På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 Davvi Girji 2010.

Hans Vogt:

Norgga giellapolitihkka sápmelaččaid ja láddelaččaid guovdu

Sámás: Issát Sámmol Heatta

Hans Vogt, 1967 (Gova luoikan Universitetet i Oslo)

Sođiid gaskka serve buot Norgga politihkalaš bellodagat jaskadit dehe jitnosit dáruiduhttinpolitihka váldoosiide. Goitge soames olbmot bargiidlihkadusas vuosttaldedje dan politihkkii prinsihpalaččat. Okta sis lei Hans Vogt. Son lei Mot Dag miellahttu. Dat lei sosialisttalaš organisašuvdna mii doaimmai 1921–1936, ovtta gaskka searválaga Bargiidbellodagain, ja ovtta gaska Norgga kommunisttalaš bellodagain. Eanas dan organisašuvnna miellahtut ledje akademihkkárat ja sii almmuhedje áigečállaga mas lei seamma namma go searvvis. Hans Kamstrup Vogt (1903–86) lei bajásšaddan Fredrikstad gávpogis, ja son logai gielaid Oslo universitehtas ja moatti olgoriikka universitehtas. Son dutkkai ollu gielaid miehtá máilmmi, ee. georgialaš giela, armenalaš giela ja eará kaukasalaš gielaid, ja maiddái moanaid eamiálbmotgielaid USA:s. Eanas áiggi eallimisttis gulai son Oslo universitehtii, gos son ovtta gaskka lei rektorin. Vogt jođihii Vogt-lávdegotti, mii almmuhii evttohusaidis Norgga giellapolitihkkii 1966:s. 1932:s almmuhii Vogt Fram-lágádusas girjji mas lei namman Målstrid og klassekamp (Giellanággu ja seahtoriidu). Mii deaddilit dás ođđasit dan girjjis ovtta kapihttala, man namma lei Norsk målpolitikk andsynes lappar og kvænar (Norgga giellapolitihkka sápmelaččaid ja láddelaččaid guovdu). Dán čállosis son hui garrasit falleha dáruiduhttinpolitihka, juoga mii dalle dáhpáhuvai hárve. Vogta čálus dustejuvvui ge oalle mihá garrasit. Mii deaddilit Vogta artihkkala maŋŋá Girkodepartemeantta telegrámma dán ášši birra Finnmárkku skuvladirektevrii, ja dasto skuvladirektevrra vástádusa.

Målstrid og klassekamp-girjji ovdasiidu.

Dakkár demokráhtalaš servodagas go norgalaččaid servodagas fasttášit buohkat erenoamážit stuorámus stáhtaválddiid go dulbmet unnitloguid gielaid iežaset riikka rájiid siskkobealde. Eat mii goitge dárbbaš mannat iežamet riikka rájiid olggobeallái ohcat dakkár unnitloguid váttisvuođaid. Min iežamet riikkas leat Finnmárkkus sápmelaččat ja láddelaččat[1], guokte erenoamáš olmmošnáli, mat olmmošlogu ektui leat stuorábut go omd. báskárat Frankriikas ja georgialaččat Sovjetlihtus. Dat guokte álbmoga eaba motge leat sogalaččat. Sámegiella lea suomagiela fuolki, vaikko leaba gal oba mihá guhkkálaga. Dasa lea biddjon čilgehussan ahte sápmelaččat leat váldán alcceseaset suomagiela nu áigá ahte mis ii leat historjjálaš diehtu dan birra.

Finnmárkku nálleseaguhusa geažil ii leat vejolaš diehtit áibbas vissásit sápmelaččaid ja láddelaččaid olmmošlogu. Lávejit dadjat 20–30 000 sápmelačča ja 8–10 000 láddelačča. Giela dáfus gal gávdnojit sihkkaris dieđut, go dan birra jerrui 1920 olmmošlohkamis. Dalle hupme 16451 olbmo sámegiela ja 4657 olbmo láttegiela (oktiibuot 21108). Ovddeš áiggiid orro sápmelaččat maiddái lullelis go dán áigge. Norgga bahkken Davvi-Norgii lea dađistaga duvdán daid kultuvrralaččat fámoheabbo sápmelaččaid eret. Dáččat leat bággehan sápmelaččaid eret dain guovlluin gos sii ovdal orro iehčaneaset. Dáččaid ássan lea buot báikkiin daguhan hehttehusaid boazodollui, dan ealáhussii maid sápmelaččat máhttet erenoamáš bures. Ovdal lávejedje sápmelaččat beassat johtit rittuide nu go hálidedje, muhto dál leat dat geainnut eanas giddejuvvon. Sápmelaččat leat vuoittahallan buot dain áššiin main geahččaledje bealuštit dološ rivttiideaset. Dávjá leat sii vel šaddan máksit stuora sáhkuid. Dat lea daguhan ahte dál ellet dušše 7 % sápmelaččain boazodoaluin. Dat earát leat ferten heaitit dan dološ ealáhusasteaset ja birgehallet vátnásis eanadoallin ja guollebivdin mearrarittuin ja johkagáttiin.

Eat mii áiggo dás guorahallat dan iešalddis oalle váivves dilálašvuođa, baicca geahčadit veahá dan kultur- ja giellapolitihka maid dáččat leat doaimmahan doppe davvin.

Easka gávccinuppelogat čuohtejagi álggahuvvui veahá čuvgehusbargu sápmelaččaid gaskkas. Girkui dat galgá gudnin go leat álggahan dan barggu. Diehttelasat álggahuvvui dat bargu eanet beastima dihte go sámegielberoštusa dihte. Thomas von Westen, «Finnmárkku apostal», ollašuhtii 1717:s sámi seminára Troandimii. Dan ulbmilin lei oahpahit báhpaid bargat miššovdnabarggu sápmelaččaid searvvis. Vuosttaš sámegielgirji mii prentejuvvui Norggas lei katekismus, 1728:s. Seminára bisttii gitta 1774 [2] rádjái, gaskkalduvai dušše moatti geardde. Go dat heaittihuvvui gonagasa gohčusčállosiin 1774:s, de álge nu maiddái mieleavttus duolbmut sámegiela. Dan dilis evttoheigga ge ámtamánne guovttos proavásiin Garmanniin ahte sápmelaččat eai galgan beassat náitalit jos eai máhttán dárogiela.

Go oktavuohta Dánmárkkuin heaittihuvvui, de gaskkalduvai dát garra politihkka. Ja maiddái dan háve muhtun báhppa, namalassii stuoradiggeáirras, bajidii sápmelaččaid áššiid. 1821:s son evttohii ásahit seminára sámegieloahpaheddjiide. Ná son celkkii dan ovddeš dáruiduhttinpolitihka dáfus: «Buot bahámus váikkuhusat, nu go diehtemeahttunvuohta ja oskku billahuvvan lea čájehan ahte dakkár bargovuohki ii sáhte leat riekta, ja ahte ii ábut viggat duvdit eret ja jávkadit giela man olbmot leat ožžon dego eatni čižžemielkki, dakkár giela man sin máttut leat atnán bassin ja man vel sápmelaččat eai ge gáro guođđit». [3]

Nu go Deinboll evttohii, de ásahuvvui dakkár seminára 1828:s [4]. Vaikko proavás [5] Stockfleth lei garrasit bargan vai sámegiella bisošii girkus ja skuvllas, de heaittihedje goitge 1850:s juo dan miehttemielalaš politihka mii lei addán buriid bohtosiid. 1880:s mearriduvvui dárogiella oahpahusgiellan ja 1902 rájes lei dat politihkka nu čavgat ahte dan bahábu ii leat álki gávdnat. Dáruiduhttinvierru lea vuoitán, dakkár vierru mas ii leat eará boahtu go mieleavttus duššadit sámegiela ja láttegiela.

Stockfleth lei garrasit bargan vai sámegiella bisošii girkus ja skuvllas, de heaittihedje goitge 1850:s juo dan miehttemielalaš politihka mii lei addán buriid bohtosiid. 1880:s mearriduvvui dárogiella oahpahusgiellan ja 1902 rájes lei dat politihkka nu čavgat ahte dan bahábu ii leat álki gávdnat. Dáruiduhttinvierru lea vuoitán, dakkár vierru mas ii leat eará boahtu go mieleavttus duššadit sámegiela ja láttegiela.

1862 oahpahusbagadusa mielde galggai dárogiella oahpahusgiellan dain skuvlabiriin gos eanas mánát ipmirdedje dárogiela, ja sámegiella doppe ges gos eanas mánát ipmirdedje dan. Maiddái dain ge guovlluin galge bargat dan badjelii ahte dárogiella boađášii sámegiela (dehe láttegiela) sadjái. 1880 bagadusa mielde galggai buot báikkiin dárogiella oahpahusgiellan dáru, sámi ja látti mánáide, ipmirdežže dal mánát dárogiela dehe eai. Dušše ovtta dilis sáhttá gáidat dan mearrádusas. Doppe gos eanas mánát ipmirdit dušše sámegiela, doppe sáhttá atnit sámegiela oahpahusgiellan risttalašvuođa oahpahusas. Ollu báikkiin Unjárggas, Buolbmágis ja Deanus dovddahedje sápmelaččat vuostehágu, muhto dat ii vuhtiiváldojuvvon. Romssa bismagotti skuvladirektevra Killengreen čállá ná maŋŋel go lei leamaš bearráigeahččanmátkkistis Finnmárkkus 1880:s: «Sápmelaččat dábálaččat njulgestaga vuosttaldit dárogiela oahpahusgiellan ja skuvlla dáruiduhttinbarggu[...] vuosttaldeamis leat guokte beali, ovtta dáfus sii ballet dáččaid jávkadit sin giela, ja nuppe dáfus oaivvildit sii ahte risttalaš oskku duohtavuođa oahpahus billahuvvá jos váldá dárogiela oahpahusgiellan. Vuosttaldeamis lea oskkolaš hápmi. Gullostallet maiddái dakkár cealkagat go ahte sápmelaččat leat dáid guovlluid ovddemus ássit ja sis leat riekti bisuhit gielaset girko- ja oahpahusgiellan.»

Departemeantta ođđaseamos bagadus, cuoŋománu 18. b. 1898 doalaha ja nanne dan politihka. Sámegiella ja láttegiella galgá sin iežaset guovlluin nai adnot dušše veahkkegiellan de go lea áibbas dárbbašlaš. Dát njuolggadus lea gal dego dušši njuolggadus danne go eai galle oahpaheaddji doppe máhte sámegiela. Stuoradiggi mearridii 1904:s heaittihit Romssa oahpaheaddjiskuvlla nuvttásajiid main lei geatnegasvuohta oahppat sámegiela dehe láttegiela. Nu gieskat go 1917:s máhtte vel guokte goalmmádasa oahpaheddjiin veahá sámegiela, áinnas boarrásepmosat, muhto nissonoahpaheaddjit gal hui hárve. Dan rájes lea dilli ain hedjonan. Čállinoahpahusas adnojit dál dušše dárogielčállosat. Rehketfágas ohppet mánát dušše dárogiel tabealla-namahusaid. Oahpaheaddjit leat gohčohallan dušše dárostit mánáiguin vel de nai go ii leat oahpahus. Ođđajagimánu 1. b. 1902 rájes nogai diggedulkabálvalus. Dat lei ásahuvvon dánskkaáigge juo. Dán rájes šaddet diggebealit ieža bálkáhit dulkkaid. Fasttimus ovdamearkan dain vugiin maid ásahedje njulgestaga sámegiela duolbmuma váste, lea dat njuolggadusat maid mearridedje Finnmárkku stáhtaoamastan eatnama vuovdimii dehe láiguheapmái. Dain njuolggadusaid daddjo ahte «vuovdimiin galgá ovddidit guovllu gilvima ja dan ávkkástallama dihte dakkár dohkálaš álbmoga ássama mii máhttá hupmat, čállit ja lohkat dárogiela, ja mii geavaha dan beaivválaččat». Čielgaseappot ii sáhte cealkit ulbmiliiddis, ii dušše dárogiela ovddideami dáfus, muhto maiddái birgenlági dáfus ráŋggáštit sin ovttastaladettiin eamidiineaset ja mánáidisguin geavahit sin máttuid giela, sámegiela.

Eanas mánát eai máhte sáni ge dárogiela go álget skuvlii, muhto oahpahusas adno eanas aivve dárogiella. Unnitlohku ipmirda veaháš dan giela, ja hui moattis birgejit dan gillii. Dábálaččat mánát ohppet máŋga jagi skuvlavázzimis gal lohkat dárogielčállosa hui bures ja cealkit bajiloaivvi leavssuid hui njuovžilit ipmirkeahttá leavssu sisdoalu. Nuppe dáfus sii eai máhte čállit reivve sámegillii váhnemiiddaset. Sii ádjánit hirbmadit go galget lohkat sámegiela. Gal diekkár oahpahusvugiid váikkuhusaid lea álki árvidit. Oahpaheaddjit muitalit mánáid boahtit skuvlii stuora oahppanmielain, muhto fargga mánát eai šat beroš oahpahusas eai ge luohte šat oahpaheaddjái go dat hoahká dakkár ártegis sániid maid sii eai ipmir. Dát daguha ahte mánát njulgestaga gáiggadit ja billahuvvet eallinahkái. Muhtun oahpaheaddji gii ieš ii ipmirdan sáni ge dárogiela go álggii skuvlii, govvida dákkár bahča sániiguin dan vásáhusa eallimistis: «Dat jagit leat mu eallima oahpu goalšaseamos ja ávkkeheamos jagit. Jagit manne njulgestaga duššái, ii ge olmmoš oaččo ruoktot šat mánnávuođa mii lea mannan duššái. Nu lea dađibahábut eanas sámemánáiguin.»[6] Mii dakkár dilis de leaš ávkkiid das go oahpponeavvut áiggi mielde leat buorránan, skuvlalanjat šaddan dearvvašlaččabun ja leat eanet nuvttásajit internáhtain?

Muhtun porsáŋgulaš čállá risttalaš bláđđái «Nuorttanaste» (nr. 3, 1909): «[Váre] ... nuft atte min maŋestboattek šaddek eritgagjujuvvut dam sævdnjadvuođast, gosa darodattem manga jage juo læ sin dæddam.» [7] Stuoradiggi lea mearridan dan dáruiduhttinpolitihka Finnmárkku áirasiid miela vuostá.Stuoradiggi lea mearridan dan dáruiduhttinpolitihka Finnmárkku áirasiid miela vuostá.[8] Sosialisttat dat vuosttaldedje dakkár politihka garrasepmosit. Áidna sápmelaš gii goassege lea leamaš Stuoradiggeáirrasin lea álbmotskuvlaoahpaheaddji Saba, guhte lei Bargiidbellodaga áirrasin 1906–1912. Su jaskes vuollegis gáibádusat čájehit eanet go mihkkege eará sápmelaččaid árkkes dili. Stuoradiggedigaštallamis son cealká guovvamánu 6.b. 1907 ná: «Eat mii sápmelaččat gáibit nu ollu, eat eanet go ahte álbmotskuvlaoahpaheddjiideamet galget máhttit sámegiela, máhttit mánáid giela, vai sii máhtáše oahpahit mánáide sihke dárogiela ja buot muđuige buorebut go sii giellameahttumat dál máhttet. Ja sápmelaččat celket vel nu ahte jos sii eai oaččo sámegielat oahpaheddjiid, de fertejit oažžut juobe girjjiid ge main sánit čilgejuvvojit sámegillii. Jos dakkár girjjiid eat oaččo, de fertet beassat ain doalahit girjjiideamet oskuoahpas main lea sihke dárogiel ja sámegiel čálus. Sosialisttat dat vuosttaldedje dakkár politihka garrasepmosit. Áidna sápmelaš gii goassege lea leamaš Stuoradiggeáirrasin lea álbmotskuvlaoahpaheaddji Saba, guhte lei Bargiidbellodaga áirrasin 1906–1912. Su jaskes vuollegis gáibádusat čájehit eanet go mihkkege eará sápmelaččaid árkkes dili. Stuoradiggedigaštallamis son cealká guovvamánu 6.b. 1907 ná: «Eat mii sápmelaččat gáibit nu ollu, eat eanet go ahte álbmotskuvlaoahpaheddjiideamet galget máhttit sámegiela, máhttit mánáid giela, vai sii máhtáše oahpahit mánáide sihke dárogiela ja buot muđuige buorebut go sii giellameahttumat dál máhttet. Ja sápmelaččat celket vel nu ahte jos sii eai oaččo sámegielat oahpaheddjiid, de fertejit oažžut juobe girjjiid ge main sánit čilgejuvvojit sámegillii. Jos dakkár girjjiid eat oaččo, de fertet beassat ain doalahit girjjiideamet oskuoahpas main lea sihke dárogiel ja sámegiel čálus.

Dien vuollegis sávaldaga geažil mii leat soaimmahallan ollu jagiid, ja dál gieskat gohčoduvvon vel riikaválddi vašálažžan nai! Mii, okta dain álbmogiin geat eai goassege ge leat rohkadallan soađi ovddas, mii geat leat máksán vearuid golmma riikii almma garrusániid ge, ja min vel galget sivahallat jeagoheapmin!»

Dan digaštallamis vuosttaldii Konow (H) hui garrasit čuoččuhusa ahte Finnmárkku politihkka lei vearrát go duiskalaččaid politihkka Slesviga ja Elsass–Lothringena guovdu. Su čilgehus lei nu ahte juohke sápmelaš dat han vaikko goas sáhtii ásahit priváhta skuvlla gos oahpahedje dan gillii man hálidii, omd. láttegillii dehe sámegillii. Dat vejolašvuohta ii leat sápmelaččain, vissis ja diehttelas sivaid geažil.

Lea bargon hui unnán sámegiela čállingiellan ráhkademiin. Dat mái galggašii leat álkes doaibma go jurddaša mot Finnmárkku dialeavttaid dilli lea. Dan rájes go Thomas von Westen 1728:s almmuhii vuosttaš sámi katekismusa1 [9], leat dán riikkas dahkkon gaskkal 250 ja 300 čállosa sámás. Dat čállosat leat eatnasat oskkolaš čállosat; katekismus jorgaluvvon sámegillii ja Luther ja Pontoppidan čállagat sámegillii. 1728–1899 áigodahkii lea dahkkon listu mas leat dat badjel 180 almmuhuvvon čállosa. 105 dain leat oskočállosat. Máilmmálaš čállosat leat 55 juridihkalaš dieđáhusa, várrehusa ja gildosa, 8 oahppogirjji (áppesat, lohkantabeallat jnv.), 4 medisiinnalaš čállosačča, 1 šibitdoallobagadus, 4 válgagižžočállosa, 2 morálalaš muitalusa ja de vel patriohtaid lávlla «Hvor herlig er mitt fødeland» (Man hearvái lea min šaddaneanan).

Dáruiduhttináigodagas lea álo čuvvon ahte sápmelaččaid eallinláhki lea hedjonan. Mearkkašahtti lea ahte dain guovlluin gos sámegiella lea sajáiduvvan buoremusat skuvllas, namalassii Guovdageainnus ja Kárášjogas, dain guovlluin leat maiddái jábáleamos sápmelaččat ja alimus sámi kultuvra. Doppe leat maiddái ovddemus sámi našuvnnalaš lihkadusat dovdostallan. Sápmelaš ja oahpaheaddji [10] almmuhii 1904:s vuosttaš sámi ođasbláđi «Sagai Muittalægje». Hui dettolaččat čuoččuhii doaimmaheaddji ahte sápmelaččaid vuoiŋŋalaš dási fertii bajidit sin iežaset gielain. Son namuhii maiddái, ja duohta várra lei, ahte buot báikkiin lei sámegieloahpahus bajidan sápmelaččaid iešdovddu, iige dušše dan, dat lei maiddái addán sidjiide eanet hálu oahppat dárogiela. Ja fertii oahpahit sámi mánáide dárogiela nu go eará ge amasgiela, nu go dáru mánáide oahpahedje duiskkagiela ja eŋgelasgiela. Doaimmaheaddji gáibidii 1900:s «sápmelaččaide seamma rivttiid dán riikkas go dáččaide». Nu go lei juo vuordit, jávkkai dat bláđđi fargga, ja fylkkaskuvlastivrár doppe čállá ge ahte «amma diet goit čájeha ahte dál ii leat šat dárbu sámi bláđiide».

Norgga demokráhtalaš stáhtafámuid dáruiduhttinpolitihkka Finnmárkkus lea mihá garraset go duiskka keaisárriikka politihkka dánskalaččaid, polskalaččaid ja elsassalaččaid guovdu. Dan ii sáhte bálddastahttit ge dánskalaččaid litna Ruonáeatnanpolitihkain.

Sápmelaččat eai leat goassege beassan oažžut ávkki ja ovdánahttit máhtolašvuođaideaset. Sii eai leat beassan ovdánahttit erenoamáš ja iežaslágan kultuvrra, mii livččii dahkan sin árvvolaš oassin Norgga servvodahkii. Boahtteáiggis fertet oaidnit guđe muddui sin vuorbi lea mearriduvvon, ja guđe muddui dáruiduhttinpolitihkka lea loahpahan dan vuoiŋŋalaš ovdáneami vuođu mii sis lei.

Dát politihkka lea juste nuppeláhkái go dat sosialisttalaš kulturpolitihkka man Sovjetlihttu lea jođihan iežaset unnitlogu guovdu. Ollu dain ledje ollen hui oanehažžii, ja ovdánahttinbargu lei mihá váddáseabbo go sámiid ovdánahttin. Sin politihkka lea doppe luvven dakkár fámuid mat leat buot huksemiid vuođđun boahtteáiggis.

[1] Sápmelaččat lea sin iežaset namma, ja finnar gohčodedje dološ dáččat sin. Lullin dadjet lapp, várra vai eai šatta lotnolassan Suoma suopmelaččaiguin (finner). Lapp-namahusa leat mii ožžon ruoŧagielas, ja dasa lea namahus boahtán suomagielas. Sápmelaččat ieža atnet dan namahusa fasttes cielusin. Kvenat (láddelaččat) leat dološ suoma sogalaččat geat fárrejedje Suomas Norgii.
[2] Thomas von Westen ásahii duohtadilis guokte seminára; Seminarium scolasticum mii lei Troandima katedralskuvllas, ja Seminarium domesticum maid son doalai ieš ruovttustis. Goappašat dat jávke go son jámii 1727s. Easka 1753s bajiduvvoje dat fas, namman de šattai Seminarium lapponicum.(doaim.)
[3] Dán birra lea muitaluvvon eambbo Deinbolla artihkkalis dán girjjis.
[4] Seminára ásahuvvui Runáššái 1826:s (doaim.)
[5] Stockfleth lei suohkanbáhppa, muhto ii goassege proavás. (doaim.)
[6] Dán čállosa leat váldán Per Fokstad artihkkalis Hvordan fornorskningen i barneskolen grep ind i mit liv / Måvt daroduttem læi mu guovddo mu mannavuođa beivin. Artihkal almmuhuvvui vuohččan dán girjjis: Hidle og Otterbech: Fornorskningen i Finnmark (Dáruiduhttin Finnmárkkus), ja lea almmuhuvvon dán girjjis (doaim.)
[7] Lei Sivert Andersen gii čálii dan Nuorttanastes. Vogt lea bájuhan veahá oaniduvvon ja heivehuvvon dárogiel jorgaleami. Olles cealkka lei: «Ja mon læm gædnegas buok Samid vækkai ravkkat dat læ mæsta dat maŋemus gæino ja gaskaoabme, man bokte mi šaddasæimek dakkat stuora dagoid, nuft atte min maŋestboattek šaddek eritgagjujuvvut dam sævdnjadvuođast, gosa darodattem manga jage juo læ sin dæddam.»
Olles Sivert Andersena čálus lea almmuhuvvon dán girjji interneahttaveršuvnnas. (doaim.)
[8] Dát ii leat áibbas riekta. Leat leamaš finnmárkoáirrasat geat leat leamaš sihke dáruiduhttima bealis ja vuostá. Lei Finnmárkoáirras, proavás Nils Fredrik Julius Aars, Álttás, gii bijai vuosttaš dáruiduhttinevttohusa Stuoradiggái 1851:s. (doaim.)
[9] Lei su miššoneara Oarje-Finnmárkkus, Morten Lund, gii jorgalii katekismusa sámegillii. Dat almmuhuvvui jagi maŋŋil go Thomas von Westen jámii.
[10] Návuotnalaš Anders Larsen, son namuhuvvo artihkkalis Goarráneapmi ja dáruiduhttin Fálesnuoris girjjis Sámi skuvlahistorjá 3.(doaim.)

[10] 1930-logus ribadišgođiiga Danmárku ja Norga Ruonáeatnama, ja ovtta gaskka bijai Norga Nuorta-Ruonáeatnama iežas vuollái. Dánmárku vuittii maŋŋil ášši riikkaidgaskasaš duopmostuolus Haagas. (doaim.)

Christen Brygfjeld:

Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 4