På norsk
In English
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1. Davvi Girji 2005.
| Cuoŋománu 4. beaivvi 2005 mearridii Stuoradiggi ahte sámit ja kveanat geat masse oahpu 2. máilmmisoađi dihtii galget oažžut buhtadusa
stáhtakássas. Dál sáhttá oaidnigoahtit 20 jagi rahčama loahpa. Dát artihkkal čilge historjjá soađi rájes gitta dan rádjái go Ráđđehus buvttii evttohusa
buhtadusa birra suoidnemánu 2. beaivvi 2004. Geassemánus 2005 lea ášši Justisčállingottiin, ja lea doaivu ahte oahppomassán olbmot geat ain leat
eallime sáhttet oažžut buhtadusa 2005 mielde.
Svein Lund lea "Sámi skuvlahistorjjá" váldodoaimmaheaddjin. Son lea riegádan 1951:s, šattai bajás Skienis ja lea orron Davvi-Norggas 1973 rájes, vuosttažettiin Hámmarfeasttas ja Guovdageainnus. Sus lea oahppu mekánalaš fágain, pedagogihkas, dárogielas ja sámegielas, ja son lea bargan guolleindustriija mekanihkárin ja joatkkaskuvlaoahpaheaddjin. Maŋimus jagiid son lea bargan skuvladutkamiin, leamaš sadjásaš oahpaheaddjin ja čállán girjjiid ja artihkkaliid. Earret eará son lea almmuhan girjji Sámi skuvla vai "Norsk Standard"? |
Finnmárkkus ja Davvi-Romssas ellet ain ollu boares olbmot geat eai báljo máhte lohkat eai ge čállit, eai riikkagillii eai ge iežaset eatnigillii. Máŋgasis leat maiddái váttisvuođat gulahallat njálmmálaččat dárogillii. Váldosivvan dasa lea masson oahppu nuppi máilmmisoađi geažil ja dáruiduhttinpolitihkka, mii dagahii ahte sii ohppe hui unnán dan oanehis áiggis go ledje skuvllas.
 |
Njealjis sis geat leat massán oahpu ja ráhčan buhtadusa ovddas. Gurut bealde: Ole Larsen Gaino, Sara Tornensis Bongo, Elmine Valkeapää, Kirsten Karen Tornensis (Foto: Svein Lund) |
Soađi maŋŋil olbmot eai láven hupmat jitnosit dan birra, ahte eai máhttán lohkat eai ge čállit. Dat lei heahpat, ja čiegus ášši. Historihkár Henry Minde čállá dán birra: "Buohkanassii ii leat obanassiige imaš ahte ollugat eai njulgestaga sáhte hupmat iežaset skuvlavásáhusaid birra, eai lagamuččaidisguin ge. Máŋggačearddalaš birrasiin Davvi-Norggas lei skuvla dakkár ášši mii lei seamma čiegus ášši go veahkaváldin ja inceasta okte lei oarjemáilmmi riikkain." [1] Jagis 2004 leat juo gollan 65 jagi dassái go vuosttaš skuvllat giddejuvvojedje ja 60 jagi dassái go measta buot skuvllat boldojuvvojedje Finnmárkkus ja Davvi-Romssas. Sullii bealli sis geat masse skuvlla leat mannan hávdái oaččokeahttá buhtadusa dan ovddas maid masse. Sis, geat ain leat eallime, lea ain čilgekeahtes ášši eiseválddiiguin, maŋŋil go leat riidalan farga 20 jagi.
| Internáhtta lei "stuoris ja balddonas", nugo Áillohaš lávllui. Dá lea Guovdageainnu internáhtta jagiid 1935-1940.
(Gáldu: Muitalusat ja dáhpáhusat Guovdageainnus 8) |
Girko- ja oahpahusdepartemeanttas bohte čađat johtočállagat mat celke ahte skuvlamánát galge geavahit skuvlaáiggi eará hommáide go oahppamii. Ovdamearkka dihtii ožžo buot skuvllat dieđu ahte stuoraskuvlamánát sáhttet bargat 14 beaivvi eanandoalu giđđabargguid, ja skuvlaoahppit geavahuvvojedje čoaggit sámmáliid, lasttaid, dálkkas- ja deadjašattuid. Jagis 1942 geatnegahttojedje buot mánát ja nuorat 10 jagis 18 jagi rádjái bálvalit Nasjonal Samlinga nuoraidlihtus. Eará čálus cealká ahte dákkár bálvalus lea dohkálaš sivva leat eret skuvllas.
Lulli-Norggas, Nordlánddas ja Lulli- ja Gaska-Romssas ožžo dattetge eanaš oahppit oalle dábálaš oahpahusa, unnimusat dan mađe ahte ohppe lohkat, čállit ja birget servodagas. Davvi-Romssas ja Finnmárkkus lei dilli heajut. Muhtin sajiin válddii Norgga soahteveahka skuvllaid juo 1939:s, go dárbbašii visttiid bealátkeahtesvuođabearráigeahččái ("nøytralitetsvakt").
Soađeáiggi boatkanii skuvlavázzin máŋgii muhtin áigodahkii. Skuvlajagi 1941/42 ledje omd. 13 internáhta Finnmárkkus áibbas giddejuvvon. Dá leat moadde ovdamearkka Guovdageainnus, mat leat gávdnon skuvlastivrra arkiivvas:
Go skuvlajahki Guovdageainnus dan áiggi ii lean go 12 vahkku, dát muitala čielgasit ahte eai lean galle vahkku maid suohkan sáhtii fállat,
erenoamážit ohppiide geat dárbbašedje internerema. Dasa lassin sáhttá skuvlastivrra arkiiva muitalit ahte máŋga váhnema čálle reivve ahte dađe
bahábut eai sáhttán sáddet mánáid skuvlii. Dá leat moadde bihtá dákkár reivviin (originála gillii ja čállinvugiin):
* "Det underretes herved at jeg ikke kann bringe det skolebligtige barn til skolen før til vinteren. Jeg har ikke såpas klær til barnet, men det er mulig at
jeg får klær til vinteren." ("Muitaluvvo dákko bokte ahte in sáhte buktit skuvlageatnegahtton máná skuvlii ovdal dálvvi. Mus eai leat dan mađe
biktasat mánnái, muhto lea vejolaš ahte oaččun biktasiid dálvái.")
* "Nu fargamusat go mun oažžun buvsai manaide de munge sadden manai skovli mutto in sadde dan hoppui gal bidjat manai, æp mi diettan skuvlas
maidege oudalgo plakata bođi Nils Matti 4 bæivi dan manus"
1944 čavčča bolde duiskalaččat measta olles Davvi-Romssa ja Finnmárkku. Oktiibuot boldojuvvojedje 150 skuvlla. Finnmárkkus ledje 50 internáhta ja 70 dábálaš skuvlavistti. Dáin eai báhcán go 10 internáhta ja 16 skuvlavistti. Olles 15 Finnmárkku suohkanii ii báhcán oktage skuvla.
Go skuvllat viimmat álggahuvvojedje, de ledje dávjá hui vártnuhis dilit: Skuvlavisttit ledje heajos gálbma bráhkat, váilo oahppogirjjit ja eará oahpponeavvut ja eanaš biergasat internáhttadoibmii.
Guovdageainnus dieđihii skuvlastivra 1945 čavčča, vástádussan skuvladirektevrra gažaldahkii: "Ii oktage visti ii ge ráhkadus leat báhcán duiskalaččaid hearjidemiid maŋŋil." Geahččaledje vuos lágiidit oahpahusa Ruoŧa bealde, Gárasavvonis, muhto ii lean vejolaš. Dálvet 1945/46 galge álggahit skuvlla Láhpoluobbala duottarstohpui. Reive duottarstohpobearráigeahččis muitala makkár čuolmmat sus ledje: "I anledning da her skal holdes skole på fjellstuen vil jeg underrette at jeg har ikke vedsag eller øks som kunne lånes. De må prøve at skaffe disse. Også lampe mangel er det på fjellstuen da flere av disse er knust og ikke har det vært mulig for meg å skaffe i stedet. En lampe vilde derfor også være nødvendig å taes med. Koge kar kan jeg låne." ("Go galgá leat skuvla duottarstobus, de áiggun dieđihit ahte mus ii leat muorrasahá ii ge ákšu maid sáhttá luoikkahit. Don fertet geahččalit háhkat daid. Maiddái lámpaváili lea duottarstobus, go moadde dain leat cuovkanan ja ii leat leamaš vejolaš munnje háhkat daid sadjái. Lámppá fertešii danin váldit fárrui. Vuoššanlihtiid sáhtán luoikkahit.")
1946 juovlamánus čállá skuvladirektevra ja jearrá "goas skuvlastivra jáhkká ahte bráhkat Guovdageainnus ja Mázes šaddet dan mađe gárvásat ahte interneren sáhttá álgit."
Máŋgasat oahpaheddjiin geat ledje leamaš Finnmárkku skuvllain ovdal soađi eai lean šat doppe. Muhtumat ledje ollen ealáhahkii, earát eai ceavzán soađi ja muhtumat lihcohalle virggiin maŋŋil soađi dan dihte go ledje leamaš nazisttat. Stuorimus čuolbma han lei dattetge ahte oahpaheaddjit eai máhccan eváhko maŋŋil. Reivves Guovdageainnu skuvlastivrii váidala skuvladirektevra Lyder Aarseth: "Juoga mii garrasit čuohcá munnje lea ahte máŋggas dál atnet vejolašvuođa guođđit Finnmárkku agibeaivái". Boađus lei ahte oahpaheddjiin, geat álggahedje skuvlla soađi maŋŋil, lei hui stuora oassi geain váillui oahpaheaddjioahppu ja dasa lassin hui moaddásis sis lei juogalágan sámegielmáhttu.
Áiddo guovlluin mat boldojuvvojedje orro eanaš oahppit geain lei eará eatnigiella go dárogiella. Dan áiggi lei buot oahpaheapmi dárogillii, váikko ollu oahppit ipmirdedje hui unnán dárogiela go bohte skuvlii. Ii mihkkege dahkkon vai oahppit duođaid galge oahppat dárogiela, mii sidjiide lei amasgiellan. Máŋga sámi ja kveana oahppi sáhtte danin leat vázzán beali álbmotskuvllas ovdal go ipmirdišgohte oahpaheami. Sii geat dalle masse 2 jagi dahje eambbo, eai oahppan ollu.
Skuvla lei oppanassiige juoga mii ii lean sámiide buorrin. Dávjá váhnemat danin eai sádden mánáideaset skuvlii dan jagi go mánát devde 7 jagi, nu go sii lága mielde galge. Sii vurde nu guhká go vejolaš. Skuvla ii addán ohppiide maid sii dárbbašedje ja jus geahččá ášši skuvlla bealis, de ohppiin ledje heajos eavttut ja heajos mokta oahppat maid lágat ja oahppoplánat mearridedje. Danin eai lean dušše sii geat masse skuvlla soađi dihte geat ožžo heajos oahpu, muhto measta olles sámi ja kveana álbmot, maiddái sii geat ožžo dan 7 jagi maid láhka mearridii.
Go maŋŋilis šattai sáhka maŋŋilskuvlemis ja vejolaš buhtadusas sidjiide geat ledje massán oahpu, dát bealli ii árvvoštallon ge. Dušše fal lohke jagiid maid ledje massán, árvvoštalakeahttá makkár sisdoallu ja giella lei oahpus, mii formálalaččat addojuvvui.
Ii ráhkaduvvon dattetge makkárge čilgehus das gallásis lei dákkár dárbu. Ii leat dan maŋŋil ge čállon makkárge čoahkkáigeassu maŋŋilskuvlenáigodagas. Sierralágan gáldut leat viehka vuostálagaid das, man guhká bisttii dákkár fálaldat ja gallis besse ávkkástallat dan. Muhto golle unnimusat 4-5 jagi soađi maŋŋá ovdal go addigohte fálaldagaid ja máŋgasiidda dat bođii easka vel moadde jagi maŋŋil.
170 oahppi ožžo maŋŋilskuvlema Sámi álbmotallaskuvllas Kárášjogas. Dasa lassin ožžo máŋga oahppi Finnmárkkus maŋŋiloahpahusfálaldaga eará álbmotallaskuvllain, vuosttažettiin Romssa fylkkas. 1950-54´ áigodagas addojuvvojedje Finnmárkkus ja Davvi-Romssas stipeanddat oktiibuot 731 oahppái eaktodáhtolaš joatkkaskuvllas (framhaldskole) ja 793 oahppái álbmotallaskuvllas, muhtimat sis soitet leat vázzán goappašiid skuvlašlájaid. Dát ledje belohahkii dábálaš kurssat, belohahkii erenoamáš kurssat oahpumassán nuoraide.
Dát ii gokčan eambbo go unna oasáža dárbbus. Dattetge unnui ruhtajuolludeapmi hui jođánit, ja danin go juolludedje dušše jahkái ain hávil, lei hui váttis skuvllaide plánet oahpahusa. 1954/55 sihkui oahpahusdepartemeanta buot juolludemiid maŋŋilskuvlemii. Dalle čálii Lydolf Lind Meløy: "Áiggun álggos vuolláisárgut ahte ain lea dárbu addit maŋŋilskuvlema vel máŋga jagi ovddosguvlui, jus buohkat geat siva haga leat massán skuvlema, galget oažžut buhtadusa dan massima ovddas. Jus lea ruhtaseastin mii lea leamaš mearrideaddji, de ii oro leame buorre ekonomiija jus ii atte maŋŋilsoađenuoraide buoret vuođu go sis lea dál searvat bargoeallimii ja servodateallimii."
| Kárášjoga Sámi álbmotallaskuvla lei daid skuvllaid gaskkas, mat válde vuostá eanemus ohppiid maŋŋeskuvlemii soađi maŋŋil. Dá lea skuvlla lávlunkoarra.
(Foto: Hans Lindkjølen) |
Lea váttis gávnnahit gallis ožžo maŋŋilskuvlenfálaldaga ja gallis válde dan vuostá. Jáhku mielde lei unnit go bealli sis geat ledje massán 2 jagi skuvlla dahje eambbo, geat čađahedje maŋŋilskuvlema. Máŋgasii fálaldat ii ollen. Earáin ledje ekonomalaš hehttehusat. Vaikko addojuvvui stipeanda, dat ii gokčan buot goluid ja máŋggas dárbbašuvvojedje bearrašiidda veahkkin boazodoalus, eanandoalus dahje guolásteamis. Sii geat ledje ožžon bistevaš barggu eai háliidan cealkit eret barggus, ja vázzit skuvlla mas lei hui eahpesihkkaris ávki.
Dehálaš sivva dasa ahte nu ollugat eai váldán vuostá maŋŋilskuvlenfálaldaga lei ahte sii ledje oahppan nu unnán skuvllas ahte heahpanedje ja eai háliidan čájehit man unnán sii máhtte. Maŋŋilskuvlemis lei, nugo buot eará oahpahusas dan áiggis, dušše dárogiella oahpahusgiellan. Máŋggas dovde ahte sis ii lean mihkkege maid viežžat doppe. Iskkadeamit Kárášjogas čájehedje ahte sii geat ledje massán eanemus skuvla, unnimusat ohce maŋŋilskuvlemii. Eará sámi guovlluid nuoraid gaskkas dát tendeansa lea várra leamaš vel nannoset, go sidjiide ii lean báikkálaš maŋŋilskuvlenfálaldat, ja máŋggas fertejedje mannat eará suohkaniidda vai ožžot fálaldaga.
Lydolf Lind Meløy geassá maŋŋilskuvlema vásáhusaid čoahkkái ná: "Jus de loahpas galgá árvvoštallat maŋŋilskuvlenbarggu ja dan barggu eavttuid, sáhttá čohkket daid moatti čuoggái:
Konklušuvdnan evttohii Meløy 1955:s: "Maŋŋilskuvlen bistá vel 5-6 jagi ovddosguvlui".
Muhto nie ii leat báljo šaddan. Áigodagas maŋŋil 1955 mii leat dušše gávdnan dieđuid Kárášjogas, gos maŋŋil go maŋŋilskuvlen lei bissehuvvon moatti jahkái, fas addui fálaldat 1956 rájes 1958 rádjái. Maŋŋil fálle Kárášjoga skuvlaeiseválddit 9-jagi skuvlla rávesolbmuidoahpahussan.
Go Oahpahusdepartemeanta maŋŋil lea biehttalan Šállobuhtadusa, de lea čujuhan dasa ahte fállojuvvui maŋŋilskuvlen maŋŋil soađi. Lea mearkkašahtti ahte dát ágga boahtá juste dan departemeanttas mii golbmalogi jagi ovdal lea dagahan ahte maŋŋilskuvlen šattai hui váilevažžan, ja mii ii háliidan čuovvolit signálaid maid Finnmárkku skuvlaeiseválddit sáddejedje dán dárbbu birra.
Eatnasiidda luodda birgemii lei garra rumašlaš bargu mii ii gáibidan oahpu; boazodoalus, guolásteamis, eanandoalus, luodda- ja ráhkadusbargguin, bassan- ja fuolahusbargguin. Fidnut mat gáibidedje lohkan- ja čállingálggaid ledje giddejuvvon.
Nuoraide, geat bargagohte vuođđoealáhusain ovttas váhnemiiguin dahje eará fulkkiiguin, ii lean nu dárbbašlaš máhttit lohkat ja čállit. Easka maŋŋil ožžo stuorra váttisvuođaid. Muhtimat ožžo daid go ieža galge váldit ovddasvástádusa ealus, dálus dahje fatnasis, go fertejedje fievrridit rehketdoalu ja doallat oktavuođa vearro- ja ealáhuseiseválddiiguin. Earáide bohte váttisvuođat go ožžo iežaset bearraša, ja galge hálddašit ruovttu, erenoamážit go mánát álge skuvlii. Máŋggas ledje ieža oahppan nu unnán skuvllas ahte eai sáhttán vástidit go mánát jerre veahki skuvlabargguide. Ii lean álki mieđihit mánáide ii ge oahpaheddjiide ahte eai máhttán.
Váttisvuođat sturro dađistaga. Ođđaáigásašvuođa ja servodatovdánahttima mielde lassánii dárbu hálddašit čállingiela. Muhtin sis, geat vásáhedje dan, čilgii "bábiráiggi" ná:[4]
Nuorran ii jurddaš nu ollu
Vearrát go rávásmuvvá
Dalle álgá bábiráigi
Máŋgga háve lea leamaš heahti daiguin báhpáriiguin
Skovit ledje vearrámusat
Unohas lohkat ahte ii máhte čállit
Lohken baicce ahte ledjen vajálduhttán čálbmelásiid ruktui
Válden báhpáriid mielde ruoktot
Doppe mus ledje mánát veahkkin
Váttis čuovvut mielde
go it sáhte lohkat aviissaid it ge almmuhusaid
Ožžon máŋga heajos jurdaga dan áiggi
Dán girjjis muhtimat muitalit iežaset muitalusaid. Sii geat muitalit dás eai soaitte leat daid gaskkas geat eanemusat leat gillán. Muitaleaddjit leat daid gaskkas geat áiggi mielde leat nagodan beassat heahpagis ja čuožžut ovdan ja dadjat: "Dát ii leat min sivva". Máŋggas eai leat nagodan dan dahkat.
Maŋŋil soađi leat boazodoallosámit máŋgii ferten gillát go stuoraservodat lea bahkken sin duovdagiidda elfápmohuksemiin, ruvkkiiguin, báhcinšiljuiguin ja geaidnohuksemiin. Go máŋgasii lei váttis ipmirdit almmolaš báhpáriid dárogillii ja cealkit oainnuideaset čálalaččat, de sii eai nagodan bealuštit iežaset sisabahkkemiid vuostá eai ge sihkkarastit ahte ožžo buhtadusa sisabahkkemiid ovddas mat dahkkojedje. Ná dáhpáhuvai ee. dalle go buođđudedje el-fámu várás Davvi-Romssas 1960- ja 70-logus. Dalle go 1970 bohte plánat buođđudit Álttá-Guovdageaineanu, vásihedje maiddái doppe boazodoallosámit ahte sis ledje váttisvuođat bealuštit iežaset. Muhto dás eai lean okto. Vuosttaš háve vuostálastigohte ollu sámit ja earát ovttas Norgga eiseválddiid luonddubillistemiid. Oktiibuot dát attii ipmárdusa, mii lei vuođđun dasa ahte sii geat ledje massán oahpu organiserejedje iežaset.
Guovdageainnu oahpumassán olbmuid searvvi (USKAV) vuosttaš jođiheaddji lei Klemet Hermansen rohkki. Su maŋŋil bođii Ole Larsen Gaino, gii lei jođiheaddjin logenáre jagi. Mii leat deaivvadan Ovlláin ovttas dálá jođiheddjiin Elmine Valkeapääin ja Sara Tornensis Bongoin, geat maiddái leaba searvan dán bargui álggu rájes. Sin persuvnnalaš vásáhusaid muitalit dás maŋŋelaš. Dás čilgejit mo organiseren álggahuvvui ja mo sii leat rahčan oažžut buhtadusa.
Sárá, Elmiina ja Ovllá muitalit mo dan maŋŋil manai:
- Leimmet muhtin áiggi badjel 200 miellahtu, muhto ollugat dain leat dál jápmán.
Mii leat máksán ollu ruđa ja rahčan ollu dáinna. Stáhtas eat leat ožžon maidege. Sámedikkis oaččuimet 30000 ruvnno, maŋŋil go leimmet bargan
máŋga jagi iežamet ruđain. Leat golahan máŋgalot duháha advokáhtaide, geat eai leat veahkehan maidege, dušše fal ávkkástallan min. Advokáhtat eai
máhte sámegiela, nu ahte fertiimet maiddái máksit dulkka. Ii ábuhan min gievkkandárogielain mannat advokáhta lusa.
Min váldogáibádus lei šállobuhtadus ja bajidit penšunčuoggáid. Áidna maid eiseválddit leat fállan midjiide lea moaddelogi diimmu skuvlla. Ledje kurssat maid lágiidedje 1990-logus. Muhtimat gal manne dohko. Álggos gáibideimmet maiddái kurssaid, muhto dán mii leat maŋŋil geassán ruovttoluotta. Dál lea beare maŋŋit, go mii leat sullii 70-jahkásaččat. Áidna maid dál háliidit lea dorvvolaš boaresvuohta.
| Vel 1990-logus lágiduvvui dárogiel ja sámegiel lohkan- ja čállinkursa olbmuide geat ledje massán oahpu soađiáiggis. Dát govva čájeha kurssa oahppomátkkis Álttás.
(Gova lea Ole Larsen Gaino luoikan.) |
Logenáre jagi rahčamusa ja máŋgga biehttaleami maŋŋá, masse eatnasat doaivvu ja 28.12.1995 mearridii eanetlohku USKAV jahkečoahkkimis heaittihit searvvi. Muhto buohkat eai háliidan vuollánit ja oanehis áiggi maŋŋil álggahuvvui searvi fas. Nu go buot eará servviin lea maiddái USKAV:s leamaš siskkáldas soahpameahttunvuohta makkár taktihka berre válljet vai vuoitit. Earret eará lea leamaš sáhka galgá go vuosttažettiin gáibidit oahpahusa vai ekonomalaš buhtadusa. Dađe mielde go áigi lea gollan leat eanet olbmot oaivvildišgoahtán ahte lea beare maŋŋit álggahit oahpahusa.
Vuosttaš buhtadusohcamiid hilggui Justisdepartemeanta dákkár ákkain: "Deattuha ahte oppalaš vuođđoskuvlafálaldat sámegielat mánáid várás dan áiggi lei oalle heitot ja dasa lassin hedjonii soahtedili geažil. Dát lea geahččaluvvon buhtadit oalle viiddis rávesolbmuid oahppofálaldagain maŋŋil soađi." Geavahit ággan buhtadusa biehttalettiin ahte nu ollu sámit ožžo heajos fálaldaga! Seammás geavahit maiddái maŋŋilskuvlema ággan gáibádusa hilgumis. Dál dát gohčoduvvo "oalle viiddis rávesolbmuid oahppofálaldahkan", ja leat áigá juo vajálduhttán ahte dát fálaldat lei hui váilevaš, fylkka skuvlaeiseválddiid ipmárdusa mielde.
Jagis 1990 gáibidedje goappašat searvvit šállobuhtadusa, 123´ kárášjohkalačča ja 300´ guovdageaidnolačča bealis.
Šállobuhtadusortnet álggahuvvui Stuoradikkis 1917:s. Dat addá vejolašvuođa addit buhtadusa olbmuide geat sivakeahttá leat gillán, ja geat eai oaččo buhtadusa dábálaš oadjoortnegiid bokte. Šállobuhtadusohcamat gieđahallojuvvojit Justisdepartemeanttas, maŋŋil go sii leat viežžan cealkámušaid fágadepartemeanttas, mii skuvlaáššiin lea Oahpahusdepartemeanta. Šállobuhtadusáššit mearriduvvojit dábálaččat lávdegottis maid Stuoradiggi lea nammadan, muhto prinsihpalaččat dehálaš áššiin lávdegoddi dušše evttoha ja Stuoradiggi ieš mearrida loahpalaččat.
Dát ášši gieđahallojuvvui vuosttaš háve Stuoradikkis 17.12.1991. Šállobuhtaduslávdegotti ja justislávdegotti evttohusaid mielde Stuoradiggi hilggui ovttajienalaččat buhtadusohcamiid. Dát dáhpáhuvai vaikko moadde stuoradiggeáirasa ledje váldán ášši ovdan ja lohkan ahte dorjo buhtadusgáibádusa. Seammás mearridii Stuoradiggi ahte ášši berre guorahallot dárkileappot ja bivddii ráđđehusa nammadit lávdegotti dasa.
Maŋŋil Stuoradikki hilguma ožžo buohkat geat ledje ohcan buhtadusa dán sullasaš vástádusaid:
| GOD 20.05.92: Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta lea reivves Justisdepartementii miessemánu 20.b. 1992 mearkkašan: "Ohcama vuođđu lea oahppomassin soađiáiggis. Lea goit leamaš guhkesáigásaš ja bistevaš bargovuohki dán suorggis. Ohcci gullá stuora eanetlohkui mii oaččui váilevaš oahpahusa soađi áigge ja dan maŋŋil. Dát joavku lea dál ožžon rávesolbmuid oahppofálaldaga. Mii eat sáhte oaidnit ahte dát ášši spiehkasta dán praksisas ja danin eat sáhte ávžžuhit šállobuhtadusa." Justisdepartemeanta lea cealkán: "Ohcci lea johttisápmelaš ja lei mielde dan stuora joavkkus mii ozai šállobuhtadusa 1991:s. Justisdepartemeanta lea ovtta oaivilis Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeantta árvvoštallamiin ja konklušuvnnain. Ii sáhte ášši dokumeanttain oaidnit ahte gávdnojit erenoamáš dilit mat earuhit dán sullasaš áššiin. Justisdepartemeanta rávve danin, ovddeš praksisa mielde, ahte ii addojuvvo šállobuhtadus stáhtakássas dán áššis." Šállobuhtaduslávdegoddi (Billighetserstatningsutvalget) doarju Justisdepartemeantta čilgehusa. Mearrádus: Šállobuhtaduslávdegoddi ii leat gávdnan vuođu juolludit ii ge evttohit ahte juolluduvvo šállobuhtadus stáhtakássas Inga Elmine Valkeapææi. Čálus Šállobuhtaduslávdegotti čoahkkinbeavdegirjjis 13.10.92. |
Lávdegoddi, man Stuoradiggi lei ásahan 1991:s, buvttii čilgehusas 1993:s. Dát evttohii sihke oahppofálaldaga ja ekonomalaš buhtadusa. Muhto ráđđehus dohkkehii dušše fal oahppofálaldaga ja hilggui fas ekonomalaš buhtadusa. Ágga lei dán háve: "Dákkár čovdosat eai sáhte bealuštuvvot govttolažžan eará joavkkuid ektui mat ledje seammasullasaš dilis almmá ahte dat adnojuvvo vealaheapmin." (Ii leat leamaš vejolaš gávnnahit makkár "eará joavkkut mat ledje seammasullasaš dilis". Lávdegoddi lei muđui dahkan vuđolaš barggu ráddjet kriteriaid dasa ahte geaidda galggašii buhtadusa.) Dása lassin geardduhuvvo ággan ahte "Dat dilálašvuohta ahte dás lei sáhka joavkkus, dagai váttisin ávžžuhit ahte juolluduvvo buhtadus. Lávdegoddi dattetge ii hilgon ahte muhtin ohcciin sáhtii leat vuoigatvuohta buhtadussii iežas oktagaslaš dili vuođul."
Eiseválddit eai hálit makkárge kollektiiva gieđahallama, dušše fal oktagaslaš ohcamiid. Ja oahpumassán olbmot válde dan duođas ja sáddejedje oktagaslaš ohcamiid. Sidjiide geat ohce fas dat mearkkašii ollu liigebarggu ja máŋgasii stuora advokáhtagoluid. Muhto buot ohcamat hilgojuvvojedje fas, ii fal oktagaslaš árvvoštallamiin, muhto oktasaš, kollektiivvalaš ákkain, seamma eiseválddiin geat eai háliidan kollektiiva áššegieđahallama!
Dálvit 1995/96 lágiduvvui fas kursa Guovdageainnus. Kurssa ulbmilin lei buoridit gálgga lohkat ja čállit sámegillii ja dárogillii. Ledje dalle maid oalle unnán olbmot geat serve kursii, eatnasat han jurddašedje ahte sii ledje juo beare boarrásat oahppat. Stáhta fálaldat lei gitta 3 geardde 48 diimmu rádjái, ja stipeanda 2400 ruvnno, mii máksojuvvui go ledje čađahan kurssa. Sámegieloahpahus ii lean go 48 diimmu. Dát lei dieđusge beare oanehis áigi, nu ahte oasseváldit ohce eiseválddiin lobi joatkit. Ovttas sámegieloahpaheddjiin plánejedje kursaoasseváldit prošeaktabarggu, mas galge váldit vuođđun dan máhtu mii sis lei. Dán háliidedje bidjat báhpárii, nu ahte dat sáhtii šaddat ávkin earáide. Muhto eiseválddit hilgo ohcama, iežaset mielas ledje dahkan dan mii lei dárbbašlaš.
1999:s čálii Riekteveahkkekántuvra reivve Stuoradiggái ja čujuhii dasa ahte kántuvra lei ožžon vástádusa 82 ohcamii, 162 ohcamis, ja buot ledje hilgojuvvon. Dalle čállojuvvui oktasaš váidalus, mas láitojuvvui "ideologalaš vuođu man ala Šállobuhtaduslávdegoddi huksii mearrádusaidis" ja gáibiduvvui ahte Stuoradiggi fertii "historjjálaččat ja morálalaččat njulget gutnehis meannudeami maid sámi álbmot lea ožžon gitta 1970-logu rádjái". Ovttas váidalusain sáddejuvvui guhkes čilgehus ášši birra, "mas oktavuohta dáruiduhttima ja váilevaš skuvlla gaskkas duođaštuvvo". Dán čilgehusas čujuhuvvui maiddái dasa makkár oainnut ledje guovddáš birokratiijas ja bájuhuvvui TV2 teaksta-TV:s, 11.05.1998: "300 sámi Finnmárkkus, geat leat ohcan Stuoradikkis buhtadusa oahppomassima dihtii, eai oaččo buhtadusa. Departemeanta mii lea árvvoštallan ohcamiid, oaivvilda ahte sámiide lei skuvlafálaldat. Eahpealmmolaččat lohket olbmot departemeanttas TV-2:žii ahte sámit lobiheamet jávke skuvllas vai besset guođohit bohccuid duoddaris." Dát dieđusge ii goassege čállon ovttage almmolaš dokumentii, muhto sáhttá bealistis čilget manne buot ohcamat hilgojuvvojedje.
1999 čavčča lei Riekteveahkkekántuvra mielde lágiideame nu ahte oahpumassán olbmuid áirasat besse deaivvadit stáhtaministariin. Riekteveahkkekántuvrra jurista Trond Biti muitala ahte sii leat bargan ollu vai duođaštit buhtadusgáibádusa vuođu. Muhto eiseválddiide dat ii lean goassege doarvái buorre. Maŋŋil čoahkkima stáhtaministariin besse gullat ahte ii leat doarvái duođaštuvvon makkar sosiála váttisvuođat olbmuin leat leamaš váilevaš oahpu dihtii. Riekteveahkkekántuvra válddii dalle oktavuođa Kárášjoga sosiálkántuvrrain ja jearai livččii go vejolaš duođaštit dan, muhto oaččui vástádusa ahte ii lean vejolaš. -
Ja vaikko hágašeimmet čuođi siiddu duođaštusaid mo oktagas olbmot leat gillán, de ii livččii veahkehan, lohká Biti. - Ii leat váilevaš duođaštusa dihtii ahte ohcamat leat hilgojuvvon, dat leat hilgojuvvon čujuhettiin dalá dáruiduhttinpolitihkkii. Nuppi dáfus hupmet buhtadusas dáruiduhttinpolitihka ovddas, nuppi dáfus fas geavahuvvo dát politihkka ággan dan VUOSTÁ ahte sii geat leat massán oahpu galget oažžut buhtadusa.
Dát dáhpáhuvai maŋŋil go Šállobuhtaduslávdegoddi ja Stuoradiggi guktii ledje hilgon buot ohcamiid! Ferte jearrat diehtá go nubbi giehta stáhtaapparáhtas maidege dan birra maid nubbi giehta fas bargá?
USKAV:s ledje ain muhtin ruovddit geat eai vuollánan, ja sii gávdne ođđa vejolaš buhtadusgáldu, namalassii "Nasjonalhjelpens fond for krigens ofre". Muhto doppe ohcan manai fas Girko-, oahpahus- ja dutkandepartementii, mii vástádusastis 19.02.01 čujuhii dasa ahte buot Šállobuhtadusohcamat leat hilgojuvvon, muhto dattetge attii unna doivvoža, go loahpahii reivve ná: "Stuoradiggi mearridii diibmá vuođđudit sámefoandda. Foandda vuoitu galgá mannat doaimmaide mat galget nannet sámegiela ja sámi kultuvrra. Dát galgá leat "oktasaš buhtadus vahágiid ja eahpevuoiggalašvuođa ovddas maid dáruiduhttinpolitihkka lea buktán sámi álbmogii", nugo čállo lávdegoddečilgehusas."
Ii leat áibbas čielggas reivves, muhto lea váttis ipmirdit dan eará láhkái go ahte departemeanta dás čujuha dasa gos oahpumassán olbmot sáhttet gáibidit buhtadusa. Dát reive lea sáddejuvvon 11 mánu dan maŋŋil go Stáhtaministara kántuvra, nu go čájehuvvo bajábealde, lea sárgon vuollái ahte dát foanda ii sáhte geavahuvvot dása.
Gieldadepartemeantta njuolggadusevttohusas čállet: "Foandda ruđat eai galgga geavahuvvot oktagaslas buhtadusaide." Sámediggi galgá hálddašit foandda reanttuid, muhto ii sáhte geavahit daid addit buhtadusa masson oahpu dihtii. Gulaskuddan "sámi álbmogis", dahje duohta dilis suohkaniid ja sámi servviid gaskkas, čájeha ahte máŋggas leat reageren go oahpumassán olbmot eai sáhte oažžut buhtadusa. Máŋga gulaskuddanásahusa celke ahte foanda dahje stuora oassi das berre geavahuvvot dasa. Seammás celke máŋggas ahte stáhta ii sáhte oastit iežas luovusin ovddasvástádusas 100 jagi dáruiduhttimis dákkár bohkosahtti unna ruhtasupmážiin.
Sámediggi gieđahalai ášši 30.5.2002, ja hilggui ovttamielalaččat guovddáš eiseválddiid áššemeannudeami, mas sii ledje seaguhan buhtadusa dáruiduhttima geažil ja buhtadusa soađi dihtii oahpumassima geažil. Nuppi dáfus sámediggeáirasat eai soabadan das mo gieđahallat foandda. Muhtimat háliidedje geavahit dan buhtadussan masson oahpus, muhto eanetlohku oaivvildedje ahte dát ášši ferte čovdojuvvot olggobealde foandda. Boađusin šattai ahte Sámediggi gáibidii ráđđehusa čoavdit oahppováillagiid ášši, ja bijai dan eaktun vuostáiváldit foandda.
| 2002:s oassi oahppomassán olbmuid dolle miellačájeheami Sámedikki olggobealde, mas gáibidedje ahte Sámeálbmoga foanda galggai geavahuvvot buhtadussan sin várás.
(Foto: Seija Guttorm) |
6 mánu ja 23 beaivvi maŋŋil vástidii Sámediggi: (min jorgaleapmi dárogielas)"Čujuhit reivii beaiváduvvon 11.09.04. (boasttu jahki, galgá leat 11.09.03. doaim.) Mii šállošit ahte lehpet ferten vuordit min vástádusa nu guhká. Sámediggi dađe bahábut ii leat bidjan ruđaid ulbmilii masa lea ohccojuvvon. Sámedikki dievasčoahkkimis skábmamánus 2003 ovdanbuktojuvvui ášši sámeálbmoga foandda ja oahpumassán olbmuid birra. Mii bidjat dan mielddusin ja čujuhit vástádussii maid Sámediggeráđđi attii dan oktavuođas.
St.dieđ. nr 10:s (2003-2004) čujuha Ráđđehus: - Ráđđehus lea dál mearridan ahte galgá čađahuvvot árvvoštallan das mo sáhttá gieđahallat iešguđet joavkkuid gáibádusaid ollislaš ja čorges vuogi mielde. Dát árvvoštallan šaddá váikkuhit dasa, mo gieđahallojuvvojit gáibádusat mat bohtet sis geat leat massán oahpu 2. máilmmisoađi oktavuođas. Ráđđehus áigu deattuhit ahte ii galgga leat geahčakeahttá erenoamáš duogáža mii lea iešguđet gáibádusa vuođđun. Sámediggeráđđi áigu vuordit Ráđđehusa árvvoštallama dán áššis."
Sáhttá jearrat man duođas lea Sámedikki rahčamuš oahppováillagiid ovddas, go ádjána badjel jahkebeali vástidit dakkár álkes ohcamii. Ja go vástádus boahtá, de vástádus lea áibbas endorii ohcama ektui. USKAV ohcá čállinveahki searvái ja Sámediggi vástida čujuhettiin áibbas eará áššái, buhtadussii oahppováillagiidda, áššái mas Sámedikki bargun dalle orui leame "vuordit Ráđđehusa árvvoštallama". Dasa lassin lea vástádus čállon birokráhtalaš ja eahpečielga dárogillii. Jus ipmirdá cealkaga "Sametinget har dessverre ikke satt av midler til omsøkte formål." (Sámediggi dađe bahábut ii leat bidjan ruđaid ulbmilii masa lea ohccojuvvon) bustávalaččat, dat mearkkaša ahte Sámediggi šálloša ahte Sámediggi ieš ii leat juolludan dasa ruđaid. Sáhttá gal jurddašit ahte sii leat oaivvildan ahte Sámediggi ii leat ožžon (stáhtas) ruđa dasa, muhto ii leat dat mii lea čállojuvvon. Dat mii lea čállon reivves lea ahte Sámediggi ii leat válljen juolludit ruđaid USKAV:i čálliveahki várás.
Stuoradiggedieđáhusas mieđihedje guovddáš eiseválddit vuosttaš háve ahte dát joavkkut berrejit oažžut buhtadusa, vaikko oaivvildedje ahte sis ii lean juridihkalaš vuoigatvuohta dasa. Evttohedje ahte buhtadus galgá addojuvvot šállobuhtadusortnega bokte, seamma ortnet mas ovdal buot gáibádusat leat hilgojuvvon moadde háve. Muhto dán háve háliidii ráđđehus ahte Stuoradiggi galgá cealkit šállobuhtaduslávdegoddái ahte oaidná gáibádusaid govttolažžan.
Nu go ovdal leat namuhan dát ii lean vuosttaš háve ahte ráđđehusa nammadan lávdegoddi lea evttohan buhtadusa masson oahpu ovddas. Dan evttohii maiddái lávdegoddi mii guorahalai ášši 1991-93. Guktuin lávdegottiin ledje iešguđet departemeantta áirasat. Erohus lea ahte dalle hilggui ráđđehus evttohusa addit ekonomalaš buhtadusa, muhto 2004:s doarju ráđđehus lávdegotti evttohusaid.
Sihke bargojoavkku raporta ja stuoradiggedieđáhus čujuhit dasa mo ášši lea ovdal gieđahallon ja makkár ákkat dalle geavahuvvojedje hilgut ohcamiid. Stuoradiggedieđáhus lea duođas dubmen garrasit dákkár ákkaid. Vuosttažettiin čájeha čielgasit ahte joavku mii lea ohcan buhtadusa "har kommet særlig uheldig ut, både sammenlignet med andre som mistet skolegang, andre som ble utsatt for fornorskingspolitikken og majoritetsbefolkningen generelt." (lea gártan erenoamaš heajos dillái, go veardida earáid ektui geat masse oahpu, earáid ektui geat gillájedje dáruiduhttinpolitihka geažil ja oppalaččat eanetlohkoálbmoga ektui.) Dan maŋŋil hilgu ráđđehus dál ákka ahte ii addo buhtadus soahtediliid dihte, go čujuha dasa ahte lea addon buhtadus juvddálaččaide geain lei váldon opmodat ja norgalaččaide geat ledje japánalaš soahtefáŋgavuođas. Ráđđehus hilgu maiddái ákka mii ovdal lei geavahuvvon, ahte ii galgga addit buhtadusa dan dihte go dalle lei dáruiduhttin almmolaš politihkkan. Ja loahpalaččat hilgu ákka mii lea geavahuvvon go čujuhedje Sámefondii, dan dihte go dát ii leat jurddašuvvon oktagaslaš buhtadusaide. Eará sániiguin lea dál ráđđehus cuvken buot ákkaid mat ovdal leat geavahuvvon buhtadusa vuostá. Dáinna lágiin lea addán ollislaš politihkalaš buhtadusa oahppováillagiidda ja sidjiide geat leat dorjon sin. Muhto mii guoská vejolaš buhtadusa sturrodahkii, de lea ráđđehusa evttohus ollu unnit go gáibádusat. Oahpumassán olbmot leat eanaš gáibidan 0,5 - 1 miljovnna ruvnno, muhto ráđđehus evttoha 50000 - 100000 ruvnno.
Go dát čállojuvvo ii leat vel ášši mearriduvvon. Vuos ferte Stuoradiggi gieđahallat stuoradiggedieđáhusa ja vejolaččat bagadit Šállobuhtaduslávdegotti, ja dasa lassin várret ruđa dasa stáhtabušeahtas. De sáhttá lávdegoddi gieđahallagoahtit ohcamiid. Ráđđehus lea evttohan ahte sii geat juo leat ohcan eai dárbbaš ohcat fas. Dattetge sáhttá ádjánit muhtin áiggi gieđahallat moadde čuođi ohcama. Dalle go mii 2004 dálvvi jearahalaimet USKAV-jođiheddjiid Guovdageainnus, de lohke: - Mii leat vuoittáhallan juohke dáfus. Eiseválddit leat badjelgeahččan min miehtá áiggi. Muhto dat han muitet min go vearu galgá máksit. Ii oktage ášši lea ádjánan ná guhká. 20 jagi leat gollan dassái go gáibidišgođiimet buhtadusa váilevaš oahpahusa geažil, muhto orru leame nu ahte mii galgat jápmit buhtadusa haga. 2004 čavčča ii leat vel čielggas ožžot go muhtimat sis ekonomalaš buhtadusa go ain leat eallime, muhto dál sii leat goit ožžon politihkalaš dovddastusa, ja mieđáhusa ahte eiseválddit ovdal leat hilgon sin gáibádusaid boasttu vuođu alde.
[1]
[2]
[3]
[4]
[5]
Eará artihkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1