På norsk
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 5. Davvi Girji 2011.
 Stig Gælok, Råmså 2008
|
Stig Urheim riegádij jagen 1961. Jagen 1987 ietjájduhtij sån maŋepnamáv, biejaj berajnamáv Gælok maŋepnamman. Maŋŋela sån vas biejaj ietjá berajnamáv, Riemmbe, gasskanamman. Bajássjaddam la Måsken Divtasvuonan. Dánna sån vuodoskåvlåv 7 jage váttsij, dan maŋŋela vas 8. ja 9. klássav Divtasvuona guovdásjskåvlån Gásluovtan váttsij. Sån la aj vádtsám Fredheim álmmukallaskåvlån Ruogŋon, dábálasj joarkkaskåvlån Hábmerin ja Sámij álmmukallaskåvlån Jåhkåmåhken, duodjeåhpadusán. Sån la låhkåm sáme jahkebielle-ábnnasav ja fonetihkav ja gielladiehtagav Råmså universitehtan ja le allaskåvllåkandidáhtta journalistihkan Vuona journalistaallaskåvlån Oslon. Stijgan la læhkám ietjas æládusdoajmma median 1979 jage rájes. Sån la akta dajs guhti la almodam ienemus girjijt julevsábmáj. Tjállám la 14 girje, guokta dájs le sån tjállám aktan iehtjádij. Moattev ietjas girjijs le sån jiednagirjjen låhkåm. Jagen 2000 Stig Gælok nuorttarijkalasj sámeráde giellaguddnebálkáv oattjoj. Sån la årrum Bådådjon, Lofåhtan, Oslon ja Råmsån. Dála sån subtsas gå oahppe sihtin oahppat julevsámegielav joarkkaskåvlån ja gåktu gevaj. |
– Juo le dal 29 jage dallutjis gå dat ássje álgadij, ja ij la aktak goassak åvddåla gatjádam mij dahpaduváj. Mån máhtáv subtsastit gåktu lij, duodaj lij tjuottjes ájgge. Iv jahke jut sávadis sámegielav oahppat goassak le læhkám sivvan nav stuorra rijdduj.
Jus dádjadit manen ássje sjattaj nav vuolssjá, de hæhttu gæhttjat gåktu lij dille sámij gaskan Divtasvuonan dalloj. Guhkes dárojduhttema, badjelgæhttjama ja niejddema maŋŋela lidjin moattes, ma ietjasa sámevuodav sihtin guodet ja liehket degu oalle dáddtja. Soames sábme Divtasvuonan náv javllaj 1960 jagij låhpan: «Báhko sábme ij des galga njálmálattjat jalik tjálalattjat nammaduvvat».
Gitta 1979 jage radjáj, gå mån joarkkaskåvllåj álggiv, ij lim læhkám makkirik åhpadus julevsámegiellaj, julevsámegiella máhtij dåssju aneduvvat viehkkegiellan skåvlån jus lij dárbbo. Ij lim ga aktak almulattjat gájbbedam jalik sávadam sámegiellaåhpadusáv.
Mån álgov dahkiv. Tjálliv girjev Sáme åhpadusrádáj ja vájnnodiv julevsámegiellaåhpadusáv Hábmera joarkkaskåvlån álgadit. Lijma 13 oahppe gudi girje vuolláj tjálijma. Oahppe tjállin ietja, váni loabedagi æjgádijs, valla ettjin de gájkka æjgáda dasi guorrasa. Nággo æjgádijs oahppijt báldij, ja soabmása ietjasa vuollájtjállemav gæssádin. Valla dat ittjij dajna ganuga. Soabmása oahppijs æjgádijs nággiduvvin vuornutjit ietjasa vuollájtjállemav, vuornnun sij ællim åbbånis tjállám vuolláj. Guoddáluvviv politijaj dokumentavieredimes, dajna gå soabmása oahppijs tjiddijin mån lidjiv sijá vuollájtjállemav vieredam. Maŋŋela riektáprosessan lij sáhka tjállemtjiehppep bálkkit tjårggitjit jus vuollájtjállema lidjin oalle, ja ællim kopieridum kopimasjijnajn majt sij tjiddijin. Mån aj guoddáluvviv «ulmusjtjærddaregistrerimis», mij lisj de dat, danen gå soabmásij mielas lidjiv skåvlån sámijt registrerim.
Ássje lij huj vájvven munji, usjudalá iesj. 18 jagák guhti almulattjat bæhtádallá dokumentavierediddjen, dan diehti gå soabmása gadjali gå usjudalli vájbi nuora várajda válldegåhti gielav majt ietja li hilgodam. Nav guhkev gå joarkkaskåvlån vádtsiv ja ájn vil guhkebuv gáddem muv tjuovoj.
 |
Juska ulmutja birrusijn vuosteldin de joarkkaskåvlån li ietjálágásj, danna lidjin miellusa. Sierraláhkáj guokta åhpadiddje mijáv doarjojga ja barggagådijga ásadittjat sámegiellafálaldagáv. Skåvllå oattjoj Kåre Urheim:av (Tjihkkom) åhpadiddjen. Sån lij oahppam julevsámegielav tjállet Sámij álmmukallaskåvlån Jåhkåmåhken, ja juo lij læhkám siegen aktisasjbargon åvddånahttemin julevsámegielav rája rastá. Formálalasj alep åhpadus julevsámegielan ij lim sujna ájn, valla dalloj ij lim aktak gænna lij dakkir åhpadus. Kåre lij julevsáme giellaåhpadiddjen Hábmera joarkkaskåvlån badjel lågev jage.
Álgon oattjoj sámegiella dåssju státusav C-giellan, giehtadaláduváj degu ietjá amásgiella, sæmmi láhkaj degu dujskagiella ja spánskagiella. Máhtijma oadtjot 5 tijma vahkkuj nuppát jage ja sæmmi ålov goalmát jage.
Divna stuojme maŋŋela, de lidjin moattes gudi gæssádin, nav vaj sjattajma 10 oahppe gudi álgijma sámegielajn 1980-tjavtja. Sámegiellamáhtudahka lij målsudahkes dáj oahppij gaskan. Lijma dåssju soabmása gænna lij julevsámegiella iednegiellan, iehtjáda máhttin vehik ja soabmása ettjin majdik máhte. 7 oahppijs lidjin julevsáme, då 3 maŋemusá adnin ietjasa dáddtjan, uddni ihkap lidjin ietjasa merrasámij gierragin låhkåt.
Ællim miján nav vuojga viehkkenævo. Fáhkapládna ittjij gávnnu. Sámegiella oahppamgirjje lij påvsså luovas stensijlaj, ja dajt lij Kåre Urheim ienemusát dahkam. Lej edna gæhttjaladdam ja mieddem, valla muv mielas Kåre buorre bargov dagáj. Tjállemvuohke ij lim ájn mierreduvvam, iesski jagen 1982 mierreduváj, dan jage gå skåvlås gergajma. Gå gergajma joarkkaskåvlås de lij dat tjállemvuohke majt lijma oahppam «boasstot». Ij lim diedon gæhppat åhpadiddjáj guhti vierttij åhpadit oahppijt gænna lij sámegiella iednegiellan ja ådåálggijt aktan, juska miján lij juogosjuohkem soames tijman. Åhpadus vierttij hiebaduvvat ienemusát sijáj milta gudi binnemusáv máhttin, danen de ij lim munji nav ednak oahppat. Maŋep jage de ittjiv visjá tjuovvot åhpadusáv, valla eksámav privatisstan válldiv.
Ássje dokumentavieredime ja «ulmusjtjærddaregistrerima» birra bisoj gitta jahkáj 1984, de ássje tjoavdeduváj dajna gå akta oahppe ja æjgát tjálijga vuolláj girjjáj gånnå duodastijga guoddalimev fámodibmen ja boasstot. Guokta ietjá oahppe ja sunnuv æjgáda dagájga sæmmi láhkáj Såbadimráde tjåhkanimen. Daj gålmå oahppij ja sijá æjgádij vuosstij gæssádiv buohttidusgájbbádusáv illastimes. Nælját oahppe ja suv æjgáda, gudi lidjin muv guoddalam dokumentavieredimes ja ulmusjtjærddaregistrerimis, andagis adnon maŋenagi ja máksin vihtta tuvsána buohttidussan. Gájkka rudá majt buohttidussan oadtjuv mannin mákson muv advokáhttaj.
Navti vássin vihtta jage muv nuorravuoda ájges, ájges mij galgaj liehket muv hávsskemus ájgge, nabdostimijn ja muodástuvvamijn dåssju dan diehti gå álgadiv sámegielav skåvlån oadtjot. Jus lidjiv diehtet makkir båhtusa ja nákko dát álgadibme munji vájkkudij, de iv jahke vissjat lidjiv. Iv la majdik dan rahtjama åvdås oadtjum. Dåssju akti lav gijtov oadtjum bargo åvdås, lij soames nissun Divtasvuonas guhti munji 500 kråvnå vattij majna galggiv advokáhtav, guhti muv bælostij, mákset.
Gå ruoptus álgadibmáj gehtjav, de máhtáv javllat ednak la dahpaduvvam julevsámegiela hárráj. Julevsámegielav åhpadahttjajin vuodoskåvlåjn sæmmi bále gå mij álgadijma joarkkaskåvlåjn, ja maŋŋela sjattaj åhpadibme vuostasj- ja nubbengiellan vuodoskåvlåjn ja joarkkaskåvlåjn.
Mijájs gudi lijma vuostasj klássan gudi åhpajma julevsámegielav li moattes gudi li låhkåm julevsámegielav allaskåvlån Bådådjon. Soabmása sijájs barggi uddni gielajn Sámi Radio:n ja Divtasvuona suohkanin. Iehtjáda vas Sámi institusjåvnåjn duola degu Árranin ja Sámij allaskåvlån barggi. 80-låk jagijn ij lim máhttelis alep åhpadusáv julevsámegielan vádtset. Gå mån, jagen 1986, vádtsiv sáme jahkebielle-ábnnasa Tråmså universitehtan de hæhttujiv nuorttasámegielav låhkåt. Jahket maŋŋela válldiv eksámav nubbengiellan, gåktu dalloj gåhtjoduváj. Maŋenagi le fálaldagá julevsámegiela åhpadussaj buorránam Bådådjo allaskåvlån, valla mån iv la dåbddåm ienep formálalasj åhpadussaj dárbov, buoragit máhtáv åvddånbuktet tjálalattjat dajna vuodojn mij mujna le.