norflagg.jpg På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 5. Davvi Girji 2011.

Einar Bergland:

Skuvllas jávkan ovddeš áiggiid

Sámás: Isak Samuel Hætta

Einar Bergland

Einar Bergland, Guovdageaidnu 2009
(Govva: Svein Lund)

Dát artihkal deaddiluvvui girjjážis Kulturminner man Bálága kulturlávdegoddi almmuhii 1975s, ja dasto almmuhuvvui artihkal áigečállagis man namma lea Norsk pedagogisk tidsskrift 10-1979. Mii deaddilit dan dás dan veahá rievdaduvvon hámis mii lei Bálága jahkegirjjis, Årbok for Ballangen 2001.

Einar Bergland lea riegádan 1934:s ja bajásšaddan márkosámi duovdagiin Bálágis. Su váhnemat sámásteigga mánnán, muhto eaba šat ollesolmmožin, ja son ieš oahpai sámegiela easka oahpaheaddjin barggadettiin Finnmárkkus ollu jagiid maŋŋil.

Einar Bergland váccii álbmot- ja reálskuvlla Bálágis, gymnása Suorttas ja oahpaheaddjiskuvlla Romssas, doppe son gearggai 1959:s. Son lea bargan oahpaheaddjin Bálágis, Gilevuonas ja Raanas. Son lea lohkan pedagogihka váldofága, eŋgelasgiela vuođđofága ja historjjá vuođđofága Oslo universitehtas. Son lea oahpahan pedagogihka Roandima allaskuvllas (1974-82), Finnmárkku allaskuvllas (1982-89) ja Sámi allaskuvllas (1989-2000). Ovtta áigodaga lei son Sámi Instituhta dutkin, doppe son ee lei mielde árvvoštallame Ođastus 94 sámi joatkkaoahpu váste. 1999:s son válddii doavtterdutkosa Oslo universitehtas, fáddán lei boazodoalu earáhuvvama váikkuhusat. Son šattai penšunistan 2000:s.

Bálága suohkan lea Nordlándda fylkkas, ja doppe lea doloža rájes sihke mearrasámi, vággesámi ja dáčča álbmot. Davvisámegiela ja julevsámegiela gaskasaš rádji lea juste sin suohkana bokte, muhto hui unnán doppe olbmot sámástit, leaš go šat oktage. Dalá dovdomearkan dain guovlluin man birra dás čállo, lea ahte dalle eai namuhan čearddalaš gullevašvuođaid. Dušše sii geat dovde báikki olbmuid, dihte ahte eanas Bálátvákki oahppit ledje sápmelaččat. Dan vuođul maid diehtit dalá birgenlági birra dáidá leat nu ahte dain mánáin geat jávke eret skuvllas bivttasváni ja juolgesuodjeváni dihte, sáhttá eatnasat leat leamaš sámi mánát.

Danne go lean oahpaheaddji, de lean beassan lohkat Bálátvákki dološ skuvlaprotokollaid. Daid vuođul lean geahččalan ohcat čilgehusa dasa manne skuvllas lei nu ollu jávkan su. 80 jagi dassái.

Skuvlavuogádat ja skuvlaprotokollat

Dain protokollain maid lean geahčadan, leat njeallje giliskuvlla ohppiid dieđut 1914-24 áigodagas, namalassii doaresbealbáikkiid oahppit geat vázze skuvlla ovdal ja dakka maŋŋelaš vuosttaš máilmmisoađi.

Nu go diehtit, de ii lean dalle nu ollu skuvlavázzin go dál. Dain klássain maid lean iskkadan, namalassii 1.klássain ja oktasaš klássain lei dábálaččat 12 vahkku skuvla jahkái. Skuvlajagi juhke dalle golmma sadjái, njeallje vahkku ain hávális. Skuvlaáigodagaid gohčodedje čakčaskuvlan, dálveskuvlan ja giđđaskuvlan.

Dalle nu go dál čálle oahpaheaddjit beaivegirjjiid maidda merko mánáid skuvliiboahtima ja eretjávkama. Skuvlii boahtima merkejedje njulges ceakko sázuin, ja eretjávkama merkejedje álkkes bustávain, omd. s (sykdom) buozanvuođa dihte, g (gyldig) go lei dohkálaš jávkan ja u (ugyldig) go lei skuvllas eret lobihaga. Oahppit mat jávke ollu eret skuvllas merkejuvvojedje vel sierralaččat protokolla olgešbeallái.

Mu ovdanbuktin dás lea vuođđuduvvon dakkár protokolla mearkkaid mielde. Nu bohtet ovdan eanas dat oahppit geat dávjjimusat jávke skuvllas eret. Lean gal maiddái árvvoštallan eretjávkama luohkáid dáfus obbalaččat, dan lean bargan eretjávkama listtu mielde.

Čiekŋalisvárevuol skuvlla oahppit, jáhkkimis 1947 giđa. Gurut bealde: oahpaheaddji Alma Kjøk, Halfrid (Løvdal), Einar Bergland, Ragnhild Kjøk, Magnus Karoliussen, Ada Nybakk, Alf Nygaard, Karla Bergland, Gunnar Mortensen.
Gova Luoikan Einar Bergland)

Eretjávkama sivat

Dál eretjávkama birra. Lei dábálaš sirret eretjávkama sivaid mielde. Gehččot dál čuovvovaš jávkanjoavkkuide dehe sivaide: jávkan bivttasváni geažil, skuovvaváni ja borramušváni geažil, buozanvuođa geažil, heajos fievrruid ja gulahallangaskomiid geažil, jávkan ruovttu bargguid geažil ja loahpalaččat, dat daddjon lobihis jávkan.

jávkanmerkemiid čállinbáikkiin leat ollu cealkagat mat muitalit eretjávkama bivttasváni, skuovvaváni ja borramušváni geažil. Čálán dása moadde ovdamearkka: «jávkan vuosttaš vahkku lei bivttasváni, skuovvaváni ja borramušváni geažil.» Dán erenoamáš dilis ledje olles 11 lohkojuvvon 23 eretjávkamis borramuš- dehe bivttasváni geažil. Ovcci oahppi eai lean boahtán skuvlii obanassiige dálveskuvlla vuosttaš vahkku. Čuovvovaš cealkka lea ges muhtun eará skuvlla oahppi birra: «Nr. 16 N. N. (náppo nr. 16 protokollas) ii leat leamaš skuvllas 8 vahkkui. Sivvan dasa lea go su váhnemat leaba issoras geafit eaba ge nákce háhkat biktasiid ja borramušaid alcceseaskka ja mánáidasaseaskka. Dasa lassin lea sin ruovttus leamaš ollu buozanvuohta.» Ii lean nu hárve go oahppit jávke skuvllas eret olles skuvlaáigodaga, dl. 4 vahkku danne go borramuš ja biktasat ledje vátnát. «Nr. 9 N. N. ii leat sáhttán boahtit skuvlii (dl. čakčaskuvlii, mu lasáhus.) bivttasváni geažil.» Čuovvovaš cealkka lea hui oanehaš, dat goitge čájeha heajos birgenlági: «No. 16, 22, 24 ja 25 eai leat skuvllas bivttasváni geažil.»

Oahpaheaddjit dábálaččat dihte bures makkárat ruoktodilálašvuođat ledje, danne go sii ieža, ja skuvla, ledje oassin lagas birrasis. Sii dihte geafivuođa eai ge sáhttán eará go dohkkehit bivttas- ja borramušváni dohkálaš sivvan eretjávkamii.

Sii guđet eai boahtán skuvlii nuppi máilmmi soađi áigge vásihedje maiddái bivttasváni ja skuovvaváni. Dat vátni goitge ii čuohcán nu sakka go geafivuohta mii lei ovdal ja maŋŋelaš vuosttaš máilmmisoađi.

Buozanvuođa sivaid ii sáhte diehtit nu juste danne go dat eai leat namuhuvvon erenoamážit protokollain. Beaivegirjjis gal lea buozanvuohta merkejuvvon s-bustávain, ja erenoamáš dieđuid čállinbáikái lea čállon dušše dat man guhká oahppi lea jávkan boađekeahttá skuvlii. Logadettiin beaivegirjjiid lean goitge fuomášan ahte leat muhtun hui guhkilmas buozanvuođa jávkamat. Dakkár dilis čujuhii oahpaheaddji áinnas doaktára čilgehussii. Gehččot mat dál guovtti dakkár čilgehussii: «N. N.a nieida R ii sáhte boahtit skuvlii dán dálvvi buozanvuođa geažil.» «N. N. nieida L ii sáhte boahtit skuvlii dán čavčča buozanvuođa geažil.» Makkár dávda son dain ohppiin lei go nu guhká šadde jávkat boađekeahttá skuvlii? Soaitá muhtumin leamaš dat ilgadis álbmotdávda, deret. Dat lovttii ollu joavkkuid dalle, sihke Bálága suohkanis, ja riikas muđui nai. Čuovvovaš guokte sitáhta guoskkahit muhtun oahppi erenoamážit. Dat leat ovdamearkan dasa go deret daguhii guhkilmas jávkama boađekeahttá skuvlii, ja eretvádjoleami. Vuosttaš skuvlavuoru (čakčaskuvlla) dáfus daddjo: «Nr. 13 lea buohcci, sus leat várra tubertlerat.» Nubbi sitáhta lea ges goalmmát skuvlavuoru birra (giđđaskuvlla): «Nr. 13 N. N. jámii guhkilmas buozanvuođa geažil maŋŋel go 3at skuvlavuorru lei nohkan.»

Ollu sajiin protokollas oidno ahte heajos fievrrut leat sivvan eretjávkamii. Moadde ovdamearkka: «vuosttaš vahkku de hal ii lean gal skuvla obanassiige, siivvu geažil eai beassan rasttidit jogaid.» Dehe ná: «juovlamánu 2., 3. ja 4. bvd ii šaddan skuvla (Elvenesas, čálli lasáhus.) danne go Coagesjávrri jiekŋa lei nu rašši ja oahpaheaddji ii beassan sáddet oahpahusdávviriidis mat ledje Njallavárddus.» Oahpahusdávviriidis, gárta- ja girjegiissá, fertii oahpaheaddji namalassii fievrredit mielddis skuvllas skuvlii, ja dien háve fertejedje suvdit daid fatnasiin dehe doalvut daid jieŋa mielde go dohko ii lean geaidnu. Diehttelasat doppe ii lean telefovdna ge man bokte oahppit ledje dakkaviđe beassat gullat goas oahpahus lei álgime. Danne soite mánát muhtumin orrut ruovttus boađekeahttá skuvlii danne go navde ahte ii lean oahpahus. Sáhttá gal measta boagustit go gullá ahte mánát jávke skuvllas eret olles vahkku danne go eai diehtán ahte oahpahus lei álgán. Muhtun oahpaheaddji čállá: «vuosttaš vahkku ii lean báljo oahpahus danne go muhtumat eai diehtán ahte dat lei álgán ja muhtumiin eai lean biktasat.»

Eai nu hárve šaddan skuvlamánát jávkat skuvlii boađekeahttá go fertejedje bargat ruovttus. Sii fertejedje bargat duoid dáid bargguid návehis ja viesuin, dehe sii fertejedje veahkehit lájuiguin ja šaddočohkkemiin. Dávjá lei hui ollu jávkan čakčat buđetčoaggináigge. Muhtumin dáhpáhuvai ahte olles 8 oahppi 13 oahppis jávke vuosttaš skuvlavahkku miehtá. Oahpaheaddji čállá: «Skuvllas jávkan vuosttaš vahkku vuolgá muhtun muddui das go mánát ledje veahkkin buđehiid čoaggimis jnv. Daid eará mánáid jávkan lei bivttasváni geažil, ja muhtumat eai diehtán ahte oahpahus lei álgán.» Muhtumin gal dáide buđetluomut guhkkut ilá sakka, ja soames oahpaheaddjit de eai riekta diehtán lei go jávkan lobálaš dehe ii. Muhtun oahpaheaddji cealká ná čakčajávkama dáfus: «Álgo 14 beaivvi ledje hui olluhat skuvllas eret buđetčoaggima geažil, man muhtun muddui ferte dadjat lobálaš sivvan.»

Ja muhtumin oahpaheaddjit eai diehtán makkárge lobálaš sivaid jávkamii. Oahpaheaddji čálii ná dan logi oahppi birra geat gávvilušše jávkat boađekeahttá skuvlii: «Vuosttaš vahkku bohte dušše oahppi nr. 1 ja gitta oahppi nr. 6 rádjái. Daid eará ohppiid eretjávkamii in dieđe siva.» Muhtun oahppit soite jávkat buot skuvlavuoru njeallje vahkku ii ge dieđihuvvon mihkkege sivaid sin jávkamii. Dasa gal šattai diehttelasat garraset reakšuvdna: «Nr. 24 lea jávkan miehtá skuvlavuoru almma su jávkamii lea dieđihuvvon mihkkege sivaid.» Muhtun eará oahpaheaddji ges čállá: «N.N. ii leat muitalan makkárge sivaid dasa go su nieida R ii leat obage boahtán skuvlii. Das vuhtto fuollameahttunvuohta.»

Lea áibbas čielggas ahte ollu sivat eretjávkamii eai oidno skuvlaprotokollas. Skuvlačalmmástuvvan ja váiban omd. ii namuhuvvo ge. Skuvla lei 80 jagi dassái dakkár báiki gos mánát šadde čohkkát jaska ja guldalit mihá eanet go dálá skuvllas. Bajiloaivvi oahppan deattuhuvvui. Dalle lei girjeskuvla mii lei áibbas earálágan go dálubargu. Skuvlaáigodat ii lean gal guhkki, goitge dat lei lossat eanas mánáid mielas. Skuvlavázzin lei sin mielas aivve bággodilli. Ja dasa lassin lei skuvlii mannan ollu mánáide issoras lossat – guhkes mátki rušu eatnamiid mielde, vuvddiid čađa, jekkiid ja jogaid rastá. Fertet maiddái muitit ahte dábálaš olbmuide ii lean skuvlavázzin dárbu birgejumi dihte. Sidjiide ii lean goitge rabas geaidnu allá oahpuide. Vátnadili olbmuide lei dušše okta vejolašvuohta, namalassii giehtabarggut. Sii gal sáhtte roahkka jearrat mii ávkkiid beaivválaš skuvlavázzimis lei sidjiide. Oažžut gal dál digaštallat lei go riekta dakkáriid jearrat, muhto dalá dilis goit heivii jearrat nu, go diehtá makkár eallindilálašvuođat ja veahkkeneavvut sis ledje.

På Ballangen museum er det utstilt et klasserom fra en av skolene i Ballangen, Bøstrand skole.
(Govva: Svein Lund))

Ferte eaktudit

Ferte gal bidjat muhtun meroštallaneavttuid skuvllas eretjávkama dieđuide. Vuosttažettiin lean guorahallan hui stuora eretjávkama. Jávkan soaitá danne neaktit stuorábun go oba lei ge. Dain namuhuvvon protokollain ledje maiddái skuvlaluohkát main lei muttu mielde unnán jávkan. Ferte dasto vel lasihit ahte skuvlaprotokollat eai álo doala deaivása. Dáin min ovdamearkkain ferte dadjat ahte čállojuvvon sivat eretjávkamii eai álo lean dat duohta sivat dasa. Ohppiid váhnemat soite hálidit čiegadit sivaid, go dat soite heahpadin sidjiide. Soite omd. sivat mat vulge geafivuođas dehe buozanvuođas. Goalmmát sivvan dasa go fertet bidjat eavttuid meroštallamii, lea go eai oahpaheaddjit álo lean nu dárkilat go devde protokollaid.

Vaikko dán diehtočohkkemis leat ge maiddái váilevašvuođat, de leat dat goitge árvvolaččat historjjálaš diehtogáldun. Dán háve dat goit oalle mihá bures čájehit man heajos birgenláhki ja dearvvašvuođadilli giliid bargi álbmogis sáhttii leat sullii 80 jagi dassái.


Eará artihkkalat Sámi skuvlahistorjá 5-girjjis