Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1. Davvi Girji 2005.

Álgu:

Skuvlamáinnas oidnosii

Olbmot muitalit buotlágan máidnasiid
Muhto ii oktage muital dan birra
mii dáhpáhuvai skuvllaiguin ja minguin soađi áigge.

Nie logai vuoras nisu Porsáŋggus go 1986:s jearahallojuvvui iežas skuvlavázzima birra. [1]

Dán girjái mii leat čohkken muhtin "skuvlamáidnasiid", veahá soađiáiggis, muhto eanaš maŋŋil soađi. Muitaleaddjin leat olbmot geat leat vásihan skuvlla sámi ohppiid várás - oahppin, oahpaheaddjin, internáhttabargin dahje váhnemin.

Ii go leat čállon doarvái?

Ii go leat čállon ollu dáruiduhttinpolitihka ja sámiid skuvlafálaldaga ovdánahttima birra? Lea han čállon oalle ollu stáhta politihka ja njuolggadusaid birra. Nuppi dáfus lea oalle unnán boahtán ovdan mo dát politihkka lea doaibman duohta dilis ja mo dat lea čuohcan sihke ohppiide, oahpaheddjiide, eará skuvlabargiide ja váhnemiidda. Manne ii leat čállon eambbo? Henry Minde, gii oahpaha sámi historjjá Romssa Universitehtas, čilge dan ná:"Go dákkár ášši roggagoahtá, galggašii jáhkkit ahte gávdnojit ollu dokumentašuvnnat ja duođaštusat dakkár vásáhusaid birra, erenoamážit danne go skuvlamuittut lávejit leat miellagiddevaš fáddán báikkálaš historjábargiide, ja maiddái danne go geahččá man ollu mánát Davvi-Norggas áiggiid čađa leat gavnnadan skuvllain ja eai ipmirdan majoritehtagiela. Go geahččá dan, ahte ii leat nu guhkes áigi dan rájes go máŋggačearddalaš guovlluid skuvlamuittut Davvi-Norggas ille gávdnojedje, de čájeha dušše dat mat hirpmusin dát gávnnadeapmi ferte leat čuohcan juohkehažžii."[2]

Maid don gávnnat dán girjjis?

Dán girjjis gávnnat seahkalagaid boares ja ođđa čállosiid. Sullii guokte goalmmádasa lea čállon erenoamážit dán girjji várás, earát leat artihkkalat ja muitalusat mat leat čállon ovdal, muhto mat juogo eai leat almmuhuvvon dahje leat almmuhuvvon dakkár erenoamáš oktavuođas ahte daid lea leamaš hui váttis gávdnat. Girjji álggus leat guokte oppalaš artihkkala, mat čilgejit sámi skuvlahistorjjá muhtin váldosárgosiid. Vuosttážin lea oassi Henry Minde čilgehusas dáruiduhttinhistorjjás, maid son čálii Sámedikki ovddas, Sámeálbmoga foandda gieđahallama oktavuođas. Dan maŋŋil ovdanbuktá Hans Lindkjølen girku rolla sámi skuvlahistorjjás. Stuorimus oassi girjjis leat ovddeš ohppiid, oahpaheddjiid ja internáhttabargiid muitalusat dan birra mo sii leat vásihan skuvlla. Mii geahčadit erenoamážit makkár dilli lea leamaš sis, geat soađi ja dáruiduhttiima geažil leat ožžon hui váilevaš oahpu. Mii muitalit sin sávrres rahčamuša birra oažžut buhtadusa, rahčamuš mii dál viimmat orru lihkostuvvame.

Maid it gávnna dán girjjis?

Dál máŋga lohkki jerret: Muhto manne ii leat eambbo dán ja duon guovllus? Ja manne nu unnán dološ áiggis ja buot maŋimus jagiin? Ja gosa lea joatkkaskuvla ja allaskuvla jávkan? Sáhttet leat buorit sivat jearrat máŋga dákkár gažaldaga. Danin dát girji ii leat go álgu. Ulbmilin lea fátmmastit stuora oasi sámiid skuvlavázzimis - miehtá Norgga, buot áiggiid čađa ja buot skuvlašlájain. Dán vuosttaš girjjis lea badjel bealli muitaleddjiin bargan oahpaheaddjin. Boahtte girjjiin mii háliidit eambbo oažžut ovdan eará joavkkuid, vuosttažettiin ohppiid ja váhnemiid, muhto maiddái eará skuvlabargiid ja norgga ja sámi skuvlaeiseválddiid buot dásiin. Mii leat juo bargame nuppiin ja goalmmát girjjiin. Galle girjji šaddet oktiibuot lea sihke dan duohken man ollu čállosiid mii oažžut ja man ollu ruhtadoarjaga mii oažžut dán bargui. Máŋggas leat juo cealkán ahte sámi skuvlahistorjá berre siskkildit buot njeallje riikka gos sámit orrot. Muhto mis, geat leat bargan dáinna, eai leat návccat ii ge giellamáhttu gokčat visot. Dát girjeráidu lea min oassi ollislaš sámi skuvlahistorjjá čohkkemis; dat galgá muitalit makkár skuvlla leat ožžon sámit, geat leat orron Norgga stáhta riikarájiid siste. Mii sávvat ahte dát bargu movttiidahtášii muhtumiid Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas dahkat sullasaš barggu.

Girjji giella

Lohkkit šaddet oaidnit ahte artihkaliid giella molsašuddá oalle ollu. Dat guoská sihke sámegiel ja dárogiel tekstii. Mii leat sávvan ahte čállit nu ollu go vejolaš galget beassat geavahit iežaset giela. Maiddái čálli / muitaleaddji ovdanbuktimus, mat leat juohke artihkkala álggus, mii leat geahččalan čuovvut čálli giela. Jorgaleamis mii leat geahččalan geavahit giela, mii sulastahttá dan guovllu giela, man birra muitaluvvo.

Lea go dát Duohtavuohta?

Mii leat doaimmahan girjji dainna áigumušain ahte buot jienat galget gullot. Iešguđet artihkkalat sáhttet danin muhtumin leat vuostálagaid, sihke oaiviliid ja konkrehta dieđuid dáfus. Artihkkalat leat čálliid iežaset ovddasvástádus ja lohkkit berrejit lohkat daid kritihkalaččat ja hábmet iežaset oaiviliid historjjá birra ja otná ja ihttá sámi skuvlla birra.

[1] Bájuhuvvon almmukeahtes mánusas: Hanna H. Hansen: - Vi trudde det sku være sånn.
[2] Henry Minde: Giella, čearddalašvuohta ja dáruiduhttin davvin gitta 1940 rádjái. Čilgehus oahpumassán olbmuid dili birra. Gieldadepartemeanta 1993. Sitáhta lea 37. siiddus. Moadde jorgalanmeattáhusa divvon.

Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1