På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 Davvi Girji 2010.

Nils Collett Vogt:

Okta giella Finnmárkkus!

Sámás: Issát Sámmol Heatta

Nils Collett Vogt
(Sárgun: Christian Krogh)

Nils Collett Vogt (1864–1937) lei riegádan Oslos ja orui eanas áigge doppe, ja maiddái Ruoŧas ja Eurohpá lulliguovlluin. Son lei dan áigge okta Norgga beakkán girječálliin ja lei girječálliid searvvi ovdaolmmožin. Vogt čálii ollu diktačoakkáldagaid, moanat teáhterčájálmasaid ja eará čáppagirjjálašvuođa girjjiid ja muittašangirjjiid. Son lei boargárruovttu mánná, muhto jorgalii sosialistan ja čálii ollu lávlagiid maid leat lávlon bargiidlihkadusas.

Okta girji man almmuhii Aschehoug lágádusas 1918:s ii leat nu dovddus: Smaa breve fra Finmarken (Reivvežat Finnmárkkus). Doppe son muitala mátkkistis mas lei gieskat leamaš Finnmárkkus. Son lea vuosttažettiin galledan báikkiid Báhčaveaileagis. Doppe ássit ledje álggu rájes nuortalaččat, muhto garra sisafárrema geažil ledje láddelaččat ja dážat boahtán eanetlohkui.

Vogt vuođđuda čállosis eanáš skuvlajođiheddjiid ja eará eiseválddiid dieđuid ala. Dan vuođul son ákkastallá garrasit sihke láddelaččaid ja sápmelaččaid dáruiduhttima beali ja ávžžuha atnit eanet fámuid vai olahit ulbmila: «Okta giella Finnmárkkus!»

Mii prentet dá muhtun osiid girjji 2. kapihttalis. Buot deattuheamit leat girječálli iežas deattuheamit. Vuolábealdieđuid lea dán girjji doaimmahus bidjan

Bures badjelaš moaddelot jagi dassái bessen gullat stuoradiggeáirras guovtto Ullmanna ja Wexelsena [1] ságastallama.

«Dat maid mii fertet bargat» dajai Wexelsen, «mii fertet hukset girkuid ja skuvllaid Ruoššaráji duohkái. Girkut ja buorit norgga skuvllat dahket dakkár áiddi mii caggá, dan čađa ii beasa mihkkege.»

Bismma Wexelsena álggaheami mielde ja skuvladirektevra Thomassena [2] máhtolaš vehkiin dat leat ge vássán vihttanuppelohkái jagi huksejuvvon dat daddjon internáhtat miehtá Finnmárkku viidodaga. Áidna man vuosttaldan, lea namma. Áigumuš dakkár skuvllaiguin lea várjalit dárogiela: manne de dakkár amas nama? «Kostskoler» (Biebmoskuvllat) livččii vuohkkaseabbo

Dál leat Finnmárkkus 11–12 internáhta, ja eanet galget dahkkot. Dat bargu maid leat doaimmahan 1903 rájes rádjegiliin, ii leat gulustuvvon iige adnon vearan dáppe lullin. Mii diehtit omd. mihá eanet Askova álbmotallaskuvlla birra ja man ávkin dat lea dustet duiskka kultuvrra boahtimis dánskii go diehtit iežamet álbmotallaskuvllaid ávkkálašvuođa dárogiela ja dáru árvvuid ovddas, garra ja erenoamáš váttis dilálašvuođain. Mis lea olggumus duostunbáiki man galggašeimmet suodjalit dáppe, ja čalbmáičuohcci unnán ipmárdus našuvnna bealušteami dáfus dovdo, go dán guovllu bargu ii buorebut dovdo norgalaččaid jurdagii.

Finnmárkkus orrot njealljelogi njeallje duhát olbmo. Dain leat 9000 sápmelačča, ja sullii 4500 láddelačča [3] Ja nu leat sakka eanemus dáččat dáppe, muhto goitge sii eai gullo ja čájet iežaset dađi buorebut, de soaitá danne go sii dávjá leat sisafárrejeaddjit, dehe sin váhnemat dehe ádját ja áhkut ledje sisafárrejeaddjit. Davimus Norgga dáčča álbmogis ii leat iežaset virolašvuohta, sii eai oro gullame gosage, jođašit duohko deike, eai leat nu gitta orrunbáikkiin. Dađistaga lea dat láhpadan osiid dáčča kultuvras, bahán midjiide, ja ovddemus sivalaččat dasa leat min iežamet eiseválddit. Dat leat, nu go mii buohkat diehtit, healban Finnmárkku stivrema. Danne dát álbmot ii ráhkis ge iežaset váhnenriika. Internáhtaid ceggema ulbmilin lea ge oanehaččat daddjon bajidit dakkár dovddu fas deike, dagadettiin dáččaid kulturburiid oassin sihke dáččaide, láddelaččaide ja sápmelaččaide. Bargun das šaddá dasto čohkket dan golmma našuvnna álbmoga ovtta skuvladáhki vuollái ja dáččat fertejit fas nannet gullevašvuođaset dáčča álbmogii. Čohkkema ferte doaimmahit dárogielain vai buohkat ollejit dáru kultuvrii. Čohkken galgá diehttelasat ovddidit dáruiduhttima, muhto ii fal bákkuin. Geardduhan: ii fal bákkuin.

«Skuvlabiire», cealká Stranda internáhta [4], hoavda Olai Bjørlykke, «lea viidodaga dáfus stuorát go goalmmátoassi olles dan ámttas mii gohčoduvvo Smaalenenes amt[5] ja das orrot sullii 420 olbmo. Lulágeažis davágeahčái dat lea sullii 130 kilomehtera. Bealli ássiin leat láddelaččat, nubbi bealli leat dáččat, eatnasat fárren deike Gudbrandsdalenis ja Østerdalenis, sisafárren dáhpáhuvai čiežalotjagiin. Skuvlla oahppit leat seahkálas nális. Oahpahit ja bajásgeassit sin dárogillii ja dáčča vieruide, dan mii áigut. Dohko bohtet mánát skuvlii, ja daddjot mat dál ahte bealli sis eai máhte sáni ge dárogiela. De ferte sidjiide čájehallamiin oahpahit dáru namaid ja dávviriid namahusaid, vaikko lasiheasttán gal goitge ahte vuosttaš ja nuppi klássa mánáid mii gal suovvat hupmat eatnigielaset láttegiela go eai leat skuvllas. Jos dan eat suovaše, de eat livčče vuoiggalaččat ja buorit sidjiide. Lean vásihan ahte sii dađistaga dárostišgohtet, ja viđát jagi rájes dušše dárostit gaskaneaset.

Skuvla lea «internáhttaskuvla», dakkár skuvla mas buot mánát geat orrot guhkkelis go njeallje kilomehtera skuvllas eret, besset orrut nuvttá skuvllas – borramuša, seaŋgga, bearráigeahču, divššu, basadeami, lieggasa ja oahpahusa. Ovdal lávii skuvla doallat biktasiid maiddái mánáide, muhto dál ii šat dárbbaš nu, go dál dáid vássán jagiid lea olbmuid birgenláhki buorránan.

Fuomášin vuosttaš jagiid go ledjen oahpaheaddjin dáppe ahte láttemánát ja dáččaid mánát eai ovttastallan. Dáččaid mánát atne iežaset buorebun, ja hearrá diđeš manne, go sin geat ledje láttesogas. Dasa lassin lávejedje láttemánáin heajut gárvvut go dáččamánáin.

Skuvlla geatnegasvuohta lei de oččodit mánáid ustibažžan ja buoremus lági mielde oažžut eret badjelgeahččanvuođa. Duosttašin dadjat ahte dat lea addán buriid bohtosiid. Vássán jagiid leat dan guovtti našuvnna mánát ovttastuvvon, šaddan dego oktan. Dál ii šat goassege dáčča bártnáš ciela láttemánáid «látteduoggin» dehe «láttečivgan», nu go lávejedje dávjá. Ja dakkár buorre oktavuohta dovdo maiddái dán gili guovtti našuvnna ollesolbmuid gaskkas. ... »

Strand

Strand internáhtta gulai Finnmárkku vuosttamuš stáhtainternáhtaid searvái.
(Govva: Bernt Thomassen / Ulf Jacobsens fotosamling)

Sandnes1911

Goađáid skuvllas Mátta-Várjjagis ledje máŋgga sámi oahppi. Govvejuvvon 1911.
(Govva: Bernt Thomassen / Ulf Jacobsens fotosamling)

Okta giella Finnmárkkus! Dat lea mihttomearrin. Vássán moattilot jagis, ja erenoamážit go huksejedje internáhtaid deike, de lea dáruiduhttin doaibmagoahtán duođas. Dál leat ollen nu guhkás ahte nuorat dárostit álkit, ja jos ná ain ovdána, de soaitit ollašuhttán ulbmila moattilot jagis. Vikkahit sámegiela ja láttegiela norgga skuvllaide dán dilis lea njulgestaga bázahalliid dološ jurddašanvuohki, vuolggahan nissonlaš vuoiŋŋamaččain lulde …


[1] Vilhelm Andreas Wexelsen lei girko- ja oahpahusministtar dalle go hábmejedje dan čavgaseamos dáruiduhttingohččosa 1898:s. Dan gohččosa navde danne su goarggu mielde, šattai «Wexelsen-plakáhttan». Son šattai maŋŋil bisman.(doaim.)
[2] Bernt Thomassen lei Finnmárkku vuosttaš skuvladirektevra, 1902–20. (doaim.
[3] Dat logut čuoččuhit ahte sápmelaččat ja láddelaččat dahke dušše 30 % Finnmárkku álbmogis. Girječálli ii muital gos son daid loguid lea gávdnan, muhto nu go ollu dutkit leat duođaštan, de moadde olmmošlohkama čađahuvvojedje dan láhkái ahte sápmelaččaid ja láddelaččaid olmmošlohku geahpeduvvui ollu. (doaim.)
[4] Strand internáhtta Mátta-Várjjagis lei Finnmárkku vuosttaš stáhta internáhttaskuvla. Dat gárvánii 1904:s. Visttit gullet dál Mátta-Várjjaga dávvirvuorkái. (doaim.)
[5] Smålenenes amt lea dál Østfold fylka.


Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 4