Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 5. Davvi Girji 2011.

Betty Kappfjell:

«Finnunge» Troforsesne, internaaten maarhmore Aarbortesne

Soptsestamme Svein Lundese

Åarjel-saemien gïelese jarkoestamme: Ellen Bull Jonassen

Betty Kappfjell, Maajhjaevrie, 2009
(Govva: Svein Lund)

Betty Kappfjell reakasovvi jaepien 1954, goh dïhte mubpie nööremes vïjhte åerpienistie aktene båatsoefuelhkesne. Reakasovvi Reevhtsen lïhke, aktene gaertienisnie man nomme Engås, fuelhkien giesielaanten lïhke. Jïjtjehke årromesijjie lij Hirksrissesne Gaalan tjïeltesne, Nordlaanten åarjemes raedtesne.
Betty maadthskuvlem Troforsesne vaadtseme, jïh åesiesskuvlem jïh båatsoeburrieskuvlem, jïh Gaske-Nøørjen Saemieskovlen internaatesne barkeme mænngan 1974. Dïhte aaj lïhtseginie orreme Saemieskovlen ståvrosne, gusnie dovne barkiji tjirkijinie jïh eejhtegi tjirkijinie orreme.

Daesnie Betty jïjtse skuvletïjjen bïjre jïh barkoen bïjre internaatesne soptseste. Soptsese lea tjaaleme jaepien 2008.

Havika

Mov gåabpatjahkh eejhtegh lægan saemieskuvlesne Havikesne vaadtseme. Desnie jïjnjh muevies vuekieh åtnalgin. Meehtin learoehkidie strååffedh gosse dejtie stilli dah edtjin dejtie jabjoehkommes lïerehtidh. Aehtjebe dam ikth dååjrehti, dellie ajve jåasoeh aath lïerehti. Goh bysvehtse dan åvteste vihth dle tjoeri aktine plaave healmine vaedtsedh. Akte jïjnje nåhtadamme strååffemevuekie Havikesne lij baernide noerhkedh nïejti gaarvoejgujmie vaedtsedh.

Gïelemolseme

Goh jïjnjh jeatjebh mov boelvesne dle manne akte sjïeledahke ihke mov eejhtegh veeljin daaroestidh gåetesne. Sinsitnine dovne saemiestin jïh daaroestin, maanide jeanatjommes daaroestin. Saemien ajve båatsosne nåhtadin jïh ajve båatsoegïeline sjïdti. Daate akte evtiedimmie mij guhkiem vaasi, juktie mov båarasommes åabpa, guhte lea luhkien jaepien båarasåbpoe manneste, sagki vielie saemien lïeri manneste. Mænngan manne mov eejhtegidie gihtjim mannasinie dah eah vielie mijjese saemiestin. Dej buerkiestimmie lij mijjieh edtjimh daaroen lïeredh jïh bieline voeneste årrodh. Juktie mijjieh saemien guarkajimh, bene idtjimh soptsesth.

Maadthskuvle Troforsesne

Mov golme båarasåbpoe åerpenh saemieskuvlesne Aarbortesne eelkin, jïh dïhte båarasommes lij desnie abpe skuvletïjjen. Bene juktie mij akt saemieskuvlesne heannadi, dah göökte mubpieh tjoerin desnie orrijidh, jïh dej minngemes jaepiej Troforsesne veedtsin, jïh eah gåessie mijjieh nööremes dohkoe seedtesovvh.

1958 raajan lij skuvle Gaalesne. Bene gosse dam slïejhti, dle dïhte geetskemes skuvle mijjese lij Vegset skuvle Troforsesne. Manne desnie eelkim 1962 jïh desnie gaajhkh 9 jaepieh veedtsim. Mijjieh limh dah voestes mah 9-jaepien skuvlem åadtjoejimh daesnie.

Dellie lin geajnoem bigkeme Gaaleste Hirksrissien gåajkoe faamoebigkemen gaavhtan Reevhtsen lïhke. Bene ij lij naan skuvleskovhte debpede, juktie tjoerimh 5 kilomeeterh vaedtsedh åejviegeajnoen gåajkoe (E6). Daelvege meehti slæjhtoes årrodh geajnoen gåajkoe båetedh, dannasinie geajnoem nåakelaakan beelin. Gaalan luvhtie lij skuvleskovhte Troforsen gåajkoe, bene ååpsen slæjhtoes sjïdti dejtie voestes 5 kilomeeteridie vaedtsedh jïh dan mænngan aktem mïjlem bussesne tjahkasjidh. Lissine tjidtjebe lij bovtsiluvnie seamma jïjnje goh aehtjebe, jïh ij lij iktegisth naaken gåetesne mah mijjem suvhtin. Juktie dej voestes jaepiej dle fuelhkiej luvnie Troforsesne årroejim. Tjåanghkan årroejim golme joekehts gaertieninie. Mov eejhtegh dah, mah tjoerin årromesijjiem mijjese gaavnedh, vïenhtem dah aaj tjoerin dan åvteste maeksedh. Nov lij badth hijven daejnie gaertieninie årrodh, dah lin gïemhpes almetjh, beapmoem åadtjoejimh, jïh viehkiem aaj leaksoejgujmie åadtjoejimh gosse dam daarpesjimh. Læjhkan ij lij iktegisth aelhkie årromesijjiem gaavnedh mijjese, såemies aejkien dle idtjimh naan latjkoem utnieh aarebi skuvle eelki tjaktjege, jïh dle mijjieh åerpenh tjoerimh oktegh gåetesne årrodh jïh skuvlen gåajkoe sygkeldidh goske mijjen eejhtegh sijjiem mijjese gaavneme. Dej minngemes jaepiej akte kaarre maaksoem åadtjoeji juktie mijjem åejviegeajnoen gåajkoe vuejedh, gubpede skuvlebussem dåeriedimh. Dellie meehtimh gåetesne årrodh mearan skuvlesne veedtsimh.

Nov lij buerebe båantaj jïh båatsoen gaskemsh dellie, goh dej minngemes jaepiej orreme. Nov amma heannadi bovtse ïentjese bööti, bene dan aejkien idtji naan stoerre aamhtese sjïdth. Mijjem gujht finnunger gohtji, bene dïhte badth iemie. Mijjieh lïereme mijjieh edtjimh årrodh dam maam limh, jïh idtjimh sïjhth tjïekedidh. Gosse lij galhkuve skuvlesne dellie gåptoem tseekim. Nov lij badth dïhte learoe maam tjidtjiebistie åådtjeme mij darjoeji mijjieh idtjimh neerrehtimmeste aaperh, bene dan bijjelen lokngesimh. Dah lohkehtæjjah eah lin jeatjahlaakan mijjese goh jeatjabidie.

Skuvlesne ij lij mahte mejtegh saemien tsiehkiej bïjre. Dïhte aajnehke maam måjhtam lij Torbjørn Egneren lohkemegærjesne, desnie akte lohkemestuhtje båatsoesaemiej bïjre mah Gárasavvon jïh Ulisuolon gaskem Romsesne juhtin. Manne dam stuhtjem mahte goh mov veeltim, jïh dam annje måjhtam, juktie dïhte lij dïhte aajnehke gærjesne gusnie manne meehtim damtestidh.

Mijjieh gujht aktem faagem utnimh mij lij gåetiedaajroe, bene desnie ij mejtegh gænnah dan voenges dajven bïjre. Dïhte histovrije lij dej båeries gånkaj bïjre, idtjim manne nåhtoem vuejnieh dan bïjre lïeredh, juktie im lim dan væjkele dennie faagesne.

Göökte saemijste gellide saemide

Dåaroen mænngan jïjnjh saemieh tjïekedin. Dah mah bovtsigujmie gïehtelin idtjin maehtieh tjïekedidh, jïh naemhtie mahte ajve dah båatsoesaemieh dah, mah saemine vååjnedin. Gaajhki jaepiej manne skuvlem veedtsim Troforsesne idtjim daejrieh jeatjah saemien learohkh lin desnie goh månnoeh vïellh. Bene mænngan dle manne jienebh vueptiestamme. Akte dejstie guhte idtjim daejrieh saemine lij dellie, manne mænngan rektovrine gaavnesjim Saemienskovlesne Aarbortesne gosse desnie barkim. Aaj jïjnjh jeatjebh dejstie mah mov klaassesne veedtsin leah mænngan jïjtjemse saemielåhkose tjaaleme. Dej gaskem lea akte dejstie mah daamtajommes mannem jïh mov åerpenh goh «finnungar» gåhtjoeji.

Båatsoeburrieskuvle

Noereskuvlen mænngan dle voestegh aktem jaepiem åesies- jïh kontovrefaagem lohkim Vefsn yrkes-skuvlesne Musserisnie. Dan mænngan Borkenesen gåajkoe vöölkim jïh Staaten båatsoeburrieskuvlem veedtsim jaepien 1972/73. Manne lim aajnehke nïejte klaassesne dan jaepien, mijjieh göökte åarjelsaemieh. Tjoerem jiehtedh båatsoemaahtoe lij raaktan nåake lohkehtæjjaj luvnie dan jaepien manne desnie. Goh åejvielohkehtæjja lij Per Holm Varsi Taneste, bene dïhte lij båanta jïh agronovme jïh ij naan maehteles almetje båatsoen bïjre. Doh jeatjah lohkehtæjjah sagki nåakebe daajroem utnin båatsoen bïjre. Juktie jïjnjem lïerimh mestie idtjimh nåhtoem utnieh, learoe fievsien kreeki bïjre goh govse, sïrve jïh vielie. Måjhtam manne njaalmeldh eksamenem utnim fievsiekreekelearosne jïh tjoerim govsen tjåejjien bïjre buerkiestidh. Siebriedahkelearosne ajve stoerredigkien jïh stuvrehtimmien bïjre utnimh, jïh ij mejtegh saemien tsiehkiej bïjre jïh dagkeri bïjre mah lin nuhteligs båatsoen gaavhtan. Måjhtam mijjieh dam leejhtimh, jïh jïjnjem faagelohkehtæjjajgujmie dïjveldimh. Dïhte guhte lij væjkalommes laejhtedh lij akte dejstie mov klaassevoelpijste, John Henrik Eira Karasjohkeste. Bene im jaehkieh mijjieh dan gåhkese böötimh ihke buektiehtimh aktem tjaaleldh laejhtemem seedtedh.

Mestie mijjieh jïjnjem lïerimh lij gosse limh bovtsedotkemestasjovnesne Lødingesne. Måjhtam dellie lin gïehteleminie bovtsem Svalbardeste sïejhme bovtsine ektiedidh, bene im daejrieh mij destie sjïdti.

Ij leah luhpie gåptojne tjaangedh

Båatsoeburrieskuvlen mænngan guhkiebasse noerhtese vöölkim. Voestegh akten gueliebårran böötim Goahteluoktesne. Varki åahpenim jienebh saemien fuelhkiejgujmie desnie, jïh manne gujht tråjjadim, bene im maehtieh årrome-, barkoe- jallh baalhkatsiehkide garmerdidh. Mijjieh 4 barkijh ektesne årroejimh aktene leejjemetjiehtjielisnie. Guelieburrien aajhtere aaj leejjemegåetiem jïh bovrem eeki. Mijjen tæjmoebaalhka lij 10,31 kr, jïh gosse gåetieleejjemen åvteste maakseme, jïh maakseme dam maam bæjjese tjaaleme bovresne, dellie mahte abpe baalhka nåhkedamme. Juktie mov voelpe jïh manne gaavnehtimh ij lij naan båetije aejkie daesnie årrodh. Mijjieh tjihkedimh jïh gaajhkide hotellide tjeelimh Finnmarhkesne, jïh gihtjimh mejtie dah barkoem mijjese utnin, jïh barkoem åadtjoejimh Guovdageaidnun turistehotellesne. Direktööre lij åerjielistie jïh ij lij dan vietseles saemiej vööste. Dïhte mijjem stilli mijjieh idtjimh baajedh saemieh gåptojne tjaangedh. Daate lij påaski (1974) jïh konserte plaastehaallesne orreme, jïh mænngan dle jïjnjh almetjh hotellese böötin. Hævvi im maehtieh aktem dagkeres stillemem goltelidh, juktie manne gujht baajim almetjh tjaangedh. Dellie direktööre jïjtje bööti movri, jïh voejhkeli dejtie saemide gåptojne olkese sleengkedh. Bene akte såevmien TV-dåehkie lij desnie mij konsertem filmadamme jïh raaktan dellie dah böötin. Juktie dah filmadin gosse direktööre voejhkeli saemide olkese sleengkedh, jïh daate gujht aaj TV’esne seedtesovvi Såevmesne.

Aarborte

Gosse naan askh Guovdageaidnusne orreme dle åadtjoejim govledh akten gaavnoes sæjjasadtjebarkoen bïjre saemieskuvlen internaatesne Aarbortesne. Juktie manne dam ohtsedim jïh mænngan daesnie orreme. Klahkine eelkim jallh gåetieviehkine, daan biejjien leam barkoen åvtehke, bene dïhte lea dïhte seamma barkoe maam aarebi gåhtjoeji maarhmore. Guhkiem skuvle ajve åadtjoeji aktem jaepiem aejkeste gïehtelidh, jïh dïhte båetije aejkie lij joekoen muevies. Bene jaepien 1977 raejeste jïjtsh gåetieh åadtjoejimh, jïh dellie ånnetji buerebe sjïdti. Mijjieh sïjhtimh staaten nuelesne årrodh, bene åarjelsaemiej gaskem lin, jïh leah joekehts åssjaldahkh mejtie saemieskuvlh byöroeh staaten jallh tjïelten nuelesne årrodh. Dïhte mannasinie mijjieh göökte skuvlh utnebe daelie, akte tjïelten jïh akte staaten. Gaske-Nöörjen Saemienskovle lij guhkiem dïhte aajnehke staaten internaate Finnmarhken ålkolen. Gaajhkh staaten maadthskuvleinternaath lij «særbidragskassereren» [1] nuelesne, Čáhcesuolusne, Birger Johnsen. Fïerhten gïjren mijjieh, mah internaatesne barkin, limh kuvsjesne maam dïhte stuvri. Mænngan daate öörnege orriji, dannasinie ij lij mahte jienebh internaath aajmene, jïh mijjieh Staaten ööhpehtimmiekontovren Nordlaantesne nualan böötimh.

Aarebi ij lij akte rïektes saemieskuvle. Bene daej 34 jaepiej manne internaatesne barkeme Aarbortesne stoerre jarkelimmieh orreme. Dïhte vihkielommes lea saemien akte obligatovreles faage sjïdteme. Åarjelsaemien lea tjaaleldh gïeline sjïdteme jïh daesnie lohkehtæjjah mah saemien maehtieh. Dah lohkehtæjjah maehtieh saemien aamhtesh bæjjese vaeltedh gaajhkine faagine. Mijjieh aelkebe illedahkem vuejnedh dehtie barkoste saemieskuvline. Skuvle lea viehkiehtamme åarjelsaemien gïelem nænnoestidh jïh daan mearan naa jïjnjh åarjelsaemieh jollebe ööhpehtimmiem vaalteme.

Betty Kappfjell lea maarhmorine barkeminie Saemieskovlesne Aarbortesne, 2002.
(Govva: Basia Głowacka) Beapmoesavkeste Saemieskovlesne Aarbortesne, 2002.
(Govva: Basia Głowacka)

Båetije aejkie saemieskuvlese?

Dah göökte saemieskuvlh lin guhkiem dïhte aajnehke faalenasse åarjelsaemide jis edtjin ööhpehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne jïh saemien sisveginie. Mænngan aaj learohkh maehtieh skuvlem sijjen hïejmesijjesne vaedtsedh, jïh læjhkan aktem faalenassem åadtjodh saemien gïelen jïh kultuvren sisnjelen. Muvhtene lehkesne voenges lohkehtæjjah, mubpieh maajhööhpehtimmiem åadtjoeh mijjeste jallh Snåaseste. Jienebh dejstie aaj vïesehtimmiem utnieh saemieskuvlesne, dïhte sæjhta jiehtedh learohkh diekie båetieh 6 våhkoeh jaepien, jïh dellie ööhpehtimmiem åadtjoeh aamhtesi bïjre goh saemien gïele, kultuvre, vytnesjimmie, ålkoedarjome jïh båatsoe. Dellie göökte dåehkieh, 1. – 6. jïh 7. – 10. klaasse fïereguhten dåehkesne, juktie skuvlesne 12 våhkoeh jaepien utnebe, gosse vïesehtimmielearohkh båetieh jïh internaatesne årroeh.

Daate faalenasse dorjeme guktie saemieskuvle sagki vaenebe sïejhme learohkh åådtjeme. Mijjieh dan vaenie goh 6 learohkh åtneme, mah leah bïejeme goh dïhte unnemes raaste jis skuvle edtja jåarhkedh. Minngemes jaepien (2007/2008) 10 learohkh åtneme, jïh daelie vååjnoe goh 15 learohkh sjidtieh.

Dejstie learoehkijstie skuvlesne 2007/08 dle 3 learohkh saemien voestesgïeline utnieh. Ij guhte dejstie vïesehtimmielearoehkijstie saemien voestesgïeline utnieh. Jiene jienebh eejhtegh veeljieh saemiestidh maanide. Dah gujht veeljieh ij maanide saemieskuvlese seedtedh.

Aarebi åajvahkommes maanah båatsoste mah saemieskuvlesne veedtsin, kaanne 90 % båatsoste bööti. Dej gaskem mah ektiedimmiem skuvlese utnieh daan biejjien, goh stïeres learohkh jallh vïesehtimmesne, vaenebe goh 50 % båatsoste båata.

Akte internaate ij gåessie gænnah maahta hïejmine årrodh, bene mijjieh voejhkelibie vielie hïejmine årrodh goh institusjovne. Bijjelen 20 jaepien gietjeste eejhtegh sïjhtin aktem vihties åejviealmetjem utnedh govlehtallijinie internaatesne. Bene ij guhte mijjeste meehti abpe dygnem barkedh iktegisth. Juktie mijjieh naemhtie öörnedamme, daelie mijjieh göökte mah maarhmorebarkoem juekieh. Gåabpatjahkh månnoeh Maajejaevresne årroeminie, medtie 80 km Aarborteste, jïh daelie öörnedamme mijjieh aktem våhkoem fïerhten aejkien barkebe, jïh dle aktem våhkoem gåetesne. Gosse barkosne dellie guhkies biejjieh 7 biejjieh. Daate akte öörnege maam dovne learohkh, eejhtegh, mijjieh jïh mijjen fuelhkieh tuhtjieh hijven. Tjåanghkan libie 6 barkijh internaatesne, doh jeatjebh sïejhme turnusem utnieh.

Gïelem bååstede vitnedh

Jïjtje gelline saemienkuvsjine vaadtseme, maam Sijti Jarnge [2] öörnedamme. Juktie manne mån maahtam «moeren gaskoeh». Goh barkije internaatesne lea vihkeles mijjieh maehtebe learoehkidie leaksoejgujmie viehkiehtidh, jïh dannasinie mijjieh byörebe ånnetji åarjelsaemien maehtedh. Mov göökte nïejth jïh gåabpatjahkh saemien lïereme. Dïhte båarasommes (Kirsten Appfjell Eira) lij dej voestes gaskem mah saemienööhpehtimmiem åadtjoeji saemieskuvlesne Aarbortesne, jååhkesjamme reaktoetjaelemen mietie, jïh mij eksamenem veelti saemien gïelesne. Dïhte lij dan seenhte goh jaepien 1988. Mænngan dïhte åarjelsaemien lohkeme jïh baalhkam gïeleste åådtje. Dïhte åarjelsaemien ööhpehte maajhööhpehtimmien tjïrrh jïh aaj aktem jïjtse sïeltem tseegkeme, «Sørsamiske språktjenester» (Åarjel-saemien gïeledïenesjh). Dïhte noerhtesaemine pruvreme jïh Karasjohkesne orre jïh åarjelsaemien sov maanide soptseste, guktie dah dovne åarjel- jïh noerhtesaemien gïeligujmie byjjenieh. Dïhte nööremes nïejte båatsosne barka. Manne vuajnam evtiedimmie jarkelamme jïh im seamedh dej pessimistigujmie mah vienhtieh dïhte saemien gïele sæjhta nåhkedidh.

[1] «Særbidragene for landsfolkeskolen i Finnmark» bøøti Finnefondet minngesne, vuartesjh jienebh tjaalegh Saemien skuvlehistovrijesne, dej gaskem Henry Minden tjaalege voestes gærjesne
[2] Sijti Jarnge lea dïhte åarjelsaemien kultuvrejarnge Aarbortesne

Eará artihkkalat Sámi skuvlahistorjá 5-girjjis


Betty Kappfjell lea maarhmorine barkeminie Saemieskovlesne Aarbortesne, 2002. (Govva: Basia Głowacka)	Beapmoesavkeste Saemieskovlesne Aarbortesne, 2002. (Govva: Basia Głowacka)