På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 Davvi Girji 2010.

Siri Broch Johansen:

Sieiddájohka – buorre fálaldat mii heaittihuvvui

Siri Broch Johansen
(Govva: Svein Lund)

Siri Broch Johansen (r. 1967) orru Deanus ja bargá dál luođučállin ja jorgaleaddjin. Son lea Sámi skuvlahistorjjá doaimmahusjoavkku miellahttu. Sámi skuvlahistorjjá 2-girjjis son muitala iežas historjjá.

Dás son muitala Sieiddájoga mánáidpsykiátralaš divššohaga skuvllain. Dán oasi vuođđun leat skuvlla ja Finnmárkku fylkagieldda arkiivaoasit mat leat leamaš olahanmuttus. Son lea maid jearahallan ovddeš oahpaheaddji ja ovddeš oahppi.

Ii leat šat mánáidpsykiátralaš ásahus Deanus, muhto lea leamaš 1961 rájes gitta suoidnemánu 2005 rádjái.

«Hilbes gánddat»

Vuosttaš ásahus vuođđuduvvui Guhkesnjárgii Deanunjálmmis. Finnmárkku fylka dat vuođđudii ásahusa «hilbes gánddaid» várás 1961. Dán ásahedje ovddeš sundedállui, ja dábálaš doaibma álggii ođđajagis 1963. Álggu rájes geahččaledje ásahusa gánddaid bidjat Deanu skuvlii, mii lei uhca giliskuvllaš Bonjákasas. Muhto go gánddat láhttejedje viehka earáláhkái go eará oahppit, de skuvla ii birgehallan singuin. Skuvlajagi 1964/65 ja 65/66 čohkkejedje gánddaid nu gohčoduvvon áicanluohkkái. Ii dat ge doaibman, ja ođđajagi rájes 1965 šadde gánddaid oahpahit sierra visttis. Doppe eai lean ges ávdnasat, ja de álggii guhkes digaštallan dáid gánddaid skuvlafálaldaga birra. Boađusin šattai ahte Deanu gielda ásahii sierra skuvlla dáid gánddaid várás. 1966 čavčča skuvlaálgima rájes lei skuvla doaimmas. Deanu gielddas lei muhtunlágán šiehtadus Finnmárkku fylkagielddain, lea nappo jáhkehahtti ahte fylka dalle juo mávssii skuvlla goluid. Skuvla ii ožžon erenoamášskuvlla stáhtusa. Gielda lei stáhtas ohcan dakkár stáhtusa, muhto stáhta ii mieđihan. Skuvlla namma lei Guhkesnjárgga skuvla, ja dat lei doaimmas gitta 1987 rádjái. Dalle sirdojuvvui ásahus áibbas ođđa vissui Deanu šaldái, mii lei Sieiddájotgáttis. Ásahusa ođđa namman šattai Sieiddájoga mánáidpsykiátralaš divššohat, ja dasa gullevaš skuvla šattai Sieiddájoga skuvla.

Fárremin

Sieiddájoga skuvla lei skuvla mii fárrii moddii. Álggus skuvla lei dalá rektora Hans Eriksena ja oahpaheaddji Randi Tennefossa kealláris, ja dasto lei gieldda dálus Fosseveien 16:s, gitta ođđajagemánu 1996 rádjái. Dalle besse viimmat fárret áibbas ođđa, stuorra skuvlavissui mii lei huksejuvvon aiddo de divššohaga lahka, ja vel lagabui Sieiddájohgátti.

Olles Finnmárkku várás

Olles Finnmárku lea álo leamaš Sieiddájoga divššohaga ja skuvlla ovddasvástádus. Miehtá Finnmárkku mánát gaskal 8 ja 12 jagi leat boahtán divššohahkii. Skuvla dieđusge galggai sin várás fuolahit oahpahusa dan botta go orro divššohagas, doallat oktavuođa ruovttuskuvllain, ja fuolahit ahte mánás šattai buorre sirdin ruovttuskuvlii fas go gerge divššohagas. Vaikko vel divššohat ja skuvla dáinna lágiin eaktudeigga nubbi nuppi, de gulaiga eanáš áigge iešguđetge hálddahusdássái. Guhká lei nu ahte divššohat gulai fylkagildii, ja skuvla gulai gildii. 1991 rájes 1999 rádjái gulai maiddái skuvla fylkagildii, muhto Deanu gielda doaimmahii dan liikká, ja fylka mávssii goluid. Easka 1999:s šattai skuvla ollislaččat fylkka vuollái, ja skuvlla bargit šadde viimmat fylkkagieldda bargin.

Stáhta váldá badjelasas, ja de heaittiha ásahusa

Dán rájes eai ádjánan go golbma jagi ovdalgo stáhta válddii badjelasas buot dearvvašvuođaásahusaid. Dalle šattai fas nu ahte divššohaga bargiin ja skuvlla bargiin lei iešguđet bargoaddi. Viehka jođánit dan maŋŋá šattai čielggasin ahte Davvi Dearvvašvuođa stivra plánii Sieiddájoga mánáidpsykiátralaš divššohaga heaittihit. Suoidnemánu 1. b. 2005 ledje sihke divššohat ja skuvla báhcán historján. Skuvlaviessu vuvdojuvvui Deatnogátte sámiid searvái, mii dál jođiha sámemánáidgárddi bealle dálus. Nubbe oassi dálus lea leamaš Deanu sámeskuvlla lassilatnjan moadde jagi. Dál lea Tana fysikalske institutt láigoheamen lanjaid. Dáin lanjain gos moadde jagi dassái lei erenoamášoahpahus, lea dál hárjehallan ja ruvven.

Jorunn Irene Trosten: Váivi heaittihit buorre skuvlla

Jorunn Irene Trosten lea riegádan Girkonjárggas 1944. Son lea vázzán ovdaskuvlaoahpaheaddjioahpu Álttá allaskuvllas 1988–92. Maŋŋá son lea lohkan erenoamášpedagogihka Sámi allaskuvllas, ja lea bargan oahpaheaddjin Sieiddájoga skuvllas 1999 rájes gitta dassážii go skuvla heaittihuvvui 2005 geasi. Sieiddájoga skuvla šattai Irene maŋimuš bargobáikin. Dál son lea mannan ealáhahkii. Son orru Árbanatjogas, miilla máttabeale Deanušalddi.

(Govva: Marit Broch Johansen)

Sieiddájoga skuvllas lei buorre skuvlavisti, lei heivehuvvon daidda ohppiide, nu ahte galggai leat juohkelahkái daidda mánáide biddjon nu ahte sáhttet oahppat. Lei buorre oahppanbáiki mánáide. Mun oidnen man buorre veahkki dat lei mánáide. Muittán váhnema gii ii lean nu mielas ahte su mánná galggai dohko. Dat mánná lei min luhtte goit golbma mánu. Maŋŋá sáddii váhnen munnje giitosa. Son lei hirbmat eahpesihkar bidjat máná dohko, muhto son oinnii maŋŋá man buori veahki mánná lei ožžon. Son oinnii nuppástusa mánás, ja son lei maid olu oahppan ieš. Dát čájeha man dehálaš Sieiddájohka lea leamaš. Sieiddájohka lei veahkkin sihke mánnái, váhnemiidda ja ruovttuskuvlii.

– Mo lei árgabeaivvi skuvllas?

– Iđđedis lei oktasaš čoahkkaneapmi. Dalle leimmet ovttas, lei maid fárus okta olmmoš divššohagas. Čoahkkaneamis lei maid ulbmilin hárjehallat earáiguin leat ovttas. Mánát bohte Sieiddájohkii olles Finnmárkkus, ja dalle bohte sámegielat guovlluin maid. Oktasaš bottus iđđes láviimet hállat sihke dárogiela ja sámegiela. In leat goassige gullan dárogielat mánáid givssideamen sámegielat mánáid mangeláhkái.

– Mii lei du erenoamáš ovddasvástádus?

– Mus leamaš erenoamáš ovddasvástádus sámegielat mánáin. Sámegiela ektui lei nu ahte lei sámegielaoahpaheaddji vai galggai leat sámegielat fálaldat daidda mánáide. Ja nu lei ge. Lei oahpahus sámegillii juohke fágas. Mii geavaheimmet máná ruovttuskuvlla girjjiid. Muhtun mánát eai háliidan nugo matematihka sámegillii, dat lei sin mielas váttis. Dalle geavaheimmet dárogielat girjjiid dien fágas. Dalle lei álkit mánnái váldit oahpu vuostá, go lei eambbo miellagiddevaš mánnái.

– Oahpahit go don ovtta vai máŋga máná ain hávális?

– Mus lei okta mánná geasa ledjen oktavuohtaolmmožin. Muhto jus ledje guokte máná geat ledje sámegielagat, de leigga soai mu luohká mánát. Lei buorre oahpahanlágádus dien láhkái ahte doppe ledje 4–5 oahpaheaddji. Muhto nuppe dáfus ledje unnán mánát. In dieđe man buorre lea ahte oahppi lea okto oahpahusas guhkes áiggi. Livččii buoret jus livčče eambbosat. Muhto muhtun diimmuin ledje goit ovttafárus earáiguin, nu lei gal.

– Ledje go seammá fágalaš ulbmilat dáinna oahpahusain go dábálaš skuvllaid oahpahusain, vai ledje go eará ulbmilat?

– Ledje dieđusge dat fágalaš ulbmilat maid máná ruovttuskuvlla lei bidjan, mii čuovuimet dieđusge plána mii bođii máná fárrui. Muhto dieđusge bođii dakkár terapevttalaš bealli maid, ja mii geahččaleimmet čoavdit daid váttisvuođaid mat mánás ledje.

– Lei go nu ahte sámegielbealli lei lunddolaš bealli olles skuvlaservvodagas?

– Nu lei ge. Mun jáhkán dat maid bođii das go mii leimmet olu olbmot dáppe min guovllus. Sieiddájoga skuvla lei maid buorre báiki leat sámegieloahpaheaddji. Mun gal in goassige merkon dan ahte dárogiella vuittii, muhto lei dieđusge guovtti gillii go doppe ledje maid olu dárogielat mánát. Muhto nu lea obalohkái. Ii leat mihkkige vahágiid dát gal, ahte guokte giela leat ovtta sajis. Go dat ohppe eambbo váldit oktavuođa guovtte giela ektui. Ja olmmoš mearkkui máŋgii ná ahte dat mánát mat ledje dárogielagat dat vigge sámegiela sániid oahppat, goit gulai olmmoš ahte dat vigge hállat dan.

Mun jáhkán ahte mii leat nu čadnon dan sámegillii. Lea hirbmat buorre go lea boahtán dien muddui go dál, muhto de lea badjelmeare ballu dárogielas. Mun jáhkán dat šaddá lunddolabbot jus lea eambbo ovttas, lunddolabbot guovttegielatvuohta. Go dat šaddá nu ahte don leat olles áigge čuollamin dan sámegiela ja dárogiela ja sámegiela ja dárogiela. Mun jáhkán dat galggašedje eambbo bidjat maid sámegiela dábálaš skuvllaide, nu ahte šaddá eambbo guovttegielatvuohta, ja de eambbosat dohkkehit dan.

Mun lean johtán olu skuvllaid mielde miehtá Finnmárkku, go mus eai lean dušše sámegielmánát. Mus ledje maid dárogielmánát muhtumin, ja go boađát dárogielskuvlii don it gula maidege mii gullá sámegielskuvllaide. Galggašii gullat eambbo sámegiela maiddái dáin skuvllain, galggašii leat oahpahusfálaldat.

– Manne johtet mánáid ruovttuskuvllaide?

– Mun gárten observeret, geahččat mo doppe manná, háleštit oahpaheddjiiguin dan birra maid oidnen, rávvet sin, digaštallat mo buoremus lági mielde sáhtii máná veahkehit. Ruovttuskuvllain jearadedje dávjá dušše fágalaš beliid, sii orro jurddašeamen dušše skuvlafágaid. Skuvllat eai jearran veahki daid mielalaš beliide. Juološedje gal oahpaheaddjit eambbo jearahit erenoamášpedagogalaš oahpaheddjiin veahki. Ulbmil galggašii leat ahte oahppodilli galgá leat nu buorre go vejolaš, juohke oahppái.

– Mo ovttasbarggaidet Sieiddájoga mánáidpsykiatralaš divššohagain?

– Mis ledje oktasaš čoahkkimat juohke máná ektui. Juohke mánnái lei bargojoavku. Mii leimmet skuvlla bealis maid fárus čielggadanbarggus, barggaimet ovttas buohkat: skuvla, divššohat, váhnemat ja ruovttuskuvllat. Lei hui olu oktasašbargu divššohaga ja skuvlla gaskkas.

– Mo lei proseassa go skuvla heaittihuvvui?

– Go divššohat bođii stáhta vuollái, de álggii Davvi Dearvvašvuohta dan seammás hállat ahte áigo heaittihit dan. Ja go skuvla lei čadnon divššohahkii, de fertii fylkagielda heaittihit skuvlla maid. Mun bargen skuvllas gitta lohppii. Lei lossa loahppa mis buohkain, go diđiimet ahte ledje ain olu mánát geat dárbbašedje veahki. Oinniimet man buorre ávki lei das. Ja de fertiimet loahpahit.

Álggos unnidedje oahppilogu. Maŋimuš skuvlajagi ledje dušše 3 oahppi. Bealli oahpaheddjiin heite maid dalle. Mun gal šállošin hirbmadit go sii dan dahke. Mun beafaštuvven, go buvttiimet olu áššálaš ákkaid, muhto sii ledje juo mearridan heaittihit divššohaga.

Divššohaga sadjái álggahedje johttijoavkku, mii galggai johtit mánáid ruovttubáikkiide ja dien láhkái veahkehit sin. Ovttaláhkái sáhttá jurddašit ahte mánát eai galgga eret ruovttus, muhto ollugiidda lea ávki beassat eret ruovttus. Dalle oidnet áššiid earáláhkái. Sii leat hárjánan ruovttus stivret, eará báikkis besset earáláhkái hárjánit. Sieiddájoga mánát han besse ruoktot maid vahkkoloahpaid, ahte dolle oktavuođa ruovttuin. Muhto lei okta psykologa gii lei guorahallan aiddo dien. Son gávnnahii ahte ii lean leamaš makkárge ávkin orrut divššohagas, muhto mun bealistan in jáhke dasa.

Ledje hirbmat olu čeahpes fágaolbmot doppe barggus. Lean máŋgii jurddašan ahte lea ártet go heaittihedje divššohaga ja skuvlla, go lei nu buorre fágabiras. Lei dušše dát fálaldat sámegielat mánáid várás. Ja dat heaittihuvvui. Mii fálaldagaid leat sámegielat mánáid várás dál? Ii mihkkege! Mun in ádde dan Davvi Dearvvašvuođa stivrra. Mo dat leat dat olbmot go leat nu áddemeahttumat?

Ronny Andre Lukkari: Sieiddájoga haga in livčče šaddan olmmožin

Ronny Andre Lukkari lea riegádan 1984. Son lea Kárášjogas eret, muhto lea Deanus orron 15 jagi. Dál orru Tromssas, bargá biiladivodeaddjin doppe, ja sus lea maid bearaš doppe.

(Govva: Siri Broch Johansen)

– Goas bohtet Detnui ja Sieiddájohkii vuosttaš háve?

– Bohten Detnui sullii 10-jahkásažžan.

Álggus vázzen skuvlla Kárášjogas maid, ja johten Detnui. Ledjen guokte vahkku Deanus, vahkku Kárášjogas. Go ledjen Deanus, ledjen Sieiddájogas. Doppe ledje albma oahpaheaddjit. Doppe lei albma oahpahus. Lei erenoamášoahpahus, heivehuvvon aiddo munnje. Kárášjogas lei okta oahpaheaddji buohkaide, ii heiven munnje geas lea dysleksiija ja ADHD. Ja de ledjen veaháš udju, in jolgen lohkat ja čállit. Ja de skelbmošin vai beassat eret.

Deanus lei skuvla mii lei sin várás geain ledje váttisvuođat. Sii bidje ovtta luohkkái sin geat heivejedje oktii. Rektor lei buohkaid jearahallan ovddalgihtii, vai gávnnahit geat heivejit oktii. Leimmet viđas min joavkkus. Lei vissa mearri man gallis sáhtte leat ovtta joavkkus. Mii eat gierdan seamma olu go dábálaš oahppi livččii gierdan, danin eai bidjan min stuorra luohkáide.

Jus leimmet viđas ovtta luohkás, de lei okta oahpaheaddji. Buot ohppiin lei okta doarjjaoahpaheaddji, jus suhtai dábálaš oahpaheaddjái, de bođii diet doarjjaoahpaheaddji ja gálggai čuolmmaid.

– Leiddet go juhkkojuvvon giela mielde?

– Mun ledjen vissa okto dalle dan áigge geas lei sámegiella, ja mus lei okto okta oahpaheaddji. Dalle go bohten dohko, eai lean sámegieloahpaheaddjit nu olu, ja dalle lei bággu viežžat sierra oahpaheaddji munnje. Mus áhčči hállá suomagiela, ahte mus lei okta oahpaheaddji gii hálai suomagiela, ja okta gii hálai sámegiela.

Mun in leat goassige leamaš nu gievra sámegiela čállimis ja lohkamis, muhto dat oahpaheaddji mii lei dalle, dat duođaid veahkehii mu. Kárášjogas in oahppan olus maidege, muhto Sieiddájogas eai addán vuollái. Ja go in gierdan, dat dikte mu veahá nágget, ja de hálle muinna mo áššit galget leat. Sii áddejedje ahte ii lean nu ahte ledjen nu hilbat, muhto sii hálle muinna, measta fillejedje mu skuvlabeŋkii fas. Dalle in liikon dasa, muhto dál smiehtan ahte lei hui buorre go eai vuollánan.

Doppe ii lean nu mo dábálaš skuvllas, doppe ferte čohkkát 45 minuhta, it sáhte mannat váccašit dahje mannat olggos. Sieiddájogas lei nu ahte dat máhtte lohkat olbmuid, ja jus oidne ahte lea juoga mii givssida, de sáhtii váldit kvártta bottu. Dalle sáhtiimet ovddamearkkadihtii čiekčat spáppa, ja de fas mannat ruovttoluotta luohkkálatnjii. Ii lean mihkkege merriid maid galggaimet bargat, muhto lasihedje dađistaga barggu ja tiimmuid guhkkodaga. Loahpas lei lunddolaš ahte olmmoš nagodii olles skuvlatiimmu čohkkát.

– Sieiddájoga mánát galge goas nu vuolgit ruoktot fas ...?

– Go mannen ruovttoluotta Kárášjohkii, vigge ordnet oahpaheaddji dohko. Muhto dat ii meinestuvvan. Doppe lei dušše okta oahpaheaddji buot ohppiid várás, dat ii doaibman nu bures. Lei nu váttis go šadden luohkás mielde, ja mun lean dakkár gii ii nagot čohkkát jaska.

Mun in máššan čohkkát 45 minuhta, dat ii meinestuvvon goassege. Dat lei dieđus ADHD dihte, muhto liikká. Vuosttas tiimmu nagodin čohkkát jaska, muhto nuppi tiimmus in šat nagodan.

Mun ledjen Sieiddájogas gitta dassážii go in šat beassan, go šadden 12 jagi. Sii jerre mus áiggun go fárret ruovttoluotta Kárášjohkii, muhto in háliidan. Ledjen gullan ahte mu skihpárat Kárášjogas ledje álgán juhkat ja geavahit mirkkuid vaikko ledje dušše 12 jagi boarrásat. In háliidan dohko. Mun ledjen hirbmat váibmil návehiidda maid, ledjen lohkan ahte háliidan Sirbmái, go doppe lei mus okta fuolki. Ja de bessen dohko.

Sieiddájoga skuvllas veahkehedje mu boahtit bajás, muhto Kárášjogas ii lean mihkkige munnje. Mu mielas lea agibeaivvi leamaš Kárášjogas nu ahte ii leat skuvla, lea eambbo dušše coggat mánáid dohko. Dás ii boađe olmmoš.

Ledjen šaddan nu šiega, manai bures skuvllas, in háliidan šat Kárášjohkii. Mun smiehtadin ná, ahte áiggun go billašuvvat vai áiggun go šaddat olmmožin. Mun háliidin Sirbmái. Lei nu menddo garra biras Kárášjogas.

– Maid de dahket, go it háliidan ruoktot fárret?

– Dalle fárrejin Detnui ollásit. Ožžon ođđa bearraša, ja dát bearaš lei buorre bearaš. Ii dušše skuvlla olis, muhto eallima olis maid. Maŋážassii sirden Sirpmá skuvlii. Doppe sii fidnejedje áššiid doaibmat. Mus ledje buorit báhpárat, ja ožžon dalle sierra oahpaheaddji Sirpmás. Dat manai duođaid bures.

– Dajat go dál ahte Kárášjoga skuvlavuogádaga geažil šaddet Sieiddájohkii?

– Mun livččen dárbbašan mannat Sieiddájohkii vaikko mo de livččii. Muhto Sieiddájoga haga in livčče várra mun šaddan olmmožin.

Ovdal go Sieiddájohkii algen, de ledjen mun 8-jahkásažžan juo geahččalan hášša, mun bolden vistti, mun suoládin biillaid. De árvidat maid Sieiddájohka lea mearkkašan munnje. Ledje olu buorit olbmot doppe. Okta gii barggai Sieiddájogas divttii mu boahtit sin geahčái veahkehit, bessen biillaiguin bargat. Bálkán ožžon pizza ja bruvssa. Ledjen áibbas vilda biillaiguin. Ledjen doppe measta juohke eahkeda. Singuin lea mus leamaš oktavuohta maŋŋá go gergen Sieiddájogas maid. Seammá olmmoš lea maid fidnen mu fárrui Skiippagurrafestiválii, mun lean bargan eaktodáhtolaččat doppe juohke jagi. Dál lean fárus stivrras maid. Olbmot lohket don leat jalla gii gillet nuvttá bargat, muhto munnje addá buori dovddu bargat festiválas. Dat eallin mii mus lei ovdal, dat ii lean eallin.

– Maid jurddašit go gullet ahte Davvi Dearvvašvuohta áiggui heaittihit Sieiddájoga?

– Dalle go gullen ahte sii áigot heaittihit Sieiddájoga, de šattai mus nu váivi. Mun smihtten buot daid nuoraid geat dál eai fidne veahki. Go mun muittán man garra dilli doppe lei, muhtumin fertejedje bargit máŋgga tiimmu doallat máná vai ii cuvke tiŋggaid dahje sorbme iežas. Muittán ovtta máná, son ii lean agibeaivve čuoigan. Sieiddájogas álggii čuoigat, ja dál čuoigá ain, lea birgemeahttun. Sieiddájohka dagai mu ja eará mánáid olmmožin.

– Mo orru du mielas leamen ođđa fálaldat Kárášjogas, mii lea stuorát mánáid várás?

– Mu mielas ii ábut bidjat dakkár fálaldaga Kárášjohkii. Kárášjohka lea dakkár báiki gos olbmot hállet. Nuorat eai boađe goassege luohttit daidda olbmuide geat doppe barget. Dat ii boađe doaibmat, mu mielas. Kárášjogas lea erenoamáš biras, lea juoga mii ii leat riekta. Hállanvuohki, láhttenvuohki ... . Kárášjohkii ii galggaše maidege bidjat. Kárášjogas leat olu nuorat geain leat váttisvuođat. Livččii buoret sidjiide beassat eret gilis, doppe lea dakkár givssidankultuvra. Nu mo ovdamearkadihti jus manat BUP-kantuvrii[1], de fargga dihtet buohkat dan, ja de givssidit du dan dihtii.

Maŋŋá go Sieiddájohka jávkkai, de lea biras Deanus maiddái šaddan garrasut. Eambbo gárrenmirkkut, partydop, lea duođaid váivi. Doppe eai leat olbmot šat geat nákcejit dan doalahit. Sieiddájohka lei fárus caggamin dien, muhto dál ... . Ledje máŋggas geat fitne doppe, ja dat njulge dalle.

Go váhnemat eai ieža nákce stivret mánáid, de fidnejedje doppe veahki. Dál ii leat šat nu buorre fálaldat. Gii háliida iežas máná doalvut Kárášjohkii?

Diet mii lei Deanus, diet lei dego paradiisa, mu čalmmiin goit.

Mun in dieđe gos mun livččen otnán beaivve jus in livčče beassan Sieiddájohkii dalle. Mus lea áibbas buorre dilli dál. Diet lea buot vássán áiggi. Mus lea bearaš Romssas, ja váhnemat Sirpmás. Dát lea mu bearaš eallinahkái.


[1] BUP = Barne- og ungdomspsykiatrisk poliklinikk (Mánáid- ja nuoraidpsykiátralaš poliklinihkka)


Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 4