Lasseartihkkal Sámi skuvlahistorjá 2-girjái. Davvi Girji 2007.
Eilif Aslaksen:
Sámegiella Deanu skuvllain: Váttis mánáide ja oahpaheaddjiide
 Eilif Aslaksen
(Foto: Twitter) |
Dát artihkal almmuhuvvui Sámi Áigi-aviissas giđa 1984.
Čálli, Eilif Aslaksen, lea riegádan 1963:s ja bajásšaddan Deanus. Sus lea journalistaoahppu Oslos, ja son lea bargan aviissain Ságat, Sámi Áigi, Finnmarken ja Finnmark Dagblad ja NRK Sámi radios. Son lea maiddái ráhkadan filmmaid.
Olav E. Johansen (r. 1945) váccii oahpaheaddjiskuvlla Stavangeris, 1974 rájes son lei Bovcca skuvla oahpaheaddji ja maŋŋil rektor. Son lei Deanu skuvlahoavda 1983-1997. Dan maŋŋá don jođihii Deanu diehtojuohkin- ja bálválusossodaga ja lei diehtojuohkinossodaga ráđđeaddi 2008 rádjái. 2008-12 son jođihii iežas mediafitnodaga "Ossimellom", ja 2012 rájes son lea Finnmárkku penšunistasearvvi fylkkačállin.
|  Olav E. Johansen
(Foto utlånt av Olav E. Johansen) |
Váttis gávdnat oahpaheaddjiid, oahpponeavvut eai gávdno, fuones ruhtadilli, giela árvu lea vuollin, sámegiel mánát bieguhuvvojit, váttis muđui oahpahit sámegillii ja sámegiela ja vánhemat eai ane sámegiela maninge.
Dákkár orru dilli mánáidskuvllain Deanus. Dát boahtá ovdan muhtun iskadeames mii lea dahkkon Deamu-skuvllain dán jagi. Iskadeami lei skuvllahoavda bidjan johtui.
Dán iskadeames leamašan buot má náidskuvllat Deanus fárus. Sivva dasa lei ahte Deanu skuvllahoavda, Olav Johansen, hálidíi oažžut čielggasin mo ja makkár dilis sámegiella lea skuvllain.
Eanaš skuvllat oaivvildit ahte juoidá ferte bargat ahte dán váttis dilis eret beassat. Dušše Juovlavuona oahpaheddjit ea lean buktan árvalusaid. – Mii eat sáhte maidige dadjat sámegiela birra, čállet oahpaheaddjit.
Buot váttis?
Vaikko Deatnu lea guovddáš sámebáiki, de ii oro gal nu álki bargat sámegielain skuvllas. Ii leat dušše oahpaheaddjiide váttis, muhto mánát maid šaddet gillát.
Buolbmat ja Sirpmá skuvllain leamašan oktasaš bargojoavku mii lea miennudan dán ášši. Dás boahtá čielgasit ovdan ahte mánát geain lea sámegiella njulgestaga bieguhuvvojit dahje «mobbejuvvojit» eará mánáin.
Váttis lea maid movttiidahttit skuvllamánaid, čílgejit oahpaheaddjit. Sii čujuhit maid ahte buot mii gullá sámebirrasii gávdno dušše skuvlla- dahje oahpahan-lanjain. Olggos go bohtet mánát, de lea dušše «vieris kultuvra» maid sii oidnet.
Buolbmat oahpaheaddjit čujuhit maid ahte ollu vánhemat ballet mánáideaset sieguhuvvot sámepolitihkkii jus mat álget sámegiel luohkkát dahje sámeskuvlii. Muđui gal orrot oahpaheaddjit dan gávnnahan ahte uhcán lea oahpaheaddjit geat máhttet sámegiela ja sámegillii oahpahit. Oahpponeavvuid lea issoras váttis fi dnet, fuones ruhtadilli ja oahpaheaddjit fertejit ollu bargat. Dán iskádeamis boahtá maid ovdan ahte lea heittot beroš-tupmi sámegielas sihke skuvllain ja birrasis. Oanehaččat dnddjon, giela árvu lea vuollin.
Man láhkái buoret dilit?
Sieiddá skuvlla oahpaheaddjit dáhttot ahte mánát galget beassagoahtit oahppat sámegiela jo 2. luohkás, dahje nuppe láhkai daddjon, sámegiella šaddá baggun 2. luohkás (obligatorisk).
Viidásabbot oaivvildit oahpaheaddjit ahte berre buoridit dili sámemánáidgárddiin, unnidit oahpaheaddjiid lohkanáiggi, oahpaheaddjit geat ohcet barggu Detnui fertejit máhttit sámegiela, ásahit sierra virggi mii galgá ráđiid addit oahpaheaddjiide ja hukset sierra sámeskuvlla.
Nugo dás oaidná, de lea issoras váttis dilli sihke oahpaheaddjiin ja skuvlamánáin gean lea sámegiella skuvllas. Iskadeapmi lei nana dehalaš ja vuordimis lea ahte juoga šaddá dahkkot diľliin. Ášši galggai meannuduvvot Deanu skuvllastivrras mannan vahkus, muhto maŋiduvvui dainna go buot árvalusat eai vel lean joavdan sk uvllahovdii.
Deanu skuvlahoavda Olav Johansen: – Ii leat álki nuppástuhttit
Ii leat beaivi badjel álki nuppástuhttit dili, oaivvilda Deanu skuvlahoavda Olav Johansen. Muhto son jáhkká gal ahte ollu sáhttá bargat buoridan dihtii dili.
Son ii jahke lea ávki cegget áibbas sierra sámeskuvlla vel gal. Muhto ii leat veadjemeahtun ahte sáhttá geavahit dálá skuvllaid sámeskuvlan, čallá skuvlahoavda su árvvostallamis.
– Áigi ii leat vel láddan oččodit sámegiela bakkolaš (obligatorisk) fágan Deanus. Muhto sáhtašii dieđus dán bargat Buolbmágis ja Sirpmás gaskaáigásaččat. Sámegiella ja servvvodat han ain lea nanus daid báikkiin, oaivvilda Olav Johansen.
Son lea maid árvvoštallamis ahte skuvladirektevra berrešii rahpat virggi gos sámeskuvlaráđđeaddi sáhtášii bargat. Johansen lohká muđuid ahte juohke sajes ferte movttiidahttit olbmuid, sihke mánáid, vánhemiíd ja oahpaheaddjiid. Nu sáhttá ollu buoridit dili.
Sámi skuvlahistorjá 2