På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 2. Davvi Girji 2007.

Ragnhild Ravna:

Muittut Deanuskuvllas
- erenoamážit ovttasbarggu birra Per Fokstadain

Sámás: Siri Broch Johansen

Ragnhild Ravna (Gova luoikan Ragnhild Ravna)

Ragnhild Ravna lea riegádan 1940:s ja lea bajásšaddan Hurumas, Buskerudas ja Oslos. Gymnása maŋŋá fidnii son barggu duddeoahpaheaddjin Deanus. Dohko náitalii ja ásaiduvai. 1959–61 ja 1963–2002 son lei barggus Deanu gielddas, álggus mánáidskuvlla oahpaheaddjin, dasto iešguđelágán virggiin skuvlakantuvrras, ja musihkaskuvlla ja kulturskuvlla oahpaheaddjin ja rektorin. Seammá áigodagas son lea vázzán oahpaheaddjioahpu Oslos ja lasseoahpu earret eará musihkas, kulturfágas, jođiheames ja sámegielas Bådådjo ja Álttá allaskuvllain ja de vel Sámi allaskuvllas. Skuvlabarggu lassin lea Ragnhild Ravna bargan Álbmotakademiijá-searvvis1, ja sus leamaš iešguđetlágán luohttámušdoaimmat báikkálaččat, Hålogalándda Álbmotakademiijás ja riikadásis. Son lea maiddái jođihan "Laksen"-nammasaš 4H-searvvi. Per Fokstad (1890–1973) lei oahpaheaddji ja skuvlajođiheaddji Deanus ja lei sámi skuvlla ovddimus ovddasteaddjiid gaskkas. 1920-logus juo buvttii ovdan iežas sámi skuvlaplána, mii dalle ii fidnen dađe eanet doarjaga. Son lei Finnmárkku sámi ráđi jođiheaddjin nu guhká go dát gávdnui (1953–1964). Mii buktit eanet čállosiid Per Fokstada gieđas ja su birra maŋŋelaš dán girjeráiddus.

«Válddát go konstitušuvnna Deanu njealjeoasát skuvllas 1959/60 tiibmolohku 1216 = Deanu skuvlastivra» [«Er De villig ta konstitusjon Tana firedelte skole 1959/60 timetall 1216 = Tana skolestyre»] Ná čuoččui virgáibidjantelegrámmas maid ožžon suoidnemánu 9. b. 1959. Mun válden virggi, ja dakka maŋŋá fidnejin telefonoktavuođa skuvlajođiheaddji Per Fokstadain. Jerren gos galgen orrut ja galgen go gokčasa váldit fárrui. Vástádus gullui: «Nils Olsena luhtte.» Oktavuohta boatkanii, lei nu fuones telefonoktavuohta davvi ja mátti gaskkas dalle. Muhto dakka maŋŋá bođii telegrámma skuvlajođiheaddjis dáiguin sániiguin: «Váldde gokčasa sihkkeliid boađe». Mun de vulgen, johten togain, hurtigruvttain, bussiin ja de loahpas vel droššain ja jovden Bonjákassii Deanus.

Mu láigolanja dáloeamit, Marit, mieđuštii mu Per Fokstada lusa. Doppe válddii olles bearaš váimmolaččat mu vuostá, ja dát lei okta dain fávdnámus ruovttuin maid galledin dán vuosttaš jagi Deanus. Borgemánu 31. beaivvi álggii skuvla measta golmma mánnosaš geasseluomu maŋŋá.

Makkár veahki fidnii de 19-jahkásaš gii lei aiddo geargan gymnásas, ja gii galggai oahpaheaddjin bargagoahtit? Ná, ii lean go vázzilit materiálalatnjii ohcat vuogas girjjiid 2. ja 3. luohkkái. Lihkus ledjen ieš vázzán álbmotskuvlla njealjeoasát skuvllas, ja girjjit ledje sullii seammá go dat maid mun ledjen čuvvon muhtun jagiid ovdal. Manne Per Fokstad ii čájehan munnje «1939' normálaplána» [Normalplanen for landsfolkeskolen. KUD 1939.], in dieđe. Moadde mánu golle ovdal go fuobmájin ahte dakkár plána gávdno.

Jáhkán Per Fokstad luhtii munnje ollásit barggu olis, bessen bargat hui iešheanalaččat. Son vikkai baicce mu jurddašanvuohkái váikkuhit. Son lei maŋimuš bargojagistis, devddii 68 dan čavčča, mun ledjen vuosttaš bargojagistan. Lean giitevaš go geavahii nu olu iežas áiggis mu báidnit, addit munnje miellaguottuid ja jurdagiid mat šadde dehálažžan sihke sámi servvodagas ja globála servvodagas maid. Máttanorgga studeanttat ja oahpaheaddjit sáhtte, ja sáhttet ain oahppat hui olu Finnmárkkuservvodagas go bohtet deike bargat. Fokstad jearadii mus, máŋgii jearai filosofalaš gažaldagaid, fidnii mu smiehttat earáláhkái. Dalle gádden ahte lei buorre boahtit oarje-Oslos, muhto gávnnahin dađe mielde ahte in lean olus maidege oahppan das mo áddehaddat iešguđet kultuvrraid gaskkas. Lihkus ledjen maid bajásšaddan ja vázzán olles álbmotskuvlla uhca gielddažis Buskerudas, ja doppe vásáhusat ledje hui ávkkálaččat dan gilážis gosa dál ledjen boahtán.

Jus vel dihten hui unnán sámi eallinvuogis, láhttemis ja jurddašanmálles ovdal, de ohppen olu das ovttasbarggus Per Fokstadain. Son lei stuorra oahpahanmeašttir, sus ledje rájehis searat máhtus ja áddejumis addit. Son nu háliidii ahte mii geat sajáiduvaimet Detnui galggaimet beassat goaivut sámekultuvrra rikkis gáldus. Skuvlabottuin govahalan su čuččodeamen Deanu skuvlla uhca oahpaheaddjilanjažis, áŋgirit logaldallamin sámi servvodaga birra, Deanu birra, stuorraservvodaga vearrivuođaid birra, morraša birra, go moraštii buot, mii lei láhppon. Ii goassege vuollánan das masa jáhkii. Danin háliidii geavahit mu ja eará nuoraid buot sámi seailluheami rahčamis. Lean giitevaš go bessen vásihit su jurdagiid ja oahppat dain. Sus ledje olu oahppásat, olbmot geat rahče sámi servvodaga seailluheami buorrin. Máŋgasa sis deiven su báikkis. Son hirbmasit beroštii čálliin, govvadáiddáriin, radiomielbargiin, na buohkain geat sáhtte sániid ja jurdagiid ovdanbuktit bargguideaset bokte. Son lávii čakčat golbma vahku virgeluomu váldit ja Osloi vuolgit. Doppe deaivvadii dehálaš olbmuiguin geaid oinnii vejolažžan váikkuhit. Muhto ii lean árpmolaš daiguin geaid gohčodii «toskhau»[jallasoaivvit]. Daiguin ii ábuhan, ja sii dávjá bohte vissis guovlluin min riikkas.

Gurut bealde: Per Fokstad Olgeš bealde: Govva lea váldon Per Fokstad vistti olggobealde 1960:s. Gurut bealde su bárdni Are Fokstad, Per Fokstad, su eamit Aslaug Fokstad, su nieida Unni Fokstad, Kirsti Foss, Karin Simonsen ja Sigrid Bertheussen. (Govva: Ragnhild Ravna)

Sus lei jáhkemeahttun alva vaikko lei viehka boaris. Dál eat dáidde gávdnatge oahpaheaddjiid geat leat 68 jagi. Son lei Deanu skuvlla skuvlajođiheaddjin, skuvllas ledje 70–80 oahppi, son oahpahii 25 6.–7.-luohkkálačča buot fágain earret duojis, ja hoidii vel skuvlagirjerádjosa. Galggašii jáhkkit ahte bottuin dárbbašivččii vuoiŋŋastit. Muhto dalle «sárdnidii» munnuide oahpaheaddjiide oahpaheaddjilanjas. Ja seamma buorre skuvlagirjerádjosa gal galgá guhká ohcat, jus oba gávdnoš ge. Doppe ledje olu buorit girjjit ollesolbmuid várás. Oahppit luoikkahedje áŋgirit, besse njealje girjji váldit báikái vahkkosaččat. Muhto girjjit eai lean gal ollásit bardojuvvon Dewey systema mielde. [Dewey systema = Fágagirjjálašvuođa klassifiserenvuogádat man amerihkalaš Melvil Dewey ovdánahtii 1873:s. Geavahuvvo eanáš Norgga girjerádjosiin ja máŋgga eará riikkás ge.] Sámi girjjálašvuohta ii báljo gávdnon 50-logus. Orun muitimin ahte vuosttaš sámegiel girji mii bođii skuvllaide lei Johan Turi girji Mui’talus sámiid birra 1965.

Easkka 1945 lei Per Fokstad sirdojuvvon Deanu skuvlii Bonjákasas, mii lei skuvlabiire gos ásse olu sápmelaččat. Ovdal soađi lei son Dážasullo skuvllas, gosa gulle olu suopmelaččat/kveanat. Su ovddeš oahppit muitalit ahte son lei hui oskkáldas eiseválddiid ektui, son ii geavahan sámegiela skuvllas maŋŋásoađiáigge, vaikko olu oahppit ledje ge sámegielagat. Muhto ii son gieldán sin sámásteames gaskaneaset ge. Muhto son geavahii báikkálaš sámi kultuvrra dain máŋggain gelddolaš muitalusain ja máidnasiin maid geavahii oahpahusas, geavahii maid luođi Vuoi dán Biehtár-Káre, ja váikkuhii garrasit dasa ahte oahppit dovde gullevašvuođa báikegoddái. «Állet vajáldahte giela ja ruovttobáikki!» lávii oahppiide rávvet. Go Margarethe Wiiga sámi áppes ilmmai 1951:s, de besse oahppit girjji oastit Per Fokstadas. Dalle fálai son sámegieloahpahusa soapmásiidda.

Su oahppit rámidit buorre dárogieloahpahusa maid lážii sidjiide. Dát guoskkai sihke giella-, girjjálašvuođa- ja čállinoahpaheapmái. Dárogiella ja matematihkka ledje dehálamos fágat su skuvllas. Go viiddásat besse eará skuvllaide, de fuomášuhttui man čeahpit dárogielas Fokstada oahppit ledje.

Son šattai bajás norgga našunhuksenáiggis, lei ieš 14 jagi 1905:s ja áŋgirit ovdanbuvttii Ivar Aasena jurdagiid ja diktema. Ivar Aasena lávlagat viššalit geavahuvvojedje skuvlavisttis, ja Fokstada dárogiel čállingiella lei hui radikála. In leat goassige oaidnán maidege maid son lea sámegillii čállán. Muhto čállit sámegiela son lea várra máhttán. Dan máhtte máŋga sámegielaga Deanus geat gulle su bulvii. Go sii vázze skuvlla, de ledje guovttegielat girjjit, main lei dárogielteaksta nuppi bealde, sámegielteaksta ges nuppi bealde. Ja «dalle logaimet sámegillii dieđusge», dajai Anna Biggi Bonjákasas, gii lei 1899:s riegádan. Fokstad ieš ii lean dáiddár, muhto oinnii čábbodaga ja olggosbuktima govain, tekstiilain, luđiin ja eará musihkas. Son válddii Savio-govaid skuvlii, maid oahppit galge de viggat reproduseret. Son áŋgirušai fidnet oahppiid hárjehallat smávva neaktinbihtáid, juovlabihtáid, ja basáraid doallat. Son geavahii viššalit skuvlaradioprográmmaid, eandalit prográmmaid mat muitaledje eará kultuvrraid birra. Su mielas lei dehálaš dohkkehit eará kultuvrraid ja álbmogiid. Dát fas galggai bohciidahttit iežas kultuvrra ja identitehta dohkkeheami ja rámi.

Dážasullo skuvla, gos Per Fokstad barggai oahpaheaddjin 1920-logus. Govvejuvvon 1918:s. (Govva: Bernt Thomassen / Ulf Jacobsena govvačoakkáldat)

Muhto ii lean eisege álki sutnje buot oahppiid ektui. Máŋga váhnema eai liikon Per Fokstada jurdagiidda sámevuođas ja su áŋgiruššamii sámivuođa ovddas. Dát fas dagahii ahte olu oahppit vuosttaldedje su, go dihte ahte báikkis dorjo sin, eai ge dárbbašan ballat vaikko rigerejedje skuvllas.

Vuosttaš skuvlabeaivi Bovccá skuvllas, su. borgemánu 25.b.1968. Mánát riegádan 1961:s. Gurutbealde čuožžumin Geir Johansen, Trond Solbakken, currežat Gunn ja Ina Olsen, Berit Opdahl, Rita Alise Johansen, Inger Lise Ramstad, Solfrid Kratteng, Torgunn Torheim ja Liv Simonsen, oahpaheaddji. Čeagŋut gurutbealde Kjell Grønnås, Asbjørn Kristoffersen, Mogens Bidstrup Andersen, Øyvind Ravna, Merethe Berg, Marit Ravna, Mona Stensgård, Solfrid Aslaksen ja Bjørg Sabbasen (Govva: Ragnhild Ravna)

Deanuservvodagas lei sámegiella máŋggaid logiid jagiid juo gillán dáruiduhttima geažil. Dáppe Vuolle Deanus ledje olu asáhusat geassán seammá guvlui: Soahteveahka, mánáidruoktu, ámmátlaččat, eanandoalloskuvla, Sámemiššuvdna.

Máŋggas leat munnje muitalan ahte eváhkko- ja báhtáreaddjivásáhus lea báidnán sin guođđit ja vajáldahttit sámegiela ja sámevuođa. Sii ledje vásihan dážavuođa, ledje jáhkihan ahte dát dat lei buoremus, ja dál bođii liiba mannat ollásit dážavuhtii. Maŋŋá áddet ahte eváhkko šattai guovttegeardásaš massimin sihke Deanu álbmogii ja olles Finnmárkku ja Davvi-Romssa álbmogii, geaidda duiskalaččaid billisteapmi guoskkai. Sii manahedje visttiid, ruovttuid, vistegálvvuid, govaid, ja manahedje vel sámi gullevašvuođa. Giella biddjui jođánit eret, dárogiella bođii sadjái. Iige Per Fokstad ieš hállan sámegiela mánáidisguin. Dát orru leamen viehka ártet go smiehttá dan ahte son juo 20-logus lei artihkaliiid čállán dán birra, «Samiske tanker og krav» (Sámi jurdagat ja gáibádusat) [Norsk Årbok, Bergen 1923]

1959 borgemánus lei «Lávdegoddi sámegažaldagaid guorahallamii»2 ovdanbuktán evttohusaidis. Per Fokstad lei leamaš fárus lávdegottis, mii nammaduvvui 1956 borgemánus. Dát bargu ferte leat dorjon su jáhku, ahte lei ain doaivva sihke gillii ja kultuvrii. Gal várra jálosmuvai sámegiela geavahit skuvlabarggus máŋimuš jagiid bargoeallimisttis. Muittán su čuččodeamen sámegielat oahppiid ovddas bottuin, garrasit ávžžuheamen: «Hála sámegiela!»

1961 manai Fokstad ealáhahkii. Mun álgen 2-jahkásaš oahpaheaddjiskuvlii Osloi, ledjen dalle náitalan Bonjákassii, ja ledjen plánen boahtit ruovttoluotta skuvlla maŋŋá. Lokten bures álbmogiin, lundduin ja kultuvrrain. Deanu skuvlii lei váttis fidnet 1. luohká-oahpaheaddji dan jagi. Dalle ii lean Fokstad váttis jearrat, son válddii vel ovtta bargojagi, muhto dán háve oahpaheaddjin.

Govva lea váldon 1960 giđa luohkás bajábealde Deanu skuvlla, Bonjákasas. Čáppa dálkin manai luohkká dohko niestti borrat. Gurutbealde Ole Sabbasen, Thorbjørn Skjåvik, Are Fokstad, Ragnhild Ravna (oahpaheaddji), Anna Dervola, Hjørdis Krogh, May Britt Lavre, Lisbeth Biti (duohken), Inger ?, Kirsti Nordgaard, Torill Bertheussen, Bjørn Biti. (Govva: Ragnhild Ravna)

1965 nammaduvvui vuosttaš kulturlávdegoddi Deanus. Per Fokstad válljejuvvui dasa, nu mo maiddái Anna Biggi, Karl Hjelvik ja Toralv Pedersen. Ieš válljejuvvojin jođiheaddjin. Deanu gielda lei dál sturron, lei oktiičaskon Buolbmát gielddain. Munnje lei movttiidahtti beassat dakkár mihtilmas olbmuiguin ovttasbargat, vaikko vel dovden ahte eat lean áibbas ovttaoaivilis kulturbarggus.

Per Fokstad oaččui eallit 11 jagi ealáhagas ovdalgo jámii 1973:s. Bonjákasas deaivvadeimmet su vádjoleamen geainnu alde. Son liikkui fitnat vázzimin moddii beaivái. Ja smiehtai váccedettiinis, sus ledje ain niegut, sávaldagat, doaivvut. Go bođii ođasdiehtu ahte Sámi Instituhtta galggai vuođđuduvvot, de logai: «Dál sáhtán jápmit.» Lei stuorra ulbmil ja oláhus su eallimis ja barggus. Buot dáid maŋimuš jagiid lei son čállimin girjji John Savio birra. Čállin lei noađđin su olggiide. Girjji ii goassege válbmen. Sus ledje artihkkalat, aviisačuohpastagat ja čállosat bargolanjas ja orrunlanjas, ii lean gal nu álki doaladit buot dáin ollislaš gova.

Son háliidii ja barggai buot dáid ovddas: bissováš sámi teáhter, sámi joatkkaskuvla, eatnigiella skuvllas, guhkit sámegiel sáddenáiggit radios. Obalohkái áŋgirušai das ahte buohkat mii geat ássat dáin guovlluin galgat beassat vásihit sámevuođa árvvu. «Lea nu čáppat», dajai ieš.

Badjelaš 30 jagi leat mannan su jápmima maŋŋá, ja jurddaš, mii leat vásihan olu das maid Fokstad niegadii. Máŋgii lean sávvan ahte son beasašii vásihit olu das masa son lei gilván siepmaniid. Dan botta go ain elii, de beasai su neabi mánná álggahit skuvlaáiggi Sieiddás sámegielain oahpahusgiellan (1959 skuvlalága mielde). Maŋŋá go jámii, 1975:s, bođii ođđa skuvlaláhka man § 40:s čuožžu: «Barn i samiske distrikt kan få samisk dersom foreldrene krever det.». [Mánát geat ásset sámi guovlluin sáhttet oažžut sámegielfálaldaga jus váhnemat dan gáibidit.] Mun de fuomášuhtten oahppiidasan ja sin váhnemiidda ahte sis lea dát riekti. Muhtumat háliidedje dakkáraš fálaldaga, ja sámegielfálaldat álggahuvvui ge Sieiddá skuvllas, gos dalle bargen. Muhto lei dušše okta tiibmu vahkkui, oahppit eai dáidde oahppat dađe eanet. váhnemin ozaime maid sámegieloahpahusa nuoramus mánnáseame, gii duođaid háliidii oahppat. Skuvla vuostálasttii garrasit bidjamis johtui dakkár oahpahusa, «mii dalle bilidivččii eŋgelasgieloahpahusa», čállojuvvui vástidanreivves. Muhto mánnáme fidnii gáržžiduvvon sámegielfálaldaga ovtta tiimmu vahkkui guvttiin eará oahppiin.

Dát vuosteháhku láhčit dili sámegieloahpahussii lea leamaš oidnosis moatti Deanuskuvllas. Dalle bilidivččii muhtun eará fága ovddas. Sii geat leat oahpahan sámegielas boares Deanu gielddas leat bargan oktonasas, iige leat leamaš geainnage ovttasbargat, ja dábálaččat leat uhcán áddejumi fidnen jođiheaddjiin. Lei mahkáš nu joavdelas, dat sámegiella.

Skuvlabusse lea leamaš oassin máŋgga oahppi árgaeallimis. Dás vurdet Deanu skuvlla oahppit busse. Govva lea váldon Bonjákasas su. borgemánu 25.b. 1968, vuosttaš beaivvi geasseluomu maŋŋá, ja Øyvind Ravna vuosttaš skuvllabeaivi. Danin beasai maiddái unnavieljaš, 3-jahkásaš Per Torleiv čuovvulit. Gurutbealde currežat Ole ja Per Sabbasen, Øyvind Ravna ja Per Torleiv Ravna. (Govva: Ragnhild Ravna)

Mannen ealáhahkii 2002:s. Lean beassan bargat Deanu gielddas hui gelddolaš ovdánahttinjagiid. Olu nuorat leat fidnen ruovttoluotta jápmán giela, ja eanet mánát go goassege ovdal vázzet sámi mánáidgárddis. Sámegiella lea šaddan «bivnnuhin». Deanu sámeskuvla lea sajáiduvvan ođđa visttiide ja dohko leat ollugat geat ohcet. Dárogielhálli váhnemiid mánát sáhttet fidnet ruovttoluotta masson giela. Giella lea buoremus reaidu kulturáddejumis ja gullevašvuođas. Muhto eanetlogugiella lea nanus. Olu eanet návccat ja árja dárbbašuvvo jus sámegiella duođaid galgá šaddat dárogielain dassálagaid Deanus.

Ovdáneapmi lea leamaš lossat máŋgasiidda, sihke sidjiide geat háliidivčče oaidnit sámekultuvrra ollásit jávkama, ja kultur- ja giellanannejeaddjiid njunnožiidda. Leat nu olu vuostálas searat Deanu-servvodagas. Juohke áidna sámi giela ja kultuvrra buorideapmi mielddisbuktá rahčama. Muhto go eatnašiin leat persovnnalaš oaivilat sámevuođas, lea maid hui gelddolaš orrut Deanus.

Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 2