På norsk In English

Artihkalráidu Min Áiggis/Ávviris sámi skuvlahistorjjá birra
30. oassi - prentejuvvon Ávviris 01.06.2013

Ávvir joatká dál artihkalráiddu sámi skuvlahistorjjá birra, mii álggahuvvui Min Áiggis 2007:s, ja jotkkii Ávviris 2009:s, 2010:s ja 2011/12:s. Artihkkaliid vuođđun leat muitalusat mat leat čohkkojuvvon "Sámi skuvlahistorjá"-prošeavttas. 2013 giđa almmuhuvvo 6. ja maŋimus girji ráiddus mas leat muitalusat ja artihkkaliin Norgga bealde Sámi skuvlaeallimis. Dáin artihkkaliin leat ollu sitáhtat girjjiin, ja mii čujuhit artihkkaliidda main dat lea váldon, vai sáhttibehtet lohkat olles muitalusaid doppe.
Lea Sámi skuvlahistorjjá váldodoaimmaheaddji, Svein Lund, gii doaimmaha dán artihkalráiddu. Muđui leat doaimmahusas mielde Elfrid Boine, Siri Broch Johansen ja Siv Rasmussen.

Sámegiella gildon? – 2

Ovddit artihkkalis jearaimet lei go gildon oahpaheddjiide geavahit sámegiela dáruiduhttináiggis. Dál jearrat lei go maiddái gildon ohppiide sámástit skuvllas.

Instruvssat guske vuosttažettiin oahpaheddjiid oahpaheapmái ja dasa ahte mánát galge lohkat ja geardduhit ruovttubargguset dárogillii. Muhto 1880 ja 1898 instruvssain lea paragráfa mii manná vel guhkkelii. §12:s gohčoduvvo oahpaheaddji maiddái dárostit mánáiguin olggobealde oahpahusdiimmuid, ja seamma paragráfas son gohčoduvvo "čilget boarrásiidda, ja erenoamáš su ohppiid váhnemiidda, man dehálaš lea máhttit hupmat ja lohkat dárogiela".

Instruvssas ii leat gohččun oahpaheddjiide gozihit ahte oahppit eai sámás gaskkaneaset. Dan muddui go oahpaheaddjit leat gildon ohppiid sámásteames, de dan vuođđu ferte leat eará sajis go instruvssas.

Dál áigut geahčat maid oahppit muitalit dan birra, besse go sámástit. Muhtumat muitalit ahte besse gaskaneaset geavahit iežaset giela:

– Mijáv ittjj aktak sámástimes buorggum, skåvlån mij oahppe dåssju sámástijma nubbe nubbáj. Valla gå åhpadiddjijn galgajma sahkadit, de vierttijma dárustit juska dal agev ejma riekta bágojt gávna.
(Kaia Kalstad, oahppin Måskkes Divttasvuonas 1942 rájes – SSH2)

– Skuvllas han lei visot dárogillii. Muhtin oahppit sámástedje gaskaneaset, in ge muitte gullan ahte oahppit livčče soaimmahallan dan dihte go sámástedje.
(Edmund Johansen, oahppin Gussanjárggas Davvesiiddas 1953 rájes – SSH3)

Muhtin oahpaheaddjit maiddái duođaštit dán:

– Mun in goassige gullan ahte lei gildojuvvon hupmamis sámegiela skuvllas ja hirpmahuvven go gullen dan máŋga, máŋga jagi maŋŋá. Mun lean gulaskuddan iežá dárogielat oahpaheddjiin geat leat leamaš Guovdageainnus, ja sii duođaštit dán.
(Inger Seierstad, oahpaheaddjin Guovdageainnus 1953 rájes – SSH1)

Inger Seierstad ávvuda miessemánu 17. beaivvi ovttas ohppiidisguin Guovdageainnus. Son logai ii goassege gullan ahte mánát eai beassan sámástit.
(Gáldu: Muitalusat ja dáhpáhusat Guovdageainnus 100)

– Skuvllas fertejedje oahpaheaddjit geavahit dušše fal dárogiela. Muhto mii eat goassege gullan ahte oahppit eai beassan hupmat sámegiela dahje suomagiela.
(Bertil Johansen, oahpaheaddjin Bissojogas 1965 rájes – SSH4)

Earát fas lohket ahte lei gildon ohppiide sámástit skuvllas:

– Áhkku ii goassege čiegadan ahte son lei sápmelaš. Ieš máhtii dušše sámegiela dalle go son 1906:s álggii skuvlii mas visot lei dárogillii. Álgojagit ledje garrasat, go oahppit eai ipmirdan oahpaheaddji, ja sámegiela hupmat gaskaneaset lei gildojuvvon.
(Mimmi Bæivi, Sievjjus / Hámmárfeasttas – SSH4)

Golbma oappá Sievjjus, Martha, Ella ja Inga Johannessen. Martha áhkkut, Mimmi Bæivi, muitala: – Áhkku ii goassege čiegadan ahte son lei sápmelaš. Ieš máhtii dušše sámegiela dalle go son 1906:s álggii skuvlii mas visot lei dárogillii. Álgojagit ledje garrasat, go oahppit eai ipmirdan oahpaheaddji, ja sámegiela hupmat gaskaneaset lei gildojuvvon.
(Govva: Fotograf Einan, Hámmárfeasta, luoikan Mimmi Bæivi)

– Go mii vácciimet skuvlla dáppe Reihvágis, de eat ožžon hállat sámegiela. In máhttán sáni ge dárogiela go álgen skuvlii, in sáni ge. Dárogiella dat lei skuvlla giella ja duot joavdelas mearrádus lei vel nu ahte mii geat leimmet mánát eat beassan hállat sámegiela gaskaneamet nu ahte lei váttis golahit áiggi. Go mii mánát viegadeimmet olgun ja vikkaimet hállat sámegiela, de gilde min dan dahkamis.
(Ivar Utsi, oahppin Reihvágis, Davvenjárggas 1920 rájes – SSH2)

– Ii oktage min oahpaheddjiin máhttán veaháge sámegiela dahje suomagiela. Oaččuimet čielga dieđu ahte skuvllas galggaimet hupmat dušše fal dárogiela. Daddjui ahte ii lean lohpi hupmat go dárogiela skuvllas, muhto ii leat čielggas munnje geat ledje mearridan dan.
(Ruth Rye Josefsen, oahppin Reaššvuonas Álttás 1931 rájes – SSH1)

– Oaččuimet čielga dieđu oahpaheddjiin; ii lean lohpi sámástit. Nu lei láhka dalle. Mánát eai oba sámástan skuvllas, ja go bohte ruoktot de eai háliidan sámástit doppe ge.
(Fredrik Nilsen, Fjordtun skuvlla oahppin, Sállannuoris 1931 rájes – SSH4)

– Mun álgen skuvlii 1934:s. Skuvllas ii lean lohpi sámástit, ja mii mánát eat beassan sámástit gaskaneamet ge. Nu dat lohke sihke oahpaheaddjit ja dálueamit. Dás galggaimet dušše dárostit.
(Emma Johannessen, Jáhkovuona skuvlla oahppin, Sállannuoris 1934 rájes, SSH4)

– Mii eat ožžon lobi hállat sámegiela, muhto maid mii de galggaimet hállat, go eat máhttán eará giela?
(Johan Johannessen, oahppin Smiervuonas, Porsáŋggus 1938 rájes – SSH1)

– Skuvlalanjas ii lean go dárogiella ja mun in ádden sáni ge. Eat duostan hállat go bođiimet sisa. Sámegiela eai suovvan min hállat ja dárogiela eat máhttán. Čohkkáimet ja guldaleimmet vaikko eat ádden. ...
(Jon Ole Andersen, oahppin Buolbmágis 1939 rájes – SSH1)

– Jus sámástedje gaskaneaset go ledje olgun stoahkamin dahje luohkkálanjas de oahpaheaddji runddii beallji duohken sisa pultta lusa ja huškkui suorpmaid golmma geardde dainna čujonasain, ja dat han gal lei jo nu bávččas go suhttan oahpaheaddji máná suorpmaid hušku.
(Mary Laila Rasmus ja Helga Sofie Sollien muitalan Janna Baltoi, Kárášjogas 1939 rájes – SSH6)

– Skuvllas mii oahpaimet ahte sámegiella ii lean giella, ii lean lohpi sámástit. Nu ahte min guovlluin lei garra dáruiduhttindilli.
(Einar Nylund, oahppin Ráhkás 1944 rájes – SSH5)

– Muittán maiddái ahte oahpaheaddji ii dohkkehan ahte mánát sámástedje, ja son dohppii min niskái. Ja dat lei oahpaheaddji gii ieš lei sámegielat.
(Ole Larsen Gaino, oahppin Guovdageainnus 1944 rájes – SSH1)

Alfon Andersen, Vatnjavárin eret, sáddestii ávisii lohkkiid reive mas son muitala man váiggat hilgadin son mánnán ealvvai vuosttaš skovlajagi 1946. Soai jumežiin Haralddain eaba máhttán dáru go skovlái álggiiga. Soai skovlogii spanččahalaiga čuvddiid bávččagin linjálain jus leigga gullon sámásteamen olgobottu. Muhtin oahppit vel duhkohalle simme sivan. Alfon dadjá:"Mii smávva mánák ruvva oahpaimek midja lei ággan; garra doaškuma dihte seakka gieđaide ja bahá vuoktagaikuma dihte heaittiimek ruvvanaga sámegiela hoallamis."
(Randi Nymo, Skániin – SSH1)

– Áhččán muitalii ahte dalle go son váccii skuvlla ja oahppit sámástedje, de biddjojuvvojedje heahpatčihkii ja huškkohalle linjálain.
(Muitalan Berit Oskarsen. Kárášjogas – SSH4)

– Danin máhtten sihke sámegiela ja dárogiela dalle go 1962:s álgen skuvlii Jáhkovutnii. Doppe leimmet golbma máná geat humaimet sámegiela. Dat guokte eará máná bođiiga unna báikkážiin Jáhkovuonas. Mii láviimet sámástit gaskaneamet, muhto dan fertiimet dahkat suoli, go sihke internáhtas ja skuvllas gilde min sámásteames.
(Bjørn Mathisen, oahppin Jáhkovuonas Fálesnuoris 1962 rájes – SSH3)

Jáhkovuona internáhtas. Dáppe gilde ohppiid sámástit 1960-logus.
(Gova luoikan Jáhkovuona mearrasámi musea.)

Máŋggas muitalit ahte sámegielgielddus ii lean dušše fal skuvllas, muhto maiddái internnáhtas.

Internáhtahoavda ii máhttán sámegiela, ii ge dálueamit ge. Biiggát ledje sámegielagat muhto sii eai ožžon lobi sámástit minguin, nu ahte fertiimet suoli sámástit.
(Ivar Utsi, Leavnnja skuvlla oahppin 1950 rájes – SSH5 )

– Internáhtabálvvát, nu go maŋŋil lean sin beassan dovdat, ledje masá buohkat sámegielagat. Muhto sin hállangiella internáhtas lei dárogiella. In dieđe leaččai go sis sierra rávvehus ahte dušše atnit dárogiela gaskoapmin buoridan dihtii skuvlamánáid dárogiela.
(Hartvig Birkely, Billávuona skuvlla oahppin 1959 rájes – SSH5)

Váikkuhus váhnemiidda

Moadde gáldu muitalit ahte oahpaheaddjit leat geahččalan váikkuhit váhnemiid dárostit mánáide:

14 sámi máná leat namuhuvvon áiggis bagadallon dárogiela oahppamis. Eanas dat bargu lea leamaš nu go dás namuhan:...
(3) Buoremus lági mielde gohččut mánáid dárostit gaskaneaset maiddái earret skuvlaáiggi
(4) Gaskkohagaid go lea vuogas muittuhit sámi váhnemiidda ahte sii galget veahkehit skuvlla mánáid dáruiduhttimiin.
(Anton Kvalsvig, 1903, Sállan/Hámmárfeasta – SSH4)

Johan Sirkka ... – barggai oahpaheaddjin Reihvágis. Son gilddii min hállamis sámegiela mánáiguin ruovttus, ja man gallii mii eat lean ovtta sajis. Ovtta háve mun muittán erenoamážit, moai uhces ean doarrán. Son dadjá: Don it oaččo lobi hállat sámegiela mánáidatguin! Sii han šaddet dan muttus jallat ahte eai ádde eai maidege go álget skuvlii!
(Ivar Utsi, ohppiid áhčči Reihvágis Davvenjárggas 1940- ja 50-logus, SSH2)

– Dat maid buoremusat muittán skuvlaáiggis, lea go oahpaheaddji suhtai munnje dan dihte go sámástin friddjagoartiliin. Dan ii lean lohpi dahkat. Šadden velá čohkkát, ja oahpaheaddji váccii máŋga kilomehtera Čuoikaluovttas, gos skuvla lei, Viđgeluktii, gos min dállu lei, sotnabeaivvi čilget mu váhnemiidda mii lea riekta. Dan rájes ii hubmojuvvon sámegiella šat min dálus mu gulu.
(Johan Thomassen, oahppin Liidnavuonas 1947 rájes – SSH6)

Geat mearridedje?

Ii lágas ii ge instruvssas lei gildon geavaheamis sámegiela ja kveanagiela veahkkegiellan oahpaheddjiide, ii ge gildon ahte oahppit besse gulahallat gaskaneaset eatnigillii skuvllas ja internáhtas. Dattetge čájehit dát ovddamearkkat ahte sihke oahpaheaddjit ja oahppit buorre muddui leat ipmirdan nu ahte sámegiella lei gildon. Mas dalle dát gielddus bođii? Muhtin oahpaheaddjit leat ipmirdan nu ahte dát bođii gohččumin eiseválddiin:

– Imašlaš Finnmárku. Dego livččen boahtán olgoriikii: Buohkat máhttet dárogiela. Ehpet dárbbaš hállat suoma- dahje sámegiela, dieđihedje midjiide. Šadden dallánaga jegolaš šešántan ja válden badjelasan dáža geatnegasvuođa duođalaččat. Dás ii leat dárbu suoma- ja sámegillii!
(Anders Ole Hauglid, oahpaheaddjin Leavnnjas 1964 rájes – SSH5)

Muhtumin oaidnit ahte maiddái suohkanlaš skuvlaeiseválddit leat addán dákkár gohččuma:

Mánát ohppet ruovttubargguideaset dárogillii. ... Bottuin, stoahkama áigge, rávvejuvvojit mánát dárostit guhtet guimmiideasetguin, nugo oahpaheaddji maiddái álo dárosta (prinsihpas) mánáiguin ja váhnemiiguin.
(Skuvlastivraovddaolmmoš M. Vinsnes, Ákŋoluokta, 1893 – SSH3)

Gažaldat mii dalle báhcá vástitkeahttá lea: Lea go goassige boahtán gohččuma departemeanttas dahje skuvladirektevrrain ahte oahpaheaddjit galge gieldit ohppiid sámásteames. Dán rádjái mii leat leat gávdnan duođaštusa dasa. Jus gii nu diđeš eambbo dan birra, muital áinnas Sámi skuvlahistorjjá doaimmahussii.