Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 5. Davvi Girji 2011.

Ellen Marita H. Sara:

Áhku skuvlafearánat

Ellen Marita Sara konfirmántan
(Gova luoikan Ellen Marita Sara)

Ellen Marita H. Sara lea riegádan 1991:s ja čálii dán bihtá go lei Guovdageainnu nuoraidskuvlla oahppi. Son čálii dán muitalusa go Davvi Girji 2006:s almmuhii čállingilvvu nuoraide, ja vuittii nuppi bálkkašumi dainna. Nuoraidskuvlla maŋŋá son lea vázzán oppalašfága suorggi Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvllas Guovdageainnus ja leamaš jagi militearas, gos son lea váldán befalskuvlla Porsáŋggus. Dál (2011) son bargá seršántan Mátta-Várjjaga garnisonas.

Ellen Marita muitala iežas áhku, Karen Anna Bongo, skuvllafearániid birra. Karen Anna Bongo, gii maiddái lei dovddus buddestatnamain «Madame Bongo», jámii 2009:s.

Karen Anna Bongo, Čuonovuohppi, 2004
(Govva: Trym Ivar Bergsmo)

Mu áhku birra

Mu áhkku, Karen Anna Bongo, riegádii 1925:s, Čuonovuohpis, Guovdageainnus. Son váccii skuvlla čieža jagi, 1933–1940, álggii go lei gávcci jahkásaš. Skuvla lei Boaronjárggas, Guovdageainnus. Dalle vázze skuvlla golbma mánu jagis, ođđajagimánus njukčamánu lohppii. cSu bearaš ledje boazodoallit, ja maŋŋil barge sii maid omiiguin. Maŋŋil vuođđoskuvlla lei son biigán olbmuid luhtte, ja veahkehii ruovttus. Sus lea goahkka-oahppu. Dál sus lea duottarstohpu Čuonovuohpis, Guovdageainnus.

Dás mun áiggun muitalit movt lei dalle skuvllas go áhku lei mánná. Son lea ieš muitalan munnje dieđuid ja fearániid iežas skuvlavázzimis.

Áhkku muitala skuvlla birra

Vuosttaš skuvlabeaivvi lei áhku áhčči gii čuovui su skuvlii. Áhkkui lei issoras váivi báhcit dohko, son čierui go áhčči vulggii. Ii oktage su oappáin ja vieljain lean skuvllas dalle, son lei áibbas akto doppe.

Son ii lean goassege leamašan internáhtas, buot lei nu amas. «Mun ballen veahá dain stuorit mánáin, sii ledje mu mielas nu stuorrát ja rigerejedje nu ollu», muitala áhkku. Juohke háve go áhkku galggai boradanlatnjii gealláris, de váccii son hui ravddas, seaidneguora, vai stuorit mánát eai galgan su njeaiga viehkat.

Vuosttaš jagi son ii máhttán dárogiela. «Mun lohken, čállen ja lávlon dárogillii, muhto in ipmirdan gal man birra», dadjá áhkku. Oahpaheaddjit ledje sihke dárogielagat ja sámegielagat. Rivgut maid hupme veaháš sámegiela, de mánát gulahalle gal singuin maid.

Internáhtas orro máŋggas ovtta lanjas, ja jus muhtumis lei oabbá dahje viellja maid skuvllas, de soai ođiiga ovtta seaŋggas vai lei lieggasit. Áhkus ii lean oktage eará, son gal ođii akto. Sis ii lean earágo rátnu man vuolde ođđe, lei hui čoaskkis. Sii láveje šaddat eahkes gámadit goikegápmagiid vai galge ija bivvat. Omman mii lei juohke lanjas ii liggen nu bures, ja dolla gal játtai ija mielde.

Juohke beaivvi šadde sii gaccastit guollevuoja. Dálueamit bággii sin dan dahkat. Guollevuodja lávii hui guhká orrut muorragáris, ja loahpas dat hávrrui. Muhto sii šadde liikká gaccastit dan, vaikko man bahča de livččii. Muhtumat láveje vuovssadit dainna.

Maŋŋil skuvlaáigge ledje sis buohkain barggut internáhtas. Nieiddažat njuvde láibevajahasaid ja basse lihtiid. Bártnažat fas luddo ja gudde muoraid.

Gaskabeaivin ledje vaikko makkár mearraguolit ja hui dávjá lei gusabiergu. Bohccobiergu ja jávreguolli ii lean goassege, ja mánát dieđusge váillahe dan, sii han ledje hárjánan ruovttus borrat dan.

Eahkedis, ovdal eahketbiepmu, sii barge leavssuid. Dalle ii lean sámegiella fágan, eaige lean sámegielat girjjit earágo biibbalhistorjá ja katekismus. Matematihkka iige lean fágan, muhto sii rehkenaste gal oanehis bihtáid.

Áhkku ii vázzán skuvlla ollásit čieža jagi. Go soahti bođii, šadde sii olggos skuvlavisttis, go soalddáhat galge doppe orrut.

Movt lei dalle vázzit skuvlla

«Mu mielas gal lei mis buorre dilli internáhtas, ja skuvllas maiddái. Ollusat lohket ahte dan áigge lei nu heittot vázzit skuvlla ja orrut internáhtas, muhto mu mielas ii lean gal nu», dadjá áhkku. Son lei hárjánan orrut goađis, ja sis ii lean álo nu buorre dilli ja biebmu. Nu ahte su mielas gal lei buorre orrut viesus, oađđit seaŋggas ja oažžut buori biepmu máŋgga geardde beaivái. Internáhtta ii lean goit dan dáfus vearrát go ruovttus, dušše dat ahte eadni ja áhčči eaba lean doppe.

Guovdageainnu stáhtainternáhtta, 1935-40
(Govva: Elisabeth Meyer / Finnmárkku fylkkabibliotehka. Gáldu: Muitalusat ja dáhpáhusat Guovdageainnus 8)

Muhtun skuvlafearánat

Áhkku muitala: «Mun muittán oktii go lunttat ledje muoraid luoddume ja guoddime lanjaide. Juohke lanjas lei oainnat muorraomman, ja lunttat gudde muoraid dohko.

De lei okta gean namma lei Issát, son váccii ja guottašii muoraid hui njozet. De dajai oahpaheaddji: «Isak, du er så sein.» De álggii Issat issorasat viehkat muoraiguin. «Men Isak, du er jo snar,» dajai oahpaheaddji de.

Oktii lei «husmora» oastán luopmániid muhtun sápmelaččain. Son lei bidjan daid stuora fárpalii. Fárppal báinnii luopmániid, ja go mii de daid boraimet, de ledje hui bahčat. De gal vuovssadedje ollusat, mun maid. Dan rájes gal lean measta ballán luopmániin».

Mu oaivilat

Mun in jáhke mun livččen birgen eatni ja áhči haga nie guhká, nie nuorran. Eadni ja áhčči leaba nu dehálaččat juohke máná eallimis, ja mun in jáhke dat lei buorre mánáide orrut eret sudnos. Ruovttus oahppá ja vásiha maid nu olu eanet go skuvllas, dakkár diŋggaid maid skuvllas ii oahpa, ja maid dárbbaša eallimis.

Dál ipmirdan buorebut manne vuorrasat olbmot leat nu garrasat bargat, ja manne sis lea nu garra miella. Sii eai leat eallán dakkár álkes eallima go mii, muhto leat baicce ferten bajásšaddat váhnemiid ja bearraša dorvvu haga. Skuvlaáiggis leat buohkat bearrašis dehálaččat, ja ferte leamašan oba lossat bargat ja čađahit skuvlla sin haga.

Eará artihkkalat Sámi skuvlahistorjá 5-girjjis