Lasseartihkkal Sámi skuvlahistorjá 1-girjái.
Davvi Girji 2005.
Samuel Mikkelsen
|
Samuel Mikkelsen, Mihkkil-Sámmol (1900-1981) bajásšattai Leavvajogas Deanus. Son váccii skuvlla Buolbmágis ja dan maŋŋil son lei smávvadálolaš. Dá son muitala mo lei go galggai skuvlii ja skuvlamátki ádjánii olles 5 beaivvi. Muitalus mii leat gávdnan Thor Frette rohki arkiivvas Sámi arkiivvas Guovdageainnus. Orru leame nu ahte Frette lea čállán muitalusa, muhto eat dieđe mas son lea ožžon dan. |
Mån leddjen gávcejakkásaš, gal'gen dal skuv'lii ja læ skáb'ma. Muotta læi juo, daddjat oaž'žo guok'te goar'til. Mus læ boarraset oab'bá Án'ne, daina moai vulgiime váz'zit. Dædno læ gal'bmun mutton saje dan mađe atte ras'tá bæssá. Moai vázziime vuos guok'te kilumetter bajás Fjellstua guv'lui, daggu moai bæsaime ras'tá. Ja de váz'zileime Suoma bæle gád'dejieŋa vulus. Gå de fas båđiime min ståbo buotta de leime jå váz'zán farga guok'te tiimo. Na mån gal čir'rujin, guok'te tiimo ledne jå váz'zán, ii ge læt luod'da ge.
Na moai vázziime dan bæivi ja sevnjudišgåđii muttu mánuhæppi gal ækkedis. Gå vuollelii båđiime de læ muttin ålmuš væhá váz'zán ja muttin hergiin vuoddján, hæs'ta ii læt gal dieđos. Vázziime Gávvii, åroime das ija. Nubbi bæivi læi mannebár'ga gå vulgiime Gávas, ja manaime moad'de milla Láide bái'kái. Dagai hir'bmat dálki, ja gå dasa båđiime, de lågai æmit: «Doai æp'pi oažžu šat åd'ne vuol'git, gal'gabæt'ti ija årrot dás», ja nu moai åroime nubbi ija das. Nub'bi iđit gå šaddai de fas vulgiime ras'tá dåkku iežamet bællái. Nu læ bår'gan ija, čib'bái jå farga muotta. Muttu de åk'ta hær'gevuod'dji båđii ja manai åvdabæle, de šaddai væha áđabuš. Vazziime dan bæivi, Luosnjárgas dušše finaime, jugaime das gáfe ja båradeime, ja de vázziime Sir'bmái, ja goalmát ija das åroime.
Gå Sirbmás vuigiime, de læi gal luod'da væhá, ål'bmut leddje váz'zán, njázodastii ja sáddai buorre váz'zit. Muttu mån gal dieđos læn vái'ban, gávcejakkásaš, ja skuv'lii læn jåttimin: De leime váz'zimin vulubæl Sirbmá, de ålmuš boattá hæstain maŋil. Moai Ánniin låkke atte diet dal váldesta mun'nu vuoddjit. Na dat ii gal, gå båđii mun'nu buotta, dåp'pii spižá, fađostii hæsta, ja hæs'ta ruottastii. Ieš læi åk'tu njuolguræga al'de, ii daddjan gal «njui'kestæk'ki mánaguovtta vuoddjit», dat manai mædda!
Na moai čáŋaime åvta dállui daggu Gæv'gŋa-oaive lakka, åk'ta ák'ko ja ád'djá ásaiga das. Dat læi čár'vun varragákko, ja gusavuoddja læi ákkos. Moai båraime gusavuoi-gákko, nu njálga gal læi varragák'ko.
De fas váz'zileime, ja vázziime Vuollegævnesgáddi. Gal dat jå åroi guk'ki, Fanasgied'di il'lá åroi abba boattimin ge. Fanasgieddis læ mis fuolkit ja manaime dasa iddjii. Dat gár'tá dal jå njællját iddja. Iđedis moai váz'zileime Buol'bmágii. Moai láviime dan skuv'lejæd'dji gæččen årrot. Muttu gå båđiime dasa, de ii vál'dán šat mun'nu, læi ærá dasa boattán ja moai galgaime ærá saddjái. Na gå båđiime de låkká skuvla-ád'djá «manne ba åv'dal æp'pi vuol'gán, doai læp'pi vakko ájinan skuvla!» Ii daddjan gal «buorre læi gå dær'van båđiide nie gukke gaska».
Jå, nu læi dan áigi gå skuv'lii galgaimet.