På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 5. Davvi Girji 2011.

«Jávohaga duhtat» – Skuvladilli eváhkos ja ođđasishuksenáigge

Bihtážiid lea Svein Lund čohkken
Sámás: Issát Sámmol Heatta

«Olmmoš ii livčče báljo sáhttán jáhkkit ahte mánát galget čáhkkehuvvot dakkár heajos, sevdnjes ja ahkidis lanjažii, gos kojat leat nu lahkalaga ahte olmmoš illá čáhká vázzit daid gaskka…báikki olbmot dadjet ahte ii ábut earágo jávohaga duhtat dasa dassážii go ođđa internáhtta gárvána ... Ii leat sihkar ahte skuvlla olbmot iluin rahpet uvssaid dan rámso «mánáidgiddagassii» fas dál maŋŋel beassášluomu.» Nu čállá áviisa Altafjord 1954:s Guovdageainnu internáhta dilálašvuođaid birra measta logi jagi maŋŋel boaldima.
Ollu guovlluin Davvi-Romssas ja Finnmárkkus vásihedje várra ollu oahppit dakkár dilálašvuođaid internáhtain ja skuvllain, lagabui 15 jagi áigodaga. Lea ollu sáhka sin birra geat masse oahpahusa, muhto dađi unnit sin birra geat šadde vázzit skuvlla dakkár dilálašvuođain, ja maid dat lea váikkuhan sin oahppamii, dearvvašvuhtii maŋit áiggiid, iige unnimusat sin guottuide skuvlii. Dan birra lea gávdnon hui unnán girjjiin. Dasa lassin maid sii muitalit ieža geat dalle vázze skuvlla, leat gáldun dat hárve reportášat dalá áviissain, ja reivvet ja raporttat almmolaš arkiivvain. Daid vuođul mii leat čohkken muhtun bihtážiid dalá skuvllain.

Dilálašvuođat maŋŋel boaldima

Josef Terbovena evttohusa mielde gohčui Adolf Hitler 28.10.1944 duiskalaččaid geassit soahteveaga eret Finnmárkkus ja Davvi-Romssas Ivguvuona davvilis. Álbmot galggai fárrehuvvot eret, ja galggai boldojuvvot ja billistuvvot buot mii sáhtii ávkin sovjehtalaš veagaide mat ledje boahtime. De ledje sovjehtalaš soahtefámut juo boahtán Oarje-Finnmárkui, ja danne duiskalaččat eai ollen billistit buot nuortan. Oarjeleappos sii gal bolde gili gili maŋŋái skábmamánu miehtá, ja guovvamánu 1945 rádjái sii cuvko ja billistedje vel buot mii lei báhcán. Oktiibuot boldojuvvoje ja jalgejuvvoje su. 11000 ássanviesu, 4700 náveha ja olgovisti, 230 industriija ja giehtabargguid vistti, 420 gávppi, 306 guollefitnodaga, 53 hotealla ja guossedálu, 106 skuvlla, 60 almmolaš hálddahusviesu, 21 buohcceviesu ja dikšunviesu, 140 čoakkánviesu, 27 girku, 350 šaldi, badjel 22000 telefonstoalppu. Dasa lassin vel lohkameahttun ollu káját, fatnasat, gáivot ja čuovgadoartnat.[1]

Finnmárkui báhce dušše 5 stáhtainternáhta, 4 suohkaninternáhta ja 16 eará skuvlaviesu.[2] Buot ledje Nuorta-Finnmárkkus. Oarjjimus skuvllat mat báhce ledje Gáŋgaviikka, Deanu ja Buolbmát gielddain. Moadde dain skuvllain ledje seilon muhtun muddui soađis, muhto eanas skuvllat ledje gollan hirbmadit ja muhtumat nu billahuvvan, ferteje dahkkot áibbas ođđasat. Davvi-Romssas ledje buot Návuona skuvllat boldojuvvon. Eará suohkaniin ledje báhcán stuora dehe unnit oasit skuvlavisttiin, muhto eatnasat ledje hui heajos dilis.[3]

Joatkkaskuvllat eai lean huksejuvvon fávdnádit Finnmárkkus ovdal soađi, áidna fylkka Norggas gos eai lean framhaldskuvllat eai ge gymnásat. Dat moadde joatkkaskuvlla ledje maid buot billistuvvon. Buot golbma álbmotallaskuvlla boldojuvvoje, nu maiddái dálueamitskuvla, eanadoalloskuvla ja guolleindustriija fágaskuvla.

Fuglenes Hámmárfeasttas buollá, skábmamánu 1944:s
(Govva: Finmarksbiblioteket)

Gosa šadde oahppit ja oahpaheaddjit?

Finnmárkkus ja Davvi-Romssas [4] ledje sullii 80000 olbmo ovdal evakuerema. Dain evakuerejuvvoje sullii 2/3 lulás ja bieđgane miehtá riikka, Gaska-Romssa rájes gitta lulágeahčái Norgga.

Sullii 1/3 báhce.[5] Guokte goalmmádasa sis orro dain gielddain Nuorta-Finnmárkkus main duiskalaččat bolde dušše muhtunráje, dain ledje soahtebillisteamit árvvu mielde 70 %. Muhtun oassi álbmogis sáhtte namalassii ain orrut viesuineaset, muhto dávjá fertejedje sii váldit vuostá joavkkuid geaid dálut ledje boldojuvvon dehe bumbejuvvon. Oarje- ja Gaska-Finnmárkkus ja Davvi-Romssas boldojuvvui oažžu dadjat buot. Sii geat eai gárron mielde evakueremii, ferteje báhtarit meahccái, ja doppe sii gávdne gaskaboddosaš orohaga báktelanjain, gođiin ja barttain, dehe sii ráhkadedje bieju fatnasiid ja loavdagiid vuollái. Muhtumat sis gávnnahalle maŋŋil duiskalaččaide ja sáddejuvvojedje lulás. Sállana báktelanjaid orrut evakuerejedje brihttalaš skiippaid mielde, dolvojuvvojedje Skottlándii Murmanskka bokte. Boazosápmelaččat orro bealljegođiin ja lávuin. Sii fertejedje dávjá váldit vuostá dáluolbmuid geat ledje čiehkádan evakueremis. Ollu Sis-Finnmárkku dáluolbmuin ledje iežaset dárfegoađit meahcis, dehe válde mielde loavddagođiid ja lávuid go báhtaredje meahccái.

Rievddadii ollu suohkanis suohkanii man stuora proseantaoassi álbmogis evakuerii. Gávpogiin ja stuora guollebivdobáikkiin gal eanas olbmot evakuerejuvvoje, muhto siseatnamis vulge eanas olbmot meahccái. Evakueren-áigge muhtumin bearraša olbmot láhpadedje, muhto eanas oahppit gal várra ovttastalle iežaset joavkku olbmuiguin, juobe dassážii go Norga beasai eret Duiskka vuolde. Eatnasat evakuerejuvvon olbmot biddjoje orrut oapmedáluin, muhtumat maŋŋel go ledje orron leairrain gaskaboddosaččat, ee. dakkáriin maid bargguid bálvalus Arbeidstjenesten [6] anii.

Gosa šadde dasto oahpaheaddjit? Dasa mis eai leat čohkkejuvvon dieđut, muhto vuhtto ahte lei erohus oahpaheddjiid ja earáid gaskkas. Eanas oahpaheaddjit ledje boahtán eará báikkiin, ja sis ledje fuolkkit báikkiin mat eai boldojuvvon. Eanas finnmárkulaččat fárrehuvvojedje dakkár báikkiide gos eai dovdan ovttage ovddežis, muhto ollu oahpaheaddjit gal besse orrut fulkkiideaset ja oahppásiid luhtte evakueren-áigge. Muhtumat dain oahpaheddjiin vulge lulás dakkaviđe go ipmirdedje ahte šaddá evakueren, eai sii vuordán dassážii go šattai bággu fárret. Finnmárkku oahpaheddjiin ledje muttu mielde ollugat NS-olbmot. Dat fárrehuvvojedje dábálaččat ovddemus, ja buoret dilis go earát.

Norgga soalddátjoavkkut mársemin Gárasavvonis Ruoŧas Guovdageainnu guvlui njukčamánu-cuoŋománu 1945:s.
(Govva:Reidar Dybvik / Westrheim: Landet de brente)
Muitoplakáhtta Troanddima metodistagirkkus finnmárkolaččaid birra geat ledje doppe eváhkos.
(Govva: Svein Lund)

Skuvlavázzin evakueren-áigge

1945 ođđajagi rájes váldojedje ollu evakuerejuvvon mánát daid báikkiid skuvllaide gosa ledje fárrehuvvon.[7] Ii lean álo nu álki. Ollu oahppit eai báljo máhttán dárogiela, ja vel dárogielagat nai dávjá eai ipmirdan báikkálaš suopmana doppe gosa ledje fárrehuvvon. Girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 muitala muhtun Porsáŋggu sápmelaš ahte son lei gal skuvlaagis evakueren-áigge, muhto ii son beassan vázzit skuvlla go máhtii nu unnán dárogiela.[8]

Eai buohkat sáhttán vuolgit davás dakka maŋŋel go Norga beasai eret Duiskka vuolde. Ollugat báhce daidda báikkiide gosa ledje fárrehuvvon, ja sii oro doppe dassážii go šadde buoret dilálašvuođat davvin. Eai fárren davás ovdal 1946:s, 1947:s, dehe vel maŋŋil. Ollu mánát vázze skuvlla dain gávpogiin ja giliin. Sii geat báhtaredje meahccái, diehttelasat eai beassan vázzit skuvlla. Ferteje vuordit dassážii go Norga beasai eret Duiskka vuolde, ja dávjá vel guhkit ovdal go ožžo oahpahusa.

Finnmárkku nuorttamus guovlluin ledje muhtun skuvllat seilon, ja muhtumat dain ledje measta olles doaimmas skuvlajagi 1944/45.

Skuvlaleairrat

Ollugat geat ledje fárrehuvvon lulás, vulge davás nu fargga go šattai ráfi, muhto eai buohkat beassan dakkaviđe mannat dohko gos olbmot ledje fárrehuvvon eret. Danne ásahuvvojedje olles gávcci skuvlla Finnmárkku ja Davvi-Romssa ohppiide. Vihtta ledje Romssa fylkkas, bráhkain maid okkupašun-váldi lei guođđán. Dan viđas ledje njeallje dakkár leairrain gos orro olles joavkkut, dehe dávjá nissonat ja mánát, go dievddut ledje mannan álggahit ođđasiidhuksema. Stuorámus leaira lei Runáššis Hášttá lahka. Doppe orro badjel 1000 olbmo 100 bráhkas, ja eanemusat ledje birrasiid 180 skuvlamáná. Leairrain Romssa gávpoga lahka: Oanehismuotkkis Sálliris, Čuoikamuotkkis Gáranasvuonas ja Skáhtugárgus Romssa-sullos ledje 120 máná oktiibuot. Vuotnabađa (Finnfjordbotn) leaira gal lei čielga internáhtta, doppe orro oahppit joavkkuideaset haga. Ledje eanemusat 200 máná doppe. Lulli-Norggas ledje golbma skuvlaleairra Finnmárkku mánáid váste: Nærland[9], Kragerø[10] ja Grorud.[11]

Skuvlaleairraid dáfus lei ollu eahpesihkarvuohta, ja dat daguhii váttisin plánet ja doallat skuvlla doppe. Eiseválddit eai diehtán man ollu dárbu doppe lei. Ovtta gaskka navde sii ahte Runáššái galge čoahkkanit 5000 olbmo ja 700 oahppi, muhto eai dohko boahtán goassege eanet go sullii njealjádas dan logus. Ohppiid lohku rievddadii jagi mielde. Ollugat vulge davás dohko gos ledje hukseme ođđasit, ja earát fas bohte sadjái. Ii lean diehtu man guhká leairrat galge leat doaimmas. 1947:s lei juo ságas heaittihit Runášši leairra, muhto dat ii heaittihuvvon ovdal go 1951:s, lei maŋemus dakkár leaira.

Vuotnabađa internáhttii eai boahtán dušše oahppit geat ledje leamaš fárrehuvvon eai ge lean vel ollen ruovttubáikkiidasaset. Danne go eai galle skuvlla lean vel álgán 1945-46 dálvvi, de vižže bivdofatnasat Finnmárkkurittu ohppiid Vuotnabahtii. Bohte sihke fárrehuvvon ja máhccan joavkkuid mánát ja daid joavkkuid mánát mat ledje orron báktelanjain ja gámmiin maŋemus soahtedálvvi. Ii lean álki čohkket nu stuora guovllu mánáid, guovllut maidda jur ledje fas huksegoahtán viesuid, kájáid ja telefuvdna-oktavuođaid maŋŋel boaldima. Geavahedje omd. radio, ja skuvladirektevrra vuorkkás leat gávdnan reivve man son čálii Romssa radioi:

«Bivddán din lohkat čuovvovaš dieđáhusa odne, ja geardduhit vel moadde beaivvi:

Skuvlainspektevra Lunde dieđiha:

Dámpa man namma lea Renøy vuolgá/vulggii Romssa gávpogis vuossárgga 7/1 dii. 24 Oarje-Finnmárkui viežžat mánáid Vuotnabađa internáhttii. Fanas manná álggos Hámmárfeasttas ja de Ábinuorrái, doppe vuostáváldigoahtá mánáid. Ja de joatká dat čuovvovaš báikkiide: Muorralii –Muotkai - Klubbui – Riehppovutnii – Ráhkkerávjui – Náivutnii – Gámanjárgii – Leirvågeidet[12] – Áhkárvutnii – Loahttárii – Jalgesnjárgii – Njižževutnii – Jáhkogohpái – Ákŋoluktii – Goahteluktii. Mátkki árvvoštallat bistit 6–7 beaivvi. Váhnemat, biireovdaolbmot ja ekspeditevrrat galget lágidit mánáid gáddenbáikkiide. Mii bivdit ráhkadit mánáidlisttu – matkošteddjiidlisttu – juohke gáddenbáikái. Muittuhit vel ahte dálki ja eará dilit sáhttet rievdadit ruvttu.»

Okta sis gii lei veahkkin čohkkeme ohppiid leirii, lei Sállannuori oahpaheaddji Pavel Anderssen[13], son lei dalle oahpaheaddjin ja ovtta gaskka hoavdan Vuotnabađas. Son čállá Ákŋoluovtta skuvlastivrii 22.11.1945 [14]:

«Lean mátkkoštan dáppe ja čohkken skuvlamánáid Vuotnabađa leairaskuvlii. In leat ožžon Ákŋoluovtta skuvlastivrra ságaide. Lean gullan ahte Ákŋoluovttas galget leat ollu mánát skuvlaagis. Skuvlaleirii mii čohkket gaskkal 9 ja 15 jahkásaš mánáid. Váhnemat eai dárbbaš ballat sáddemis mánáideaset dohko, go doppe šaddá sihke oahpaheddjiide ja mánáide buorre dilli. Buot bráhkat leat bures huksejuvvon, eatnasiin leat guokte etáša. Muhtun bráhkaid láhttiin lea vel perk nai. Buot bráhkain lea elfápmočuovga ja dat liekkaduvvojit báhkkabohcciiguin. Leairras lea njuovvi, bátnedoavttir, buohccedikšu, sihke... [ii logahahtti (doaimm.)] ja sávdni. Lea interneren nu go dábálaš skuvlainternáhtain. Mii čohkket dohko su. 200 máná ja 10–14 oahpaheaddji.

Boahtte vahkku boahtá Hášttás skuvlasáhttoskiipa viežžat mánáid. Dat gáddána Goahteluovttas, ja árvvu mielde dat olle dohko áramusat dán duorastaga. Mánát geat áigot dan mielde, galget leat vuordime doppe. Sii guđet eai leat doppe, fertejit báhcit.

Doaivvun gutnálaš skuvlastivra lágidivččii ášši nu ahte Dutnjesvuona ja Bearvuona mánát boađáše dohko. Juohke mánás galggašii mátkái mielde ullorátnu, jos vejolaš.»

Skuvla dievihii jođánit, ja 1945 juovlamánu dieđihedje ahte internáhtta ii čáhkkehan buohkaid geat ledje ohcan saji dohko.

Mot leaččai dasto mánáide dain leairrain? Dasa ledje oaivilat garrasit vuostálaga. Leif Nilsen, Ákŋoluovttas lei čállán garra moaitagiid Nordlys-áviisii 20.02.1946. Son lei viežžan nieiddas eret Vuotnabađa skuvllas go oaivvildii doppe ledje nu heajos dilálašvuođat. Son čuoččuhii ee. ahte doppe ledje 8 máná 3x3m sturrosaš lanjas mas ii lean lievderáigi ge, ja ahte mánát nelgo nu «ahte sii giđđii dáide oaidnit dego Belsen-fáŋggat». Eiseválddit moite čállosa garrasit, go sii balle dat daguhii ollu eará váhnemiid váldit mánáideaset eret dan skuvllas, ja dalle vel go eai gávdnon eará skuvlafálaldagat. Álggos čálii skuvlla oahpaheaddji Lauritz Kollstrand hui garra čállosa. Ja de Romssa čohkkenleairraid skuvlainspektevra ges guoddalii Leif Nilsena Oarje-Finnmárkku politiijameastárii. Inspektevra gáibidii ahte Nilsen galggai ráŋggáštuvvot gudnerihkkuma geažil ja «bággehallat almmolaččat geassit ruovttoluotta daid árvvohis moaitámušaidis.»

Romssa čohkkenleairraid inspektevra Harald Lunde celkkii ná radios 04.12.1945: «Mii dieđusge sávašeimmet ahte dát skuvllat galget dáppe dušše dán jagi. Boahtte jahkái háliidivččiimet buohkat beassat vuolgit Finnmárkui.» Ii mannan gal jur nu jođánit. Lulli-Norgga skuvlaleairrat heaittihuvvoje 1946:s, muhto vel 1947/48:s dieđiha skuvladirektevra: «1947/48 lei vuosttaš skuvlajahki go leimmet ollen dan muddui ahte buot álbmotskuvlamánáide sáhtii lágidit veahá oahpahusa – oasi das fylkkas ja oasi fylkka olggobealde. In dieđe leaš go geavahan dán vejolašvuođa buot báikkiin. Ollu báikkiin álggii oahpahus hui maŋŋit maiddái dán skuvlajagi, ja dat lea šaddan váilevažžan skuvlalanjaid ja internáhttasajiid váni geažil. Skuvlaleairraid dáfus lea mis dán jagi leamaš Vuotnabađa skuvla- ja internáhttaleaira. Das leat lágidan guokte oahpahusvuoru, 100 máná goappá ge vuorus. Runášši-leairras lea mis leamaš gávpotskuvlaortnet [15] su. 100 mánnái. Ja de lea vel leamaš 2-juogut skuvla Čuoikamuotkkis Romssanuoris.»

Gos bohte skuvlaleairra mánát? Eat leat gávdnan čoahkkedieđuid dasa. Kantuvra mii organiserii leairraid Romssas gohčoduvvui Finnmárkkukantuvran, muhto doppe dáidet maiddái leamaš Davvi-Romssa boldojuvvon báikkiid oahppit. Eatnasat bohte gal Oarje- ja Gaska-Finnmárkkus. Sis-Finnmárku lea namuhuvvon unnán dain báhpiriin maid mii leat beassan oaidnit, muhto reivves 19.10.1945 man skuvlainspektevra čállá Vuotnabađa skuvlahovdii ahte Kárášjoga gielddabáhppa lei bivdán leairra vuostáiváldit 20 máná geat bohte «Kárášjoga gieldda bieđggus báikkiin». Reivves čállo vel ná: «Eatnasat leat sámi mánát. Muhtumat leat dáččamánát.» Namuhuvvot maiddái ahte «áinnas galggašii Kárášjot-oahpaheaddji čuovvut mánát ja beassat oahpaheaddjin doppe skuvllas.» Ii oro gal šaddan mihkkege das, go telegrámmas guokte mánu maŋŋil čállo ahte Lagešvuona mánát gal leat ožžon saji, muhto «Kárášjot-mánát sihkkojuvvojit».

Čohkkenleairraid oahpaheaddjit ledje eatnasat oahpahan Finnmárkkus ovdal soađi, ja sii máhcce fas Finnmárkui go leairrat heaittihuvvoje. Runášši skuvla gal oaččui muhtun oahpaheddjiid lagas báikkiin.

Leairraid visttit ja biergasat sáhtte leat sihke heitohat ja buorebuččat. Vuotnabađa visttit gal ledje buorebut, go dan leairra lei huksejuvvon duiska soalddáhiid váste. Ollu dain eará leairrain ledje dahkkon fáŋggaid váste, ja bráhkat ledje issoras heitohat. Čuoikamuotkkis dadjet oahpaheaddjit ahte skuvllat eai lean anihahttit skuvlan «dálvet čoaskáseamos áiggiid». Doppe ledje nu heajos bráhkat ahte dearvvašvuođabearráigeahčču gilddii daid atnimis ovdal go dat divvojuvvojit. Runášši leairras dieđihii vuosttaš skuvlahoavda ahte sus lei hirbmat doaibma oažžut skuvlabráhkaid dan muddui ahte sii sáhte lágidit oahpahusa doppe.

Biergasiid ja oahppogirjjiid sii rábidedje feara gos, ja girjerádjui ožžo leairaskuvllat girjjiid oahpaheddjiid Girkonjárga-foanddas (Lærernes Kirkenes-fond). Biktasat ja skuovat mánáide ledje maiddái vátnásat, ja skuvlainspektevra čállá našuvnnalaš veahkkeásahussii (Nasjonalhjelpen) ja sihtá 50 bára skuovaid, 100 bára lesttaid, 100 bára suohkuid, 100 bieggajáhka, 50 busera ja 50 nikkersiid (buvssaid) Vuotnabahtii, ja vel 100 bára skuovaid Runášši-leirii.

Skuvlaleairrain lei ovddemustá 7-jagi álbmotskuvla, muhto maiddái soames fálaldat vel guhkkelii. Vuotnabađas (Finnfjordbotn) lei vel Svanvik álbmotallaskuvla. Runášši leairras dolle ollu fidnofágakurssaid. 1946 giđa ledje 13 kurssa main ledje oktiibuot 187 oahppi. Skuvlajahkái 1946/47 plánejedje vel 26 kurssa 8 virggis, 3 mánu guhkkodagas gitta 6 mánu guhkkodahkii. Kurssaide mat álge 1946 čavčča ledje olles 800 ohcci, muhto eai dohko čáhkan eanet go 150. Kurssaide serve olbmot geat orro juo leairrain, ja olbmot geat bohte daid váste, ja de dahkkui sierra internáhtta mas ledje 60 saji. Kurssat ledje goit snihkkenfágas, viessobiergasiid dahkamis, skuovvadivodeamis, viessodoalus, čuoldimis, goarrumis, vadjamis, ja vel gávpeskuvla. Runášši leairra fidnokurssaid jahkedieđáhusas skuvlajagi 1946/47 [16] muitala jođiheaddji Benjamin Torbergsen ja iešguđet kurssaid oahpaheaddjit man váttis lei háhkat veahkkeneavvuid ja atnuávdnasiid kurssaide. Go Finnmárkkus lei hui unnán fidnofágaid máhtolašvuohta ovdal soađi, ja hirbmat dárbu fágaolbmuide ođđasit huksemis, de ledje Runášši fidnokurssat hui ávkkálaččat.

Finnmárkku skuvlamánát Runášši-leairras.
(Govva: Bernhard Slagstad / Sør-Troms Museum)
Vuotnabađa skuvlaleaira 1946.
(Govva: Agnell / Utlånt av Petra Jensen / Finmarksbiblioteket)

«Bággofárren lea dál nohkan»

Ii lahka ge buot váhnemiid mielas lean buorre fálaldat sáddet mánáideaset Vuotnabáhtii. Go sii viimmat ledje máhccan fas iežaset ovddeš ássanbáikkiide, de sii háliidedje mánáideaset dohko, ja gáibidedje bráhkkaskuvllaid. Eanas vuorkádieđuin muitalit makkár oaidnu eiseválddiin lei, muhto Porsáŋggus lea vuorkkás Breannjá-Keaissá skuvlabiire protokolla 1890–1946 [17]. Doppe lea dát reive man biirečoahkkin mearridii 20.07.1946:

Čálus sáddejuvvon Finnmárkku fylkkamánnii, Čáhcesullos.

Mii gullat buot Breannjá ja Keaissá mánát skuvlaagis galget sáddejuvvot skuvlii Vuotnabahtii. Dan gal dii, eiseválddit galggašeiddet heaitit áigumis bargat min mánáiguin. Biirečoahkkin 19-1-46 mearridii ovttajienalaččat sihtat cegget bráhka deike Breannjái. Ohcan sáddejuvvui Čuđegietti skuvlastivrii, ja skuvlastivra dohkkehii de ohcama. Oaččuimet luoikkas bráhka skuvlavistin. Ja dál gullat mii ahte skuvlamánát galget sáddejuvvot skuvlii Vuotnabahtii Romssa fylkkas!

Biirečoahkkimis 20/7-46 ledje buohkat mielas dasa ahte ii oktage dan 32 skuvlamáná váhnemiin mieđit sáddet mánáideaset Vuotnabahtii skuvlii. Mii gáibidit deike skuvlabráhka man gieldda eiseválddit lohpidedje. Jos dat ii menestuva, de orroset min mánát ruovttus. Mii doalahit min ovddeš ohcama ahte oažžut skuvlabráhka deike Breannjái. Mii čujuhit dasa ahte bággofárren dál lea nohkan. Mii leat gullan ahte galgat suodjalit mánáid dearvvašvuođa. Muhto sáddet mánáid dohko šeittáin dehe dakkáriin. Dan ii sáhte gohčodit mánáid dearvvašvuođa suodjaleapmin. Ii mánáide leat mihkkege buriid dakkár mátkkis. Min eiseválddit leat sivahallan min ahte mii eat leat gárron suvdit skuvlabráhka gáddái. Dat ii leat duohta. Skuvlabráhkka ii leat sáddejuvvon ge deike Breannjái, jos leaččai Siskkit-Billávuonas mannan dálvvi. Mii áigut suvdit skuvlabráhka deike. Dakkaviđe go dat sáddejuvvo Breannjái.

Čoahkkin loahpahuvvui!

(27 vuolláičállán)

Skuvlavázzin olgoriikkas

Dalle go lei soahti báhtaredje ollu norgalaččat eará riikkaide, dehe sii fárrehuvvoje dohko, ovddemusat bealekeahtes Ruŧŧii ja allierta riikkaide Stuorabritanniai ja Sovjet-lihttui. Eanas báđarat ledje rávis dievddut, muhto maiddái moanat joavkkut manne dohko.

Guovdageainnus goit šadde ollugat Ruŧŧii. Guovttis sis muitaleaba Sámi skuvlahistorjá 1-girjjis. Nubbi ii beassan makkárge skuvlii Ruoŧas, ja dat nubbi beasai oahpahussii boazosámi mánáid skuvlii, «nomadskola».

1945:s lei ságas bidjat Guovdageainnu mánáid internáhttaskuvlii Ruoŧa Gárasavvonii. Ledje šiehtadallagoahtán dan juo ovdal go Norga beasai eret Duiskka vuolde. Norgga ja Ruoŧa eiseválddit šiehtadalle dan, ja ledje juo ohcan lobi Suoma eiseválddiin johtit Suoma čađa. Goitge čájehuvvui ahte ii lean nu álki duohtadilis. Geaidnu ii lean gárvvis, ja bievlan lei váttis mátkkoštit dohko. Guovdageainnu skuvlastivra bivddii de geassemánus maŋidit áigumušaid čakčii. Golggotmánus sii fas bajidit ášši, muhto de badjánit eará heađuštusat. De ges ii leat báljo sadji Gárasavvona internáhtas, eai ge skuvlalanjat doarvái. Ja Guovdageidnui leat juo ceggegoahtán bráhkaid maid sáhttet atnit skuvlan. Ja nu de nogai plána dasa.

Eará Finnmárkku báikkiid mánát gal baicca ožžo saji Ruoŧas skuvlajagi 1945/46. Skuvladirektevra Aarseth čállá dan birra ná 1947 giđa:

«Geahpádussan váttis áiggis lei go ovttastus «Rädda barnen» (Gádjot mánáid) veahkehedje mánáid ja válde daid dikšui Ruŧŧii. Muhtun skuvlabiiriin besse badjel bealli skuvlamánáin vuolgit Ruŧŧii. Erenoamážit lei dat geahpádussan Čáhcesullo ja Girkonjárgga skuvllaide. Mánáin lei buorre dikšu Ruoŧas. Buori divššu ja váibmoláđisvuhtii lassin ožžo maiddái buriid biktasiid mat dáppe min riikkas ain leat vátnát. Sii oidne ja besse vásihit ollu ovdáneami, ja sii ožžo ollu dábálaš oahpa. Gielladilálašvuođat ja vel eará áššit daguhedje goitge ahte dárkilis oahpa, máhtolašvuođa ja teknihka eai oahppan nu fávdnádit, ja dovdojit «váillit» mat hehttejit.»

Aarseth muitala maiddái ahte Ruoŧas lei skuvlaleaira mas norgalaččat ledje oahpaheaddjin, muhto son ii muital dađi eanet dan birra.

1945 skábmamánus čállá muhtun áhččeolmmoš Girenjárggas Álttás skuvlainspektevrii jearran dihte oččoše go su mánát vuolgit Ruŧŧii. Inspektevra vástida ahte «gieskat lea dohko mannan 200 mánnásaš sáttagoddi Álttás», muhto son eahpida eanet dakkár fáruid dohko. Finnmárkku oahppit eai oro leamaš Ruoŧa skuvllain guhkit go 1946 [18] geassái.

Sullii 500 «báktelatnjaorrut» fárrehuvvoje Sállanis 1945 guovvamánu brihttalaš soahtefatnasiid mielde leairraide Glasgowii Skottlandii. Doppe ledje njukčamánus čakčamánnui. Dalle ásahuvvui sidjiide sierra skuvla, mas ledje njeallje norgalaš oahpaheaddji. Go soahti nogai, ja go eai vel beassan ruoktot Sállanii, de ceggejuvvui sidjiide sierra skuvlaleaira Nærlandii, mii lea Jærenis. Doppe ledje sii 1945 čakčamánus gitta 1946[19] geassemánnui/suoidnemánnui.

Norgalaš nieiddat ÅH álbmotallaskuvllas Ruoŧas 1945/46.
(Govva: utlånt av Svea Andersen / Finmarksbiblioteket)
Badjelaš 500 sállanlačča dolvojuvvojedje Skottlándii ja biddjojuvvojedje Neilston Campii Glasgowa olggobealde. Dás ordnejuvvui sierra skuvla skuvlaahkásaš eváhkkománáid várás. Skuvllas ledje 4 norgalaš oahpaheaddji. Ohppiid gaskkas leat Helge Johansen, Stuorravuonas ja Rolf ja Odd Dagsvold, Njižževuonas.

Bráhkkaskuvllat

15.09.1945 čálii skuvladirektevra ođđasishuksendepartementii, Forsynings- og gjenreisingsdepartementet: «Skuvlabiiriin Gáŋgaviikka oarjelis ii leat vel álggahuvvon skuvlahálddahus, ja doppe ii dáidde šaddat skuvla dán skuvlajagi.»

Goitge dollojuvvui skuvla muhtun báikkiin 1945 čavčča juo, ja vel eanet álggahuvvoje 1946 giđa mielde. Eai lean sierra skuvlaviesut, Mázes omd. dolle skuvlla muhtun viesus dan moatti viesus mat eai lean boldojuvvon.[20]

1946 rájes ceggejedje skuvlabráhkaid ollu báikkiide. Ávdnasiid ja fielluid daidda ožžo sii bráhkain maid duiskalaččat ledje dahkan eará báikkiide riikkas, ja mat gaikkoduvvoje vissis vuogi mielde go galge sáddet fielluid ja eará ávdnasiid davás boldojuvvon báikkiide. Buot bráhkaid ledje ceggestan hoahpus, ja dain ledje heajos ávdnasat ja unnán skoađđasat. Bráhkain ledje dušše dábálaš skuvlalanjat, eai lean erenoamáš lanjat duodjái, ruovttudollui ii ge lášmmohallamii. Ledje dahkkon gaskaboddosaš čoavddusin, muhto goitge bráhkka-áigi bisttii guhkit go eanas olbmot ledje doivon. Árrajagi 1947:s ledje dahkan dehe dahkame 70 bráhka main ledje 1-14 skuvlalanja.

Eai dušše skuvllat ja veahkkeoamit váilon dalle. Oahpaheaddjit váilo maiddái. Maŋimus jagiid ovdal soađi lei measta buot Finnmárkku oahpaheddjiin oahpaheaddjioahppu. Muhto juste ovdal evahko lei njealjádas oahpaheddjiin oahpaheaddjioahpu haga, ja maŋŋel soađi lei vel vearrát dilli. Skuvlajagi 1946/47 ledje golmma suohkanis Finnmárkkus dušše okta oahppan oahpaheaddji guđes ge. Birrasiid 1950 ledje badjel 40 % oahpaheddjiin oahpaheaddjioahpu haga.

Vuosttaš albma bistevaš skuvlaviessu lei Láhpi skuvla, dan geavahišgohte juovlamánu 2. b. 1950. Vuosttaš albma bistevaš internáhtat dahkkoje Kárášjohkii ja Bissojohkii 1951:s.

Romssa fylkka finnmárkkuskuvllaid ovddeš inspektevra Harald Lunde álggii Finnmárkku skuvladirektevran 1951:s. 1951/52 skuvladoaimmaid dieđáhusas son čállá ná:

«Fylkka 9550 mánás šaddet 7550 máná ain vázzit skuvlla bráhkain, dušše 2000 máná besset vázzit skuvlla báhcán dehe ođastuvvon, bistevaš skuvlaviesuin. Ollugat min fylkka skuvlamánáin eai leat goassege čohkkán albma skuvlalanjas, eai ge beasa dan bargat álbmotskuvlla váccidettiin. Ollu skuvlabráhkat leat heajos skajat.»

Skuvlabráhka Fuglenesas Hámmárfeasttas, 1945 čavčča
Lærer / oahpaheaddji: Astrid Nytrøen. Elevane foran frå høgre / oahppit leat ovddimus ráiddus olgeš bealde: Torfinn Palm, Odd Karlsen, Henny Olsen (Heggen), bak frå høgre / maŋimuš ráiddus olgeš bealde: Ingrid Dahl (Pedersen), Gerd Johanne Dahl (Nilsen) og Unn Ivara Olsen (Løveid).

(Govva: Hammerfest historielags kalender 1996)
Bráhkkaskuvla ja ođđa skuvla Čáhcesullos.
(Govva: Trond Dancke)

Fylka bivddii stáhtas veahki divuhit heajos bráhkaid, muhto stáhta ii addán ruđa «bušeahttadili geažil». Danne šadde geavahit huksenruđaid bráhkaid divodeapmái – ja nu maŋŋone ođđa skuvllat ain eanet.

Ovdamearkan heajos dilálašvuođaide ođđasit huksemis lea čállon ná Altafjord-áviisii 28.04.1954:

«Guovdageainnu internáhta livčče galgan áigá giddet. 30 máná lanjas mii lea 32 njealjehasmehtera. Guovttis juohke seaŋggas – 30 cm govddu oađđinsadji.

Geas dasa lea ovddasvástádus? lea ovddemus maid ferte jearrat go oaidná dan heajos skuvlainternáhta Guovdageainnus. Olmmoš ii livčče báljo sáhttán jáhkkit ahte mánát galget čáhkkehuvvot heajos, sevdnjes ja ahkidis lanjažii, gos kojat leat nu lahkalaga ahte olmmoš illá čáhká vázzit daid gaskka.

Guovddáš eiseválddit dihte bures dilálašvuođaid birra, daddjo, ja báikki olbmot dadjet ahte ii ábut earágo orrut jávohaga ja duhtat dasa dassážii go ođđa internáhtta gárvána. Jeđđehussan lea ahte dan álget dahkat dán jagi.

Altafjord gullá gal ahte nu gieskat go dál ovdalaš beassážiid lea sáddejuvvon raporta departementii dán internáhta dilálašvuođaid birra.

Ii leat sihkar ahte skuvlla olbmot iluin rahpet uvssaid dan rámso «mánáidgiddagassii» fas dál maŋŋel beassášluomu. Ii oktage eará dovdda ja vásit nu sakka man heajos dilálašvuođat leat go sii geat barget skuvllas ja dikšot mánáid beaivválaččat. Eat dárbbaš šat namohallat eanet. Mii dušše muitalit veahá duohtavuođas. Gal loahpa vel sáhttá juohkehaš ieš jurddašit.

Leat guokte 32 kvm viidosaš lanja skuvlamánáide oađđenlatnjan. Nuppi lanjas leat 20 koja. Eanet dohko ii šat čáhkket. Ja dan nuppi latnjii leat biddjon 18 koja. Juohke kojas ođđet guokte máná, ja sudnos lea 30 cm govddu jorgalansadji. Dat ii buot vearrámusat. Muhto jurddaš baicca mot áibmu lea. Juohkehažžii aiddo jur básláhkái guokte kubihkkamehtera. Ii leat báljo sadji láhttis go mánát galget nuoladit. Nuppi lanjas leat leamaš eanemusat 38 nieiddaža. Lea áibbas čielggas ahte dát internáhtta livččii áigá galgan giddejuvvot..»

Skuvladirektevrra čilgehusa mielde radios 01.06.1955 ledje 60 bistevaš skuvlaviesu doaimmas, dain 9 internáhttaskuvlla. Ledje hukseme 17 gieldaskuvlla ja 3 stáhtainternáhta. 18 gieldaskuvlla ja 9 stáhtainternáhta eai lean vel dahkagoahtán. Badjel 40 % Finnmárkku ohppiin vázze ain skuvlla bráhkkaskuvllain badjel logi jagi maŋŋel go Norga beasai friddjan .

Vaikko váldovuohki skuvllaid ođđasit huksemis lei álggos dahkat bráhkkaskuvlla ja dasto bistevaš skuvlla sullii seamma báikái, de ii šaddan álo nu. Okta ovdamearka dasa lea Skiehttebiergi Davvisiidda gielddas. Dan guollebivdogilis lei leamaš skuvla soađi rádjái, muhto dohko ii dahkkon šat skuvla goassege maŋŋel soađi. Skuvla lágiduvvui baicca olbmuid viesuin ja ovtta gaskka muhtun gávppi nuppi láhttegearddis. 1962 rájes sáddejuvvoje mánát Davvesiidda internáhttii, ja maŋážassii fárreje buohkat eret dan gilis.

Skiehttebiergái ii huksejuvvon skuvla ođđasit. Skuvla lei dán gávppášandálu nubbi gearddis.
(Govva: utlånt av Kåre Fjällström)

Priváhta veahkkedoaimmat skuvllaid ja huksema váste

Maŋŋelaš soađi áŋgirušše ollugat sihke riikkas ja olgoriikkain hukset fas ođđasit Finnmárkku ja Davvi-Romssa. Organisašuvnnat mat áŋgirušše, ledje veahkkedoaibma Nasjonalhjelpen[21], Rukses Ruossa ja Ráfiustibiid searvi (Fredsvennene). Dasa lassin álggahuvvoje vel sierra akšuvnnat dán ulbmilii, omd. oahpaheddjiid ráfilávdegoddi (Lærernes Fredsnevnd), ja skuvlanuoraidveahkki, (Skoleungdomshjelpen), «mánáid iežaset veahkkeorganisašuvdna mii galgá veahkehit soahtevaháguvvan olbmáid dobbelis ja dáppe ruovtturiikkas.» Skuvlanuoraidveahki bokte čogge ruđa miehtá riikka, ja daid ruđaid ovddas oste ee. diehtogirjji Familieboka Finnmárkku ja Davvi-Romssa skuvllaide.

Nášuvnnalaš veahkkedoaibma vaháguvvan guovlluide (Nasjonalhjelpen til de skadelidte distrikter) čálii reivves Romssa ja Finnmárkku skuvladirektevrraide ahte amerihkálaš organisašuvdna, mánáidgádjunfoanda, «Save the Children Fund», fálai fáttarveahki soahtemánáide ja veahki hukset fas skuvllaid. Sii sihte dieđuid, ja 19.11.1945 vástidii Romssa skuvladirektevra M. Hellebust, son čilgii mot dilálašvuođat ledje guđesge boldojuvvon suohkanis Davvi-Romssas. Dan reivves ledje dieđut ná guovtti gieldda birra:

«Návuonas leat buot skuvlavisttit boldojuvvon, mánáin eai leat viesut ruoktun, ii ge skuvla. Sii leat ožžon guokte bráhka skuvlaviessun, muhto dat eai leat gárvásat eai ge vuohkkasat. Ovdal soađi ledje doppe čieža skuvlabiire, lei geafivuohta, ja skuvlaviessu ja biergasat ledje vátnát ja heitohat. Heajumus dilli lei Jiehkervuonas, Váláin, Geahkánis ja Skárffus. Veahkki dáidda biriid skuvllaide ja mánáide – ja olles Návutnii -livččii stuora áhpun sihke oahpahussii ja birgejupmái muđui. Dan njealje namuhuvvon biires leat 105 máná, ja dan eará golmma biires sullii 190. Mánát dárbbašit skuovaid ja biktasiid vai sáhttet vuolgit skuvlii, ja de vel erenoamážit oahpponeavvuid. Ja biergasiid internáhtaide, go gárvánit visttiid dan muddui ahte sáhttet orrugoahtit doppe. ...

Gáivuona suohkanis lea Olmmáivákki ja Ruollaluovtta internáhttabiiret boldojuvvon ja jalgejuvvon buot. Olmmáivákkis ledje 122 máná, bealli sis orrot internáhtas. Doppe váilot viesut, viessobiergasat, seaŋggat, gávnnit, gievkkanbiergasat ja buot. Aivve geafivuohta ja vátni. Ruollaluovttas gos leat 70 máná lea dilli maiddái juste nu. Dan njealje eará biires leat viessobiergasat, oahpponeavvut, ommanat ja láset jávkan, ja viesut issorasat billahuvvan.»

22.02.1946 čálii Finnmárkku skuvladirektevra nášuvnnalaš veahkkedoibmii, Nasjonalhjelpen, ja evttohii moadde báikki maid galggaše vuoruhit. Ollu dain oktavuođain mat álggahuvvoje maŋŋelaš soađi davvi báikkiid ja lulli báikkiid gaskka, biste ollu jagiid, omd. Mearragohppi – Hamar ja Sirbmá – Moss.

1946 geassemánus čálii Sosialdepartemeanta Finnmárkku skuvladirektevrii ahte dan čavčča galge juohkit Norgga skuvlamánáide «30 tonna goikaduvvon šukkoládemielkki man amerihkálaš Rukses Ruossa lea addán» ja departemeantta mielas «lea riekta ahte dat attáldat galgá ovddemusat ávkin Finnmárkku mánáide».

19.06.1948 čálii skuvladirektevra fylkka skuvlaásahusaid dieđáhusas 1947/48: «De válddii Fálesnuorri badjelasaset dan fidnooahpahusa man ráfiustibiid veahkedoaibma lei álggahan, ja dat doaimmahuvvo framhaldskuvlan mas fidnooahpahus deattuhuvvo. Lea áidna dakkár skuvla Oarje-Finnmárkkus. Sullii bealli ohppiin bohtet eará gielddain Oarje-Finnmárkkus, ja Fálesnuori skuvlastivra ohcá ii go fylka mávssášii nettogoluid daid ohppiid ovddas geat eai gula Fálesnuori suohkanii.»[22]

Sihke soađi áigge ja dakka dan maŋŋá šadde dávjá skuvlet priváhta visttiin. Dát govva čájeha gaskaboddosaš skuvlla Einar Mortensena orrunlanjas Báhčaveajis, 1946.
Bak f.v. / Maŋimuš ráiddus g.b. Leif Nordgård, Evald Mortensen, lærer oahpaheaddji Trygve Laudal, Halvard Mortensen. Andre rekke f.v. / Nubbi ráidu g.b.: Knut og Arne Edvardsen, Bjørg og Herdis Mortensen. Foran f.v. / Ovddabealde g.b.: Arnulf Seljesæter, Aslaug og Oddrun Mortensen.

(Govva: Finmarksbiblioteket)
Skiipagura smávváskuvla oahpaheaddjevisttiin.
(Govva:Trond Dancke)

Nággu sentraliserema alde

Go lei ain soahti, de lei ráđđehus Londonis juo plánegoahtán Finnmárkku ja Davvi-Romssa ođđasit huksema, ja sii háliidedje čohkket sihke ealáhusaid, orrunbáikkiid ja skuvladoaimmaid. Dat plána ollašuvai dušše muhtun muddui danne go eanas olbmot háliidedje máhccat fas iežaset ovddeš orrunbáikkiide maŋŋel bággofárreheami, ja sii manne dohko ja huksegohte, eiseválddiid lobiin dehe daid lobi haga. Daid báikkiid ođđasit huksen maid eiseválddit eai áigon hukset šat, lea gohčoduvvon Norgga historjjá stuorámus siviila jeagohisvuohtan. Boahtun das lei ahte olbmot ásse sullii seamma báikkiin 1950:s go ledje ássan 1940:s.

Skuvladirektevra ráhkadii ollislaš plána dasa mot Finnmárkku skuvlaásahusat galge fas huksejuvvot ođđasit, ja plána biddjui fylkkadiggái 1946 suoidnemánu. Plána mielddisbuvttii sentraliserema, čohkkema, galge unnit skuvllat go ovdal soađi. Muhto nu go eiseválddit eai álo nagodan stivret viesuid huksema, de eai nagodan álo stivret suohkaniid skuvllaid ođđasithuksema ge. Muhtun suohkanat dopme cegget bráhkkaskuvlla dan ovddeš buollán skuvlla sadjái. Nu lei omd. Unjárgga gielddas, doppe lei báhcán dušše okta skuvla, buot eará skuvllat ledje boldojuvvon. Doppe skuvlainspektevra Erling Hoëm lágidii bráhkkaskuvllaid buot giliide gos lei leamaš skuvla ovdal soađi, ja gielda plánegođii jođánit bistevaš skuvllaid. Unjárgga gielda lei vuosttaš gielda gos buot skuvllat dahkkoje fas ođđasit, ja de dahke maiddái oahpaheddjiide viesuid buot skuvllaid lahka. Easka 1960-logus nagodii skuvladirektevra sentraliseret Unjárgga skuvllaid.

Ollu báikkiin šattai nággu das gosa skuvllaid galge dahkat. Nággu soittii muhtun gielddain dáhpáhuvvat guovtte geardde, álggos galggai go gillái bráhkkaskuvla, ja de galggai go dohko bistevaš skuvla. Soittii nákkáhallan guovtti gili gaskka, muhtun gili ja gieldda gaskka, dehe gieldda ja skuvladirektevrra gaskka. Leat ovdamearkkat dasa go muhtun gilisearvi čálii njuolga skuvladirektevrii ja gáibidii sierra skuvlla gilláseaset.[23] Ollu gerddiid soittii dat nággu maŋidit ođđasithuksema ja bistit ollu jagiid. Ovdamearkan dasa lea Sállannuorri, man birra lea čállon Sámi skuvlahistorjá 4-girjjis.

Oahpaheaddjit, nu go earát ge, šadde duhtat oktageardánis orrundilis áramus maŋŋásoađeáiggi. Dá lea Anna Mørk orrunsajistis Kárášjogas, mas orui 1945 geasi rájes ja goit 1946 lohppii.
(Govva: Finnmarkskontoret / Finmarksbiblioteket)
Sihke soađi áigge ja dakka dan maŋŋá šadde dávjá skuvlet priváhta visttiin. Dát govva čájeha gaskaboddosaš skuvlla Einar Mortensena orrunlanjas Báhčaveajis, 1946.
(Govva: Utlånt av Trygve Klemetsen / Finmarksbiblioteket)

Doložii fas?

Soahti, boaldin ja ođđasit huksen daguhii ovtta áigodahkii erenoamáš dili skuvlaásahusaide, ja dat bisttii 10-20 jagi. Olles dan áigodaga goasii buot Davvi-Romssa ja Finnmárkku oahppit vázze skuvlla mas ledje heajut veahkeoamit ja dilálašvuođat go riikkas muđui ledje. Go dasa vel lasihit oahpaheddjiid váni ja oahpponeavvuid váni, de sáhttit dadjat ahte dat áigodat maiddái daguhii deike mihá heajut oahppodási go gaskamearálaččat riikkas. Guovllus ledje muđui ovddežis juo váttisvuođat danne go skuvlla sisdoallu, giella ja kultuvra lei guhkkin eret eanas ohppiid duogážis.

Mot lei 1960 skuvla 1940 skuvlla ektui? Eanas skuvlaviesut ledje ođđasat. Fylkkaarkiteakta Trond Dancke čállá girjjis Opp av ruinene (Bajás fas mollanan loahpain): «1960:s ledje buot skuvllaid ja internáhtaid dahkan mihá stuoribun ja buorebun go daid mat ledje billistuvvon.» Goitge sáhttá jearrat ledje go dušše huksen buoret visttiid. Ledje dahkkon ollu skuvlainternáhtat 1905–40. Stáhta lei bidjan ollu návccaid dan huksemii, ja erenoamážit stáhtainternáhtat ledje daláža ektui divrras gárdimat. Daid internáhtaid ceggeje fas seamma báikkiide. Ođđasishuksen lei stuora doaibma, ja go bealli Davvi-Norggas ja muhtun lulli gávpogat galge jođánit huksejuvvot fas ođđasit, de eai sáhttán golahit badjelmeare ruđaid. Ođđa internáhtat ja skuvlaviesut eai huksejuvvon nu divrrasin, eai dat lean dahkkon nu ráhpadin go muhtun dain internáhtain maid dahke ovdal soađi. Ovdal soađi ledje huksen aivve fielloviesuid, earret go gávpogiin, muhto dál huksejedje internáhtaid nai muvraviessun, omd. Sárranjárggas ja Láŋstráttus. Skuvllaid ođđasit huksedettiin de lasihuvvoje skuvlafálaldagat sakka vel dan čieža jagi skuvlii masa eatnasat ledje šaddan duhtat ovdal soađi. 1955 rádjái ledje olles 16 suohkana álggahan jahkásaš framhaldskuvlla, ja bealli dain gielddain ledje mearridan framhaldskuvlla bákkolaš skuvlan. Realskuvllat ledje lassánan golmma skuvllas logi skuvlii, ledje ásahuvvon guokte gymnása ja golbma fidnoskuvlla. Stáhta oahpporusttet guolleindustriija váste Várggáin lei huksejuvvon fas ođđasit, ja Stáhta guolástanfágaskuvla lei álggahuvvon Honnesvágis. Fylkka golbma álbmotallaskuvlla ledje fas huksejuvvon, vaikko sirde ge Øytun álbmotallaskuvlla Ábinuoris Áltái, ja Svanvik álbmotallaskuvllas ii lean dihto báiki ovdal go besse fárret ruovttoluotta 1964:s. Dakka maŋŋel soađi háliidedje sámi álbmotallaskuvlla mas almmolaš eiseváldi galge eaiggádin, muhto dat plána ii ollašuvvan goassege, ja Sámemiššovdna dat doaimmahii ain dan áidna sámi álbmotallaskuvlla.

Evakueren, bággofárreheapmi, lei iešalddis dáruiduhttán sápmelaččaid danne go fárrehuvvon sápmelaččat ja kvenat ohppe buoret dárogiela, ja ollugat álge dan áigge dárostit mánáidisguin. Skuvlla dáruiduhttindoaibma maŋŋel soađi ii lean nu čielggas, eai ge skuvladirektevran lean šat dakkár olbmot geat ovddidedje dáruiduvvama. Muhto sisdoalu dáfus ii lean skuvla rievdan. Skuvlla giella galggai dárogiella ja vierut galge dáččaid vierut, dat lei šaddan juo nu diehttelassan ahte eai gallis šat dan eahpidan. Ja jos soames eahpidišgođii ge dan, de eai buohkat háliidan makkárge rievdadusa.


[1] Gáldu: Wikipedia / Gjenreisingsmuseet
[2] Gálduin eai leat juste seamma logut. Mii leat gávdnan dieđuid čuovvovaš báhcán skuvllaid birra: Stáhtainternáhtat: Skeavvonjárga, Buolbmát, Strand, Biergi, Oarddovuotna. Suohkaninternáhtat: Deanodat, Juovlavuotna, Jurrangohpi, Sirbmá. Eará skuvllat: Čiesti, Ánnejohka, Lemet, Vuossegeassin, Sáltejávri, Ihkkot, Ganešnjárga, Hámmanbirgi, Máhkir, Báhcavuotna, Várggát, Buođggát, Vuorjánjohka.
[3] Skuvladirektevrra M. Hellebust čállin reive vaháguvvan guovlluid searvái (Nasjonalforeningen for de skadelidte distrikter) 19.11.1945.
[4] Davvi-Romssa evakuerejuvvui ja boldojuvvui measta dadjat buot suohkaniin Ráisa, Skiervá, Gáivuotna ja Návuotna. Ivgu ja Omasvuona suohkaniin ii boldojuvvon, muhto evakuerejuvvui muhtin muddui.
[5] Mii eat bija loguid, danne go gálduin leat nu iešguđetlágan logut, gaskkal 20000 ja 25000 eai evakueren.
[6] Nasisttaid stivra mearridii buot dievdduid militeara-agis searvat okkuperenválddi bargodoibmii. Ollugat čiehkádedje das ja serve vuostálastindoaimmaide, gohčoduvvon «Meahci lunttat», «Gutta på skauen».
[7] Omd. Klemet Vik, Sámi skuvlahistorjá 3
[8] Johan Johannessen: Iežas muitalus ... Sámi skuvlahistorjá 1
[9] Rogalandda fylkkas
[10] Telemárkku fylkkas
[11] Oslos
[12] Dokumeanttas čállo «Leirvågeidet», muhto ii gávdno dakkár namat báiki. Várra lea Eidvågeidet (Roavvi) Sievjjus.
[13] Pavel Anderssena birra lea čállon moanat artihkkalis Deanu ja Hámmárfeastta diliid birra girjjis Sámi skuvlahistorjá 4.
[14] Reivve leat gávdnan Ákŋoluovtta skuvlastivrra vuorkkás Goahteluovttas.
[15] Sullii 1960 rádjái ledje Norggas guovttelágan skuvlaortnegat gávpogiidda ja giliide. Finnmárkkus vázze eanas oahppit, ja measta buot sámi mánát giliskuvllain.
[16] Buot jahkedieđáhus lea almmuhuvvon dán girjji interneahtta-gáhpalis. Eat leat gávdnan dieđuid fidnokurssaid birra mat ledje maŋŋel 1947 geasi.
[17] Dán biireprotokolla birra lea čállon eanet Porsáŋggu-artihkkalis maŋŋelis dán girjjis.
[18] Eanet sáhttá lohkat mánáid birra go ledje Ruoŧas girjjis Bengt Calmeyer / Svea Andersen: Svensk-ongan. Falken 1999
[19] Krane, Bjørn Aage: Gjensyn med Jæren – etter 50 år i nord. I: Krigen på Sørøya 1940–45. Hasvik kommune 1995, s.116.
[20] Geahča Sámi skuvlahistorjá 3: Glimt fra skolehistoria i Máze, http://skuvla.info/skolehist/maze-n.htm
[21] Nášuvnnalaš veahkki vaháguvvan guovlluide (Nasjonalhjelpen til de skadelidte distrikter ) lei vuođđudus man hálddašanráđđi, Administrasjonsrådet, ásahii 1940:s, mii biddjui nasisttaid stivrra vuollái 1942:s. Maŋŋel soađi bidje dasa ođđa nama, Nášuvnnalaš veahkki friddjavuođasoađi gillájeddjiide (Nasjonalhjelpen til frihetskampens ofre.) Nášuvnnalaš veahkki heaittihuvvui formálalaččat easka 2001:s.
[22] Ráfiustibiid veahkkedoaimma ja Fálesnuori fidnokurssaid birra lea čállon guovtti artihkkalis Sámi skuvlahistorjá 3-girjjis.
[23] Nuori (Gåshopen) eanadoallosearvi ozai 23.06.1946 skuvlainternáhta Nuorrái Sállanis.


Eará artihkkalat Sámi skuvlahistorjá 5-girjjis