaluvvet eambbo ja eambbo jagis jahkái dan rájes go skuvla gergui.
Mii leat gullan ahte lea daddjojuvvon sámi eallin ja dilálašvuođat galget bisuhuvvot muhto dat orro čájeheame ahte dat baicce dat guovllus skuvllat jávkadit sámi eallinvugiid ja sámi dilálašvuođaid áibbas eret.
Das sáhttá oidnojuvvot ahte johttisápmelaččat eai leat vel gullojuvvon ahte sis lea bargguhisvuohta, nu ahte dat leat ohcan barggu kommunas dahjege eará bargobáikkiin. Muhto dat gal gullo sápmelaččain dávjá ahte dál ii oaččo albma reaŋgga dehege albma biiggá, mii sáhttá ja máhttá dovdit ja duottadit dan saji mii dárbbašuvvo ahte okta bálvá galgá bargat dainna go sis váilu oahppu ja hárjáneapmi.
Dan dáfus berre sámi mánáidskuvlla vázzináigi álgit juo vuosttaš klássa rájes soabahuvvot nu ahte sin skuvlla friddjaáigi lea seamma áigi go eará klássain, dan dihte min váhnemat buot mánáiguin sáhttet leat mielde ruovttu- ja boazobargguin.
 |
Marit Sara Eira (Ánttá-Máhte Máret), 1934–2004, barggai olles eallima boazoealáhusas ja son lei maiddái čeahpes duojár. Son beroštii ollu nissoniid dilis boazodoalus, boazodoallooahpus ja sámi árbevieruid fievrrideamis boahtte buolvvaide. Son searvvai ollu doaimmaide boazodoalu oktavuođas ja báikkálaš servviin, ee. lei Boazodoallosápmelaččaid ealáhus listtu jođiheaddji ja searvegodderáđi miellahtu. Marit Sara Eira ovttas isidiinis Nils J. Eira, sullii 1975
|
Mii guoská boazodoallolinnjái skuvllas, de oaivvildan mun ahte dat elevat guđet válljejit dan linnjá berreše oažžut eambbo oahppan áiggis dasa ahte lohket ruovttus sin váhnemiiddiset luhtte. Ovdamearkka dihtii guottet áiggi, miessemearkun áiggi ja maiddái sihke giđđa- ja čakčajohtináiggiid. Dat namuhuvvon barggut leat nu duođalaš barggut boazodoalus ahte jus dat oba galget ge sáhttit birgehit iežaideaset dán ealáhusas de fertejit sii beassat oahppat daid bargguid mánnávuođa rájes jnv. Nubbe bealli seamma áššis lea vel ahte elevat (oahppit) berrejit oahpásnuvvat dan dillái dan báli go sii leat skuvlla vázzime, ahte vai sii besset boahtit diehtit heivego dat bargu sidjiide vai berrejit go sii válljet eará ealáhusgeainnuid. Skuvlaáigi berrešii rievdaduvvot, nuvt ahte dat álggášii veaháš maŋŋideappot čakčat.
Muđui oaivvildan mun ahte sámi duojit galggašii oažžut eambbo árvvu skuvllas. Vuosttažettiin dan dihtii ahte dat guhte galgá sámis birget dárbbaša oahppat daid dujiid. Sámi biktasiid, maiguin birge duoddaris, mehciin; beaskkat, gálssohiid, gápmagiid ja muđui náhkkebiktasiid j.n.v. mat leat áibbas dárbbašlaččat boazosápmelažžii dáin galbma guovlluin. Nuppádassii de lea maiddái dárbbašlaš ahte mii váldit eambbo vára dan árbbis maid mii leat árben min máttarvánhemiin, namalassii, dan sámi duodje čábavuođa dáfus. Dat orro čájeheamen ahte dat sáhttá šaddat nuvt ahte eai nuorat guhká máhte sámi dujiid ráhkadit ja nuvt šaddá sámi kultuvra jápmit, dahje nohkat áibbas min gaskkas.
Ja nugo mii diehtit de leat sámit birgehan iežaideaset dáppe dáin duoddariin buolvvas bulvii, nu guhkes áiggiid čađa ahte ii oktage suige sáhte diehtit sihkkarit man guhkes áiggi dat sámi álbmot leat eloštan dain duoddariin. Maiddái dat lea okta duođalaš ášši ahte sámi duojit sáhttet buktit lassi sisaboađu dan ealáhussii.
Sihke čoarveduojit, muorra- ja náhkkeduojit, dan dihtii berreše skuvlavázzit oahppat daid dujiid. Mii oaivvildit ahte jus vel dat árvalus boađášiige ollu rievdaduvvomiid dan skuvlaplánas mii dál geavahuvvo, de eat berre mii diktit iežaideamet suorggahuvvot dakkár árvalusain. Dainnago almma dat goit lea nuvt, ahte skuvla lea mánáid várás, eaige mánát skuvlla várás.
Marit M. A. Sara Eira
Vuolláičállán maiddái: Nils Persen Siri, Johan Mathis Eira, Samuel Persen Buljo, Anne Marie I. Sara Buljo
 |
Johan Mathis I. Eira (Iskon Máhtte), 1920–2004 lei ollu mielde johttisámiid searvebarggus. Son lei ee. Guovdageainnu johttisámisearvvi jođiheaddji, Norgga boazodoallosámiid riikkasearvvi stivramiellahttu ja oktasašorohaga 30/31 jođiheaddji. 30/31. Johan Mathis I. Eira
|
Dat mii guoská dievaslaš boazoealáhussii. Das gáibiduvvo dievaslaš diehtu boazoealáhusa hárrái sihke bealljemearka misiide, mii geavahuvvo niibbiin. Ja mearkka galgá hárjehallut merkejuvvot dainnalágiin ahte lea dovddus. Ja earuha ollu sullasaš mearkkain. Ja dovdagoahtit bealljemearkkaid. Ja erohusa buot mearkkain. Dainnago čakčat leat stuora masttadeamit duoddaris. Ja ollu rátkkašeamit leat duoppildáppil. Ja dasa gáibiduvvo mánáin dievaslaš mearkadovdan, masa gáibiduvvo oahppanáigi, seammago iežá ealáhussurggiin.
Nuppádassii berre mánná, mii galgá boazoealáhusain eallit, berre maiddái čađa oahppat diehtit movt bohccot guolgga mielde namahuvvojit.
Nuvtgo maŋábealde namahuvvo dat namahusat leat anus leamaš min máttarvánhemiin. Vai lea dievaslaš diehtu sin bohccuid badjel.
Seamma láhkai bohcco čorvviid hárrái gáibiduvvo sápmelaččas dievaslaš diehtu, mainnalágiin dat namahuvvo vai diehtá namahit bohcco čorvviid ja guolgga mielde, mii šaddá dávjá namahallot sápmelaččain sin gaskahumuin, mii adnojuvvo beaivválaččat boazobargus.
Muhto nuvtgo mii dovdat, de dat namahusat lahppojit dađistaga, dan sivas go min mánát eai oaččo saji dain guhkes skuvllain, ahte oahppat sin iežaset oaiveealáhussuorggi hárrái.
Guolganamahus
Gabba, riššagabba, duokŋasgabba, avohasgabba, girjjatgabba, muzet, luosttatmuzet, guzatmuzet, biddojuolgemuzet, muzetgálbbenjunni, gáhttosealgi, dávlesiidu, luosttat, guzat, šelges čuoivvat, muzetčuoivvat, duolvačuoivvat, gáhttosealgečuoivvat, gálbbenjunečuoivvat, biddojuolgi, seahkkojuolgi, ruoššajievja, ruoššagabba, ruoššamuzet, ránat, mosatránat, gálbbenjunni, siekŋanjunni, čáhppesgállu, seahkkojuolge luosttat, vielggut, čáhput.
Dás namuhuvvon guolga lea boares áiggis ja lea dárbbašlaš dál nai. Jus galgá leat dievaslaš boazodiehtu. Dat namahusat leat boares áiggis anus leamaš vai lea kontrolla man ollu guđege guolggat bohccot leat. Ja dat lea 30 namahusa. Ja jus mihkkege váilu sápmelaččas daid namahusaid hárrái, de son ii leat dohkálaš boazobargi, de ferte eará ealáhusgeainnu ohcat. Boazoealáhus doaimmahuvvot ferte olbmuid geahču vuolde, dálvet, giđđat ja geasset ja čakčat, masa dárbbašuvvo dievaslaš oahppu mánáin guđet dan suorggi válljejit.
|  |
| Sámi joatkkaskuvllas ja boazodoalloskuvllas leat girjerádjosis logi čoarvvi čilgehusaiguin. (Govva: Svein Lund) |
Bohccot namahuvvojit
| varis boazu | njiŋŋelas boazu |
| varis miessi | njiŋŋelas miessi |
| varis čearpmat | njiŋŋelas čearpmat |
| varit | vuonjal |
| vuobirs | vuonjalrotnu |
| gottos | rávis njiŋŋelas |
| goasohas | |
| máhkan | |
| nammaláhpat |
Dasa boahtá lassin čoarvenamahus, mii lea anus leamaš boares áiggis sápmelaččain. Ja lea seamma dárbbašlaš dál nai.
1. njáide
2. snogoaivi
3. ceakkooaivi
4. veaidnečoarvi
5. lieđbmečoarvi
6. ápmil
7. biigáčoarvi
8. ruossačoarvi
9. sarvvačoarvi
