Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1. Davvi Girji 2005.

Bjørn Aarseth:

Internáhtta sosiálalaš giliguovddážin

Sámás: Máret Sárá

Bjørn Aarseth, Bærum 2003
(Foto: Basia Głowacka)

Bjørn Aarseth lei oahpaheaddji ja rektor Kárášjogas 1949-73. Son riegádii Guovdageainnus 1926:s, bajásšattai doppe ja Čáhcesullos. Son barggai geaidnodoaimmahagas ja militearas ovdalgo čađahii oahpaheaddjiskuvlla. Maŋŋá son lea váldán lasseoahpu sámegielas, historjjás, pedagogihkas ja etnologiijas. 1973’ rájes son barggai Romssa Museas, 1982:s gitta 1993’ rádjái jođihii son Norgga Álbmotmusea sámi ossodaga Oslos. Dasa lassin lea son oahpahan Romssa ja Oslo universitehtain, ja eanandoalloallaskuvllas. Son lea čállán lohkameahttun čállosiid sámi historjjás ja sus leat leamaš ollu luohttámušdoaimmat.

Artihkal maid dás almmuhat, lea logaldallan maid son doalai internáhttakonfereanssas maid Stáhta Oahpahuskantuvra Finnmárkkus lágidii Guovdageainnus 1999:s. Dát lea vuosttažettiin ođđasithuksenáiggi birra maŋŋá 1945 ja 1960-lohkui, ja eanaš Kárášjoga birra.

Finnmárkku giliid dilálašvuohta 1800-logus

"Skuvllaid eai váillat veahášge Finnmárkkus", čálii Rode 1934:s, "muhto makkárat leat skuvllat ja makkárat leat oahpaheaddjit? Juohke darfegoađášlágan, goahti muohtaduoddaris ferte dohkket skuvlan; dás galget nuorat, čohkkut dahje veallut duorggaid alde buolli árrandola ovddas vuostáiváldit oahpahusa olbmáin, geain alddiset lei unnán máhttu. 1834:s ledje njeallje bistevaš skuvlla Oarje-Finnmárkkus, ja dát ledje buot oalle ođđasat. Okta lei Hámmarfeastta gávpeguovddážis ja golbma eará fas Álttá-Dálbmeluovtta báhpasuohkanis, namalassii okta Gávvuona veaikeruvkki lahka, nubbi Joganjálmmis ja goalmmát Dálbmeluovttas. Juohke mánná oaččui guokte ja eanemusat golbma mánu oahpahusa jagis. Muđui ledje johtti oahpaheaddjit, muhto eai doarvái. Eanaš suohkaniin ledje dušše okta dahje guokte oahpaheaddji. Eanaš mánát ožžo dušše moatti beaivásaš oahpahusa jahkásaččat, ja dát lei dábálaččat oalle heittot. Ledje gal geahččalan, vaikko unnán lihkostuvve, ásahit smávva skuvlastobožiid, gos johtti oahpaheaddji ja skuvliiohcaleaddji nuorat sáhtte gávnnadit moadde vahkku ain háválassii. Nuoraid oahpahus lei eanaš duvdiluvvon váhnemiid háldui; dat geat ieža eai máhttán oppanassiige lohkat girjjiid. Mánát, go ledje ollen rihppaskuvlla ahkái, máhtte unnán dahje eai lean oahppan maidige. Sii máhtte áddekeahttá bajillohkat logi báhkkoma ja Áhččámet, go álge rihppaskuvlii; jos muhtimat máhtte veaháš eanet, de ledje báicca eatnašat dan dilis ahte eai máhttán eai stávetge. Báhppa fertii dávjá konfirmeret sin dáiguin unnán dieđuigun mat sis ledje, go buot vásáhusat čájehedje ahte dáid geaid čulddii, sii bohte fas maŋit jagi ja dalle ledje vel čuorbbit."

1860’ skuvlaláhka buoridii álbmotskuvlla albmaláhkai, muhto dalle gal vuos váikkuhii dat unnán Finnmárkku boaittobeale guovlluide. Raporttas Guovdageainnus 1877:s dieđihuvvo ahte dušše sullii 1/3 skuvllageatnegahtton ohppiin bohte oahpahussii. Johttiskuvllat eai nákcen dange unnánaš oahpu addit nuoraide maid láhka gáibidii. Váldoággan heajos skuvllaboahtimii lei, skuvllastivrra ovdaolbmo mielde, váivvádus sáddet mánáid priváhta olbmuid lusa skuvllaáiggis. Stuorát konfereansa Oslos 1899:s gávnnahii ahte internáhttadoaibma ferte leat buoremus čoavddus boaittobeale mánáide ja johttisápmelaččaide.

Vaikko internáhtat galge leat dárogiela ja dáža kultuvrra nannenásahusat, fertii muhtumin váldit sámiid eallinlági vuhtii. Sis-Finnmárkku internáhtain ledje sierra suidnenlanjat. Dát govva lea Guovdageainnu internáhtas áigodagas 1935-40.
(Gáldu: Muitalusat ja dáhpáhusat Guovdageainnus 8)

Internáhttadoaibma ii leat leamaš dakkár mii gávdnui dušše Finnmárkkus ja boaittobeale giliin. "Sánddatlovttat" Nordlánddas ja Romssas gos mánát orro skuvllastobu bajábealde, ledje dábálaččat gitta 1900-lohkui. Guollekássa ja buđetseahkka čuovui mánáid mielde "internáhttii". Juohke bearaš fertii ieš omardit biepmuid, ja koahkkanieidda bargun lei vuoššat mállása. Eanaš internáhtat ledje gieldda hálddus, ja maiddái Finnmárkku rittus ledje muhtun gieldda internáhtat. Dát lei masa geafes-Norggas lei várri dalle, ja mánáidpsykologiija fágan lei ain álgodásis. Gielddat hoahpuhedje stáhta váldit badjelasas internáhttadoaimma. Olbmot jáhkke ahte stáhtainternáhtain lei buoret dássi, muhto dat guhkin eret duhtadedje dáláš gáibádusaid. Dási ferte árvvoštallat daláš gáibádusaid ektui, ja internáhtat ledje buorebut go priváhta olbmuid luhtte orrut.

Sámeskuvlii Haviikkas (Namsosa lahka) bohte sápmelaččat lullisámiguovlluin. Dan jođihii Norgga Sámemiššuvdnasearvi. Oahpaheaddji Bjørn Arnfinn Devik lea čállán váldofágadutkosa skuvlla birra. Dán girjji vuođul ja ságastallamiiguin lullisámiin lea munnje báhcán millii ahte internáhttadoaibma ii lean gal alla dásis, muhto internáhttaskuvlii dattetge bohte viššalit lullisámi bearrašat. Skuvlla jođiheapmái ledje ruđaid čoaggán, ja fertejedje seastit juohke láhkai. Ovddeš oahppit ledje buohkat ovttamielas das ahte skuvla lei sosiálalaš čoaggananbáikin lullisámiide. Dát šattai maiddái lullisámi organisašuvdnabarggu vuolggabáikin. Dáppe sii sáhtte deaivvadit. Sámeskuvla šattai oktasaš deaivvadanbáikin hárvelohkosaš ja háddjanan lullisámi minoritehtii geaid ruovttut ledje Femundmárkkus gitta Davvi-Rátnui, - badjel 1000 km guhkkosaš guovlu. Sihke ohppiide ja váhnemiidda lei skuvla sosiálalaš, oktasaš báiki, gos sii sáhtte digaštallat maiddái eará áššiid mat sidjiide ledje gullevaččat.

Norgga sámiid álgoorganiserema rahčamušat álggahuvvojedje Haviika-skuvllas. Dán skuvllas ledje jahkásaččat sullii 20 oahppi geat iešdáhtolaččat bohte deike, ja buohkat ledje lullisámit. Sámegillii ii gal oahpahuvvon, ee. go váillui oktasaš lullisámi čállinvuohki ja sámegiela oahpaheaddjit. Muhto oahppit besse sámi gárvvuid geavahit ja hállat sámegiela skuvlabirrasis, giliskuvllain dovde máŋga lullisámi máná ahte sin olgguštedje ja sosiálalaččat hávvádahtte. Lars Danielsen, Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi vuosttaš ovdaolmmoš, dajai munnje giliskuvlla birra ná: "Mun doppe ledjen unnit árvosaš go beana". Sihke son ja su viellja Paul Danielsen, gii lei ovdaolmmoš vieljas maŋis, vácciiga osiid skuvlla Haviikkas. Maiddái máŋga eará stivralahtu organisašuvnna 12 vuosttaš jagi ledje leamaš oahppin Haviikka sámeskuvllas.

Boazosápmelaččaid riikkačoahkkin Romssas 1948:s, mii maiddái lei organisašuvnna vuođđudančoahkkin, geavahii oalle ollu áiggi guorahallat boazosápmelaččaid skuvlaáššiid. Lullisámit gáibidedje internáhttaskuvlla man stáhta jođihii. Dán gáibádusa boađus lei ahte Gaska-Norgga sámeskuvla ásahuvvui Aarbortii 1951:s. Maŋŋá ásahuvvui maiddái sámeskuvla internáhtain Snåasii Davvi-Trøndelágii. 1970-1980 jagiid ásahedje maiddái sámi kulturguovddážiid dáid skuvllaid olis, ja maid stáhta ja fylkkagielda ruhtadedje. Kárášjoga sápmelaččat gáibidedje dán riikkačoahkkimis stáhtainternáhta hukset skuvlamánáidasaset. Sii eai lean duhtavaččat priváhta olbmuid luhtte orrumiin ja háliidedje skuvlainternáhta nugo lei leamaš Guovdageainnus ja Buolbmágis. Kárášjogas lei dađistaga šaddan dáhpin ahte eatnit skuvlamánáideasetguin orro smávva barttažiin márkana lahka skuvlaáigodagas. Daddjui ahte badjeolbmuid guođohanbarttain bihtáidlohkan ja jeavddalaš skuvlavázzin ii lihkostuvvan. Dáin barttain eai čuvvon skuvlla jándorritmma. Ja muđui dán čoahkkimis badjesápmelaččat dorjo eanet sámi hábmejuvvon oahpahusa. Dát lei vissa áidna áibbas positiivvalaš gulaskuddancealkámuš 1948’ Ovttastahttinlávdegoddi (Samordningsnemnda) árvalussii sámi skuvladilálašvuođaid birra. Ollu eará maŋŋá dollojuvvon boazosápmelaččaid riikkačoahkkimiin leat skuvladilálašvuođat leamaš áššin.

Primitiivvalaš internáhttadoaibma ođđasishuksenáigodagas

Eiseválddiid bealis lea daddjon ahte 1940:s lei skuvlalágideapmi Finnmárkkus buoret go Akershusa fylkkas. 1944:s eanaš skuvllat ja internáhtat boldojuvvojedje go duiskalaččat guđđe guovllu. Ja de lei álgit fas álggus, bráhkáin ja eará gaskaboddosaš lanjain dahje báhcán ja mieskan ja bombejuvvon skuvlavisttiin.

Mun álgen internáhttaoahpaheaddjin 1949:s Kárášjohkii ja ledjen man nu láhkai oktavuođas internáhttaohppiin dán 22 jagi maid ledjen skuvllas, ja belohahkii maiddái maŋŋá. Vuosttaš kursa maid ođđa oahpaheaddjit čađahedje, lei sámegiela eahketkursa. Muhtun oahpaheddjiide dát kursa lei sámegiela gelbbolašvuođa lokten man maŋŋá sáhtte dán gealbbu geavahit skuvla- ja internáhttadilálašvuođas.

Mu dárkileamos muittut internáhttaskuvllas leat dán áigodagas; 10 vuosttaš jagi álbmot- ja joatkkaskuvlla (framhaldskuvlla) oahpaheaddjin, ja muhtin áigodagaid internáhttahoavdan, 12 maŋimus jagi nuoraidskuvlla jođiheaddjin ja eanaš oahppit orro internáhtas. Mun dása lasihan ahte mu iežan álgojagiid ja maiddái skuvlajagiid mun orron Guovdageainnu internáhttaskuvllas go min bearaš orui hoavdaásodatoasis. Mun dan áigge ii smiehttan nu ollu internáhttadilis go munnje lei dat dábálaš dilli, muhto dieđusge muittán ollu dáhpáhusaid.

Mánáid bidjat internáhttaskuvlii ledje bearrašeallimii garra sosiálalaš meassamat, vaikko eaktodáhtolaččat válljejedje ahte galgego mánát orrut internáhtas. Internáhtta lei fálaldat, ja njuolggadusaid mielde galge váhnemat geain lei várri, máksit mánáid fuolaheamis. Dát vissa dáhpáhuvai nu ahte gielda mávssii geafes bearrašiid mánáid ovddas ja stáhta juolludii doarjaga ráddjejuvvon mávssekeahtes sajiid ovddas. Dávjá váhnemat mákse luonddubuktagiiguin. 1912:s čállá Finnmárkku skuvlladirektevrra: "Olbmot leat leamaš dilssit buktit bierggu máksun mánáideaset dikšumis." Gielda ja stáhta nággiiga gaskaneaset goabbá galggai máksit orrungoluid. 1936:s válddii stáhta badjelasas dáid goluid, muhto gielda galggai máksit elrávnnji, lieggasa ja klássalanjaid buhtisin doallama. Ruoŧas leat digaštallan galgetgo doallat oasi mánáidoajus internáhttajođiheami máksimii. Eiseválddit gesse ruovttoluotta dán gáibádusa. Norggas eai leat dán ášši oppanassiige lokten.

Dábálaš vuogi mielde lei internáhtain stuora latnja bártniide ja nubbi fas nieiddaide. Sáhtii šaddat ollu rigeren lanjain, muhto go dáloeamit iđii uksaráigii, de jávohuvve.
(Inger Seierstad sárgun, girjjis Boahtte-áigge-bárdni ja Stuora-Ovllá)

Internáhttadoaibma Kárášjoga Guosseviesus

1947:s gitta 1952 rádjái orro sullii 70 máná Kárášjoga Guosseviesu nuppi gearddis. Guosseviessu lei unnit dalle go dál lea, ođđa oasi huksejedje sulii 1970:s. Nuppi gearddis ledje máŋga smávva lanja goappat bealde feaskára. Feaskára gežiin ledje guokte stuorit oađđenlanja. Dáppe dábálaččat ođđe guovttis bálddalagaid, dávjá oappážagat dahje vieljažagat. Dálueamidis lei maiddái smávva latnja dán gearddis. Vuosttaš gearddis ledje guokte "klássalanja", namalassii biisestoboš ja resepšuvdna feaskáris. Kealláris ledje maiddái guokte klássalanja mat dáláš mearrádusaid mielde eai várra livčče lean dohkálaččat oahpahuslatnjan. Vuosttaš gearddis lei oahpaheaddji orrunlatnja ja guokte lanja biiggáide. Biiggáid oasis galge šiehtadusa mielde várrejuvvot 12 seaŋgga duottarstohpoatnui skuvlainternáhta doaimmahettiin.

Boaittobeale giliid ja muhtumin maiddái lahkamárkana dálumánát vázze internáhttaskuvlla čakčamánus skábmamánnui, ja beassážiin miessemánu lohppii.

Badjemánát orro internáhtas skábmamánus beassážiidda, oanehis juovlaluomus gal ledje. Máŋggas, geain lei stohpu giliguovddáža lahkosis háliidedje mánáid internáhttii. Nu dahke sihke dálonat ja badjeolbmot. Dálut eai lean nu ráhpadat ođđasishuksenáigge. Gaskaboddosaš dálut ledje gáržžit ja bihtáidbargamat bázahalle. Internáhttaoahpaheaddjit bearráigehčče mánáid bihtáidbargamiid diibmu 17.00’ rájes gitta 19.00´ rádjái, ja dávjá sii maiddái servvoštalle singuin asttuáiggis.

Go skuvla nogai sullii geassemánu 1. beaivve, de barge internáhttaoahpaheaddjit ijat beaivái láhkket ohppiid bevddiid, oljet láhttiid ja rádjat buot skuvlastohpogálvvuid ja dávviriid keallirlatnjii. De sáhtii Nord-Norsk Hotelldrift (Davvi-Norgga Hotealladoaibma) badjelasasváldit dálu ja jođihit guosseviesu golbma geassemánu. Erenoamáš muitu lei ahte galggai váruhit olles áigge ahte petromávssain bisui čuovga. Guosseviesus lei aggregáhta mii attii čuovgga lanjaide ja jurahii oljoliggenmášiinna. Muhto gaskkohagaid, ja erenoamážit dalle go lei buolaš, de aggregáhta billánii. Muhto skuvlla ja internáhttadoaimmahan fertii jođihit. Mii liggiimet garrasit biisiin mii lei áidna klássalanjas. Eará lanjain petromáksa attii sihke čuovgga ja lieggasa. Dát dávjá suovastišgohte ja dalle fertii buhtistit ja pumpet. Mun muittán ahte mun máŋgii ijas fertejin lihkkat deavdit parafiinna petromávssaide ja pumpet daid. Orron "juhkaluvvan parafiidnahájain".

Sosiálalaččat dilihis, muhto maiddái rikkis áigi

Vaikko internáhtas lei nu nákkis, ja skuvlavahkkut ledje guhkit, de ii oktage váidalan. Juohke beaivve ledje guhtta skuvladiimmu guhtta beaivvi vahkkus, ja vihtta eahketbeaivve lágiduvvojedje bihtáidlohkamat.

Measta buohkat geat vázze internáhttaskuvlaortnega, vuostáiválde internáhta fálaldaga. Lagasbirasorrut maiddái gáibidedje oažžut mánáideaset internáhttaskuvlii. Internáhta biepmut ledje várra apmasat muhtumiidda. "Lávvardatsuohkat" lei riidoášši. Muhtumat liikojedje suohkadii, ja earát fas oaivvildedje ahte dat ii leat olbmoborramuš. Duosttan dadjat ahte eanaš ruovttut ledje duhtavaččat go lei internáhttafálaldat, ja sin mielas lei buorre veahkkin nákkisvuođas.

Muhtumin váhnemat muitaledje mo lei skuvlavázzin ovdalgo internáhttaskuvla doaibmagođii. Muhtumat válljejedje vázzit beanagullama skuvlii nuppi guvlui. Earát fas orro olbmuid luhtte, ja sin mielas lei dát hui givssálaš. Muhtun nissonolmmoš muitalii ahte go son lei 8-jahkásaš ja fertii orrut olbmuid luhtte, de fertii ieš láibut iežas jáffuiguin, ja oađđit láhttis galbma viesus. Go su nuorat oarbinat fárrejedje dáid olbmuid lusa, de fertii son ráhkadit borramušaid ja doalahit biktasiid ortnegis maiddái sidjiide. Muhtumin soittii leat buoret dilli, muhto leat han siige geain lea leamaš heajos dilli, geat muitalit dan birra.

Bargogeatnegasvuođat internáhtas

Stuorranieiddat láhče beavddi boradansálas. Sin ledje juohkán bargojoavkkuide, ja vurrolagaid sii basse láhttiid ja távvaliid klássalanjain. Ledje ollusat geat juogadedje dáid bargguid. Stuorragánddat vižže mielkki spánnjain boandadáluin lahkosis. Meieriijat ja buvddat vuovdigohte mielkki easka maŋŋá. Boandadáluin mat ledje guhkkelis eret, boanda vuoji buvttii mielkki internáhttii. Ii oktage váidalan ahte ohppiid geavahedje dákkár bargguide. Dát barggahanvierru čuovui ovddeš internáhtain, ja orui vuoigat ahte stuorra mánát oassádálle dálubargguin ja sullasaš bargguin go orro nuvttá. Sii ledje hárjánan bargat ruovttus. Dát barggaheapmi internáhtas lei vissa lága vuostá, muhto dan mii eat diehtán dan áigge.

Guovdageainnus muittán ahte roagga gándajienat eahketbeaivve huike: "Muorravissui, muorravissui!". Stuorra gánddat ledje muorraguoddinjoavkkuide juogaduvvon, ja ledje iežaset ovdaolbmot geat garrasit ádje vuolibuččaideaset muorravissui. Dilli lei nu ahte sihke gievkkanuvdna, klássalanjaid, oađđensálaid ja eará orrunlanjaid uvnnat ledje liggejuvvon soahkemuoraiguin. Muoraid bukte internáhttii herggiiguin, ja dát lei lassesisaboahtu máŋgga smávvadálolažžii. Gilioriginála gii maiddái lei gilimusihkkár (geasanas), sahái muoraid giehtasaháin, ja gánddat gudde muoraid sisa. Jos muittán riekta, de nohke dát barggut maŋŋágo skuvla ja internáhtta fárrehuvvui bissovaš ja ođđaáigásaš vissui.

Sosiálalaš oktavuohta ohppiid gaskkas

Dalle lei guosseviessu boaittobeale márkana ja meahcci lea dastán. Badjemánát asttuáiggis, ja maiddái bottuin, bohccostalle. Sii dahkaludde ja dáhpádedje ealuid, johtimiid, njorostemiid jna. Maiddái dálumánát geat vázze skuvlla giđđat ja čakčat, ledje viššalat leat meahcis iežaset bargguide. Go internáhttaskuvlla fárrehedje vulos áidojuvvon skuvlašilljui gos maiddái nubbi skuvla lei, de jávkagohte mihtilmas sámi doaimmat bottuin.

Sámegiela geavahedje oahppit gaskaneaset, ja internáhttabargit maiddái muhtumat hálle sámegiela. Muhtun mánát geat eai lean hárjánan sámegiela hállat, čehppo dađistaga sámegiela geavaheamis. Lei dušše skuvladiimmuin ahte dárogiella lei váldogiella, ja sámegiella geavahuvvui veahkkegiellan. Mu mánnávuođas Guovdageainnus muittán ahte duhkoraddangiella lei sámegiella dálvet, maiddái dan moatti dárogielat máná gaskkas. Internáhttaskuvla duođai nannii sámegiela dili.

Juige gal ollu internáhttabirrasis. Sii geat máhtte dušše moadde luođi, ohppe máŋga ođđa luođi internáhtas orodettiin. Ollu čuojahedje "Bongoláikka", ovttastreaŋggat čuojanasa. Juoigan ii lean gildojuvvon, muhto unnit mánáid dihtii geat dárbbašedje eanet oađđit, fertii leat jaskat maŋŋá nohkkanáigge. Vuollegis juoigan gullui gal maŋŋelaš dán áiggege.

Mánáid sosiáliseren geat muđui unnán oaidnaledje:

Badjemánát: Muhtumat johte giđđat gitta Čorgašii Nuorta-Finnmárkui dahje njárgii mii lea Deanuvuona ja Lágesvuona gaskkas, ja muhtumat stuorra njárgii mii lei Lágesvuona ja Porsáŋggu gaskkas (Kárášjoga nuorttabeallái). Oalle ollu bearrašat johte Porsáŋggu oarjjabeallái, ja Máhkarávjui ja oarjegáissáide. Sis lei muđui geasset unnán oktavuohta. Internáhttaskuvllas sii oahpásmuvve buot orohagaid mánáiguin.

Boaittobeale mánát: Guhkkelis boaittobeale orru mánát bohte Gárdima ja Mollešjoga, Šuoššjávrri ja Iešjohleagi duoddarstobuin, Kárášjoga leagis, Deanu leagis ja Anárjoga leagis. Sis lei unnán dahje ii makkárge oktavuohta earáiguin earretgo internáhttaorodettiin, vaikko máŋggas sis ledje fulkkežagat.

Nugo oalle máŋgga eará gilisge, de leat Kárášjogasge leamaš sogat geat árbevirolaččat leat leamaš vuostálagaid. Mánát iešguđetge sogas internáhtas deaivvadedje ja ovttasbargodilálašvuođaid bokte várra lahkanedje guhtet guimmiideaset.

Álgománná internáhtas - mo dovdui?

Áidnamánnái dahje mánnajoavkku boarráseamos mánnái fertii leat "garra dilli" fárret internáhttii. Ii lean gal mihkkege heahtediliid, muhto lei čielggas ahte muhtumat dovde dorvvohisvuođa ja dovde okto báhcán. Dávjá muhtun sin fulkkiin lei várjaleaddji, doarjjan sidjiide. Sii veahkehedje gápmagiid suidnet ja biktasiid čavddisin doallat, ja várjaledje sin givssideddjiid vuostá.

Maŋŋá lean ollu smiehttan ahte livččii berren leat kuráhtor internáhttamánáide, ja erenoamážit bearraša álgománnái gii internáhttii fárrii. Mánáin lea dárbu ollesolbmuin oktavuođa doalahit, ja muhtin eadni dahje áhkku livččii berren oažžut bargun fitnat moddii vahkkus hálešteamen mánáiguin, vaikko ii lean makkárge erenoamáš earán. Mun muittán boaresbártni gii lei fuolki oalle ollu mánáide ja ristáhčči muhtumiidda. Son lávii fitnat internáhtas hálešteamen mánáiguin ja namahalai sin sámi sohkanamahusaiguin (iežas ektui). Son lei čeahppi dárogielas ja váhnemat geavahedje su dávjá dulkan. Sus lei maiddái buorre oktavuohta oahpaheddjiiguin ja internáhttabargiiguin, ja son doaimmai measta bálkkákeahtes kuráhtorin.

Ruovttumátkeortnet

Internáhttadoaimma vuosttaš jagiid ii lean makkárge ruovttumátkeortnet. Váhnemat dolvo mánáid skuvlii ja vižže fas sin go skuvlavuorru nogai. Nu guhká go lei 6-beaivásaš skuvlavahkku, de lei váttis ollet ruovttus fitnat basiid. Go skuvlaáigodat guhkiduvvui ja sierra skuvlaviesut huksejuvvojedje, de lei vejolaš lágidit guhkesbasiid ja ruovttumátkki. Muhto eanaš mánát orro sajiin gosa eai lean birrajagegeainnut dahje ruvttobiillat eai mannan. Go eanet geainnuid ráhkadedje, de sáhtiimet ordnet ruovttumátkkiid bussiin eanaš ohppiide. Jos ii lean vejolaš váhnemiid lusa vuolgit, de muhtumat geavahedje liibba gallestallat fulkkiid.

Váhnenoktavuohta

Skuvlainternáhtta doaimmai sosiálalaš oktavuođadoallin. Dávjá váhnemat eai dušše gallestallan mánáid, muhto oahpaheaddji, ee. lei earánin oažžut dulkot eiseválddiid breavaid ja oažžut veahki vástidit dáid. Sosiálkuráhtorat eai gávdnon gilis ovdalgo 1960-logus. Internáhta váhnenčoahkkimiidda bohte ollu váhnemat, ollu eanet go lágiduvvon biirečoahkkimiidda maidda bohte váhnemat geat orro skuvlla lahkosis. Internáhta váhnenčoahkkimat ledje sosiálalaš dáhpáhusat guossohemiin, ja olbmot aste háleštit oahpaheddjiiguin ja guhtet guimmiideasetguin.

Lei oalle dábálaš ahte váhnemat gallededje oahpaheddjiid ruovttus, ja oalle dávjá oahpaheddjiid geaiguin sáhtte sámegiela hállat. Lei lunddolaš ahte internáhttaoahpaheaddjit buoremusat dovde boaittobeale bearrašiid ja johttisámebearrašiid geain ledje mánát internáhtas. Mun duosttan čuoččuhit ahte oktavuohta váhnemiid ja oahpaheddjiid gaskkas lei erenoamáš buorre.

Internáhtas ii lean radio

Vaikko mánáin lei doarvái bargu skuvllas ja bihtáidbargamiin beaivvi mielde, de berre liikká dál maŋŋá fuomášuhttit ahte máŋggaid jagiid ii lean makkárge lágiduvvon asttuáigefálaldat mánáide. Ovdamearkka dihtii ii gávdnon radio internáhtas. Nieiddat liikojedje guldalit sávaldatkonseartta ja mánáidbottu. Gánddat liikojedje fas falástallandáhpáhusaid čuovvut nugo skeittásteami ja čuoigama radios bájuhit. Lei duođai healbadeapmi oahpaheddjiid ja jođiiheddjiid bealis go eai gáibidan juolludeaddji eiseválddiid oastit radioapparáhtaid internáhttii. Ollu jagiid mielde lei dáhpin šaddan ahte stuorra gánddat bohte min geahčái lávvardaga ja sotnabeaivve go radios ledje sáddagat skeittástan- ja čuoigangilvvuin. Go ledje menddo unnán stuolut, de vealládedje láhttis ja čálle vuorroáiggiid skeittásteamis ja meattildanáiggiid čuoigiide ja njuikemis guhkkodaga.

Dát lei mielamiel guldaleapmi ja čállinhárjáneapmi, ja lei maiddái vuohki dárogiela oahppat. Gánddat hállagohte "reportášagiela" beaivválašságastettiin. Viimmat oaččuimet Norges Lærerinneforbund-nammasaš searvvis radio mii galggai leat internáhttastobus. Muhto dát gánddat geat nu áŋgirit guldaledje gilvvohallamiid ain bohte min geahčái, go unnit mánát nu ridje internáhttastobus.

Maiddái nieiddat guovlladedje min geahčen basiid. Sii liikojedje buoremusat čuožžut gievkkanuksagaskkas ja geahččat go mu eamit barggai. Mun dán dulkojin ahte sis lei dárbu ollesolbmuin servvoštallat.

Moanat jagiid maŋŋá álggaheimmet buđaldandiimmuid lágideami ohppiide, ee. giehtaduodjedoaimmaid. Nieiddat ávuin serve muorraduoji buđaldeapmái ja doppe ohppe geavahit reaidduid mat dábálaččat ledje olbmáide jurddašuvvon. Oalle oanehis áiggis vásiheimmet ahte sii fargga ledje seamma čeahpit go gánddat muorraduojis. Maŋŋá go sirddiimet ođđa skuvlalanjaide, de ledje maiddái skuvlagirjerájus ja álbmotgirjerájus rahpasat eahkedis ohppiide. Mii doalaimet maiddái oanehis "kurssaid" mo girjerádjosa vuogádaga hálddašit.

Internáhtta - ealaskas sosiálalaš biras

Sihke servvoštallan mánáiguin ja oktavuohta váhnemiiguin dagahii ealaskas sosiálalaš doaibmama. Muhto jagiid mielde dát sáhtii maiddái loaktit olbmo ja dagahii ahte ii lean vejolaš konsentreret skuvlafágaide ja eará báikkálašservodaga bargguide. 12 jagi maŋŋá mii fárriimet iežamet stohpui kilomehtar beale eret internáhtas. Ain lei mis buorre oktavuohta internáhttabirrasiin ja váhnemiiguin, muhto mis ii lean šat giksin ahte álo ledje nu ollusat min geahčen ja dál lokten buorebut oahpaheaddji ja jođiheaddji fágalaš beliin.

Viessohoaiddár

Nugo dii vissásit diehtibehtet de gávdnojit máŋggalágan viessohoaiddárat, ee. dat geat nugo Alexander Kielland dološ gáhttafávtta govahallamis Stavangeris, "geain ledje iežaset sihkkaris čiehkádansajit maid hárve guđđe"; Muhto mun doaivvun ahte eatnašat dis maiddái dovdabehtet veahkkás buotmáhttiolbmo. Dalle ledje unnán teknihkalaš bálvaleaddji olbmot gilis, ja gieldda teknihkalaš ossodat lei unnán ovdánan. Giliolbmuide lei ávkkálaš ahte gávdnui dáhtolaš ja roahkkadis viessohoaiddár geas lei teknihkalaš máhttu ja vásáhus. Kránnjáskuvllas Sámi álbmotallaskuvllas ledje ee. maiddái vuohkkás oahpaheaddjit ja divohat mii maiddái lei buorrin olbmuide olggobeale skuvlabirrasiid.

Loahpaheapmi

Oalle dávjá lea mus oktavuohta ovddeš internáhttaohppiiguin, ee. searvedoaimmaid bokte. Østlánddas gos mun lean orron moanaid jagiid lea mis Kárášjogasearvi mii dávjá doallá čoahkkimiid ja riemuid. Mun lean vuohttán ahte sii hui mielas háliidit ahte sin ovddeš oahpaheaddjit bohtet. Máŋggas sis bohtet boaittobeale giliin Finnmárkkuduoddaris. Liikká orrot sii bures birgemin stuorát ja olmmošvallji birrasiin. Muhtumin mun geahččalan "sivildit" hálešteapmái jearaldaga ahte dovdet go bahčavuođa go leat vázzán internáhttaskuvlla ja go leat ožžon váilevaš fálaldaga skuvllas álgojagiid maŋŋá soađi. Mun in leat ožžon makkárge bahča reakšuvnnaid, muhto nu han várra lea ahte olmmoš muitá somás vásáhusaid skuvlaáiggis ja vajálduhttá unohasvuođaid.

Internáhtta ii sáhte leat ruovttu sajis, muhto álgojagiid soađi maŋŋá lei olbmuin gárži ruovttuin ja ovttahat biebmu. Guoros ja galbma viessu, go váhnemat leat siiddas boazodilis, ii leat gal guoimmuheaddji ruoktu.

Internáhttaeallin ii lean gal sávahahtti dilálašvuohta, muhto mii lei molssaeaktun geografiijain ja dálkkádagain mii mis lea, ja heajos johtolatvejolašvuođaiguin gitta 1970-logu loahpageahčái?

Čálalaš gáldut:
Devik, Bjørn Arnfinn: Sameskolen i Havika 1910-1951. Et tidskifte i sørsamenes kulturreising. Tromsø Museum 1980. 108 s. Melding om skolene i Finnmark 1945-1970. Redaksjon: L. Lind Meløy, Ragnvald Mathiesen, Harald J. Olsen. Finnmark
fylke, Vadsø 1973. 190 s.
Meløy, Lydolf Lind: Internatliv i Finnmark. Skolepolitikk 1900-1940. Oslo 1980. 144 s.
Rode, Fredrik: Opptegnelser fra Finnmarken. Samlede i aarene 1826-1834 og senere utgivne som er et bidrag til
Finnmarkens statistik. Skien 1842.
340 s. Gjengitt i Helland: Finnmarkens Amt. B 2 s. 541-542. Kra. 1906.
Statsinternatene i Finnmark. Redaksjon: Olav Beddari, Kåre Våga, Steinar Wikan.
Skoledirektøren i Finnmark, Vadsø, 1989. 55 s.

Njálmmálaš gáldut:
Ságastallamat ovddeš internáhttaohppiiguin.
Iežan muittut ja dárkostusat.

Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1