Sámi skuvlahistorjá - Jearahallan Ávviris 06.03.2008
Ávvir: Issát Sámmol Heatta
Ođđa dieđut garra dáruiduhttimis
- Sámi skuvlahistorjá ii leat ollislaš ja riekta ovdalgo ohppiid ja dábálaš olbmuid vásáhusat lasihuvvojit dasa. Boares čállosiin ja dieđuin lean gávnnahan ahte dat historjá mii lea čállon sámi skuvllaid birra lea váilevaš. Dáruiduhttima birra leat ain olu dieđut máid áigut almmuhit Sámi skuvlahistorjjá girjjiin, dadjá girjjiid váldodoaimmaheaddji ja oahpaheaddji Svein Lund.
 | Sámi skuvlahistorjjá váldodoaimmaheaddji Svein Lund lea čohkken olu dieđuid mat devdet su girjehilduid.
- Muhto mii dárbbašit ain eanet dieđuid, dadjá son ja ávžžuha olbmuid čállit ja muitalit máid leat vásihan ja gullan sámi skuvlahistorjjás.(Govva: Issát Sámmol Heatta) |
Svein Lund burgá báberkássažiid oađđenlanjastis Guovdageainnu latnjadagas. Son rohtte boares reivviid ja čállosiid maid lea gávdnan diehtovuorkkáin miehtá Norgga. Erenoamáš miellagiddevaš diehtovuorká lea ovddeš Finnefondet arkiiva. Doppe lea son gávdnan dárkilis dieđuid mat čájehit man garas dáruiduhttinpolitihkka lei.
-Ja dat leat doallevaš dieđut, go oahpaheaddjit ferteje daid sáddet eiseválddiide ovdalgo ožžo dan bálkálasáhusa mii máksui sidjiide geat nagodedje dáruiduhttit sámi mánáid, čilge son.
Bálkáhuvvojedje dáruiduhttit
Norgga riikaeiseváldiid mihttomearrin lei dáruiduhttit sámi álbmoga. Dehálaš das lei skuvla. Dalle ásahuvvui sierra foanda dan váste, Finnefondet. Stuoradiggi juolludii juohke jagi ruđa mas lei ulbmilin nannet sámiid dárogielmáhtu. Oahpaheddjiide addui bálkálasáhus dađi mielde go máhtte dáruiduhttit sámi mánáid. Juohke oahpaheaddji fertii ieš ohcat bálkálasahusa juohke jagi, galggai sáddet čilgehusa eiseváldiide mot son lea bargan. Galle sámi oahppi dehe kveana oahppi sus leat leamaš? Mot lei sin ovdáneapmi dárogielas? Máŋga oahpaheaddji leat geahččalan ávžžuhit váhnemiidda ahte sii galget dárostit mánáideasetguin. Ollu olbmot eai leat oba atnán ge dan bággehallamin. -Vuoras olbmot leat dál čilgen munnje ahte sii leat ieža dan válljen, vai mánáide lea buoremus, muitala Svein Lund.
Eanet sámegiella go doivon
Dološ reivviin ja dokumeanttain boahtá ovdan ahte riddoguovlluin ledje vel eanet sámegielagat go dássážii leat diehtán. Ovdamearkan dasa lea Sállan ja Sievju. Čuođi jagi dassái ledje muhtun oahpaheaddjis golbma skuvlabire, guokte Sállanis ja okta Sievjjus. Dan golmma bires ledje dušše sámegielat oahppit. Dieđut gávnojit dan ovddeš dáruiduhttinfoandda arkiivvain. -Ja dat leat doallevaš dieđut. Sihke báhppa ja proavas galggaiga iskat dieđuid ja doarjut ohcamiid ovdal go dat sáddejuvvojedje stiftsdireksjonen:ii, muitala Svein Lund. Maŋŋil sáhtte omd. báhpat fuomášit ahte dáruiduhttin ii lean lihkostuvvan nu bures go lei ulbmil.
Vuosttaldan dáruiduhttima
-Mii bat dán áigge olbmuide lea ávkin lohkat dákkár doložiid?
-Sáhttá dieđosge jearrat, mii ávkin dovdat historjjá obanassiige? Jos historjá ii livčče dehálaš, manne de dáčča eiseválddit leat nu viššálit čiegadan dan historjjá, ja boastut čilget dan mii lea dáhpáhuvvan? Go dál barggan Ákŋoluovttas sámegiela oahpaheaddjin, mu ohppiide lea dehálaš ahte sii dovdet iežaset historjjá; sii eai leat vuosttažat geat doppe leat sámástan dien guovllus, dadjá Svein Lund. Sivvan dasa go dál sis lea sámegiella nubbin giellan, ii ge vuosttaš giellan, lea politihkka mii lea leamaš sin váhnemiid ja máttarváhnemiid guovdu. Lea buorre sidjiide diehtit geat dál leat válljen oahppat sámegiela ahte sin báikkis leat leamaš sámegielat mánát ovdal, ja ahte olbmot geahččaledje vuosttaldit dáruiduhttima.
Ohppet ovddeš birgenlági birra
Nubbe eará mii hirpmástuhttá, lea man geafit olbmot, ja suohkanat, ledje dalle. Ovdamearkan lea Davvesiiddas. Doppe 4 sámegiel oahppis lei dušše okta lohkangirji. Sii fertejedje girjji lohkat vurrolaga, vácci doalvut dan earáide go leat geargan. Skuvllas eai lean čállingirjjit. Nubbe eará mii boahtá ovdan sámi skuvlahistorjjá diehtogálduin, lea birgenláhki obbalaččat. Guovdageainnus leat váhnemat čállán reivve skuvlaeiseváldiide ahte sii eai sáhte sáddet mánáideaset skuvlii go sis eai leat biktasat doarvái. Dasa maiddái gávdnojit čálalaš duođaštusat, rehkegat, vihteregat jnv ahte olbmot leat ožžon ruhtaveahki goaruhit mánáide gávttiid. Skuvlii eai sáhttán sáddet mánáideaset dáččabiktasiiguin, go buohkat oidnet de ahte diet leat oaččohasbiktasat. -Dálá nuoraide lea maiddái buorre lohkat ahte sin váhnemiin ii lean elrávdnji, ii čáhci viesus, ahte skuvllas lei gussá jnv. oaivvilda Svein Lund, muhto son deattuha ahte sámi skuvlahistorjá ii leat dušše erenoamáš sámi áššit. Das oaidná mot eallin lei obanassiige dan áigge.
Dárbbašit ain dieđuid
Sámi skuvlahistorjjá ráiddus leat juo čállon guokte girjji, Sámi skuvlahistorjá 1 og Sámi skuvlahistorjá 2. Doaimmaheaddjit barget dál 3.girjjiin, muhto ii leat diehtu goas dat ollašuvaš. Jos prošektii ii biddjo doarvái ruhta, ferte dat maŋiduvvot. Ja doaimmaheaddjit dárbbašit ain dieđuid. –Ii oktage diehtu leat badjelmearálaš, dadjá váldodoaimmaheaddji Svein Lund.
Sámi skuvlahistorjjá girjjiin galget dábálaš olbmuid dábálaš muitalusat. -Ii oktage galgga jurddašit ahte sus ii leat muitaleamoš. Buot dieđut oktiibuot dahket sámi skuvlahistorjjá ollislaš gova, deattuha váldodoaimmaheaddji. Unnit dieđut, dat máid olbmot leat vásihan, govat jnv leat ávkkálaččat. Guovdageainnus sii gal leat gávdnan govaid, muhto eará guovlluin lea leamaš váddáseabbu. Lea váttis gávdnat govaid mat leat govvejuvvon skuvllaid ja internáhtaid siskkobealde. Svein Lund ávžžuha áinnas olbmuid luoikat sidjiide luohkkágovaid - ja oahpaheaddjiid govaid. Son ii sáhte gal lohpidit ahte buohkaid dieđut ja čállosat šaddet mielde girjái, muhto dat leat goitge ávkkálaččat duogášdiehtun.
Girjás bargu
Sámi skuvlahistorjjá čállin lea girjás bargu. Ferte muitit iešguđet báikkiiid ja guovlluid iešguđetlágán diliid. Sámi skuvlahistorjjá ii sáhte čállit oanehaččat ja álkit. Internáhta eallin maiddái gullá dasa, ja muhtin oasit das leat oalle bures dokumenterejuvvon. -Muhto das lea jearaldat: geat leat muitalan? Girjji Finnmárkku internáhtaid birra (“Internatliv i Finnmark”), lea čállán ovddeš skuvladirektora Lydolf Lind Meløy. Son ii leat jearran ohppiin, girji lea čállon dušše su perspektiivvas. Dat lea mávssolaš girji, muhto ovttabealát, čilge Svein Lund. Moatte háve sámi skuvlahistorjjá barggus lea son gávdnan oahpaheaddji muitalusa ja čájehan dan ovddeš ohppiide. Oahppit dadje: -Ii leat nie! Mii dovddaimet ja jurddašeimmet áibbas eáráláhkái.
Bálddastahttit dieđuid
Moatte háve Sámi skuvlahistorjjá 2. ja 3.girjjis leat doaimmaheaddjit hábmen girjji ná: álggos bidjan oahpaheaddji muitalusa, ja de ohppiid veršuvnna dasa maŋŋái. Šaddá kontrásta, ja lohkki beassá ieš bálddastahttit dieđuid. -Mii áigut buot perspektiivvaid ja oainnuid, mis ii leat sensura. Dehálaš oassi lea maiddái diktit dáruiduhttiid muitalit manne sii barge nu go barge. Manne leat sii rahčan dáruiduhttima ovddas? Skuvlahistorjjás leat dieđosge olluhat ožžon rámi bargguset ovddas, muhto čájehuvvo ahte sii ledje mielde dáruiduhttimis. Ferte jearrat dihtet go dálá olbmot man garas ja agressiivvalaš dat dáruiduhttinpolitihkka lei.
Girjji fáddá ii vel gárvvis
Sámi Skuvlahistorjjá boahtte girjái leat čoggon juo olu dieđut ja čállosat, muhto dan sierrafáddá ii leat vel mearriduvvon. Girjji fáddá mearriduvvo olu dan mielde gos sii ožžut dieđuid, geain ožžot dieđuid, geat sáhttet muitalit jnv. Svein Lund lohká čállán reivviid olu olbmuide, ja čállá ain eanebuidda dađi mielde go gullá sin birra. Son čohkke manusiid ja sádde daid doaimmahusjovkui, ja de sii árvvoštallet daid. Juohke girjji lágidettiin sii dollet moadde čoahkkima mat bistet moadde beaivve. Ja sii gulahallet e-poasttain measta juohke vahkku. Dat dieđut máid dál áinnas hálidivčče leat máid dálá ádját ja áhkut leat gullan sin váhnemiin ja ádjáin ja áhkuin, dat leat vátnát.
Fuomášii váilevašvuođaid
Svein Lund lea čállán pedagogihka váldofága sámi oahpahusa birra, ja son lea guorahallan ja čállán sámi skuvlahistorjjá girjjiin “Sámi skuvla vai “Norsk standard” ”. -Dalle go čállen dan girjji oidnen ahte skuvllaid historjjás váillui ohppiid ja oahpaheddjiid perspektiiva. Sii geat leat čállán historjjá, leat beassan čállit aivve iežaset ipmárdusa ja stáhta njuolggadusaid mielde. Ii boahtán ovdan dat máid olbmot ieža ledje vásihan ja mot skuvla lea váikkuhan sin eallimii. Svein Lund lea gávdnan oalle fasttes ovdamearkkaid das mot eiseváldit árvvoštalle sámi skuvlamánáid máhtolašvuođa. Lágešvuonas čálii suohkanbáhppa 1904s ná skuvladirektorii go galggai čilget manne sámi mánát eai ovdánan buorebut dárogielas. (journalista jorgalan dárogielas):”Sivvan go sii eai oahpa, lea earret eretjávkama dát: náli bázahallan, heajos kultuvrralaš vuođđu, heajos oahppoláhját ja dasa lassin rumašlaš ja vuoiŋŋalaš goarráneapmi.”
Ávžžuha nuoraid čállit ja muitalit
Dálá áigi lea maiddái oassin sámi skuvlahistorjjás. - Livččii hui buorre jos dálá joaŧkkaskuvlla oahppit omd. čálášedje mot sii leat vásihan vuođđoskuvlla ja joaŧkkaskuvlla. Mii leat dássážii vuoruhan boares olbmuid muitalusaid, dan bále go dat leat. Muhto dál lea áigi čálligoahtit nuoraid áššiid, go sidjiide leat eará áššit dehálaččat. Sii eai leat ieža dárbbašan rahčat sámegiela oažžut skuvllas jnv. Dálá nuorat ja oahpaheaddjit ja váhnemat soitet oaidnit dálá skuvlla áibbas earáláhkái. Mot doibmet omd. dálá oahpponeavvut skuvllas? Diehtit ahte sámi oahpponeavvut leat vátnásat, muhto mot leat dat oahpponeavvut doaibman maid sii leat ožžon? Mot leat oahppit daid vásihan? Nuoraide maiddái dajan: allet fal jurddaš ahte din vásáhusat eai leat dehálaččat! Nuorat dieđosge sáhtáše maiddái čállit doložiid. Davvi Girji lea áigá almmuhan čállingilvvu nuoraide. Dasa leat boahtán unnán čállosat, áigemearri lea njukčamánus 2008. Lea buorre vuoitinvejolašvuohta. Dasa sáhtáše jearahallat vuoras fulkkiid váhnemiid, ádjáid ja áhkuid skuvlahistorjjá, dan máid dat leat vásihan ja gullan sin ovddeš buolvvaid skuvlavásáhusain.
Ii buot dušše seavdnjat
Svein Lund lohká iežas maiddái oahppan olu dieđuid čohkkedettiin. Deháleamos das lea várra mearraguovlluid sámi historjá. -Muhto lean maiddái oahppan ahte vaikko lea leamaš garra dáruiduhttin, de nuppi bealis lea leamaš maiddái skuvllain muhtun muddui sámi sisdoallu. Dat boahtá ovdan ea ea 2.girjjis. Stáhta ruoktofitnuskuvllas Guovdageainnus lei sámegiella muhtun muddui oahpahusgiellan ja maiddái eksámenfágan 1950-logus. -Dan skuvlla dálá skuvlla oahpaheaddjit ja oahppit eai dovdda iežaset ásahusa historjjá. Skuvlla sámáiduhttin ii leat ođđa jurdda, nu lei juo badjel 30 jagi dassái. Muhto lea leamaš unnán kontinuitehta, sii leat molson oahpaheddjiid. Skuvllas ii ge leat doaibman sámi muitalanvierru, muitalit buolvvas bulvii. Jos skuvllas livčče čuvvon dan muitalanvieru, de livčče olu dieđut eallime, oaivvilda Svein Lund.
Sámi skuvlahistorjá 2 - árvvoštallamat ja váldahallamat
Sámi skuvlahistorjá 2 - álgosiidui