Berit Merete Nystad Eskonsipo
(Foto: Svein Lund)
Berit Merete Nystad Eskonsipo |
Berit Merete Nystad Eskonsipo (r. 1977) lea vázzán vuođđoskuvlla ja joatkkaskuvlla Guovdageainnus. Son lea lohkan sámegiela, pedagogihka, veaháš psykologiija ja suomagiela Romssa universitehtas. Son lea bargan sámi giellakonsuleantan Romssa universitehta Sámi dutkamiid guovddážis 1999 rájes. Maŋemus guokte jagi lea son bargan Romssa universitehta Sámi giellateknologiija guovddážis. |
Buorre iđit buohkaide!
Mun lean Biret Merete Nystad Eskonsipo ja barggan Sámi giellateknologiija guovddážis dáppe Romssa universitehtas.
Giittán lágideddjiid go leat bovden min searvat dán seminárii ja mun áiggun dál muitalit sámi giellateknologiija ja sámi skuvlahistorjjá gaskavuođaid birra.
Mun human sámegillii, muhto mu powerpointa lea dárogillii vai galgá leat álkit čuovvut jus it ipmir sámegiela.
Dán ovdanbuktima lea juohkán ná: Álggos muitalan oanehaččat sámi giellateknologiija birra. Dasto čilgen mii korpus lea ja mo sámi skuvlahistorjá lea oassi das. Loahpas muitalan masa korpusa sáhttá geavahit.
Dáppe Romssa universitehtas leat guokte sámi giellateknologiija joavkku; Giellatekno ja Divvun. Divvun-joavku sirdojuvvui universitehtii 2011:s, ovdal dan dat gulai Sámediggái.
Mii Giellatekno- ja Divvun-joavkkus ovttasbargat ollu. Mis leat earret eará oktasaš vuođđoresurssat; morfologalaš gáldokodat.
Divvuma váldoovddasvástádus lea ráhkadit ja áimmahuššat sátnedivvunprográmmaid davvi-, julev- ja lullisámegielaide. Divvun-joavkkus leat maid plánat ráhkadit grammatihkkadivvunprográmma sámegielaide, muhto dat leat oalle áddjás bargu ja mii fertet gal vuordit vel moadde jagi ovdal dat gárvánit.
Giellatekno-joavku fas ráhkada grammatihkka- ja syntáksavuđot giellateknologiija reaidduid sámegielaide. Min oktasaš vuođđoresurssaid vuođul lea vejolaš ráhkadit ollu reaidduid sámegielaide, ovdamearkka dihte giellaoahppanprográmma Oahpa gos sáhttá hárjehallat grammatihka. Vuosttaš veršuvdna ráhkaduvvui davvisámegiela várás, maŋŋel leat maid ráhkadan lullisámi veršuvnna, ja dán áigge leat mis geahččaladdanveršuvnnat eará sámegielaide maiddái. Giellatekno bargá maiddái elektrovnnalaš sátnegirjjiiguin. Erenoamáš daiguin lea ahte mii laktit sátnegirjji grammatihkalaš analysii vai lea vejolaš oažžut sihke grammatihkalaš analysa ja jorgalusa maiddái sojahuvvon sániide. Mii lávet daid gohčodit intelligeanta sátnegirjin go dat dovdet maiddái sojahuvvon hámiid. Giellatekno-joavku lea maiddái dutkanjoavku mii dutká sámegiela giellateknologiija vehkiin.
Dákkár giellateknologalaš reaiddut maid Divvun ja Giellatekno ráhkadit leat eaktun dasa ahte sámegielat galget sáhttit ceavzit geavahangiellan ođđaáigásaš servodagas.
Naba sámi skuvlahistorjá? Mo son dat lea čadnon sámi giellateknologiijii ja manne son sámi skuvlahistorjá-ráidu lea dehálaš sámi giellateknologiija barggus?
Elektrovnnalaš korpusis leat dávjá čohkkejuvvon ollu teavsttat maid sáhttá gieđahallat elektrovnnalaččat, maid sáhttá analyseret ja mas sáhttá ohcat sániid ja sátnehámiid.
Lea dábálaš earuhit ovttagielat korpusiid ja parallealla korpusiid. Ovttagielat korpusis leat teavsttat dušše ovtta gillii ja paralleallakorpusis leat seammá teavsttat máŋgga gillii, ovdamearkka dihte leat das originála teavsttat ja daid teavsttaid jorgalusat.
Divvun-joavku lea 2005 rájes čohkken sámegiel teavsttaid Sámedikki ovddas ja lea ráhkadan elektrovnnalaš korpusa mas leat sámegiel teavsttat. Dán korpusis leat teavsttat sihke davvisámegillii, julevsámegillii ja lullisámegillii, vaikko eanaš teavsttat leat gal davvisámegillii. Dát korpus lea juhkkon guovtti oassái: čadnon oassái ja friddja oassái.
Čadnon oasis lea eanaš ovttagielat teavsttat, ovdamearkka dihte lea das aviisateavsttat; oasit Min Áiggi, Áššu ja Ávvira almmuhusain ja muhtun čáppagirjjálašvuođa girjjit. Čadnon korpusis lea maiddái Ođđa testameanta. Jus dán čadnon korpusa háliida geavahit, de ferte dahkat šiehtadusa Sámedikkiin. Dát korpus gávdno maid dušše ovtta mašiinnas ja dan mašiidnii ferte logget sisa go áigu dáinna korpusiin bargat.
Buorre lihkus gávdno maiddái friddja korpus dahje teakstačoakkáldat, maid friddja sáhttá geavahit ja maid sáhttá viežžat iežas mašiidnii, juoga mii álkidahttá barggu. Friddja korpusis leat ges ollu parallealla teavsttat. Stuora oasi dán friddja korpusis dahket hálddahuslaš teavsttat, omd Sámedikki čoahkkingirjjit ja ráđđehusa neahttasiiddut ja dokumeanttat mat leat jorgaluvvon sámegillii. Friddja korpusis leat maid jorgaluvvon láhkateavsttat ja fáktáteavsttat, omd iešguđetlágan gihppagat mat leat jorgaluvvon sámegillii. Maiddái sámi skuvlahistorjá vuosttaš vihtta girjji leat oassi dán friddja korpusis.
Dán friddja paralleallakorpusis leat oktiibuot 2,4 millijovnna girjedárogiel sáni ja 2,1 millijovnna davvisámegiel sáni. Go bálddalastá daid gielaid, de oažžut sullii 150 duhát cealkkapára.
Davvisámi – dáru paralleallakorpusis orrot leame oalle ollu sánit, millijovnnaid mielde, muhto jus buohtastahttá eará gielaid paralleallakorpusiiguin, de oaidná ahte dat sámi-dáru korpus ii leat nu stuoris. Eurohpá parlameantta korpusis mii lea gohčoduvvon EUROPARL, leat ovdamearkka dihte 50 millijovnna sáni juohke giela nammii.
Sámegielaid ektui lea váttis, jus jo ii veadjemeahttun, oažžut nie stuora parallealla korpusiid.
Mii leat lasihan sámi skuvlahistorjjá vihtta vuosttaš girjji friddjakorpusii. Skuvlahistorjá-ráidu lea hui miellagiddevaš go buot artihkkalat gávdnojit unnimustá guovtti gillii, ja juohke artihkal lea čállojuvvon dahje jorgaluvvon juogo davvi-, julev- dahje lullisámegillii.
Skuvlahistorjjá teavsttat leat maid ráinnas fáktáteavsttat ja muitalusat dahje fearánat mat gielalaččat eambbo sulastahttet čáppagirjjálašvuođa teavsttaid go dat eará teavsttat mat leat min paralleallakorpusis, ovdamearkka dihte čoahkkingirjjit ja láhkateavsttat.
Galle sáni son sámi skuvlahistorjjá vihtta vuosttaš girjjis leat? Dain girjjiin leat badjel 360 000 davvisámegiel sáni, badjel 14 000 lullisámegiel sáni ja badjel 8 000 julevsámegiel sáni.
Dárogiel artihkkalat leat čállon sihke girjedárogillii ja ođđadárogillii. Muhtun artihkkalat gávdnojit maid eŋgelasgillii. Dánskkagillii leat maid moadde artihkkala, earret eará Stockfletha čálus.
Eanaš artihkkaliid originála giella lea girjedárogiella dahje ođđadárogiella. Ii oktage artihkal leat álgoálggos čállon lulli dahje julevsámegillii, muhto 8 artihkkala leat jorgaluvvon lullisámegillii ja 5 artihkkala fas julevsámegillii.
Birrasii 1/3 oassi davvisámegiel artihkkaliin leat álgoálggus čállon davvisámegillii, reasta dain artihkkaliin leat jorgaluvvon juogo girjedárogielas dahje ođđadárogielas.
Skuvlahistorjjá vuosttaš vihtta girjji davvisámegiel – girjedárogiel parallealla teavsttat dahket badjel 10% davvisámegiel – girjedárogiel parallealla korpusis, nu ahte skuvlahistorjá lea hui dehálaš oassi dan korpusis sihke sturrodaga dihte ja maiddái dan erenoamáš šáŋŋera dihte nu go eske namuhin.
Go dát skuvlahistorjjá ráidu gávdno elektrovnnalaš hámis ja sámi-dáru parallealla teakstan, de lea vejolaš ohcat sátnepáraid ja iskat ovdamearkka dihte makkár sámegiel sátni lea geavahuvvon dárogiela framhaldsskole jorgalussan.
Dán govvosis oaidnit oasi bohtosis go ohcat sáni framhaldsskole paralleallakorpusis. Dás oaidnit ahte framhaldsskole lea sámegillii jorgaluvvon joatkkaskuvlan ja muhtomin lea maiddái framhaldsskuvla ruođuid siste joatkkaskuvlasáni maŋábealde.
Mun lea ohcan sáni framhaldsskole girjedárogiel – davvisámegiel paralleallakorpusis iskan dihte mo dat lea jorgaluvvon skuvlahistorjjá ráiddus. Eanaš háviid lea framhaldsskole jorgaluvvon joatkkaskuvlan davvisámegillii. Guovtte geardde lea maiddái joatkkaskuvla-sáni maŋábealde leamaš framhaldsskuvla-sátni ruođuid siste. Oktii lea sámegiel teavsttas geavahuvvon dušše sátni framhaldsskuvla ja ovtta eará háve lea fas sátni stuoraskuvla geavahuvvon framhaldsskole jorgalussan.
Mun gullen ahte nubbi terminologalaš hástalussan doaimmahusgottis lea leamaš sátni lea omgangsskole. Go iská korpusis mo omgangsskole lea jorgaluvvon sámegillii, de oaidná ahte eanáš háviid lea dat sátni jorgaluvvon johttiskuvlan, muhto maiddái vuorroskuvla lea geavahuvvon.
Ná lea vejolaš iskat ja maiddái dárkkistit sániid korpusis.
Buoridit gáldofiillaid
Sámi giellateknologiija bealis mii maiddái analyseret sámegiel korpusiid ja ohcat sániid mat váilot gáldofiillain. Daid mii dasto lasihit gáldofiillaid. Boađus lea ahte Divvun-prográmma dasto dovdagoahtá daid sániid iige bija rukses sázu daid sániid vuollái. Dát lea bargu mii čađat gaskka dahkko.
Iskat giellateknologalaš reaidduid
Mii analyseret korpusa iskan dihte man bures min reaiddut doibmet. Mii diehtit ahte dii lohkabehtet korrektuvrra din teavsttain máŋgii, muhto Giellateknoi ja Divvumii lea čállinmeattáhusain stuora árvu go dat veahkehit omd Divvuma ráhkadit buoret sátnedivvunprográmmaid.
Ohcat sátnepáraid automáhtalaččat ja ráhkadit sátnelisttuid
Paralleallakorpusiin lea maiddái vejolaš ohcat omd dáru-sámi sátnepáraid automáhtalaččat ja ráhkadit sátnelisttuid. Mis lea dál ovdamearkka dihte ohcame ja ráhkadeame hálddahuslaš teavsttaid vuođul dáru-sámi hálddahussátnelisttu.
Ohcat ovdamearkacealkagiid sátnegirjjiide
Korpusis leat autenttalaš teavsttat ja mii lávet ohcat doppe cealkkaovdamearkkaid min elektrovnnalaš sátnegirjjiide. Erenoamážit heivejit sámi skuvlahistorjjá teavsttat bures diesa giela dáfus.
Iskat sániid dábálaš geavahemiid ja spiehkastagaid
Ovttagielat korpusis lea fas vuogas ohcat mo sánit geavahuvvojit, sihke dan mii lea dábálaš geavaheapmi ja spiehkastagaid. Erenoamáš dehálaš studeanttaid ektui geat leat oahpahallame giela.
Iskat mo sániid jorgaluvvojit
Parallealla korpusis fas iskat mo sánit jorgaluvvojit, nu go eske čájehin framhaldsskole ja omgangsskole ovdamearkkaiguin.
Ráhkadit grammatihkkabihtáid
Korpus lea maid dehálaš go galgá ráhkadit grammatihkkabihtáid studeanttaide.
Ráhkadit jorgalanmuittu
Paralleallakorpusa vuođul sáhttá maid ráhkadit jorgalanmuittu maid sáhttá geavahit jorgalanveahkkeprográmmain. Mii leat hálddahussátneprošeavtta olis ráhkadan dákkár jorgalanmuittu maid sáhttá viežžat min neahttasiidduin ja geavahit dakkár jorgalanveahkkeprográmmain, omd Autshumato- ja Trados-prográmmain.
Giella- ja giellateknologiijadutkan
Ja korpus lea dieđusge dehálaš veahkkeneavvu sihke giella- ja giellateknologiijadutkamis.
Giitu mu ovddas!
