På norsk In English

Artihkalráidu Min Áiggis/Ávviris sámi skuvlahistorjjá birra
36. oassi - prentejuvvon Ávviris 12.10.2013

Ávvir joatká dál artihkalráiddu sámi skuvlahistorjjá birra, mii álggahuvvui Min Áiggis 2007:s, ja jotkkii Ávviris 2009:s, 2010:s ja 2011/12:s. Artihkkaliid vuođđun leat muitalusat mat leat čohkkojuvvon "Sámi skuvlahistorjá"-prošeavttas. 2013 giđa almmuhuvvo 6. ja maŋimus girji ráiddus mas leat muitalusat ja artihkkaliin Norgga bealde Sámi skuvlaeallimis. Dáin artihkkaliin leat ollu sitáhtat girjjiin, ja mii čujuhit artihkkaliidda main dat lea váldon, vai sáhttibehtet lohkat olles muitalusaid doppe.

Lea Sámi skuvlahistorjjá váldodoaimmaheaddji, Svein Lund, gii doaimmaha dán artihkalráiddu. Muđui leat doaimmahusas mielde Elfrid Boine, Siri Broch Johansen ja Siv Rasmussen.

Sámegiella oahpaheaddjioahpus

Eiseválddiid oaidnu sámegiela geavaheapmái skuvllas lea molson ollu áiggiid čađa. Nu lea maiddái sámegielas leamaš molsašuddi sadji oahpaheaddjioahpus. Oahpaheaddjioahpu sámegieloahpahus lea muhtin muddui leamaš ohppiide/studeanttaide geain lea leamaš sámegiella eatnigiellan, ja fas muhtin muddui dáža oahpaheddjiide geat galge bargat sámi guovlluin. Vaikko dát guovtti joavkkus lea leamaš iešguđet vuođđu dan oahpahussii, de eai leat álo earuhan čielgasit daid gaskkas.

Máŋggalágán sámegieloahpahus

Sámegielas lea leamaš eanet ahte unnit sadji oahpaheaddjioahpus áigodagain 1716-27 (Seminarium Scolasticum), 1752-74 (Seminarium Lapponicum), 1826-1905 (Runášši ja Romssa seminára, Álttá oahpaheaddjiskuvla) ja fas 1953 rájes (Oahpaheaddjiskuvllat/allaskuvllat Romssas, Álttás, Bådåddjos ja Levangeris, ja Sámi allaskuvla). Dasa lassin leat máŋga oahpaheaddji ja earát lohkan sámegiela fágan Oslo ja Romssa universitehtain.

1700-logus mii diehtit unnán dan birra mo oahpahus lei. Dáža miššunearat ohppe sámegiela, ja sámi oahppit ožžo oahpaheaddjioahpu. Sámegiel risttalaš čállosiid lohkan gal lei guovddaš goappašiid jovkui. Ii ge 1800-logus mis leat dieđut dan birra mo oahppit vásihedje oahpahusa. Mis ii leat ollu eará go almmolaš čálalaš gáldut.

Sin gaskkas geat leat dahkan eanemusat vai ovttastahttit daid gálduid, lea Eivind Bråstad Jensen, gii Sámi skuvlahistorjá 6-girjjis lea čállán artihkkala Sámegiella oahpaheaddjioahpahusas 1973 rádjái. Mii bájuhit su artihkkalis:

Áigumuš lágidit sápmelaččaide čuvgehusa ja oahpahusa sámegillii lei ge jur guovddážis go Stuoradiggi mearridii ásahit oahpaheaddjiseminára Runáššái, dan vuosttaža Norgii maŋŋel 1814.

Vuosttaš oahpaheaddji lei sápmelaš Nils Gundersen ... Seminára vuosttaš jagi rájes lei sámegiella lassifágan oahpahusas. Dat lei ovttalágan buot ohppiide beroškeahttá man čerdii sii gulle. Nu šattai dilli buot sámegieloahpahussii, ja maŋŋil maiddái suomagieloahpahussii dán semináras ...

Nils Gundersen lei Runášši seminára oahpaheaddjin 1826–40. Son lei áidna sápmelaš gii lei seminára oahpaheaddjin.
(Sárgon: Arthur de Capell Brooke: A winter in Lapland, 1827)

Ovtto vulos Romssa semináras

Runášši/Romssa semináras ledje stuora váttisvuođat ollášuhttit áigumuša oahpahit sámi oahpaheddjiid sámi ohppiid várás, ja go giellapolitihkka dađistaga rievddai, oaččui seminára ain unnit sámi oahppit ja sámegieloahpahusa heddjui:

Sámi ohppiide šattai dađistaga váddáset olahit seminára gáibádusaid 1830-logus. Eará sániiguin sáhttá dadjat ahte seminára mielas ledje badjelmeare váddásat dat gáibádusat maid dát ohppiidjoavku dagahii sidjiide. ... Seminára 25 vuosttaš doaibmanjagi lei dat válbmen dušše 14 sámi oahpaheaddji.. ...

Nils Gundersen šattai nu ii dušše seminára vuosttaš sámi oahpaheaddjin, muhto maiddái maŋemussan, ... Seminára hoavda oaivvildii deháleabbon máhttit teologiija go sámegiela. Cand.theol. Jakob Wetlesen, guhte oaččui virggi, máhtii hoavdda dieđuid mielde 1846:s ain nu hejot sámegiela ahte oahppit dat duohtadilis doibme sámegieloahpaheaddjin.

Dalle go seminára sirdojuvvui Runáššis Romsii 1848 digaštallojuvvui galge go earuhit sierra oahpaheaddjiseminára sámiide. Muhto lei ollu vuosteháhku dan evttohussii, ja dat ii čađahuvvon.

Stockfleth vuosttaldii garrasit sierra sámi oahpaheaddjioahppo-institušuvnna. Jos evttohus dohkkehuvvui, de šattai su oaivila mielde measta veadjemeahttun sápmelaččaide oahppat dárogiela, dáčča kultuvrra ja dan álbmoga vugiid. Son oaivvildii ahte oahppodási erohusat ledje baicca ággan ahte ii galgan juohkit sámi-dáru seminára guovtti oassái. Stockfleth čuoččuhii ahte daid erohusaid ii sáhttán jávkadit almma ahte sápmelaččat ovttastallagohtet singuin geain lei alit oahppodássi.

Badjel 50 jagis ledje muhtin oahppit geat ožžo friddjasaji semináras:

Nuvttásajiid fálaldat lei nu ahte oahppit ožžo oahpahusa mávssekeahttá makkárge goluid jos ohppe sámegiela (1870 rájes sámegiela dehe láttegiela), ja maŋŋel go gerge oahpus, de galge bargat rievdadusguovllus čieža jagi, maŋŋil šattai dat vihta jahkin. Eanas áiggi besse dušše nuvttásajiid oahppit Romssa seminárii. Moadde jagi 1800-logu gaskkamuttus geahččalii bisma Juell gáibidit ahte buot semináralaččat galge oahppat sámegiela, muhto dasa šattai garra vuosteháhku. Ii lean guhká ovdalgo dat gáibádus heaittihuvvui.

1800-logu gaskamuttu rájes rievdaduvvui giellapolitihka, ja sámegiella oaččui ain unnit saji skuvllas. Oahpaheaddjiohppui dat mearkkašii ahte baicce sávve dáža go sámi ohppiid.

1857:s ledje dan gávcci nuvttásajis njeallje sápmelačča, golbma seaguhussogalačča ja okta dáččasogalaš. Dušše jagi maŋŋil ledje dan gávcci nuvttásajis vihtta dáččasogalačča, guokte sápmelačča ja okta látti oahppi. Sivvan dasa lei go njuolggadusat rievdaduvvojedje nu ahte dat duođai vuoruhedje dáččasogalaččaid nuvttásajiide. ... Ii oahpaheaddji dárbbašan máhttit sámegiela eanet go dan muddui ahte máhtii jorgalit sámegillii dárogiel sániid ja cealkagiid maid mánát eai ipmirdan. Sámegiela galggai atnit dušše gaskkohagaid ja unnimus lági mielde. ... Dušše okta sápmelaš oaččui friddjasaji áigodagas 1859-66.

Áigodagas 1863–70 lei sierra oahpaheaddjiskuvla Álttas ja dan áiggi lei sámegiel- ja kveanagieloahpahus doppe. ...

Lei maiddái nu ahte go sámegieloahpahus sirdojuvvui Áltái, de ollašuvai buori muddui ovddeš áigumuš sirret dáččasogalaš olbmuid ja sápmelaččaid oahpaheaddjioahpu. .:.

Danne go dan áiggi lei politihkalaš čoaskin unnitloguid vuostá, de ii lean imaš go Álttá oahpaheaddjiskuvla fargga cuiggohalai go oahpaheaddjit geat válbmane doppe eai máhttán dárogiela dohkálaččat.. ... Finnmárkui lei ávkin go ollu ođđa oahpaheaddjit válbmane dan oanehis áiggis go Álttás lei oahpaheaddjioahppu, ja eanas ohppiin geat gerge lei sámi ja/dehe látti duogáš. Dáruiduhttima dáfus gal Álttá oahpaheaddjiskuvla ii doaibman nu go ulbmilin lei. Eanas oahpaheaddjit geat gárváne doppe eai heiven dáruiduhttima reaidun, danne go sii eai báljo máhttán skuvlla oahpahusgiela, ja nu sii áinnas geavahe dan giela maid sihke sii ja sin oahppit máhtte ...

Romssa seminára sullii 1900:s. Semináravisttit ledje gárvvisin 1865:s.
(Govva: Perspektivet museum)

Nuvttásajit ja sámegieloahpahus loahpahuvvo

1870 rájes gitta 1904 rádjái, ... ledje 187 nuvttásaji dan 861 oahpposajis. Dain lohke 121 sámegiela ja 66 láttegiela. ... 1870 rájes 1882 rádjái besse 2 sápmelačča seminárii, muhto ii oktage láddelaš. 1883–1905 áigodagas ožžo 10 sápmelačča ja 5 láddelačča oahpposaji. Dat daguhii ahte rievdadusguovlluid skuvllaide biddjoje dáččasogalaš nuvttásajiid oahpaheaddjit. Sii ledje lohkan semináras sámegiela guokte jagi vai gulahallet sámegielat ohppiiguin.

Juovlamánu 13. b. 1904:s mearridii Stuoradiggi heaittihit Romssa oahpaheaddjiskuvlla nuvttásajiid vuogádaga. 1905:s válde eksámena dat maŋemus 6 oahppi geain lei sámegiella, ja 1906:s ges dat geain lei láttegiella.

(Buot sitáhtat dán rádjái: Eivind Bråstad Jensen – SSH6)

Ođđa álgu 50 jagi maŋŋil

Soađi maŋŋá šattai skuvlapolitihkka ođđasit árvvoštallon máŋga láhkái, ja Skuvllaid ovttastahttinlávdegotti evttohusa mielde mearriduvvui álggahit fas sámegieloahpahusa Romssas. Moadde oahpaheaddji geat muitalit Sámi skuvlahistorjjás leat vázzán oahpaheaddjioahpu Romssas 1950- ja 60-logus.

Ledje dalle prinsihpalaččat mearridan álggahit fas sámegieloahpahusa Romssa oahpaheaddjiskuvllii. Muhto ii mihkkege lean lágiduvvon go álggiimet. Fertiimet ieža gáibidit dan. Leimmet dalle 6-7 sámegielat oahppi skuvllas. Rektor gohčui min vurrolagaid su kantuvrii ja jearai: – Háliidat go lohkat sámegiela? Vuosttažat geat ledje rektora kantuvrras lohke ahte eai háliidan sámegiela, go šattašii beare ollu liigebargu. Muhto mun lohken ahte áinnas háliidan sámegiela. Ja dat geat ledje mu maŋis maid háliidedje, ja dalle šattai. Ja go juo šattai sámegieloahppu, de serve maiddái sii geat álggos ledje hilgon. Guokte jagi oahpaimet sámegiela, moadde diimmu vahkus. ... Oahppogirjjit eai gávdnon, ledje aivve stensiillat. Logaimet biibbala, muhto biibbalis lei eará čállinvuohki go dat maid mii galggaimet oahppat, Bergsland–Ruong, mii lei oalle ođđa dan áigge. Sátnegirjjit eai lean ge. Loahpas mis lei sihke čálalaš ja njálmmálaš eksámen. Eanaš ohppiin geat lohke sámegiela lei sámegiella eatnigiellan. Ledje maiddái moattis geat álge, geain lei dárogiella eatnigiellan, muhto sii vuollánedje fargga, šattai beare váttis sidjiide.

(Ellen Turi Guttormsen, Romssa oahpaheaddjiskuvlla oahppin 1954 rájes – SSH3)

Oahpaheaddjiskuvllas oaččuimet sámegieloahpahusa 0. tiimmus, ovdal go earát álge skuvlabeaivvi. Sámegieloahpaheaddji lei báhppa Asbjørn Flokkmann. In sáhte dadjat ahte son hálai sámegiela nu hirbmat bures, muhto son máhtii grammatihka ja čállinnjuolggadusaid. Ja dat lei dat maid mii dárbbašeimmet, sámástit han máhtiimet juo.

(Hans J. Eriksen, Romssa oahpaheaddjiskuvlla oahppin 1955 rájes – SSH6)

Sámi ossodat Álttás

1970-logu álggus heaittihuvvui Romssa oahpaheaddjiskuvlla sámegieloahpahus. Sámegieloahpaheaddji Nils Jernsletten sirdojuvvui áiddo álggahuvvon Romssa universitehtii, ja das son jođihii sámegiela huksema akademalaš fágan. Sullii seammás álggahuvvui oahpaheaddjioahppu Álttás, sierra sámi ossodagain. Muhto buriid áigumušat eai álo addán nu buriid bohtosiid:

| Go oahpaheaddjiskuvla álggahuvvui 1973:s de deattuhuvvui ahte oahpahus galggai heivehuvvot boaittobealbáikkiide ja sámegielat guovlluide. Sámi studeanttaid dilli lei váttis vuosttaš jagi. 1973 čavčča ožžo dušše guokte diimmu vahkkui oahpahusa sámegillii ja sámegielas. Lei Håkon Henriksen (geas ii lean formálalaš oahppu sámegielas) guhte lágidii sámegieloahpahusa, ovttas Máret Sáráin ja Inga Ravna Eirain, geat goappašagat leigga lohkan vuođđofága sámegielas Oslos. ...

Dan maŋŋel ráhkaduvvojedje máŋga gurssa gos oahpahuvvui sámegillii, ja sisdoallu lei sámegiella, -kultuvra ja -historjá. 1974;s ovddiduvvui njealjádasjagi oahpahus dábálašoahpaheaddjioahpus. 1975:s jahkebealoahpahus ja jagi 1976 jahkeoahpahus/ joatkkaoahpahus. . ... Bargiin lei lossa noađđi. Sii galge aktanis ovddidit fágaplánaid vátna lohkamušain, gealbudahttit iežas alit akademalaš gráda ja leahkit bálggesčuollit sámi studeanttaid oahpaheamis.

(Jostein Hansen, oahpaheaddjioahpu oahpaheaddjin Álttás 1974 rájes – SSH6)

Álttá sámegielstudeanttat: Báktegovvagiettis 1983 čakčamánus, studeanttat geat lohke sámegiela ja -kultuvrra jahkebeali. Gurut bealde duohken: Else Grete Rasmussen (Broderstad), Berit Ranveig Iversen (Nilssen), Ovddabealde: Asbjørn Guttorm, Anne Olli. Gasku: Ellen Johnsen, Johan Mathis Hætta, Reidun Aslaksen, Anne Kirsten Holmestrand.
(Govva: Odd Mathis Hætta)

Dan 16 jagi mas sámi oahpaheaddjioahppu lei Álttás ledje ollu váidalusat sihke oahpaheddjiin ja studeanttain ja ollu riidu allaskuvla jođiheddjiiguin. Boađus lei ahte sámi oahpaheaddjioahppu sirrejuvvui ja sirddašuvvui Guovdageidnui, mas šattai Sámi allaskuvlla vuođđun.

Oahpaheaddjioahppu sámi perspektiivvain

Ii lean álki hukset sámi allaskuvlla, erenoamážit danin go ledje unnán sámegielat fágaolbmot. Dattege nagodedje dađistaga ovdánit oahpaheaddjioahpu, mas ii lean dušše sámegiella oahpahusgiellan, muhto dasa lassin nana sámi sisdoallu. Studeanta gii váccii doppe logi jagi allaskuvlla álggaheami maŋŋá, muitala:

Sámi perspektiiva čuovui buot oahpuid ja lei earenoamáš buorre beassat oahppat sámegillii, vaikko olu oahppogirjjit ledje dárogillii. DGT ja sámi árbevirolaš máhttu čuovui juohke fága ja juohke hárjehallama. ... Pedagogihkas ságastalaimet olu dan birra mii ja makkár sámi pedagogihkka lea. ... Oahpahus válddii vuođu sámi guovlluin, eallinvugiin ja birgejumis. ... Obbalaččat lei oahpaheaddjioahpus hui nana sámi perspektiiva, sihke fágain ja prošeavttain.

(Sara Ellen J. Eira Heahttá, Sámi allaskuvlla oahpaheaddjistudeantan 2001 rájes – SSH6)