norflagg.jpg På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 5. Davvi Girji 2011.

Anna Johnsen Pedersen:

Goikkehiin skuovaide

Muitaluvvon Elfrid Boinii

Anna Johnsen Pedersen

Anna Johnsen Pedersen
(Govva: Elfrid Boine)

Anna Johnsen Pedersen (1917-2010) riegádii Roabavuonas, dalle Ivvárstáđiid gielddas, dál Skániin. Son lei okta čieža mánáin dállodoallobearrašis. Go son náitalii, de son fárrii Áravuobmái, gossudnos lei uhca dállodoallu. Annas ja Jovnnas ledje vihtta máná.

Jearahallan lea dáhkkon 2008:s.

Elfrid Boine
(Govva: Basia Głowacka)

Dramáhtalaš bajásšaddan

Mánnávuođas Roabavuonas lei sámegiella váldogiellan. Anna, su oappát ja vánhemat hálle sámegiela gaskaneaset ruovttus.

Anna mánnávuohta lei garas. Leamen oassi stuorra bearrašis, vásihii Anna ahte su eadni jámii go son lei dušše njeallje-jahkásaš. Beare golbma jagi maŋŋá, go Anna lei čieža-jahkásaš, jámii su áhčči. Annai šattai lossa áigi. Mánát biddjojuvvojedje eret, ja šadde bargat ollesolbmuid bargguid, vaikko ledje dušše mánát. Anna šattai biebmománná eanu luhtte.

Vaikko son orui heajos dilis ja ii lean buoremus dilálašvuohta leat skuvlanieida, liikui son leat skuvllas. Son lei oahppi Saltvannet skuvllas Roabavuonas, ii lean guhkki vázzit ruovttus skuvlii. Annas lei lihkolaš, son oahpai sihke sáme- ja dárogiela. Dán guovtti giela lea son doalahan eallinagi.

Skuvlla álgu

– Dan áigges lei tuvrraskuvla, oahppit ledje joavkkuin skuvllas, sorjjas agis. Dat dagahii nu ahte nuoramusain ledje uhcit skuvlavahkkut. Dađis go šattaimet boarrásat, de fertiimet eambbo skuvlla vázzit.

Buot min oahpaheaddjit hálle dárogiela, ja dárogiella šattai giella maid mii geavaheimmet skuvllas. Sii geat máhte dárogiela, jorgaledje sidjiide geat eai lean nu čeahpit. Mađe eanet dárogiela mii oahpaimet, de mii áddiimet maid eambbo das maid oahpaheaddji hálai. Álggus go mun álgen skuvlii, de in ádden nu olu dárogiela. Muhto mun liikojin skuvlii, ja lei vissá mu motivašuvdna oahpat dárogiela ja fágaid mat mis ledje.

Mis ledje olu somás fearánat skuvllas. Earenomážit muittán muhtin fearána gos oahpaheaddji tevdnii spiinni távvalii ja jearai nieiddas luohkás mii dat lei. Nieida vástidii «spiidni». Dát lei duođaštus ahte mii hálddašeimmet sámegiela buoret go dárogiela. Muittán ain ahte mii čaimmaimet bures nieiddaža gii vástidii sámegillii oahpaheaddjái guhte ii ádden giela.

Fágat skuvllas ledje kristtalašvuohta, rehkenastin ja čállin. Mun liikojin buot fágaide, earenomážit rehkenastima. Mun in lean várra čeahpimusaid searvvis ohppiid gaskkas luohkás, muhto mun dahken buot skuvlabargguid maid fertiimet dahkat. Lei dábálaš ahte mii galggaimet máhttit sálbmavearssaid ja biibbalteavsttaid badjeloaivve. Go buot oahpahus lei dárogillii, ohppen mun buot sálmmaid ja biibbalteavsttaid dárogillii. Máŋgii lean sávvan ahte livččen oahppan čállit ja lohkat sámegillii. Dalle livččen sáhttán lohkat biibala ja sálmmaid sámegillii. Boađus das ahte buot oahpahus lei dárogillii, lea ahte otnábeaivve in ádde sálmmaid go leat sámegillii. Dovddan dego lean massán juoga.

Min skuvllas lei dábálaš ráŋggáštusat jos dagaimet juoga boastut dahje jos eat máhtán bihtáid. Dábáleamoš ráŋggáštus lei ráŋggáštusčiegas čohkkát. Mus lei lihkku, in dárbbašan čohkkát doppe. Muhto soames gánddat šadde dávjá dohko.

Ledje olu stohkosat friddjaminuhtas. Dan áigge eai lean olu duhkorasat, šattaimet gávnnahit buot ieža. Ja gánddat ja nieiddat stohke ovttas. Dálveáige geavaheimmet olu áiggi čuoigat.

Mu dáfus ii šaddan albma skuvlaáigi. Skuvlabargu fertii dávjá gáidat beaivválaš doaimmaide. Biebmománnán ii lean nu buorre bearráigeahčču. Máŋgii šattai skuvla mu friddjabáiki, doppe ožžon vuoiŋŋat ja leat mánnán. Barggut ruovttus gáibidedje olu áiggi. Go ledjen čieža-jahkásaš, fertejin juo leat návehis, ja leimmet návehis iđit eahket. Ja mun fertejin gođđit, čorget, bassat dálu, vuoja kirdnet ja veahkehit mu biebmováhnemiid. Šadden bargat garrasit, ja ožžon olu bargguid mat eai lean lunddolaš nieiddažii. Muhto mus eai lean olbmot geaiguin sáhtten hállat iežan árgabeaivválaš eallima birra. Galgen leat lihkolaš go lei ruoktu, muhto munnje ii lean buorre ruoktu. Go gergen skuvllas, lovpejin ruovttus eret, ja fárrejin álggus ránnjá lusa. Doppe ožžon olu veahki, ja ožžon olu doarjaga dan válljemii maid ledjen dahkan. Bargen veahá áigge biigán dáid ránnjáid luhtte, ja das maŋŋá fárrejin Ivvárstáđiide iežan muoŧá lusa. Son šattai mu doarjja ja mun ožžon hávskes nuorravuođa dassá go šadden rávesolbmon.

Dalle go mun bajásšadden, de ii lean dábálaš gávtti geavahit. Mus ledje dábálaš biktasat. Dasto lei dábálaš geavahit čázehiid. Buot mu skihpárat geavahedje čázehiid, muhtimat miehtá jagi. Muittán go ožžon skuovaid ja galgen oahpat vázzit daiguin. Fertejin álggos geavahit soppiid balánsa doallat, vai nagodin oahppat vázzit. Mis lei hui somá go oaččuimet skuovaid vuosttaš geardde, ja buohkat ledje čeavlásat molsut čázehiid skuovaiguin.

Konfirmašuvdna

Buohkat geat áigu álgit konfirmašuvdnaskuvlii, fertejedje johtit Ivvárstáđiide. Mun orron muhtin boandda luhtte konfirmašuvnna áigge. Boahtit Ivvárstáđiide lei veahá earálágan go leat ruovttus Roabavuonas. Dáža birrasis Ivvárstáđiin, dovddaimet heahpadin leat sápmelažžan. Lei dan maid mii leimmet oahppan olles bajásšaddama čađa, čiehkat iežamet sámivuođa.

Buot konfirmašuvdnaoahpu lei dárogillii, ja mii oahpaimet sálbmavearssaid ja biibbalteavsttaid dušše fal dárogillii. Ii lean obanassiige sáhka ahte juoga galggai leat sámegillii. Danin go mii heahpaneimmet leat sápmelažžan ja čiegaimet ahte máhtiimet sámegiela, de ii lean lunddolaš ohcalit sámegiela konfirmašuvdnaskuvllas.

Konfirmašuvdnabeaivvi ledje mus dáža biktasat alde, in oba jurdilan eará. Go báhpa gažadii min, lei ságastallangiella dárogiella. Eai lean stuorra doalut, muittán mun, muhto lei seammá láhkái buohkaide. Midjiide ledje Ipmila sánit deháleappot go doalut.

Rávisolbmoeallin

- Konfirmašuvdna maŋŋá válden saji rávisolbmuid eallimii, ja fertejin álgit dinet eallinláibái. Ledjen lovpen ruovttus, ja orron dál muoŧá luhtte. Biigojin su, ja veahkehin su árgabeaivválaš bargguin. Biigojin maid soames návehis Rivttáin.

Go leimmet nuorat, lei dábálaš jeakkis viežžat lavnnjiid maid mii goikadeimmet ja geavaheimmet buolláhahkan. Ovtta dáin mátkkiin deiven su gii šattai mu isit. Ledje máŋga liegga geahčastaga ja ságastallama jeakkis dan botta go goaivvuimet lavnnjiid. Jo moadde mánu maŋŋá jearai son náitalit, ja moai náitaleimme 1943:s. Mun čuvvon isida Áravuobmái, doppe gos son lei eret. Ja dohko ásaideimme.

Go bohten Áravuobmái, lei sámegiella ain ealli giella sidjiide geat ledje mu agis ja boarrásat. Áravuomis šattai giellamolsun dalle go moai oaččuime mánáid. Giellamolsun geavai soađi maŋŋá gitta 1950 jagiid loahpageahčai. Dagahii ahte mii rávisolbmot hálaimet sámegiela gaskaneamet ja dárosteimmet mánáiguin. Seammá dilli lei buot ruovttuin gilis. Min jurdda lei ahte lei buoret hállat dárogiela mánáiguin go sii liikká galge oahpat dárogiela skuvllas. Dalle eai dárbbašan sii vázzit dan lossa geaidnu ja ii áddet mii daddjui skuvllas, eai ge dárbbašan givssiduvvot danin go hálle sámegiela.

Áidna háviid go Anna hálai sámegiela mánáide, lei go belkkii sin. Mánáid mielas lei somá ja čaibme bures su. Muhto eai sii ádden sámegiela, ja danin maid eai ádden maid son belkkii. Muhto Anna oaivvildii doppe ledje muhton «ráigebealljit» mánáid gaskka, soapmásat áddejedje, muhto eai hállan sámegiela.


Eará artihkkalat Sámi skuvlahistorjá 5-girjjis