På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1. Davvi Girji 2005.

Marit Aubert:

Muittut Sirpmá skuvllas 1950-53

Sámás: Máret Sárá

Marit Aubert, Drammen 2003
(Foto: Svein Lund)

Marit ja Bill (William) Aubert leigga oahpaheaddjit Sirpmá skuvllas 1950-53 áigodagas. Dán áigodagas leigga soai áidna oahpaheaddjit skuvllas. Guktot leigga riegádan 1927:s, Marit Aubert, r. Strømme Lyngøras Aust-Agderis ja William Dorenfeldt Aubert Oslos. Goappašagat vácciiga oahpaheaddjiskuvlla Oslos ja Marit čađahii skuvlagievkkanoahpu ovdalgo soai 1950:s vulggiiga davás.

Sirpmá jagiid maŋŋá soai fárriiga Drammenii. Soai guktot dasto čađaheigga joatkkaoahpu ja oaččuiga lektorgealbbu. Eamit barggai vuođđoskuvllas ja isit fas gymnásas. William Aubert jámii 1985:s, muhto Marit Aubert gal ain orru Drammenis. Penšunistan sus lea leamaš beroštupmi skuvlahistorjái ja lea leamaš barggus De norske skolehistoriske samlinger -nammasaš vuorkkás Drammenis.

Go leigga Sirpmás, de soai čáliiga áŋgirit breavaid bearrašii máddin, ja oalle stuorra oassi dáin breavain leat ain áimmuin. Soa leaba maiddái govven ollu sihke skuvllas ja muđui gilis. Soai leigga várra áidna olbmot geain lei govvenapparáhta Sirpmás dan áigge, nu ahte dát leat oalle erenoamáš govat. 1996:s čálii Marit Aubert muittuid 50-logus go su ovddeš oahppit hásttuhedje su dan dahkat. Ovddeš rektor Toralv Pedersen čohkkii daid sierra perbmii. Mii leat ožžon lobi almmuhit osiid das.

Mátki Sirbmái

Mii oaččui guokte máttanorgalačča vuolgit Sirbmái? Jos mun galggan vástidit oanehaččat, de sáhtán dan dahkat ovttain sániin, namalassii soaittáhagat.

Čakčat 1949:s lei Bill militearas Gardenis. Mun ohcen Stabekk skuvlii vai lean lahkosis. Doppe oahpásmuvven oahpaheaddjái gii lei leamaš 7 jagi Buolbmát skuvlainternáhtas. Dát olmmoš lei Kari Knudsen, dahje Stuorra Káre, numo su maiddái gohčodedje. Dađistaga son gávnnahii ahte moai Billiin berrešeimme ohcat Sirbmái. Vuosttaš gearddi go gulaime sáni Sirbmá, de ean diehtán oppanassiige gos lei. Moai šattaime sáhkkii, ja Káre fertii muitališgoahtit. Son muitalii ahte Deatnu lei gokko johtaledje, ja ahte várit Sirpmá birra ledje buorit vázzinguovllut. Muitalii maid oahpaheaddjiváilli, smáđáhkes olbmuid ja buorremenolaš mánáid birra.

1950 álggus čuojahii Bill skuvlastivrra ovdaolbmui gulaskuddat leago vejolaš fidnet barggu guovtti oahpaheddjái Sirpmá internáhttaskuvlii. Leansmánni Jann Olsen lei ovdaolmmoš dán áigodagas. Barggu oažžuma vejolašvuođat ledje hirbmat buorit, giđabeallái almmuhii Buolbmát virggiid. Sirpmás lei "ásodat viessogálvvuiguin ja čáhci siste". Go munnos eai lean alddáme viessogálvvut, de ásodat mas dat ledje, geasuhii munno. Makkár stánddas viessogálvvut ledje ii muitaluvvon. Iige muitaluvvon ahte čáhci viesus sáhtii galbmot golggotmánus ja ii liegganan ovdalgo suoidnemánus. .

Moai guktot ozaime bargguid ja sáddiime sihke duođaštusaid ja ateasttaid. Go geasseluopmu lahkanišgođii, ja ean lean gullan maidige, de Bill čuojahii davás. Son ballagođii ahte moai ean fidnen bargguid. Leansmánni Olsen reaškkihii. Dieđusge munnos lei bargu. Moai leimme áidna oahpaheaddjit geat oppanassiige leat ohcan. Moai galggaime oažžut čálalaš dieđu. Sirpmás eai lean leamaš oahppan oahpaheaddjit soađi nohkama maŋŋá.

Suoidnemánu 30. beaivve 1950:s moai vulggiime Drammenis. Oahpaheaddjit, geat dan áigge vulge Finnmárkui, ožžo fárrengoluid máksot. Moai Billiin ean gal golahan geange. Moai oamasteimme oaggunstákku, govvenapparáhta ja uhca radiočča. Bill gulai allaolbmuide ja sus ledje guokte govččasolggoža ja guokte láhkana. Alddán mus lei dušše okta govččasolggoš, go eará seaŋgagávnnit ledje gollan láigolanjas orodettiin. Dasto munnos ledje veaháš gárvvut. Eai gal nu ráhpagat. Liinnit ledje ain koarttas rašonerejuvvon. Bivttasrašonerenmearkkat munnos ledje ollu, muhto ii dat ábuhan go buvddain hárve ledje justa dat gálvvut maid olmmoš dárbbašii. Buot munno fárrenbiergasat ledje giehtaguotti guovtti lávkkas.

Moai jođiime Oslo bokte togain Stockholmii. Doppe bisáneimme guokte beaivvi ja mátkkošteimme viidáseappot Nárviikii. Das bussiin Romsii. Romssas riddoruvttuin Čáhcesullui. Olles mátki bisttii guhtta beaivvi, ja dan návddašeimme álggus lohppii. Lávvardat eahketbeaivve, borgemánu 5. beaivve, moai lávkiime busses eret Skiippaguras ja manaime Deatnogáddái. Doppe ledje guokte luossabivdi geat muitaleigga ahte poastafanas lei Sirbmái mannan juo ovddit beaivve. Goas nubbi vulggii, eaba gal diehtán. Munno opmodat dalle lei guokte moaibme logeža. Maid ipmašiid galggaime dahkat? Moai guhká čohkkáime das, leimme váiban ja nelgon, ja guktot gávnnaheimme buoremussan orrut jienajávohaga. Viimmat bođii fanas bajás manadettiin. Dat vujii munno beale. Bill huikkádii fáhkka: "Lehpetgo Buolbmágii mannamin?" "Leat", vástidedje. "Bessego moai mielde, mákse 20 ruvnnu jos beašeimme internáhta rádjái?" Na, dathan gal lei ortnegis ja moai fatnasii. ...

Ná Bill govvádalai mátkki breavas ruoktot: "Fanas lei guhkes fasttadas mii lei 1 x 10 m. Fatnasis mii leimmet 7 olbmo, okta beana, guokte sihkkela ja gálvvut. Muhto hurggii dat gal go vuos mohtor jurragođii. Manai johtileabbo go riddoruvttu, čáhceborgan, bajásguvlui Buolbmágii. Mun ledjen vissis das ahte beassat vuodjit johkafatnasa Deanu vuosterávdnjái lei okta máilmmi ipmašiin."

Moai manaime internáhttii gos oahpaheaddji Hjelmbrekke sávai bures boahtima. Fargga leimmet boradeamen ja dasto nohkaime guovtti bolstara ala klássalatnjii. Maŋŋá iđđedaččaid doalvvui Hjelmbrekke munno Fanasgieddái. Son fidnii Hánssa-Jon Issáha viežžat guorbmebiillain. Son lonii munnuide ruđa biilasáhttui ja fanassáhttui Bildámis, ja fargga leimme Iŋggá dálu olggobealde. Dieđusge galggaime sáhtu oažžut. Isit ii lean ruovttus, eamit ieš galggai munno doalvut.

Lei unnán čáhci deanus dán gease, ja Bill-guovttos Iŋggáin fertiiga gálistit luvvet fatnasa. Ovdalgo vulggiimet, čuojahii Iŋgá Sirbmái muitalit ahte ođđa oahpaheaddjit ledje boađi. Dát dagahii ahte ollu olbmot ledje boahtán deatnogáddái munno ovddaldastit.

Mátki bajásguvlui lei fiinna tuvra, ja ovdalgo gáddái olliime, ledjen nu ollu oaidnán. Mun dearvvahin ollusiid, muhto áidna gean muittán bures, lei Pávval Niillas. Son buvttii internáhta ruhtagiissá ja čoavdagiid. Munno veahkehedje orrunbáikái, ja fargga leimme bráhkka olggobealde gos galggaime orrut. ...

Galbma bráhkka

Bráhkka lei hoahpus ceggejuvvon. Jos láhttái velledii, de oinnii olggos. Vuosttaš dálvve jieŋui láhtti. Moddii mun njaláhasten ja gahččen. Nuppi lanjas, "stohpoossodagas", lei čáppa čállinbeavdi, stuollu ja girjehildu. Dán geavaheimme "kantuvran". Nuppi lanjas fas ledje guokte mieiganstuolu main lei báddegođus olggoš. Ánná, internáhta dálueamit, sáhtii muitalit ahte dáid ledje lottát Mossas sádden maŋŋá soađi. Doppe lei guhkesdáláš beavdi ja seaŋgavuođđu masa muhtun lei snihkken njeallje juolggi. Eambbo gal ii lean, muhto moai leimme hirbmat duđavaččat. ...

Go dálá standárddain veardida, de gal lei visti heittot. Muhto munnos dattetge lei buorre dilli bráhkas. Go smiehtan ruovttoluotta, de muittán friddjavuođa dovddu. Ii lean dárbu uvssa lohkkadit. Munnos eai lean dáhkádusat. Diŋggat eai eaiggáduššan munno nugo dál dahket. Liikká - moai ean váillahan ean maidige.

Marit Aubert vuosttaš luohkáin.
(Govva: Bill Aubert)

Ballán vuosttašluohkkálaččat

Lei hirbmat gelddolaš dilli go oahppit jovde borgemánu 24. beaivve ja ásaiduvve skuvlii. Sihke badje- ja vuolledeanus bohte johkafanassáhtuin. Buohkain lei mátkegálvu mielde, muhtumiin ledje smávva giissát, earáin fas dávvirat bábirseahkas, dát lei ovdal plástaseahkaid áigodaga. Nuppi ja goalmmát luohkkálaččat vihke roahkkadit skuvlavistái. Sii dihte gosa galge. Gánddat stuorrasálii nuppi gearddis, seamma uksaráigge go klássalatnjii. Nieiddat fas váldouksaráigge, njuolgga ovddas lei boradanlatnja ja stohpu, tráhpá bajás fas guokte oađđenlanja.

Ođđa vuosttašluohkkálaččat orro hirbmadit ballán. Sii, geain ledje oappát ja vieljat, sálve sidjiide. Muhtumat eai dovdan ovttage, ja dalle lei buorre go Ánná máhtii sámegiela. Buot seaŋggaid ledje láhčán buhtes seaŋgagávnniiguin. Go buohkat ledje seaŋgga fidnen, de bohte vulos boradit. Dasto sii manne olggos stoahkat dahje fulkkiid gallestallat Sirpmás. Maŋŋá eahketborramušaid vuosttaš beaivve, de galge mánát ráhkkanit nohkkanláhkai.

Loika čáhci lei čáhcemukkain ja glássa dahje kohppa lei bátnegusttaide. Álggos ii lean buohkain bátnegusta. Ánnás ledje vuorkkás gusttat ja daid son jugii sidjiide geain ii lean. Smávimusat ledje váiban mátkki maŋŋá, ja nohkke fargga. Moai Billiin vurddiime veaháš ovdalgo manaime bajas sávvat buori ija. Mu vuosttaš buorreidja-vuorus oidnen ahte sii geat ledje ruovttus eret vuosttaš geardde, ledje čákŋan boarráseabbuid seŋgii. Dán seamma oinnii Billge. Jos ledje oađđimin, de loktiime sin várrugasat ruovttoluotta iežaset seŋgii. Jos eai lean, de divttiime sin orrut, nu ahte Ánná sin sirddii iežas vuorus ovdalgo ieš manai nohkkat. Mii fertiimet daid hárjehit nohkkat okto, vai dađistaga fuomášit ahte ii lean liikká nu váralaš.

Ii lean álki govvedit siste dološ áigge, ovdal go ožžo govvenlámppáid. Dát govva, mii čájeha 4.-5. luohká lea hui hárvenaš govaid gaskkas, mat leat govviduvvon siste Sirpmá skuvllas dan áigge.
(Govva: Marit & Bill Aubert)

Internáhttaeallin

Internáhttaskuvlla dábit ledje seammaláganat sihke smávibuidda (1., 2. ja 3. luohkkálaččaide) ja stuoribuidda (4., 5., 6. ja 7. luohkkálaččaide). Čiežaáigge iđđedis biiggát bokte ohppiid. (Ánnás ledje guokte biiggá juohke jagi, ja dáid jagiid go moai leimme Sirpmás, de ledje sii unjárgalaččat.) Skábman eatnašat háliidedje guhká oađđit, muhto eai bállen. Mis ledje álo muhtumat geat árrat lihkke ja sii bokte buohkaid. Dálvet ádjánedje guhkit gárvodit go muđui jagis. Buohkat galge gápmagiid suidnet, ja ruovttus ledje bagadan mo dan dahkat. Eai buohkat lean nu dasa hárjánan, ja unnimusaid fertejedje stuorábut veahkehit. Diibmu gávcci ledje iđđedaččat borranláhkai. Unna boradanlanjaš lei áibbas dievva go buohkat ledje boahtán. Gievkkanbeavdde birra lei Ánnái ja oahpaheddjiide sadji. Uksa dán guovtti lanja gaskkas lei rabas, nu ahte mii diđiimet mii dáhpáhuvai. Hárve lei dárbu jienádit. Borramuš lei buorre, ja ohppit borre čábbát. Ovdal boradeami mii buohkat čuoččat lávlluimet boradanlávlaga. Biiggát ledje álo gárvásit vuolážiidda bidjan láibevajahasa suvlliin. Maŋŋá borranbottu lei mis sullii 10 minuvtta dassáigo skuvla álggii.

Dálueamit Anna ja biiggát geat barge Sirpmá internáhtas
(Govva: Marit & Bill Aubert)

Muhtumat manne oađđinlanjaide seaŋggaid láhčit, muhtumat čorgejedje, muhtumat jávkkihedje olggos stoahkat, ja earát fas fitne earánastimin olgohivssegis. Mun muittán ahte okta min ohppiin biehttalii álfárot hivssegii mannamis. Son earánasttii skuvllašilljui. Ánná fertii čilget sutnje ahte go mii leat nu máŋggas orrumin seamma sajis, de ferte čuovvut eará njuolggadusaid go mat ruovttus duoddaris ledje. Gánda geahčastii Ánnái, dasto dieđihii ahte son gal ii mana hivssegii. "Muhto manin it?" jearai Ánná. "Danin go doppe lea nu bahča hádja", dát unnoraš muitalii. Ánná mielas lei dát somás muitalus.

Beal ovcci áigge iđđedis álggii oahpahus. Mis lei seamma oahpahusjuohku go dábálaš dáža skuvllas, namalassii golbma diimmu logi minuhtasaš bottuiguin gaskkahagaid. Diibmu 11.00 lei boradanboddu. Dábálaččat ledje iđđedažžan ja ovdalgaskabeaiborramuššan láibi, suvli ja mielki, ja muhtumin ožžo kakao. Maŋŋá boradeami ožžo gállaruohtas- dahje rušpebihtá. Diibmu 11.30 álge golbma velá oahpahusdiimmu. Diibmu 14.30 ledje mállásat. Maŋŋá mállásiid ledje ohppiin vurohagaid muhtun doaimmat. Muhtumat galge viežžat mielkki, earát fas manne Tapioi viežžat gálvvuid, muhtumat fas čorgejedje beavddi maŋŋá mállásiid, nuppit fas sihkko gohpaid ja rádje lihtiid. Dáidda smávvadoaimmaide liikojedje oahppit, go álo ožžo juoidá maŋŋá barggu, ja go ledje buollašat ja arvedálkkit, de lei vuogas beassat leat veaháš guhkit gievkkanossodagas.

Áiggi bihtáidlohkamii golahedje máŋgga láhkai. Muhtun oahppit gallestalle fulkkiid Sirpmás, muhtumat duhkoradde olgun, ja nuppit fas duhkoradde klássalanjas. Diibmu 16.00 čohkkiimet buohkaid. Ohppit geat orro Sirpmás, ledje mannan ruoktot, nu ahte dál birgiimet ovttain klássalanjain leaksolohkamii. Álggu rájes juo lei álo nubbi munnos lanjas leaksolohkamis. Go munno nieida, Ánne Márjá, riegádii 26.12.1950, de dan rájes Bill doaimmahii dán barggu. Ulbmil leat lanjas lei guovtti sivas:
1. Galggai leat bargoráfi, ja
2. Galge veahki sáhttit bivdit

Dađistaga go mánát gerge bihtáiguin, de manne olggos. Ledje dattetge mearkkašahtti ollusat geat čohkkájedje ja barge gitta eahketborranáigái dii. 18.00. Eai buot barggut lean geatnegahtton barggut, muhto sii lohke viidáseappot ja sárgo. Eahketborramuššan lei jogo láibi dahje suohkat guktii vahkkus. ...

Vai jaskkodit eahkedis, de álggiime moai Billiin lohkat ohppiide. Moai fidniime moanat mánáidgirjjiid máddin, máŋggat ledje klassihkkarat, maid moai dovddaime iežame mánnávuođas, muhto moai osttiime maiddái ođđasut girjjiid ja geahččaleimme ohppiidgirjerádjosa ráhkadit. Ohppit geat eai ádden maid moai logaime, nohkke oalle fargga, ja earát fas guldaledje dárkilit. Viimmat de eai šat bisson mánáid čalmmit rabasin, ja moai sáhtiimet sávvat buori ija ja njáhkalit olggos.

Mánáid oađđensálaid gal eai livčče dán áigge dohkkehan, eai dearvvasvuođa eaige sihkkarvuođa sivaid geažil. Moai ieža gal ean dalle ádden smiehttat galle kubihkkamehtera juohke oahppi dárbbaša dahje allergiijašaddadeaddji ávdnasiid váruhit, muhto sihkkarvuođa moai gal goziheimme. Dola fertii boaldit eanaš mánuid jagis. Muorat ledje bardojuvvon oađđensálaide. Uvnna birra oahppit maiddái bidje gámasuinniid goikat nuppe beaivái. Lei stuorra várra ahte sáhtte buollát! Lei álfárot gildojuvvon dolain duhkoraddamis, muhto moai ean goassege duostan luohttit dasa ahte oahppit čuvvo dán gildosa. Go 12 smávvagánddaža rigerejedje eahkedis ovdal nohkkanáigge, de sáhtii duođai vaikko mii dáhpáhuvvat. ...

Biiggáid álgobargu iđđedis lei dola bidjat. Internáhtta oalle fargga liegganii, muhto bráhka lei vearrát fidnet liegganit. Doppe galbmojedje bleahkkaglásat muhtumin juohke ija, ja moai fertiime sakŋadit daid uvnna alde. Go lei buollašeamos áigi, de fertejedje ohppit siste čohkkát fáhccagieđaid. Duollet dálle fertiimet čuoččastit ja fáiput, ja easka gaskabeaiáigge liegganii klássalatnja. Vuosttaš dálvi lei vearrámus. 1951’ geasi isolerejedje ja ođasmahtte bráhka. Moai válljiime čuvges fiskesivnni seinniide, ja glássaliinniid maid fidniime, ja mu mielas latnja šattai oalle guoibmái.

Borramuša ja juhkamuša haga ...

Leat dálueamit internáhttaskuvllas ii lean mihkkege álkes bargguid. Lei su ovddasvástádus ahte mis álohii ledje doarvái borramušat dálus, ahte seaŋgagávnnit bassojuvvojedje ja ahte buot lanjat ledje buhttásat. Ain 1950-logus lei ollu Deatnogátti bearrašiin heajos dilli, ja bivttasdiŋggaid ja biktasiid lei váttis fidnet. Ánná osttii flánealla Suomas, ja dáin gearuin son goarui báiddiid ja buvssaid ohppiide. Go mis lei lávggodanbeaivi bearjadagaid, de oahppit geat dan dárbbašedje, ožžo dáid coggat. Smávimusat gohčodedje dáid gárvvuid "stáhtabuksan" ja "stáhtabáidin". Sii liikojedje molsut buhtes biktasiidda go olles vahkku ledje seamma gárvvuid geavahan.

Dálveborramušaid Ánná osttii ollu háválassii. Beaivválaš dárbašiid oaččuimet Tapios, gii dađistaga fidnii máŋggalágan gálvvuid. Jáffuid, sohkkariid, rivnniid jna. osttii seahkaid mielde grossisttas Čáhcesullos, buđehiid ja ruotnasiid fidnii Romssas, dorski ja báldá son fas diŋgui Vuonnabađas ja luosa, sávzza- ja bohccobierggu fas osttii Sirpmás. Sáhpi ja muorjemeasttu osttii 5-lihterspánnjain, luopmániid olbmot čogge Sirpmá birrasa jekkiin. Mielkki fidniimet kránnjáin.

Dearvvuođat Rivgo-Márehis

Go oahppit galge ruoktut, de vulge heasttain dálvet ja johkafatnasiin geasset.
(Foto: Marit & Bill Aubert)

Oasit breavain ruoktot

Breava Billas:
Sirbmá, borgemánu 9. beaivi 1950
Ráhkis eadni ja áhčči

Na, dása de letne viimmat joavdan. Liehmu ja buorre dálki olgun, muhto lea vuogas veaháš gulul váldit siste. Moai olliime borgemánu 7. beaivve 11-áigge beaivet, nu ahte dál dieđán maid lea dárbu bargat. Veaháš mála siskko- ja olggobealde lea vuogas. Spánnja ja kusta leat fargga gárvásat, nu ahte fargga málegoađán.

Ieš skuvla lea stuorra visti, dimbarat ja siskkobealde skoađastuvvon. Nuppi gearddis leat oađđinsálat ohppiide ja oađđinlatnja biiggáide. Lovttas lea okta latnja orrunláhkai. Vuollin leat gievkkan, boradanlatnja, stohpu ja klássalatnja. Geallir mii lea 4x4 m orru buorre. Munno bráhkas moai geavahetne eanaš guhkodatbeali oasi. Ovtta lanja geavahetne oađđinlatnjan. Dat orru oalle ođas, skoađastuvvon maiddái lea. Áiggun oljet doppe láhtti odne. De leat guokte bálddalas lanja main ii leat uksa gaskkas, su. 4x3 ja 3x3. Uvnnat orrot buorit, ja bráhkka lea geađgejuolggi alde. Stohpogálvvut leat buorit. Bráhkka lea 15 m guhku ja 7,8 mehter govddu. Nuppi bealde feaskára lea munnos oađđinlatnja, guokte lanja leat oaivvilduvvon basadanlatnjan ja sávdnin, ja geažis lea klássalatnja man Máret oažžu.

Moai doivo skuvlla álgit borgemánu 28. beaivve, muhto oaidnit leš. Nugo mun doivon, de mis galget leat su. 50 máná oktiibuot, ja dain galget su. 40:s orrut internáhtas. Čakčat bohtet smávvaskuvllalaččat, 1. ja 2. ossodat čieža vahkkui, nu ahte Máret oažžu álgoálgiid ja mun 2. ja 3. luohká. Dasto bohtet stuorraskuvlalaččat ja sii leat skuvllas 20 vahkku, ja beassážiid maŋŋá bohtet fas smávvaskuvlalaččat nuppi gearddi. Oalle imašlaš ortnet, muhto vissásit lea daningo stuorit mánát galget leat ruovttus veahkkin geasset. Orru ahte mii oažžut veaháš ávdnasiid, mun lean odne hállan skuvladirektevrrain. Earret eará sáddejit fiinna ođđa duodjeávdnasiid, nu ahte giđđat sáhttit duddjogoahtit. ...

Bearjadateahket bođii Ánná gii lea albma gába. Sus lei nubbi biigá mielde, nu ahte dál munnos Márehiin leat albma buorit beaivvit. Bráhkka lea ruoksadin málejuvvon, ja lanjat leat ordnašuvvagoahtán. Dá muhtun beaivve moai finaime váccašeamen duoddaris, ledje čáppa ivnnit, muhto badjelis lei oalle galmmas. Soaitá ahte buorit dálkkit mat mis leat leamaš, dál leat nohkan. ...

Nubbi breava lea beaivváduvvon borgemánu 25. beaivve.
Giitu breava ovddas. Lei hávski poastta oažžut, muhto muđui moai gal ean láittastuva veahášge. Odne álggaheimmet skuvlla sivvadit. Muhto, sii bohtet ain duos dás, ja easka gaskavahkku galget buohkat leat dás. Máreha luohkás leat guđas ja mu nuppi ja goalmmát luohkás fas 17 oahppi. Orrot leamen siivománát, muhto mii unnán áddehallat gaskaneamet gielalaččat. Muđui lea buot dál lágiduvvon sidjiide gárvvisin. 18:s galget orrut dán oahpahusvuorus dáppe.

Čakčamánu 17. beaivve:
... De moai letne oahpahan 14 beaivvi juo. Mánát leat nugo máddinge, munno mielas, ja sii geat dáppe leat dál, leat buorremenolaččat ja smádáhkkásat. Muhto - ean eahpit veahášge ahte oahppit livčče galgan oažžut sámegiela oahpahusa unnimusat golbma vuosttaš jagi.

Lea oalle váivi máŋgii smiehttat ahte dušše okta lohkásis ádde máidnasiid maid moai lohke daidda. Maiddái religiuvdna lea váttis, lea seamma dilli go máinnastemiin. Eanaš fertet dárogiela ja rehkenastima oahpahit, ja vihtta diimmu beaivái lea menddo ollu smávimusaide, sii duššástuvvet beaivvi loahpageahčen ja mášohuddagohtet. Eatnašat leat dábálaš čeahpit, muhto mis leat maiddái máŋga geat lea eanetgo dábálaš čeahpit, ja de leat velá moattis geat leat návccaheamit ja dárbbašit eanet veahki go earát.

Golggotmánu 6. beaivve:
Skuvllas lea unnán ovdáneapmi, muhto gal fertet birget. Vuoi mánnariebut, geain eai leat oahpaheaddjit geat hállet gielaset. Dát lea vearredahku sin vuostá. Vaikko mo de moai Márehiin háliidivččiime, de ean nákce ohppiide addit dohkálaš oahpahusa.

Golggotmánu 25. beaivve:
Dál moai letne maŋimuš vahkku oahpaheamen smávibuid. Šállošahtti lea go sii eai leat olus maidige oahppan. Lea dát agálaš giella mii hehtte. Ieža moai ean leat olus sámegiela oahppan, ja moai ean birgehala go fertejetne mánáide oahpahit dárogiela. Boahtte jagi almmustuvvá sámegiela áppes, ja de leaš oaidnit ohppego, moaige sámegiela oktan ohppiiguin. Ikte buvttii Stuorra-Peđar munnje nuvttohiid. Lea váttis fidnet nuvttohiid nummar 46’ sturrodagas, muhto lihkus leat Peđaris seamma stuorra juolggit go mus, nu ahte mun fidnejin oastit buriid nuvttohiid ja mat álgoálggus ledje sutnje gorrojuvvon. Dát leat hirbmat čábbát rukses ja fiskes báttiiguin ja dihpiiguin, muhto mu luottat muittuhit guovžžaluottaid.

Skábmamánu 5. beaivve:
Dál lea buolaštan, - 19 gráđa odne. Munnos lea buot ain bures. Bearjadaga ledjen báhppan. Na, duođai, go mun gásttašin unna gánddaža buot vejolaš sálbmagirjji njuolggadusaid mielde. Bávval Varsi dat oaččui iežas čihččet gándda, ja nugo áddehahtti lea, de su gohčodedje Håkonin. ...

-------

Eambbo sámegiela birra

Mun lean bájuhan osiid breavain mat muitalit man heađis moai leimme go ean máhttán čađahit ollislaš oahpahusa giellaváttisvuođaid geažil.

Dán artihkkala álggahat man Bill čálii, lei oaivegávpotaviissa čálus man su eadni sutnje sáddii. Mus ii leat dát aviisačálus, muhto mun ádden Bill vástádusas ahte muhtun lea čállán sámegiela oahpahusa birra Kárášjoga nuoraidskuvllas. Dát čálli lea gul čállán ahte sámegiella boahtá jávkat, ja ahte mánáidskuvla lea riektagis go dáruiduhttá ohppiid.

Odne lea oaidnu álfárot rievdan 1950-logu oainnu ektui. Mu mielas Bill čájeha ahte son lea ovddabealde áiggistis sámepolitihkas.

Oassi Bill Finnmárkku breavas 06.09.1952:s
Aviisačállosiin mun in leat ovttaoaivilis. Sámi Finnmárku gal ii leat jávkan, vaikko "kultuvra" ii leat nu badjin justa dál. Nu guhká go duháhiid mielde (maiddái rittus, omd. Unjárggas) geavahit sámegiela ruovttus, de mun in ádde ahte veaháš oahpahus sámegillii galggašii leat vahágin Kárášjoga nuoraidskuvllas. Áibbas sihkkarit boahtá sámegiella čuodjat unnimusat 100 jagi ovddasguvlui - manin de ii galggašii oahppat giela buorebut go ruovttus dahket? Sámegiella ii leat mihkkege primitiivvalaš gielaid. Olmmoš sáhttá čielggadit dán gillii buot maid háliida, ja dalle gal in jáhke ahte giella jávká nu farggabále.

Dieđusge nuoraidskuvlla ásaheapmi Kárášjohkii mearkkaša ahte šaddá erohus dážaid ja sámiid gaskkas. Ahte dát galggašii lea sámiid heajušeapmin, dan in gal jáhke ja orru ahte ášši leat botnjamin vulos oivviid. Mu mielas orru ahte olbmot geat eai máhte ovddidit iežaset giela, duodji jna. adnojuvvojit heajubun. Nu guhká go boazodoallu joatkašuvvá Finnmárkkus, de joatkašuvvá maiddái duodji mii dasa lea gullevaš.

Ollu dáin bivuin ja reaidduin mat leat hutkojuvvon čuđiid jagiid áigge, dieđusge ain leat buoremusat.

Artihkkalis ledje maiddái muhtun sánit dan birra ahte mánáidskuvllas ledje rivttes bálgá alde - doppe seaguhedje dážaid ja sámiid, ja dušše čehppodat bajidii sin máinnolmasvuođa. Dáthan gal maiddái lea áibbas boastut, mu mielas. Luohkás gos dárogiella lea oahpahusgiellan, ja soaitá velá oahpaheddjin dakkár gii ii máhte sámegiela, lea čábočielggas ahte velá čuorbbes dárogielahálli mánáin lea ovdamunni sámegielagiid ektui. Mu áddejumi mielde, dát váikkuha dorvvohuhttit sámemánáid, ainjuo golbma vuosttaš jagi, ja dáthan váikkuhit ollu jagiide ovddasguvlui. Njuolggadus mii lea duohtavuohtan buot dasa mii oahpahussii gullá: ahte galgá álgit dáinna mii lea oahpis ja das mannat apmasii, jna. - dán orrot hilgumin go guoská sámiide. Sii galget dallán álgit dainna mii lea váddáseamos: amasgielain. Sierra giellaseaguhusguovlluid skuvlaplánahan ii gávdno ja lea dieđusge váttis ášši. Buorre álgu lea áppes ja sámi suorgi Romssa oahpaheaddjiskuvllas, ja áiggiid mielde berre eanet dán guvlui bargat.

Buohkat dáppe davvin háliidit juksat Norgga eallindási. Dán eai sáhte juksat ovdalgo dáppe leat geainnut jna., eaige ovdalgo leat ožžon seammadásat oahppanvejolašvuođaid go earáinge leat. Mun jáhkán ahte ovddidivččii dáru buorebut dáppe davvin dákkár doaimmaiguin, dan sadjái go bákkuhit dáruiduhttima skuvllas, ja go álbmot ain lea vuolitgearddis sosiálalaččat. Skuvlaáiggi ferte guhkidit sámemánáide, ainjuo mottiin jagiin, ja dan áigodagas galget sii oahppat hálddašit sihke sámegiela ja dárogiela. Su, gii ii máhte jurdagiiddis iežas gillii čielggadit, in jáhke máhttit oahppat amasgiela albmaláhkai ja dan sáhttit beaivválaččat geavahit.

Na, na - dát šattai oalle dutkkus, muhto mun lean oalle ollu smiehttan dáid áššiid, ja go jearat mu oaivila, de fertet dan ollásit oažžut čielggaduvvot.

Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1